Tabelite vormistus - andmete paigutus j Materjal töövihikutes: Exc_keskkond_2007_20 Exc_Vormindamine.x dmete paigutus ja piirid xc_keskkond_2007_2010.xlsm Exc_Vormindamine.xlsm Ülesanne Muutke antud lahtrite kujundust nii, et need näeks välja nagu allpool oleval pildil 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Ülesanne Muutke antud tabeli kujundust nii, et see näeks välja nagu allpool oleval pildil Linnadevahelised kaugused Haapsalu Koidula Loksa Märjamaa Narva Tallinn Tartu Haapsalu X 347 168 66 312 99 249 Koidula 347 X 284 282 267 285 ...
Inimene kui piir "Sa ei meeldi mulle. Miks? Seepärast, et ma pole sellele tasemele tõusnud." Kas on mõni inimene kunagi nii vastanud? See on tsitaat Nietzchelt, mis aga ei olnud tema peatoses ,,Nõnda kõneles Zarathustra". Goethe on öelnud enda värsivormis peateoses jumaliku hääle läbi ,,Kes otsib ikka eksib teel". Inimene on meie arusaamade järgi jõudnud ju kõigest elavast ette. Eksimine, otsides üliinimest, on loomulik, aga kas see ütlus ,millega ma alustasin, on ikka õige
Kust kulgeb sõnavabaduse piir? Ketlin Loob Sõnavabadus on üks inimese põhivabadustest, meil kõigil on õigus vabalt avaldada oma mõtteid, kuid kas vabadus tähendab ikka tõelist vabadust või on sellel siiski piirid. Kui jah, siis kus ja millised? Üheks sõvavabadust mõjutavaks faktoriks on väljendamisviiside ja võimaluste piirid, mis on viimastel aastakümnetel nihkunud ja seda just avardumise poole. Muutuste peamiseks tõukeallikaks on Internet
Kust kulgeb õnne piir? Kui alustada rääkimist õnne piirist peaks algul teadma, mis asi see õnn üldse on. Kuidas on üldse võimalik õnne piiritleda? Iga inimene võiks ju teada, kust kulgeb tema õnne piir ja mida ta peaks tegema, et hoida ennast selle piiri sees. Kust kulgeb minu õnne piir? Õnn on väga lai mõiste ja tähendab erinevatele inimestele erinevaid asju. Mõned arvavad, et õnn on see, kui võidad 1-eurose lotopiletiga miljon eurot. Mõned on õnnelikud, kui saavad kokku oma sõpradega, teised tunnevad end õnnelikuna, kui saavad iga päev koos olla inimestega, keda armastavad. Tihtipeale on õnn väikestes asjades, mida me tavaliselt tähele ei pane ja siis me muudkui mõtleme, et mida me küll teinud oleme, et õnn on meid maha jätnud.
Sport ja poliitika kust jookseb piir? Me kõik elame maailmas, mida määrab ja kujundab poliitika. Igapäevaelus inimesed võib-olla ei mõtlegi, et see tegelikkuses neid ja nende tegemisi tugevasti mõjutab. Näiteks eluolu sõltub suuresti kohalikest omavalitsustest. Rohkem, kui tavalisi, lihtsaid linnakodanikke, puudutab poliitika tippsportlasi. Kuidas on nad omavahel seotud? Iga vähegi tublim atleet saab riigilt stipendiumi näol toetust. Samuti makstakse
Kõik meie ümber on suhteline ja piirideta Kõik meie ümber on suhteline ja piirideta. See on mitmeti mõistetav teema, kuid olen selle väitega nõus. Üks hea näide selle kohta, et kõik mis on meie ümber, on piirideta ja suhteline on Suure Paugu teooria. Selle kohaselt sai maailm alguse ca. 15 miljardit aastat tagasi ühe tähe plahvatusest. Alguses oli uus maailm väga väike, aga mida aeg edasi, seda suuremaks paisus ka maailm. 30-ndatel aastatel jõuti teooriani, et universub paisub pidevalt. Selle avastuseni jõudis USA teadlane Ervin Hubble ning ta avastas ka, et mida suurem on galaktika seda suurema kiirusega ta meist eemaldub. Sellest, et Universum paisub pidevalt saab järeldada, et universum on piiritu. Teine näide selle kohta, et kõik meie ümber on piirideta on see, et universumisse võib tekkida väga palju galaktikaid, tähti ja muid objekte. Nende teket ei piira miski. Suhtelisuse kohapealt tõestas saksa teadlane Albert Ein...
