Teabeküsimustik. Friedebert Tuglase kohta. Raili Liiva. 9.klass 1) Tuglase kodanikunimi oli Friedebert Mihkelson (aastani 1923). 2) Tuglas sündis 2.märts, 1886 aastal, Ahjas, Mihkelsonide peres. 3) Ta on õppinud Prangli kihelkonnakoolis, Tartu linnakoolis & Hugo Trefferi gümnaasiumis. 4) 1905. aastal võttis F. Tuglas osa revolutsioonist, ta arreteeriti detsmebris ja ta veetis 2 aastat Toompea vanglas. 5) 1906-1917 veetis ta pealmiselt Pariisis, Soomes, Saksamaal ja teisest Euroopa riikides ( valenime all ) paguluses. 6) Aktiivselt on ta olnud seotud rühmitustega ,, Noor Eesti'' , 1921-1922 oli Tuglas ühingu ,,Tarapita'' esindaja.
Theodor Luts Theodor Luts sündis 14. augustil 1896. aastal Palamuse kihelkonnas Kuremaal, olles Oskar Lutsu noorem vend. Ta õppis Simuna kihelkonnakoolis ja Tartu kaubanduskoolis, 1918. aastal lõpetas Luts Peterburi kommertsgümnaasiumi. Seejärel õppis ta Tartu Ülikoolis majandust ja keemiat ning käis Tallinna sõjakoolis. Theodor Luts osales ka Vabadussõjas, tehes kaasa nii Paju kui ka Võnnu lahingu. Temast sai suurtükiväe ohvitser, kuid pidi edasisest ohvitserikarjäärist loobuma sõjaväes saadud seljapõrutuse tõttu. Filmivaimustus haaras nii Theodor Lutsu kui ka tema naist Aksella Hildegard Lutsu
Theodor Pool- 8.12.1890 Tori vald Pärnumaal - 25.08.1942 Sverdlovsk. Õed Helmi (1893. a.) ja Herta (1898. a.) Isa Mart Pool suri 1931.aastal. Kooliteed alustasTori kihelkonnakoolis, õppides seal neli aastat. Pärnu gümnaasiumis õppis ta aastatel 1902- 1909. Põllumajandusliku kõrghariduse omandas Th. Pool Riia Polütehnikumis, mille lõpetas 1914. aastal I järgu diplomigaõpetatud agronoomina. 1910-1912 Soomes taime- ja karjakasvatuse praktikal uurides taimi-ja loomakasvatuse, ka ühistegevuse probleeme. 1913- 1914. aasta suvel uuris eesti maakarja Pärnu- ja Saaremaal. Aastatel 1914-1915 oli ta Vahi põllutöökooli. Aastail
......................................................................................................3 Kasutatud kirjandus.........................................................................................................................3 Sissejuhatus Juhan Liiv sündis 30. aprillil 1864 Tartumaal Alatskivi vallas ja kasvas üles Rupsi külas Oja talus. Juhan (Johannes) oli pere poegadest noorim ning lapsepõlvest peale nõrga tervisega. Juhan õppis Naelavere külakoolis, Kodavere kihelkonnakoolis ja lühemat aega ka H. Treffneri Gümnaasiumis Tartus. Nooruses töötas ajakirjanikuna Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses. Ajakirjanikutöö kõrvalt alustas ta ka loominguliste katsetustega, avaldades ajalehtedes luuletusi ja lühijutte. Looming Murdepunktiks Juhan Liivi elus ja loomingus sai jutustus "Vari", mille ta kirjutas loomepalangu ajel kaheksa päevaga 1892. aasta sügisel. Jutustus pääses trükki aga alles 1894. 1893. a algupoolel
1.Millal ja kus sai alguse koorilaulu traditsioon Eestis? Nimeta piirkondi, kohti ja õpetajaid. 16. Sajandil olid Tallinnas ja Tartus võimekad kirikukoorid, kuhu kuulusid peamiselt linnakodanikud. 18. Sajandil loodi koore aga ka väiksemates asulates, näiteks: Tormas, Põltsamaal ja Simunas. Nüüd said kooriga liituda ka talupojad ja kohalikud. Kanepis ja Laiuse kihelkonnakoolis anti väga head muusikaõpetust. Näiteks Laiuse koguduseliige Jüri Sommer pani kokku kohalikest õpilastest ja talupoegadest koori, mis pani aluse sealsele väga aktiivsele koorilauluharrastusele. 2.Kuidas aitas koorilaulu levikule kaasa Cimze seminar? Missuguseid õppeaineid seal õpetati? Kooriliikumise arengule aitasid hoogsalt kaasa Cimze seminari õpilased. Seal valmistati ette köstreid ja kihelkonnakoolide õpetajaid. Cimze seminaris õpetati põhjalikult muusikat
H. Tammsaare A. H. Tammsaare, kodanikunimi Anton Hansen( 30. jaanuar 1878 Albu vald 1. märts 1940 Tallinn) oli eesti kirjanik.Ta oli Peeter ja Ann Hanseni neljas laps. Tal olid vennad Jürri (Jüri), Jaan, August, Otto ja kaksikud Hans ja Paul ning õed Maria, Anna, Anette ja Martha Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis, kuhu ta läks 1886. aastal, hiljem õppis Prümli vallakoolis ja pärast seda Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm, kes pani rõhku õpilaste loomingule väljendusoskusele. Seal alustas Anton ka ise luuletuste kirjutamist. Peale selle õpetati kihelkonnakoolis muusikat. Anton sai siit algoskuse viiulimängus Väike-Maarja kihelkonnakoolis käis ta aastatel 18921894 ning 18961897. 18941896 oli ta isal abiks põllutöödel 18981903 õppis Anton Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal ka Teataja toimetuses.Gümnaasiumi
jaanuaril 1860. aastal Tartumaal Aakre vallas Pikasilla külas. Helilooja ja pedagoog. Professionaalne muusikakriitik. Taimetoitlane. Dirigent. Suri Tartus 8. septembril 1948. aastal. Sündis kõrtsmiku peres. Lapsena kuulas rohkesti kõrtsipillimeeste rahvalikke lugusid ja nautis nende laule. 8-aastaselt kingiti talle kohaliku mehe tehtud pill. Haridustee ning töökohad 1873 astus Rõngu kihelkonnakooli. 1876 astus Valga J.Cimze Õpetajate Seminari. 1879-1883 töötas kooliõpetajana Puhja kihelkonnakoolis. 1883-1895 töötas kooliõpetajana ja köstrina Nõos. 1895-1897 jätkas õpinguid Dresdeni konservatooriumis koorikompositsiooni erialal. 1897-1900 pöördus tagasi Nõosse. Võimalused oma muusikaande arendamiseks avanesid Rõngu kihelkonnakoolis. Ta otsustas pärast kihelkonnakooli muusikaga tõsisemalt edasi tegeleda. Asutas Valga seminaris kui ka Nõos koori ja orkestri. Kirjutas oma koorile ka ise laule. Võttis Tartus muusikaõpetaja juures eratunde.
Karl-August Hermann Elulugu sündis 23. septembril 1851 Põltsamaa vallas Võhma külas sepa pojana. Õppimine algul Anikvere külakoolis ja hiljem Põltsamaa kihelkonnakoolis vaheldus kingsepa ja rätsepa õpipoisi ameti ning karjaskäimisega. Kihelkonnakoolis puutus ta kokku muusikaga, mis jäi tema armastatuimaks alaks elu lõpuni. Laulis kohalikus laulukooris ja mängis ka kooli puhkpilliorkestris. 19. saj viimastel aastakümnetel oli tihedalt seotud kultuuri- ning ühiskondliku eluga Eestis. Muusika, poliitika, ajaloo, keele, kooli, kirjanduse ja ajakirjanduse küsimused- igal alal on ta jätnud jälje, mille sügavus sõltub ajastu ühiskondlikest tingimustest. 1867. a. lõpetas Hermann kihelkonnakooli ja sai samasse abiõpetaja koha. 1868. a
Vaadeldes Rändavaid Pilvi Autor: Oskar Luts Lehekülgede arv: 202 Tegelased:Andres, Arno, Karu, Amman, Lombach, Roose, Frieda, Peeter, Anna, Frantzen, Juhan Simmi, Heino Eino jne 1. Ennustamine Millest võis raamat rääkida? Millest raamat tegelikult rääkis? Autor hakkab rääkima oma lapsepõlvest. Oskar jutustab oma esimesest koolitalvest Palamuse kihelkonnakoolis. 2. Tsitaadid Lause raamatust lk Põhjus, miks see meelde jäi. 1.Nüüd ma õieti ei tea isegi, mida 5 1.Esimese lõigu kohta kõlas see väga ma pean tegema oma mälestuste imelikult. neljanda jaoga. Kas pean plagieerima iseend? 2. - . 33 2.See kõlas väga imalikuna, et eesti keeles . ei tohtinud rääkida oma kodumaal. 3.See on väga raske haigus
Karin Kilumets 11b ELULOOD Jakob Hurt Jakob Hurt sündis 22. Juulil 1839. aastal Põlva kihelkonnas Vana-Koiola vallas Himmaste külas Lepa talus. Tema isa Jaan oli kooliõpetaja. Kodust sai ta valju usulise kasvatuse ning omandas harjumuse ja tahte kõvasti tööd teha. Haridusteed alustas ta Põlva kihelkonnakoolis 1849. aastal. 1853-1854 õppis Hurt Tartu kreiskoolis ja järgnevad kolm aastat Tartu gümnaasiumis. 1859-1864 õppis ta Tartu ülikooli teoloogiateaduskonnas. 1865-66 töötas Hurt koduõpetajana Hellenurmes, 1868-72 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetajana. 1872-80 oli ta Otepää koguduse õpetaja ja 1880-1902 Peterburi eesti Jaani koguduse õpetaja, on töötanud ka Peterburis gümnaasiumiõpetajana. Andekale ja töökale noormehele pakkus ainelist abi kooliinspektor C
juba 6) 1857 hakkas ilmuma „Perno Postimees ehk Näddalileht“ 1863 loobus „Perno Postimehe“ toimetamisest ja kolis koos perega Tartusse, hakkas välja andma „Eesti Postimeest“ 1865 asutati Tartus laulu-ja mänguselts „Vanemuine“ 1869 I üldlaulupidu 1871 asutati Eesti Põllumeeste Selts 1880 J.V. Jannseni tabas halvatus 1890 suri Tartus CARL ROBERT JAKOBSON 1871 sündis Tartus õppis Torma kihelkonnakoolis 1856- 1859 õppis Valgas Cimze seminaris 1859- 1862 töötas Torma koolmeistrina 1862 asus õpetajana tööle Jamburgi 1864 töötas kooli- ja koduõpetajana 1865 omandas ülemkooliõpetaja kutse 1867 aabitsaraamat 1868 ja 1870 kolm isamaa kõnet 1869 „Teadus ja seadus põllul“ 1870 Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige 1871 asus elama Tallinnasse 1872-1874 Vaja- ja Uue-Vändra valla kirjutaja 1874 ostis Kurgja talu
Kristjan Raud Kristjan Raud sündis 22.oktoober 1865 Kirikukülas, Viru-Jaagupi kihelkonnas. Kristjan oli üks esimesi Eesti kunstnik. Teme vend oli eesti kunstnik Paul Raud. Õppis Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, Rakvere kreiskoolis, Tartu Reaalkoolis ja lõpetas 1887 Tartu Õpetajate Seminari. Seminari lõpetamise järel töötas Kristjan Tartus ja Peterburis õpetajana. Suur osa Kristjan Raua loomingust on seotud eesti folklooripärandiga. Tema joonistustel on saanud esmakordselt nähtava kuju kummalised muinasolendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest.