Piir mikro ja makromaailma vahel. Mikromaailm-aatomite ja molekulide ja nende koostisosade (elementaarosakeste) maailm.Makromaailm-see,mida vahetult pakuvad aistingud ja tajud,teravdatud ja täiustatud mikroskoobi või teleskoobi abil.Viimane piir,mida on silmaga näeb-Valguskiir.0,5ym.Mikromaailmas kehtivad teistsugused füüsikaseadused.Spektromeetri ehitus.Spektrite liigid. Uurides aatomitest kiirguva valgusespektrit,saame infot ka aine aatomite kohta.Valguse spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. Spektraalaparaadi põhiosax on prisma või difraktsioonivõre.Seal eralduvad erinevate lainepikkustega valguslained üksteisest.Uuritav valgus suunataxe aparaadi ossa,mida nim
RANNAJOON RANNATÜÜBID Tallinna Nõmme Põhikool Greetel Kala RANNAJOON: Rannajoon on merede ja suurte järvede veepinna ja maismaa vaheline piir. Eestis peetakse kokkuleppeliselt suurteks järvedeks Peipsi järve ja Võrts järve. Rannajoone pikkus ei ole üheselt kindlaks määratav, sest see sõltub valitud punktide tihedusest, mille vahel mõõdetud kauguste summana rannajoone pikkust väljendatakse. Kui punkte on tihedamalt, on ka rannajoon pikem. Rannajoone asukoht ei ole püsiv. Ta võib muutuda loodete, tuule või muude lühiajaliste lühiajalist mõju omavate tegurite ajel. Pikemaajalist mõju
ka alternatiivkulu. Alternatiivkulu (opportunity cost) on loobumiskulu ehk saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest võimalusest, mida me tegelikult ei kasutanud (kuna valisime veel parema võimaluse). See on nii majanduslike kui lihtsalt eluliste otsuste tegemisel äärmiselt oluline aspekt, mida teadmatusest sageli ignoreeritakse. Ressursside nappus ja tootmisvõimaluste piir Kuna ressursid (tööjõud, kapital) on piiratud, siis on ühe hüvise tootmise suurendamine võimalik ainult juhul, kui mingi teise hüvise tootmisest osa ressursse ära võetakse. Erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral näitab tootmisvõimaluste piir. Tootmisvõimaluste piiratus ei ole enamasti siiski absoluutne on mitmeid võimalusi, kuidas saavutada (toota, tarbida) rohkem kui ressursid hetkel võimaldavad
Piirid meie ümber ja meie sees- kuidas seada piir alkoholile? Alkoholism on tõsine probleem Euroopa rahvastiku seas, sest siin on alkoholi tarbimine maailma kõige kõrgem. Alkoholi tarbimine on 12% meeste ja 2% naiste enneaegse surma ja invaliidsuse põhjus Euroopa Liidus. See põhjustab vägivalda, huligaansust, kuritegevust, pere- ning tööprobleeme. Eestis on olukord veel hullem. Selge on see, et alkoholi tarbimisele tuleb seada piir. Alkoholi tarbimine sõltub eelkõige kodusest kasvatusest. Kui perekonnas lapsevanemad joovad pidevalt suurtes kogustes alkohoolseid jooke ja lubavad seda teha ka oma lastel, siis lastel saab alkohoolsete jookide tarvitamine harjumuseks. Nendest kasvavadki inimesed, kes ei käi tööl ja ainult joovad. Nendes perekondades, kus taunitakse alkoholi tarbimist ja õpetatakse seda ka oma lastele, ei tahagi nad alkoholi tarbida ja tegelevad neile meelepäraste tegevustega.
Minda tähendab kunst mulle? Sõnal kunstil on mitu tähendust. Laiemas tähenduses mõistetakse kunsti all kõike neid inmimkultuuri harusid, mis tegelevad kujundite loomise ja töötlemisega. Kunsti ja mittekunsti vaheline piir on sageli ebamäärane. Erinevatel aegadel on see piir olnud väga erinev. Selle piiri laienenud põhjuseks on vähenenud huvi staatiliste kujundite vastu liikuvate kujundite kasuks, ning teiseks põhjuseks on see, et vältida kunsti muutumist kaubaks. Kitsamas tähenduses käsitleb kunst nõutavate ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist, mis on seotud kultuurilise tähendusega ja omakorda lähtub see ühiskondlikest, filosoofilistest, religioosetest arusaamadest.
Nii, kuidas areneb inimühiskond, muutub ka kultuur ning kunst. Uued suunad tulevad ja lähevad, mõni jääb püsima kauemaks, teine vajub kohe unustuste hõlma. Kunagi ei võeta kõik uus vastu üksmeelselt, alati leidub kahtlejaid ning esialgu soovitakse jääda traditsioonidele truuks. Just kunsti valdkonnas tuleb see kõige selgemini esile. Kunsti arendajateks ja edasiviijateks on enamasti noorem põlvkond. Seetõttu pole ka ime, et massidele suunatud kunst, ehk see, mida näeme reklaamide, uute hoonete ja muude igapäevaste objektide disainis, arvestab tihti noorte nägemust asjade olemusest. Siin võib toimuda kokkupõrge aga vanema generatsiooniga, kes arvab seda olevat liiga julge või eriskummaline. Ajaloost võib näiteks tuua impressionistid, kelle töödele vaadati algselt ülalt alla, ent nüüd on need hinnatuimate hulgas. Sarnane keeruline lugu on ka praegu. Kujutage ette, et kunagised tuntud Euroopa kunstnikud elaksid tänap...
ATMOSFÄÄR 2017 MIS ON ATMOSFÄÄR? • ATMOSFÄÄR – Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. • Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir ei ole täpselt määratletav. Atmosfäär http://feelgrafix.com/972394-atmosphere.html MIS GAASIDEST KOOSNEB ATMOSFÄÄR? • Lämmastik • Hapnik • Argoon • Süsihappegaas • Veeaur jne • Lämmastik – tekib orgaanilise aine lagunemisel (toitaine taimedele). • Hapnik – tekib taimede FS käigus (vajalik organismidele hingamiseks). • Süsihappegaas tekib:
laineallikas kuni vastuvõtuseadmeni lubab meil arvutada laine peegeldumist esilekutsunud kivimipinna sügavusse. Kõige kiiremini levivad pikilained - kuni 13 km/s. Ristlained on neist aeglasemad kuni 7.3 km/s ja kõige aeglasemad on pinnalained. Lainete saabumisaeg on seotud levikukiirusega, mis ei sõltu maavärina intensiivsusest, vaid läbitava keskkonna tiheduse st, olekust ja elastsetest omadustest - mida kergem on materjali deformeerida, seda aeglasem on laine. Mis on Moho piir? Maakoore piir vahevööga kannab Moho piiri nime Jugoslaavia seismoloog Andrija Mohoroviii auks, kes selle 1909 aastal avastas. Kes oli Mohorovicic? Mohorvicic oli Jugoslaavia seismoloog ta avastas 1909. aastal Moho piiri. Kuidas teatakse, kui sügaval paikneb Maa tuum? Mineraakse struktuuri muutust nimetatakse faasiüleminekuks. Sellest tingitud kivimite tiheduse muutus kajastub hüppelises seismilite lainete levikukiiruse kasvus. Allpool 460 km sügavust kasvab S-
orienteerumist. Rajoonid on osad linnast, millel on ühene või identifitseeritav karakter. Vahel võib reeta ka rajooni nimi natukene tema olemuse kohta. Inimesed ja nende kombed loovad piirkonnale oma näo. Näiteks: Tallinnas Põhja-Tallinn on väga isikupärane ja eriline. Erinevaid piirkondi iseloomustavad seal tehtavad toimingud. Näiteks: Ärirajoonid, magalad Rajoonid võivad olla väga rangete piiridega ning samas ka sulanduda üksteise sisse. Näiteks: Lasnamäe ja kesklinna piir on suhteliselt konkreetne, kuid kristiine näiteks sulandub kesklinnaga suurepäraselt. Mõned rajoonid on väga iseseisvad, pigem kinnised, isepäised ja samas teised on avatud ning pigem on nende eesmärk olla heas ühenduses välisega.
"Mis kaasaja noorte suhetes on lubatud ja mis mitte, kus on armukadeduse piir?" Tänapäeva elu on muutunud vägagi palju võrreldes sellega mis oli paar sajandit tagasi. Inimesed ei tohtinud enne abiellumist isegi mõelda mingisugustele intiimsematele suhetele ning lahutamine oli täielikult tabu teema. Kuid praegu kolivad inimesed kokku väga varakult, abielluvad või elavad vabaabielus ja keegi ei pane pahaks. Väga ruttu kihutatakse suhetesse,sest kardetakse olla üksinda kuna ühiskond
Eesti keel kui ohustatud väärtus Keele-elu on tänapäeva maailmas väga tihedalt seotud riigi- ja ühiskonnaeluga ning paljude keelte suhtes väga ülekohtune, keele ja murde piir on hägune. Keele säästmiseks ei pea me muretsema, vasd seda kasutama. Vahel öeldase, et eesti keeles ei saa ühte või teist väljendada ning selle pärast on see vale puha, aga loomulikult tuleb me ellu kogu aeg uusi asju mida tuleb kuidagi nimetada, nagu näiteks teadusleiutised, uus tehnoloogia ja palju mud, kuigi iseenesest pole head nimetust kerge leida. Eesti keelt kasutame meie, meie vanemad ning ka meie esivanemad on seda igapäevaseks kommunikatsiooniks kasutanud
Euroopa loodus 1.Euroopa asend, piirid. Euroopa ja Aasia vaheline piir. Euroopa on maailmajagu ida- ja põhjapoolkeral Euraasia mandri lääneosas. Euroopa kujutab endast hiiglaslikku poolsaart, mida kolmest küljest piirab vesi. Euroopast põhja jäävad Põhja-Jäämeri ning selle osad, läände Atlandi ookean ühes oma meredega ning lõunasse Vahemeri. Kagus ulatub Euroopa Kaspiani. Euroopa ja Aasia maisamaapiir kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali Mäestikku, ligikaudu piki 60o ip meridiaani kuni Uurali jõe lähteni
Õnnelikud ja Õnnetud inimesed 2013. aasta 12. jaanuari Postimehes kirjutas Jelena Skulskaja ümbritsevate elu väärtustamisest. Artikli eesmärk oli lugejat veenda, et õnnelike inimeste jaoks on tähtsamat, kui nende omaenda elu, ning just selle tõttu ei lähe õnnelikud inimesed teiste elude kallale, nagu seda teevad õnnetud inimesed, vaid lasevad teistel rahus olla ja on ise rõõmsameelsed. Põhiline ühiskonnaprobleem, millele autor igas lõigus rõhutab, on seotud inimestevaheliste konfliktidega. Ta on veendunud, et senikaua, kuni inimestel on olemas kõik, et õnnelikud olla, ei lähe nad teiste heaolu kallale. Vägivalla esinemist püüab ta seletada ka mõtete olemusega: "Elu ja surma mõtte puudumine muudab väärtusetuks teistegi inimeste elu." See on mitmeti mõistetav fraas. Ühest küljest loetuna on teiste elu võtjad need, kes ei tea elu tõelist hinda, ei tunne, kui kerge on kaotada seda vähest, mis lahutab sündi surmast...
Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Võimaliku tootmise piir (Production possibility frontier)eraldab Vali üks: a. Toodete kombinatsiooni, mida inimesed väärtustavad ja neid mida ei väärtusta b. kaubad ja teenused, mida inimesed soovivad nendest, mida ei soovi c. Toodete ja teenuste kogused mida on võimalik toota nendest, mida ei ole võimalik toota d. Seda liiki tooted mis on kättesaadavad nendest mis on kättessamatud Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Loetleda tegurid, millest võib olla põhjustatud ettevõtete ebapiisav tarne täpsus? Valesti vormistatud saatelehed, vale komplekteerimine. 4. Loetleda tegurid, mis võivad põhjustada puuduliku tasemega tarnekindlust? Laost võidakse väljastada tellitud tooted õigeaegselt soovitud kogustes, kuid kliendini võivad need jõuda hilinenult, kahjustatuna, osa saadetisest võib puududa või jääb tarne koguni tegemata. 5. Milline on klientide soovitud paindlikkuse ülesnäitamise mõistlik piir? Paindlikkust tarnimisel tuleks ilmutada põhjendatud juhtudel alati, kui see ei põhjusta täiendavate kulude tekkimist (või on need kulud ühekordsed ja marginaalsed). Kui need kulud aga tekivad, peaks need hüvitama klient. Paindlikkust logistilisel teenindamisel enamasti ei mõõdeta, vaid sellele antakse hinnang. Kui tarnija on arvamusel, et on näidanud üles suurt paindlikkust, ei pruugi klient olla kaugeltki sama meelt. Tegeliku olukorra tuvastamiseks
SOOME Suomen tasavalta Pindala: 338,424 km² Pealinn: Helsingi Rahvaarv: 5 400 000 Riigikeeled: soome, rootsi President: Sauli Niinistö Peaminister: Jyrki Katainen Soome on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel ning on üks Põhjamaadest. Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga. Soomel on piir põhjast ka Norraga. Riiki eraldab Eestist kitsas Soome laht, mis on kõige kitsamas kohas 55 km lai. Soomet kutsutakse tuhande järve maaks, kuna kogu riiki katavad rohkem kui 60 000 järve. Kõige rohkem on neid Kagu- ja Kesk-Soomes. Ka saari on Soomel väga palju, neid on üle 80 000. Kõige tuntumad on Ahvenamaa saared, millel on isegi riigis autonoomia. Saari tekib juurde ja Soome pindala kasvab umbes 7km² aastas, sest maa kerkib
autobiograafiline romaan-autori elust ispireeritud romaan ood- ülistuslaul karakterkomöödia- komöödia, milles pearõhk on peategelase karakteri esiletoomisel eepos- kangelaslugu kompositsioon- ülesehitus proloog- teose eellugu humanism- isiksust väärtustav maailmavaade dramatiseering- proosa- või luuleteksti töötlus draamatekstiks pastoraalromaan- maaelu idülliliselt kujutav proosateos kadunud põlvkond- I maailmasõjas osalenud noored mehed remark- ääremärkus paroodia- pilav jäljendus monoloog- pikem üksikkõne prototüüp- kangelase aluskuju satiiriline komöödia- teravalt pilkeline naljamäng sonett- 14-realine luuletus novell- lühike puändiga lõppev proosapala poeem- jutustavat laadi värssteos Antiik müüdid-pärimuslik kujutelm maailma ja ühiskonna nähtuste tekkimisest ning seda põhjustanud üleloomulikest olenditest jumalad- Zeus- peajumal, taeva ja tuulte valitseja, Athena- tarkuse jumalanna ja sõjameeste kaitsja, Apollon- kunstide ja muus...
03.2000.a. Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli katastriüksuse piiride kättenäitamise kohta looduses, asukohaga: Kehtna alevik, Metsaääre-, Koogimäe- ja Käbiküla Kehtna vald Rapla Maakond Piiriprotokolli koostas maamõõtja XXXXX litsents nr. 0009765 Katastriüksuse piiride maastikul kättenäitamisest võtsid osa: 1.Põllumajandusministeeriumi esindaja 2.Haridusministeeriumi esindaja 3.Kehtna valla esindaja, maakorraldaja Piirimärkide ja piiri kulgemise kirjeldus: VIII maatükk: Piir on looduses tähistatud kuue (6) piirimärgiga. Piir kulgeb: Piiripunktide 1-2-3 vahel kulgeb piir piki Metsaääre tee nr 20 eralduspiiri 4 m tee teljest, piiripunktide 3-4 vahel kulgeb piir Tallinn-Rapla-Türi tee nr 15 tee teljest 19 m kaugusel, piiripunktide 4-5 vahel kulgeb piir piki Lüpsiplatsi-Kehtnapere tee nr 44 eralduspiiri 3 m tee teljest, piiripunktide 5-1 vahel kulgeb piir sirgjooneliselt piirimärgist piirimärki. Piirimärkideks on kõikides punktides metalltoru.