Johann Voldemar Jannsen Johann Voldemar Jannsen sündis Vana-Vändra vallas 16. mai 1819 ning 13. juuli 1890, suri afaasiasse millese ta haigestus 1880. Aastal. Ta õppis Vändra köstri- ja kihelkonna koolis mille ta lõpetas 19. aastasena. Peale kooli lõpetamist töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe Algkooli (vallakooli) juhataja. 1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees (algupäraselt Perno Postimees ehk Näddalileht), mis ilmus Pärnus aastatel 1857–1886. 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte Eesti Postimees, mille sisu oli sarnane Perno Postimehega. Jannseni tegevuse tippajaks oligi rahvusliku ärkamisaja esimene pool
uuendajaid eesti koorimuusikas. · Mõlema helilooja auks on asutatud muuseum. Erinevused: · Mart Saar toimetas muusikaajakirja ,,Muusikaleht" ning oli rühmituse ,,Noor-Eesti" liige. · Mart Saart tabas halvatus. · Cyrillus Kreegi auks toimub iga aasta Tõnu Kaljuste ja SA Lootsi Koda eestvedamisel Muusikapäevad. 2. HARIDUSTÖÖ JA TÖÖKOHAD Mart Saar Kooliteed alustas Saar Kaansoo vallakoolis ja koolitee jätkus Suure-Jaani kihelkonnakoolis, kus tema muusikaõpetajaks oli Artur Kapi isa Joosep Kapp. 1901. aastal astus Saar õppima Peterburi Konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi, mille lõpetas 1908. aastal hõberahaga. Suvevaheaegadel 1904. ja 1907. a. käis Saar Eestis rahvaviise kogumas. Aastail 1908-1921 elas Saar vabakunstnikuna Tartus. Ta andis muusikatunde, komponeeris, esines organisti ja pianistina ning osales aktiivselt linna muusikaelus. 1911.
Johann Voldemar Jannsen Victoria Rohtmets ja Annaiisa Kärner Elulugu · Oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juht · 16.05 1819 sündis Vana-Vändra vallas · 13.07 1890 suri Tartus · 1850.aastal kolis ta Pärnusse · 1863.aastani töötas ta vallakooli juhatajana · Töötas ta kantori ja hiljem ka köstrina · 1838.aastal töötas ta koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis · Tartus andis välja ja toimetas Eesti Postimeest · Osales I eesti üldlaulupeo korraldamises Eesti laulik · Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega · Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega · Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik,, · Küla- ja ajalooainelised jutud.
Jakob Hurt Magnus Ruusmaa 8.B Kes ta oli? Jakob Hurt sündis Eestis 22. juulil 1839 Himmaste külas. Jakob Hurt oli eesti rahvaluule ja keeleteadlane , vaimulik ning ühiskonna teadlane. Ta suri 13. jaanuaril 1907. Haridus Jakob Hurt õppis Himmaste küla ja Põlva kihelkonnakoolis. 18531855 Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 18591864 usuteadust Tartu Ülikoolis. 1886 sai Helsingi ülikoolis doktorikraadi. Töökohad 18651866 Hellenurmes von Middendorffi perekonna koduõpetajana. 18681872 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetajana. 18721880 Otepääl pastorina. 18801901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastorina. Tähtsamad tööd "Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi" "Eesti sõnadest line lõpuga"
Mart Saar 1882-1963 Eesti viimane lõpetamata. ´´Varas´´-koori-laul, ´´Noored sepad´´- jäi lõpetamata. Keelpilli kvartette 3: viimane lõpetamata. oli küla pillimees, kes tundis noodikirja. Isa ja kodu mõjutasid rahvusliku vokaalmusa looja. Pärit suurejaani ligidalt. Tema isa koorilaul, ´´Eks teie tea´´-koorilaul. Mart Saar 1882-1963 Eesti ´´Varas´´-koori-laul, ´´Noored sepad´´-koorilaul, ´´Eks teie tea´´- teda palju. Kihelkonnakoolis oli ta parim. Lõpetas peterb. konsi oli küla pillimees, kes tundis noodikirja. Isa ja kodu mõjutasid rahvusliku vokaalmusa looja. Pärit suurejaani ligidalt. Tema isa koorilaul. Mart Saar 1882-1963 Eesti rahvusliku vokaalmusa oreli ja kompositsiooni. Peterburist tartusse. On pedagoog, teda palju. Kihelkonnakoolis oli ta parim. Lõpetas peterb. konsi oli küla pillimees, kes tundis noodikirja. Isa ja kodu mõjutasid looja. Pärit suurejaani ligidalt
Mihkel Veske Mihkel Veske 28. jaanuar 1843 – 16. mai 1890, Hostre vald Teoloog ja keeleteadlane Paistu kihelkonnakoolis, Tartu gümnaasiumis, Paistu Maarja koguduses, Leipzigi misjonikoolis ja Leipzigi ülikoolis Tõi võrdleva keeleteduse Kirjutas esimese soome keele õpiku Sünnikodu Asub Holstres Veske Talu Tähtsamad teosed Eesti Värss Laulud Viisidega Dr.Veske Laulud „Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt“ „Mingem üles mägedele“ Soome keele õpetus I-II