Piiriprotokolli koostas maamõõtja Siim Viin (litsents KEHTNA KPK nr474 MA-k 11.10.09.a.). Kadastriüksuse piiride maastikul kättenäitamisest võtsid osa: 1.Põlumajandusministeeriumi esindaja Märt Riisenberg 2.Haridusministeeriumi esindaja Ago Sule 3.Kehtna valla esindja, maakorraldaja Ene sulg Piirimärkide ja piiri kulgemise kirjeldus: IV maatükk: asukohaga Kehtna alevik Mõisa mt4. on looduses tähistatud nelja (4) pirimärgiga. Piir kulgeb: Piiripunktide 50-51-52-53-54-55 vahel kulgeb piir sirgjooneliselt piirimärgist piirimärki. Piiripunktide 40-50 vahel kulgeb piir pikki kraavitelge, piiripunktide 55-49 vahel kulgeb piir pikki Lasketiiru tee nr45 eralduspiiri 3m tee teljest.piirimärkiseks on punktides 51,52,53 ja 54 metalltoru. Kohapeal esitatud märkused: Ei ole. Asjosaliste juuresolekul on ülaltähendatud katastriüksuse piirid maastikul kätte näidatud vastavalt katastriüksuse jagamisplaanile, mille on koostanud Kehtna valla maanõunik Heiki Paat 20.12.1999.a.
p P D q Y Y Joonista võimaliku tootmise piir Joonista 3 jäjestikust VTP'd Majapidamiste tulu kasvas. majanduskasvu puhul Mis juhtub? p U 6 TU 5 4 MU? 3
p P D q Y Y Joonista võimaliku tootmise piir Joonista 3 jäjestikust VTP’d Majapidamiste tulu kasvas. majanduskasvu puhul Mis juhtub? p U 6 Р TU 5 4 MU? 3
MängKäib = True määrab ära Set püüdja = Shapes("püüdja") püüdja Set Püütudputukad = New Collection määrab ära pi piir = Shapes("piir").Top + Shapes("piir").Height püüdjaliigub = Randomize False Do If püüdjaliigub = False Then x = 100 + Rnd() * 500 y = piir + Rnd() * 250 püüdjaliigub = True End If Liigu_XY püüdja, x, y, v Range("aeg") = Timer() - algaeg If Range("aeg") >= Range("max_aeg") Then MsgBox "Mäng läbi! Püüdsite " & Range("pp").Value & " putukat." End End If For Each putukas In Püütudputukad Liigu_XY putukas.Kuju, putukas.x, putukas.y, 8 Next putukas paus 0.05 Loop For Each putukas
Millist toimimisviisi pidasid nad endale õigeimaks? Nad ei tahtnud enam luua kunsti, mida saaks müüa-osta ja koguda nagu luksuskaupa. Neile kunstnikele oli üheks võimaluseks taaselaustada dadaistlik traditsioon ja provokatiivsed etendused. 3. Mis vahe on performanc’il ja happening’il? Happening´ideks nimetatakse improviseeritud etendusi, mille puhul puudub kindel plaan ja tekst ning mis püüavad kaasara publikut, et kustutada piir kunsti ja elu vahel. Performance on võrreldes happeninng’ga plaanipärasem ning esinejad ja publik on selle ajal rohkem eraldatud. Teravat piiri nende vahel ei ole. 4. Millega tegeles rühmitus ,, Fluxus’’? Millised olid selle eesmärgid? Nende arust oli vaja kaotada igasugune ,,kõrge ja kaunis’’ professionaalne kunst, mis olevat ainult ressursside raiskamine ja kunstnike egoismi rahuldamine. Selle asemel korraldas rühmitus happening’ idetaolisi
6.Makedoonia pinnamood on mägine. 7.Makedoonia asub lähistroopilises kliimavöötmes. 8.Makedoonia loodusvöönd on kõrgusvööndilisus. 9.Kõrgeim tipp on Golem Korab,mis on 2764m üle merepinna.Kõoge pikem jõgi on Vardar, mis saab alguse loodeosa mägedest ning voolab läbi terve Makedoonia.Suuremad järved on Ohridi ja Prespa järved mis on ka piiriks Albaaniaga. 10.Naaberriigid on Albaania,Kreeka,Bulgaaria,Serbia ja Kosovo.Põhjast läheb piir koos Serbia riigiga 62km,loodes koos Kosovo riigiga 159km,Bulgaariaga idas läheb piir 148km,Kreekaga lõunas 228km ja Albaaniaga läänes läheb piir 151km. 11.Riigikaart.
Riigi uurimine Riigi nimi: Keenia 1. Iseloomusta valitud riigi üldandmeid Pindala: 580,367 km2 Rahvaarv: 46,790,758 inimest Pealinn: Nairobi Pealinna rahvaarv: 3,138,369 inimest Keel: suahiili ja inglise Rahaühik: silling (KES) 2. Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit Manner: Aafrika Maailmajagu: Aafrika Ümbritsevad veekogud: India ookean (idas), Victoria järv (läänes) Naaberriigid: Tansaania (lõuna, ühine piir: 775km), Somaalia (kirre, ühine piir: 684km), Etioopia (põhi, ühine piir: 867km), Lõuna-Sudaan (loode, ühine piir: 317km), Uganda (lääs, ühine piir: 814km) 3. Kaardiõpetus a) Keenia asub laiuskraadide 5°N ja 5°S vahemikus ning pikkuskraadide 34°E ja 42°E vahel. Pealinna Nairobi geograafilised koordinaadid on 1.2921° S, 36.8219° E. b) Nairobi asub minu koduasulast 9161 km kaugusel. c) Keenia ja Eesti vahel pole kellaaja erinevust. 4. Reljeef, sise- ja välisjõud
ATMOSFÄÄR Atmosfäär on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Termin "atmosfäär" pärineb kreeka keelest (athmos 'aur' ja sphaira 'kera'). Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir aga ei ole täpselt määratletav. Hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste vaatluse põhjal arvatakse, et see on 1000...1200 km kõrgusel. Atmosfäär on gaaside segu. Atmosfäär sisaldab ka veeauru, see osa on muutuv: 0,5 4 %.Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks. Hapnik tekib fotosünteesi käigus ja on vajalik organismide hingamiseks.Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise ,
Algandmed algus pikkus lõpp jaotisi piir arv -7 20 13 10 2 1 x F1 F2 F3 -7 9 -1,14711 7,85289 -5 1 2,341576 3,341576 -3 9 -0,809362 8,190638 -1 1 2,942863 3,942863 1 1,535534 -0,423021 1,112513 3 -5,535534 2,556522 -2,979011 5 -5,535534 -1,024308 -6,559842 7 1,535534 2,218774 3,754308 9 1,535534 -1,226271 0,309263 11 -5,535534 2,084014 -3,45152
Algandmed algus pikkus lõpp jaotisi piir arv 0 10 10 10 2 1 Karakteristikud Abs kesk Pind Max Koht F1 5,7002492 F2 2,709888 24,449711 F3 48,192181 16,084425 6 Funktsioonide tabel 20 x F1 F2 F3 15 0 3,0153465 -2,476007 0,5393397 10
Kus on avaliku ja eraelu piirid? Igal indiviidil meie ühiskonnas on oma eraelu, kus kajastuvad vaid iseenda ning oma lähedaste mõtted, tunded ja tõekspidamised. Tihti aga populaarsust ja tunnustust taga ajavad inimesed tungivad oma isikliku eluga avalikku ellu. Aga et seda vältida, siis kus on avaliku ja eraelu piir? Eraelu on iga inimese isiklik väike maailm, kus mitte keegi teine ei saa otsustada mida peab tegema või mida on vaja muuta. Nii on ka minul, kõik mis toimub minu südames ja tunnetes on minu iseenda privaatsus, kuhu mitte keegi teine tungida ei tohi. Oma eraeluks saaksin nimetada oma perekonda, sugulasi ja lähedasi sõpru, sest kui nendega peaks midagi halba juhtuma, tunnen end halvasti, aga kui midagi läheb hästi, siis rõõmustan koos nendega. Ka
MAA SISEEHITUS Millest sõltub seismiliste lainete liikumise kiirus (3)? Sõltub nende kivimite tihedusest mida nad läbistavad. Sõltub ka sellest kuidas laine mõnes kivimi kehas murdub või peegeldub. Oleneb ka kivimite paksusest ja kujust, mida paksem seda kauem läheb kiirel selle läbimiseks aega. Mis on Moho piir? Moho piir on piir, maakoore ja vahevöö vahel, mida mööda lained kõige kiiremini levisid. Kes oli Mohorovicic? Ta oli Jugoslaavia päritolu seismoloog, kes avastas 1909a. et seismiliste lainete lühim teekond ei ole alati kõige kiirem. Ta avastas, et kiired läbivad hoopis tihedamaid kivimeid, mida mööda nad kiiremini levida suudavad. Kuidas teatakse, kui sügaval paikneb Maa tuum? See arvutatakse tänu S-kiirtele mis ei levi läbi
138 km kaugusel. Reljeefilt on Tori piirkond lausmaastik, mida liigestavad suhteliselt madalad jõeorud. Seda tingib asukoht Pärnu tasandik. Erandiks on Põhja-Pärnumaa servmoodustis (otsamoreenvall), mis läbib ka Tori piirid ja on eriti hästi jälgitav Tori- Seljal. Otsamoreen on mandrijää servakuhjatis, mille kohal jääserv peatus 12 000 aastat tagasi. Künnis koosneb liivast, kruusast ja lubjakivi munakaist. Vallal on 28 km pikkune Pärnu jõe piir, 14 km pikkune Navesti jõe piir, 11 km pikkune Halliste jõe piir ja 9 km pikkune Raudna jõe piir. Jõed on aeglase vooluga, kevaditi toimub Riisal Halliste ja Raudna jõe ühinemiskohas üleujutus, mis haarab enda alla kuni 100 km2 suuruse maa-ala. Joonis 1. Valla paiknemise skeem 2. Valla piirid käesoleval hetkel Tori valla üldsuurus moodustab ca 5,87% Pärnumaa valdade pindalast. Vald piirneb Paikuse, Sauga, Are, Kaisma, Vändra ja Tootsi vallaga ning Sindi linnaga Pärnumaa
koosneb vähemalt 30 keelest. Uurali keeli kõnelevad rahvad on uuemate andmete ja hüpoteeside järgi Euroopas elanud juba kümmekond aastatuhandet. Ainult kolmel uuralikeelsel rahval on tänapäeval olemas oma iseseisev riik, kus vastav uurali keel on elanikkonna enamiku ning ühtlasi riigikeeleks: Ungari, Soome ja Eesti. Uurali keel on indoeuroopa keelkonna kõrval teine keelkond, mille keeli kõneledakse Euroopas. Neid räägitakse laial alal, mille läänepoolne piir jääb Norrasse ja Ungarisse ja idapoolne piir Taimõri poolsaarele ning Jenissei ja Obi jõe äärde Lääne-Siberis. JaagupJesmin 9b Info pärineb: http://www.fennougria.ee Eesti keele õpik Laste-entsüklopeedia JaagupJesmin9b
d esmased karakteristikud 20,15 valimi maht 149 diameetrit 19,7 miinimum 4,85 cm 17,35 maksimum 25,2 cm 15,6 Haare 20,35 cm 11,75 1. klassi ülemine piir 7,6 cm 15,75 klassi samm 2,8 cm 18,45 viimase klassi ülemine piir 27,2 cm 17,3 rühmade arv 8 20,15 Pool sammu 1,4 cm 23,45 Rühma Klassi Klassi kuulumise Jaotus- 21,7 tsenter Rühma ülem. piir sagedus tõenäosus funktsioon 8,8 xi xüi ni pi F(xüi)
Sisu Sisu..............................................................................................................................................1 1.Veeriste määramine..................................................................................................................2 2.Teksti vormindamine............................................................................................................... 4 3.Lõigu vorming..........................................................................................................................6 4.Peatükid algavad uuelt lehelt (lehekülje piir)...........................................................................7 5.Lehekülje numbrid................................................................................................................... 8 6.Automaatne sisukord...........................................................................................................