aastal Viljandimaal, Vastemõisa vallas. Saare sünnipaik asub Navesti jõe lõunakaldal laiuva Kuresoo Raba lähistel Hüpassaare talus. Sündis ta metsavahi perekonda. Oma esimese õpetuse sai Saar oma isalt, kes oli hea orelimängija ning improvisaator. Kogu tema pere oli muusikalembeline. 1.2 HARIDUSTEE Kooliteed alustas ta Kaansoo vallakoolis, kuhu tulles oli Saar juba vilunud orelimängija. Ta mängis koolis hommikupalvustel ja laulutundides. ja koolitee jätkus Suure-Jaani kihelkonnakoolis. Suure-Jaani oli sel aja üheks väljapaistvamaks kihelkonnakeskuseks Eestis. Saare muusikaõpetajaks oli seal kihelkonnakoolis Artur Kapi isa Joosep Kapp. Suure-Jaani pakkus Saarele palju uut ja huvitavat, avardas silmaringi ning süvendas ja tiivustas tema püüdlusi. 1899. aastal läks Saar õppima kaheks aastaks Põltsamaale Eesti Aleksandri-linnakooli. Seal tugevnes tema huvi rahvusliku kultuuri vastu. Saar tutvus ligemalt eesti kirjandusega ja puutus kokku maailmavaateliste küsimustega
JOHANN VOLDEMAR JANNSEN Johann Voldemar Jannsen (sünninimi Jaan Jensen; 16. mai 1819 13. juuli 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe Algkooli (vallakooli) juhataja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. 1857
1. Tuglase elu ja looming ? elukäik Friedebert Tuglas oli pärit Ahjalt. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis (venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumikoolis. 1901. aastal suundus ta Tartu linnakooli, seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Seejärel jätkas ta haridusteed Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist. Ta arreteeriti detsembris ja ta veetis kaks kuud Toompea vanglas (kus kirjutas proosaluuletuse "Meri"). 1906.1917. aastani elas ta pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. 1918. aastal abiellus ta Emma Elisabet Oinasega.
Johann Voldemar Jannsen Tartu 2008 ÜLESKASVAMINE Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819 Vana-Vändra vallas mõisa vesiveskis möldri pojana. Jannsen saadeti karjaseks ümbruskonna taludesse peale seda kui tema isa 1826.a. suri. Alghariduse sai JVJ Vändra kihelkonnakoolis, mille lõpetamise järel täiendas end Vändra pastori Carl Körberi juures. Just tema soovitas Jannsenil õppida köstriks. TÖÖ Ta töötas esialgu köstri, koolmeistrina ja õpetajana. Alates 1838.a. töötas Jannsen Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis koolmeistrina kuni 1850.a. kolis Pärnusse kus töötas kuni 1863. aastani Pärnu Ülejõe vallakooli õpetajana. Köstriameti kõrvalt andis Jannsen välja eestikeelset kirjavara, keskendudes esialgu vaimulikule kirjandusele. AJALEHED
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Johann Voldemar Jannsen Referaat Koostaja: Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mai 1819 ja suri 13. juuli 1890. Ta sündis Vana Vändra vallas. Ta töötas 1838 aastast alates koolimestrina Vändra köstri ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis ta Pärnusse kus ta hakkas Ülejõe vallakooli õpetajaks. Kirjandusliku töö alguseks oli tal vaimulike laulude tõlkimine. Kokku tõlkis ta 1003 laulu. 1860 andis Jannsen välja ilmalike laulude kogu ,,Eesti Laulik" . 1857. aastal asutas Jannsen Eesti esimese nädalalehe Perno Postimees see ilmus Pärnus aastatel 1857-1886. 1864 andis Johann välja Eesti Postimehe Tartus, 1894 hakkas see ka ilmuma Tallinnas.
juurde kuulusid saun, saudad, aidad. Vändrast kaasa võetud sügavad mälestused lapsepõlvekodust, sealsest illust ja seal kuuldud rahvajutud ja laulud olid talle hiljem inspiratsiooniks tema luuletustele . ,,meil aiaäärne tänavas" Meil aiaäärne tänavas, ku armas oli see, kus kastehehinas põlvini me lapsed jooksime. Jannsenite perekond: Isa- Johann Voldemar Jannsen ( algul oli nimi Jaan Jenden aga muutis nime ära ) Kasvas üles Vändras, käis kihelkonnakoolis, tundus huvi muusika vastu, hiljem sai kihelkonnakoolis muusika õpetajaks, hümni sõnade autor. Tema esimene proosapala ,,kivirist" tähistas tema avaliku kirjandusliku tegevuse algust. ,,kivirist" J.V.Jannsen olli ka Eesti postimehe väljaandja 1861 ja esimese üldlaulupeo juht. J.V. Jannsen oli see, kes äratas Lydias huvi kirjandusliku tegevuse, talurahva ja eesti keele vastu. Vanaema Mall julgustas pojatütart luuletama Ema- Emiline Jannsen oli saksa soost, kodanlikust perekonnast
Jakob Hurt 22. juuli 1839 Himmaste küla – 31. detsember 1906/13. jaanuar 1907 Peterburi Ta oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Õppis Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis, 1853–1855 Tartu Kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 1859–1864 usuteadust Tartu Ülikoolis sai 1886 Helsingi Ülikoolis kraadi. Esindas 1870–1883 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 1872–1881 Eesti Kirjameeste Seltsi Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Töö 1865-1866 Hellenurme mõisa 1868 Kuressaare gümnaasium 1868-1872 Tartu gümnaasium 1881 Peterburi V gümnaasium 1884 Peterburi tütralastegümnaasium