Kunsti mõiste kui selline on väga lai. Inimesed mõistavad seda erinevalt. Kuigi kunsti ei saa täpselt määratleda, on see alati olnud üks elu osa. Aegade jooksul on kunst varieerunud, kuid siiski püsima jäänud. Tänapäeva maailmas ei ole paika pandud piire kunsti ja mittekunsti vahel ning pelgalt mõnele teosele peale vaadates ei saa kindlaks teha, kas tegu on kunstiteosega või mitte. Milline on kunsti olemus ning kus on piir kunsti ja mittekunsti vahel? Kõik inimesed vajavad mingil määral kunsti. Minu jaoks on kunst meistriteos, mis on tekkinud mingi kindla tegevuse tulemusel. Kunstiga väljendavad inimesed oma tundeid, elamusi või suhtumist maailma. See on midagi sellist, mida inimene on teinud nii vaatamiseks, kuulmiseks kui jälgimiseks. Seega on kunst ka meelelahutus. See on midagi, mis on tehtud teiste meeleheaks, kuid millel on tohutult palju erinevaid vorme
EUROPE! PIIR JA MAAALA *Euroopa on maailmajagu.Asub Euraasias. *Euroopa - Aasia piir algab Uurali mäestikust , Kaspia põhjarannikult, Musta merre, läbi Bosporuse ja Dardanelli, Egeuse merre ja seal Vahemerre, siis Kibraltar ja Atlandi ookean. PINNAMOOD JA MAAVARAD * Tasasem * Kõrgeim tipp Alpides Mont Blanc 4807 km. * Maavarad on suuremas osas ammendumas. * Naftat kõige rohkem on põhja meres KLIIMA *parasvöötmes suur osa, kuid ka lähis-arktiline, lähis- troopiline SISEVEED * Doonau ja Rein * Peipsi on suuruselt viies järv LOODUSVÖÖNDID
: Märgista küsimus Vali üks: a. liigub piki b. toodab väljaspool c. toodab d. toodab seespool Küsimus 15 Riik toodab ainult pliiatseid ja kustukumme. Valmis Pliiatsite tootmine on efektiivne kui pliiatsite Hinne 1,00 / 1,00 piir........on võrdne ..............piir.................... Märgista küsimus Vali üks: a. kasu;pliiatsite;kuluga b. kulu;kustukummi;kuluga c. kasu;kustukummi;kasuga d. kulu;kustukummi; kasuga Küsimus 16 Võimaliku tootmise piir (Production possibility Valmis frontier)eraldab
Allikad: Üldmaateadus gümnaasiumile Eesti Loodusfoto, Tartu 2004 Üldmaateadus gümnaasiumile, AS Bit, 2003 ; www.wikipedia.org TEA Taskuentsüklopeedia,2007 lik ad: Üldmaateadus gümnaasiumile Atmosfäär on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Termin "atmosfäär" pärineb kreeka keelest (athmos 'aur' ja sphaira 'kera'). Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir aga ei ole täpselt määratletav. Hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste vaatluse põhjal arvatakse, et see on 1000...1200 km kõrgusel. Atmosfäär on gaaside segu. Atmosfäär sisaldab ka veeauru, see osa on muutuv: 0,5 – 4 %. Kõige rohkem on veeauru ....?....kliimavöötmes. Lämmastik Lämmastik tekib orgaanilise tekib orgaanilise aine lagunemiselaine ja on vajalik toitaine taimekasvuks
Tallinna Tehnika Informaatikain Ülesanne Üliõpilane Õppejõud Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Funktsioonide uurimine Õppemärkmik Õpperühm 1. Argumendi ja funktsioonide väärtused kirjutatakse otse töölehele ning nende alusel leitakse vajalikud karakteristikud ja tehakse graafikud Algandmed algus pikkus lõpp jaotisi piir arv baas lisa 10 10 20 10 -3 1 -50 63 Karakteristikud kesk > 0 integraal min koht NV_Y F1(y) -0,476756 13,1835 F2(z) 0,508725 18 F3(w) 1,237938 -0,21094 -3,079015 21 22,8165 x y z w 13 -0,38927 0,672878 0,283609