Eesti Äärkamisaeg Anna Berezina Alina Maksimova Johann Voldemar Jannsen 16. mai 1819 – 13. juuli 1890 Tegevusalad Luuletaja Rahvusliku liikumise juhte Eesti koolmeister Ajakirjanik Elulugu Jannsen sündis Vana-Vändra vallas Ta töötas koolmeistrina Vändra kihelkonnakoolis 1843. aastal sündis tütar , kes sai kuulsaks poeediks tulevikus (Lydija Koidula) 1850. kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe Algkooli juhataja 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse Hakkas välja andma uut ajalehte Eesti Postimees 1880. aastal haigestus Jannsen afaasiasse Ta suri kümme aastat hiljem 13. juulil 1890. Tartus Eesti kultuuri panus Tõlgis vaimulikku laule Kirjutas laule viisidega (ü 1003) 1857
õpetaja. Ta koostas kooliõpilastele huvitavaid ja sisukaid õpikuid, mis olid koolides kasutusel veel ka 20. sajandi algul. Õpikutes leidus huvitavat lugemist nii erinevate maade geograafiast, koduloost, ajaloost, poliitikast, rahvaluulest, eesti kirjandusest kui ka loodusest. Ta sündis 26. juulil 1841. aastal Tartus. Jakobsonide pere elas kehvapoolselt. Perekonnas räägiti saksa keeles, kuid osati ka eesti keelt. 9-aastasena hakkas ta õppima kihelkonnakoolis ja jõudis kiiresti edasi, kuigi oli teistest noorem. Ta oli suur sõber Jakob Pärnaga. Carli sunniti ka mõnda muusikainstrumenti käsitlema, aga tal puudus selle vastu huvi. Noorena hakkas ta huvi tundma loodusest ja mõnikord puu alla lebades hakkas ta katsetama saksakeelsete värsside kirjutamist. Alghariduse sai ta oma isalt, Adam Jakobsonilt, kes pidas koolmeistri ametit kohalikus kihelkonnakoolis. Adam Jakobson pani oma poja Valgas asuvasse köstrite ja
valgustajad Herder ja Schlegel( 18 saj lõpp- 19 saj algus). Nende eeskujul ka baltisaksa haritlased Rosenplänter ja Neus. 19.saj keskel hakati rahvaluulet kirja panema. Rahvaluulet käisid kogumas Faehlmann ja Kreutzwald. Õpetatud Eesti Selts ( moodustati 1938) ja Eesti Kirjameeste Selts(1872) õhutasid rahvaluulet kirja panema. Kogumistöö üldjuhiks oli Jakob Hurt (1839-1907). Sündis Põlva kihelkonnas Himmaste külas. Õppis Põlva kihelkonnakoolis, Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis, Tartu Ülikoolis usuteadust, täiendas end Helsingi Ülikoolis. Töötas kofuõpetajana, gümnaasiumiõpetajana, pastorina Otepääl ja Peterburis Eesti koguduses. Hurt rajas kogujate võrgu, kuhu kuulus 960 kogujat. Jakob Hurt koostas kogumiku "Setokeste laulud". Setomaal käis laule üles kirjutamas A.O. Väisanen. Teda peetakse seto lauluema Anne Vabarna avastajaks. Anne Vabarna laulis ette Peko eepose. Lauluema ei osanud lugeda ega kirjutada
JÜRI VILMS Elulugu • Jüri Vilms sündis 13. märtsil 1889. aastal Viljandimaal • Jüri Vilms alustas oma kooliteed Pilistvere kihelkonnakoolis • Tänu headele õpitulemustele jätkas oma haridusteed Pärnu poeglaste gümnaasiumi teises klassis • Vilmsi vanemateks koolivendadeks olid Konstantin Päts ja Jaan Teemant Jüri Vilms koos abikaasa Mariega, kellega ta tutvus õpingupäevil Tartu Ülikoolis • 1904. aastal asutas Vilms koos klassivendadega salaseltsi Taim • Oma poliitilistelt vaadetelt oldi sotsiaaldemokraadid • Tallinnast alguse saanud streigilaine taustal
Teaduste Akadeemia välisliige aastast 1871. Kolleegiuminõunik aastail 1877-1882, elas surmani Tartus väimees Blumbergi juures, Kreutzwald on maetud Vana-Jaani kalmistule. Johann Voldemar Jannsen (16. mai 1819 13. juuli 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. Pärnus ka Ülejõe vallakooli õpetaja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. 1857. aastal asutas Jannsen esimese regulaarselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees, toimetaja. Ajaleht väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas
“Kevade” Oskar Luts Sisuko rd • Kirjanik • Tähtsamad tegelased • Kirjeldus • Lühidalt sisust • Koostaja Oskar Luts • Sündis – 7. jaanuaril 1887 Tartumaal • Õppis Palamuse kihelkonnakoolis • Tartu reaalkoolis • Töötas apteekriõpilasena • Tartu Ülikoolis õppis rohuteadust • Osales farmatseudina Esimeses maailmasõjas • 1922 oli Tartus elukutseline kirjanik • 1946 pälvis Tööpunalipu ordeni • Suri – 23. märts 1953 Tartus Tähtsamad tegelased • Arno Tali • Raja Teele • Joosep Toots • Kiir • Imelik • Lible Kirjeldus • Arno Tali – Tore poiss, kellele meeldis Raja Teele
"Kevade" Oskar Luts Sisuko rd · Kirjanik · Tähtsamad tegelased · Kirjeldus · Lühidalt sisust · Koostaja Oskar Luts · Sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal · Õppis Palamuse kihelkonnakoolis · Tartu reaalkoolis · Töötas apteekriõpilasena · Tartu Ülikoolis õppis rohuteadust · Osales farmatseudina Esimeses maailmasõjas · 1922 oli Tartus elukutseline kirjanik · 1946 pälvis Tööpunalipu ordeni · Suri 23. märts 1953 Tartus Tähtsamad tegelased · Arno Tali · Raja Teele · Joosep Toots · Kiir · Imelik · Lible Kirjeldus · Arno Tali Tore poiss, kellele meeldis Raja Teele
"Kevade" Oskar Luts Sisuko rd · Kirjanik · Tähtsamad tegelased · Kirjeldus · Lühidalt sisust · Koostaja Oskar Luts · Sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal · Õppis Palamuse kihelkonnakoolis · Tartu reaalkoolis · Töötas apteekriõpilasena · Tartu Ülikoolis õppis rohuteadust · Osales farmatseudina Esimeses maailmasõjas · 1922 oli Tartus elukutseline kirjanik · 1946 pälvis Tööpunalipu ordeni · Suri 23. märts 1953 Tartus Tähtsamad tegelased · Arno Tali · Raja Teele · Joosep Toots · Kiir · Imelik · Lible Kirjeldus · Arno Tali Tore poiss, kellele meeldis Raja Teele
"Kevade" Oskar Luts Sisuko rd · Kirjanik · Tähtsamad tegelased · Kirjeldus · Lühidalt sisust · Koostaja Oskar Luts · Sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal · Õppis Palamuse kihelkonnakoolis · Tartu reaalkoolis · Töötas apteekriõpilasena · Tartu Ülikoolis õppis rohuteadust · Osales farmatseudina Esimeses maailmasõjas · 1922 oli Tartus elukutseline kirjanik · 1946 pälvis Tööpunalipu ordeni · Suri 23. märts 1953 Tartus Tähtsamad tegelased · Arno Tali · Raja Teele · Joosep Toots · Kiir · Imelik · Lible Kirjeldus · Arno Tali Tore poiss, kellele meeldis Raja Teele
Anton Hansen Tammsaare Elukäik · H. Tammsaare (30. jaanuar 1878 Albu vald 1. märts 1940 Tallinn) oli eesti kirjanik. · Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis, kuhu ta läks 1886. aastal, hiljem õppis Prümli vallakoolis ning peale seda veel Väike-Maarja kihelkonnakoolis (Seal alustas Anton ka ise luuletuste kirjutamist. · Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikooliaastatel kirjutas jutustused "Pikad sammud", "Üle piiri", "Noored hinged" jts. · 1919 kolis Tallinna. Looming · Kirjandusse tuli Tammsaare 20. sajandi alguses külaolustikuliste novellide ja jutustustega nt. "Kilgivere Kustas", "Mäetaguse vanad"
Karl August Hermann Karl August Hermann sündis 23. septembril 1851. aastal Põltsamaa vallas Võhma külas sepa pojana. Ta õppis Põltsamaa kihelkonnakoolis kus ta jäi peale kooli lõpetamise sinna abiõpetajaks. Aastail 1871-1873 töötas ta Peterburis õpetajana ja kavatses ka konservatooriumi astuda, aga vanuse ja vähese ettevalmistuse tõttu pidi ta sellest loobuma. Ta pidi leppima vaid eratundidega ja iseõppimisega. Ta võttis ka Tallinnas eratunde oreli, viiuli ja klaverimängus. 1875. aastal astus Hermann Tartu ülikooli usuteaduskonda, kuid katkestas õpingud 1878. aastal ning läks hoopis
Liisa ja Adam abiellusid Tartus 25. septembril 1840. aastal. Adami rätsepaamet aga suutis vaevaliselt kasvavat perekonda toita. Õed ja vennad : Carl Robert Jakobson oli üks vend oma kuuelapselisest perekonnast. Nende peres oli kolm poissi ja kolm tüdrukut. Õed oli Natalie Auguste(1843), Rosalie Friedrike(1848), Ida Alvine(1855). Pojad olid lisaks Carl Robert Jakobsonile ka Friedrich Cornelius(1845) ja Eduard Magnus(1847). Haridustee : Juba 9-aastasena hakkas õppima kihelkonnakoolis ja jõudis kiiresti edasi, kuigi oli teistest palju noorem. Esialgu õppis eesti keeles, kuid üsna pea suundus saksakeelsesse eriharusse, kus õppisid peamiselt kohalike sakslaste lapsed. C.R. Jakobson sai korraliku alghariduse, millele lisandusid ladina keele eratunnid pastori juures. Isa valmistas oma poega ette gümnaasiumi astumiseks.1856. aastal astus Jakobson Valgas asuvasse köstrite ja kihelkonnakoolmeistrite seminari, kus seminarikursus kestis 3 aastat (aastani 1859).
KEILA KOOL KRISTJAN RAUD Referaat Autor: Mario Kallaste, 11R klass Keila 2012 SISUKORD ELULUGU Kristjan Raud sündis 22. oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas Viru-Jaagupi kihelkonnas. Tal oli kaksikvend Paulus . Kooliaeg algas vendadel 1874 Koervere külakoolis, edasi 1875-78 Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878-81 Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis. Reaalkooli ajal püüdsid vennad ka kunsti õppida. Juba varases lapsepõlves olid neil olemas maalimisvärvid, mis üle saja aasta tagasi polnudki nii tavaline kui tänapäeval. Poiste suur eeskuju ja mõjutaja oli ka vanaema, kelle juures nad päris tihti elasid. Temalt on pärit nende huvi müstika, muinasmaailma ja rahvatarkuse vastu.