b. Sama c. On null d. Väheneb 5. Kui tootmine on efektiive, siis: a. Me tahame osta tooteid kui alternatiivkulud on madalad b. Me seisame kompromissi ees ja kaasnevad alternatiivkulud c. Me võime rahuldada oma soove, kuid sellega kaasnevad alternatiivkulud (opportunity cost) d. Meie tootmiseks valitud toodetega ei kaasne alternatiivkulusid 6. Riik toodab ainult pliiatseid ja kustukumme. Pliiatsite tootmine on efektiivne kui pliiatsite piir ... on võrdne ...: a. Kasu; pliiatsite; kuluga b. Kulu; kustukummi; kuluga c. Kasu; kustukummi; kasuga d. Kulu; kustukummi; kasuga 7. Anna ja Maria toodavad T-särke ja lipse. Joonis näitab Anna VTP (PPF) ja Maria VTP. Anna ja Maria võivad saada kasu kaubavahetusest kui Anna toodab ... ja Maria toodab ...: a. Särke; lipse b. Lipse; särke c. Särke ja lipse; ainult lipse d. Ainult lipse; särke ja lipse 8
Sama d. On null 9. Kui tootmine on efektiive, siis: a. Me võime rahuldada oma soove, kuid sellega kaasnevad alternatiivkulud (opportunity cost) b. Meie tootmiseks valitud toodetega ei kaasne alternatiivkulusid c. Me tahame osta tooteid kui alternatiivkulud on madalad d. Me seisame kompromissi ees ja kaasnevad alternatiivkulud 10. Riik toodab ainult pliiatseid ja kustukumme. Pliiatsite tootmine on efektiivne kui pliiatsite piir ... on võrdne ...: a. Kasu; kustukummi; kasuga b. Kulu; kustukummi; kasuga c. Kasu; pliiatsite; kuluga d. Kulu; kustukummi; kuluga 11. Anna ja Maria toodavad T-särke ja lipse. Joonis näitab Anna VTP (PPF) ja Maria VTP. Ann aja Maria võivad saada kasu kaubavahetusest kui Anna toodab ... ja Maria toodab ...: a. Särke; lipse b. Ainult lipse; särke ja lipse c. Lipse; särke d. Särke ja lipse; ainult lipse 12
· Ümbritsevad · - Põhjameri · - La Manche'i väin · - Atlandi ookean Koordinaadid · Laiuskraadid: 54° N ja 60° N · Pikkuskraadid: 2° W ja 2° E · 850 km põhjast lõunasse · 625 km idast läände Riigi suurus · Pindala 243 610 km² · Rahvastik 63 181 775 (2011) Pinnavorm · Suurbritannia saare põhja- ja lääneosa o Mägine o Seal paiknevad vanad mäed, mille vahel on sügavad orud Naaberriigid ja piir · Iirimaa ja Prantsusmaa · Piir kulgeb mererannikul Rahvastik · Pindala: 242 900 km² · Rahvaarv: 61 113 205 · Rahva keskmine tihedus: 254,7 in/km² · Rahvastik paikneb ebaühtlaselt Piirkonnad · Tihedamad: Põhja- Inglismaa ja lõuna piirkond · Sest seal on palju tööstusi · Hõredamad: Sotimaa ja Wales · Sest seal on kõrgmäed · Riik kuulub keskmiste riikide hulka Linnastumine · Linnastumine on 80-100 %
11 12 15 k 17 t0,95(24) 27 X2+ 33 X2- 33 34 38 39 41 44 46 48 52 56 59 66 83 88 97 98 98 99 1 4 N 25 24 xx 49.72 1.710882 σ 868.7933 13.84843 s 29.4753 7 36.41503 M 44 Haare 90 8 2 Δμ 10.08575 Alumine piir 39.63425 9 Ülemine piir 59.80575 σ al piir 572.5944 σ ül piir 1505.661 3 10 t-statistik 0.047497 X -statistik 2 26.0638 N(μ,σ) X2-statistik U(0,100) X2-statistik DN-statistik 0.13 F-statistik 0.142
• ABC-RELVAD: TÄHESÕDADE PROGRAMM- RELVAD KOSMOSESSE (RAKETID, LASERID)- KALLIS. • REAGAN- KURNATA NL VÄLJA. ÕNNESTUS. • NL LAGUNES • SÕJALISED LIIDUD: NATO, SEATO, CENTO, ANZUS(ANZUK) • VLO-LAGUNENUD PINGELÕDVENDUS • KÜLM SÕDA • VASTASSEIS KUNI 70NDATENI • RIIGIJUHTIDE VIISID: 1966 DE GAULLE KÄIS MOSKVAS (BREŽNEV) • DETENTE /DENTANT/ • SLV MILLY BRANDT- KANTSLER, HELMUT SCHMIDT- SÕLMITAKSE IDALEPINGUD: SLV TUNNUSTAB SDV • ODER-NEISSE PIIR (SDV-POOLA PIIR) • LÄÄNE-BERLIIN • NIXON- USA PRESIDENT. LÕPETAS VIETNAMI SÕJA • PINGEPOLIITIKA- SUHETE PARANDAMINE HIINA JA USA VAHEL • 1985 NSVL ETTEOTSA GORBATŠOV • PERESTROIKA, KA VÄLISPOLIITIKAS • UUS VÄLISMINISTER ŠEVARDNADZE: • 1. TIPPKOHTUMISED (REYKJAVIK) • 2. RAKETITÕRJESÜSTEEMIDE PIIRAMINE (1 SÜSTEEM KUMMAGIL) • 3. SRP-1 –STRATEEGILISE RELVASTUSE PIIRAMISE LEPING (SALT) • STRATEEGIA- SÕJA VÕITMISE KUNST • TAKTIKA- LAHINGU VÕITMISE KUNST
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