Johannes Vares Barbarus Johannes VaresBarbarus Sündis 12.detseber 1890 Viljandimaal Suri 26. November 1946 Tallinnas Ta oli Eesti luuletaja, günekoloog ja EKP( Eesti Konstitutsiooniline Partei) liige aastast 1940. Haridus Viljandi kihelkonnakoolis. Pärnu gümnaasiumis aatatel 1904 1910 omandas ta keskhariduse. Peale seda õppis meditsiini Kiievi ülikoolis aastatel 19101914. Töö Peale oma õpingute lõpetamist alustas ta tööd ta Esimeses maailmasõjas rindearst, aastatel 19201939. Jätkas arstina töötamist ka Vabadussõja ajal. Luule 1918. aastal avaldas Vares oma esimese luulekogu "Fata Morgana". Järgmisel aastal abiellus ta Emilie
August alle Elulugu Sündis 31. augustil 1890. aastal Viljandis, kivilõhkuja pojana 1902. aastal kolis perega Narva 1909. a sõitis Venemaale, kus töötas apteekriõpilasena Umanis ja Simbirskis. Aastal kuulus rühmitusse Siuru, 19211922 Tarapita kirjandusrühmitusse. 19461952 oli ta "Loomingu" toimetaja August Alle suri Tallinnas 8.07.1952 Koolipõlv 18981901 õppis Viljandi õigeusu kihelkonnakoolis 1909. a. õppis Jaanilinna õhtukoolis 19151918 õppis Orjolis eksternina gümnaasiumis 1918. a. Saraatovi ülikool (lahkus sealt kodusõja tõttu 19221928 ja 19341937 õppis Tartu ülikool õigusteaduskonnas Looming Esimeseks trükiluuletuseks oli " Lumehelbed ", dateeritud 16. septembriga 1911 " Siuru " väljaandel ilmus 1918. a. hilissügisel luuletaja esikkogu " Üksinduse saartele luuletaja esikkogu " "
Jakob Hurt (18391907) Jakob Hurt oli Eesti rahvaluule- ja keeleteadlane ja ühiskonnategelane. Ta sündis 22. VII 1839 Himmastes. Ta õppis Himmaste külakoolis ja Põlva kihelkonnakoolis, 1853-1858 Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis. 1859-1864 õppis Hurt Tartu ülikoolis usuteadust, 1865 sai ta teoloogiakandidaadi kraadi. Hurt töötas gümnaasiumiõpetaja ja pastorina ning tegutses mitme tähtsa Eesti rahvusliku seltsi juhina. Ta oli üks Eesti Aleksandrikooli asutajaid ja 1880-1883 selle peakomitee president. 1872-1881 oli Hurt Eesti Kirjameeste Seltsi president. Hurt korraldas eesti kirjakeelt ja propageeris uut kirjaviisi, avaldas mitmeid uurimusi eesti kirjakeele kohta
Carl Robert Jakobson Kert Tikko Elulugu · Sündis 1841.a Tartus · Elas noorpõlves Tormas · Alghariduse sai isalt, Adam Jakobsonilt, kes pidas koolmeistri ametit kohalikus kihelkonnakoolis. · Pärast isa surma 1859. aastal töötas ta ka kolm aastat isa järglasena Torma koolmeistri kohal. · Jakobsoni poliitilise tegevuse tipuks sai 1878. aastal ilmuma hakanud ajaleht "Sakala". · Lehel oli rahva hulgas algusest peale suur menu, sest ta võitles aadlivõimu kaotamise ja rahvaste üheõigusluse eest, kritiseerides viletsaid majandus- ja kooliolusid ning õhutades rahvuslikke algatusi · Jakobson andis esimesena eesti
n H a ns en Ta mms aa r e ( 18 7 8 19 4 0 ) Triinu Eilo 9B Sisukord Elulugu Elulugu (2) Loomingu algusaeg Loomingu kõrgaeg Tuntumad teosed A.H.Tammsaare muuseumid Kasutatud teosed Elulugu Sündis Järvamaal Albu vallas 30. jaanuaril 1878 Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis Hiljem VäikeMaarja kihelkonnakoolis Tartu Hugo Treffneri Gümnaasium Tartu ülikooli õigusteaduskonnas Elulugu (2) Haigestus tuberkuloosi Läks Kaukaasiasse end ravima Naases Koitjärvele Maooperatsioon Tartus Sügavad isikulised kriisid 1919.a kolis Tallinna abiellumise tõttu 1. märtsil 1940 suri südamerabandusse Loomingu algusaeg Kirjandusse tuli Tammsaare 20.sajandi alguses külaolustikuliste novellide ja jutustustega: "Kilgivere Kustas" "Mäetaguse vanad" "Kaks paari ja üksainus"
Tema isa Adam Jakobson sai Torma kihelkonnas köstri- ja kihelkonnakoolikoolmeistri-koha. Adam Jakobson tõusis eesti tähelepandavaks koolmeistriks.Eriti agaralt õpetas ta laulmist ja levitas selle oskust ka vallakoolides, kus hakati laialdaselt mitmehäälset koorilaulu õppima. C.R. Jakobson viidi viieaastaselt perekonnaga koos Tormasse. Tal oli 5 õde- venda. Jakobsonide pere elas kehvapoolselt. Perekonnas räägiti saksa keeles, kuid osati ka eesti keelt. 9-aastasena hakkas C.R. Jakobson kihelkonnakoolis õppima ja jõudis kiiresti edasi, kuigi oli teistest noorem. Ta oli suur sõber Jakob Pärnaga. Carli sunniti ka mõnda muusikainstrumenti käsitsema, aga selle vastu tal puudus huvi. Noorena ta hakkas huvi tundma loodusest ja mõnikord puu all lebades hakkas ta katsetama saksakeelsete värsside kirjutamist. Adam Jakobson pani oma poja Valgas asuvasse köstrite ja kihelkonnakoolmeistrite seminari, mis töötas saksa õppekeelega. Seminarikursus kestis kolm aastat
Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) Eesti kirjanduse suurim eepik o Pärit Järvamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare talust (selle järgi saanud omale kirjanikunime) o 1886. a pandi ta Sääsküla vallakooli, aasta hiljem paremate tingimustega Prümli vallakooli o 1892-1897 Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kus õpetajaks üle-eestiliselt tuntud luuletaja Jakob Tamm o 1898-1903 Tartu, Hugo Treffneri eragümnaasium (õpperaha puuduva osa teenis Anton Hansen tasa tööga- valvurina, algklassides tundide andmisega jms) o Treffneri gümnaasiumist sai korraliku humanitaarhariduse, huvi maailmaklassika vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks F. Dostojevski o 1900. ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need
Hugo Treffner Hugo Treffner sündis 17. juulil 1845. aastal Kanepis kohaliku köstri Ludvig Treffneri peres, kus oli kokku 5 last - 4 poega ja üks tütar. Ta oli silmapaistev Eesti kultuuritegelane, kooliõpetaja, direktor ja rahvusliku liikumise edendaja. Esialgu õppis ta kodus, hiljem Kanepi kihelkonnakoolis. 1860 astus ta Tartu kubermangugümnaasiumisse ja aastatel 1863−1865 õppis Võrus Poeglaste Era Õppe- ja Kasvatusasutuses. Aastal 1865 tegi H. Treffner Tartu Ülikoolis ladina keele koduõpetaja eksami. Edasi töötas ta koduõpetajana nii Poolas kui ka Tartus. 1868. aastal sooritas Treffner gümnaasiumi lõpueksamid Tartu kubermangugümnaasiumis ja astus samal aastal Tartu Ülikooli ajaloo- ja filoloogiateaduskonda, kus ta õppis filoloogiat
KARL AUGUST HERMANN(1851-1909) Karl August Hermann sündis 23. septembril 1851. aastal Põltsamaa vallas Võhma külas sepa pojana. Tema lapsepõlv möödus väga rasketes majanduslikes tingimustes. Õppimine algul Anikvere külakoolis ja hiljem Põltsamaa kihelkonnakoolis vaheldus kingsepa ja rätsepa õpipoisi ameti ning karjaskäimisega. Kihelkonnakoolis puutus ta kokku muusikaga, mis jäi tema armastatuimaks alaks elu lõpuni. K. A .Hermann laulis ka Martin Vilbergi kooris. Samal ajal mängis ta kooli puhkpilliorkestris. 1867. a. lõpetas K. A. Hermann kihelkonnakooli ja sai samasse abiõpetaja koha. 1868. a. sooritas ta vallakooliõpetaja ja aasta hiljem Tallinnas elementaarkooliõpetaja eksamid. 1869. a. õnnestus K. A. Hermannil viibida Tartus I üldlaulupeol. Rahvusliku liikumise erutavad
Konstantin Pätsi isa Jakob Päts oli pärit Heimtali vallast Viljandi lähedalt ja oli tubli ja kõikide poolt austatud ehitusmeister. Ta oli haritud mees, oskas nii saksa kui vene keelt. K. Pätsi ema Olga Tumanova oli pärit eesti-vene segaperekonnast ja selletõttu kasvas K. Päts üles tugeva vene õigeusuga. 1901. aastal abiellus K. Päts Helma Peediga, keda ta tundis juba gümnaasiumipäevilt, nad said kaks last. Haridus Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seal ta õppis aga ainult aasta aega, peale seda kolis terve perekond Pärnu lähedale Raeküla alevisse, lootes, et J. Päts seal uuesti tööd ehistusmeistrina leiaks, seejärel hakkas K. Päts õppima venekeelses Pärnu õigeusu kihelkonnakoolis. Hiljem õppis ta Riia vaimulikus seminaris, seal õppis ta neli aastat ja lõpetas seminari üldharidusliku osa. Siis tegi ta otsuse, et mitte õppida edasi preestriks, vaid hoopis lahkuda sealt ning astuda Pärnu gümnaasiumi viimasesse klassi
väljaandmist. 1865. aastal asutatud laulu- ja mänguselts (s.o teatriühing) "Vanemuine" pani aluse eesti rahvuslikule teatrile ja korraldas 1869. aastal saksa eeskujul I üldlaulupeo, millest võttis osa 1000 lauljat-mängijat ja 12 000 pealtvaatajat. Johann Voldemar Jannsen(16.mai 1819 - 13.juuli 1890) Jannsen oli Eesti koolmeister ja rahvusliku ärkamisaja üks aktiviste. Jannsen sündis Vana-Vändra vallas 1819.aastal. Ta töötas kantorina,köstrina ja hiljem koolmeistrina Vändra köstri-kihelkonnakoolis.1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe vallakooli õppejõud.Tmea kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega, neil lauludel oli ja on siiani väga suur osa eesti vaimulikus kirjanduses.Laulukooride töö hõlbustamiseks andis Jannsen välja 1860. aastal ''Eesti Lauliku''.1857. aastal asutas Jannsen esimese regulaarselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees, mis ilmus Pärnus aastail 1857-1863. Ajakirjas väärtustas ta eestlaste
• 1935 - esimene luuleraamat „Neemed vihmade lahte“ • Luulekogu „Ehatuule maa“ sai nime tema naise Eha Tuulemaa järgi. • Luule: „Notturno“, „Neemed vihmade lahte“, „Džunglilinnud“ jpm • Proosa: „Anatoti prohvet“, „Rapanui vabastamine ehk kajakad Jumalate kalmistul“ Friedebert Tuglas (1886-1971) • Eesti kirjanik, kriitik, kirjandusteadlane, tõlkija, toimetaja ja ajakirjanik • Õppis Prangli kihelkonnakoolis, hiljem Hugo Treffneri Gümnaasiumis. • Kuulus kirjanike rühmitusse „Noor-Eesti“ • Eesti Kirjanikkude Liidu üks asutajaid • 2. märtsil 1972 anti Ahja Keskkoolile Friedebert Tuglase nimi. … • Loomingus on omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning kujutuslaad. • Kirjutas reisikirju • Ilukirjanduses jaotatakse Tuglase looming kolme perioodi: • Otsingute ja katsetuste periood: Põimuvad realism ja romantism
annaabi.ee 
