Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kevade". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lible, arno, arnole, kristjan, kellamees, joodik, hooliv, õpetlik, purjus, teistpidi, jooksma, tõnisson, parve, uisutama, päästma, kuulis, viskas, viina, leidsidKevade Teoses ''Kevade'' on Kristjan Lible kellamees ja joodik, kuid ta oli heasüdamlik, hooliv, õpetlik ja aus. Lible oli jube joomamees. Kui ta oli purjus, siis ta lubas kõigile igasuguseid asju. Arnole lubas ta, et paneb jõevee teistpidi jooksma. Kui Tõnisson lasi mõisapoiste parve põhja, siis süüdistati selles Liblet, kuid Lible väitis, et tema pole seda teinud. Selle sündmuse tõttu lasti Lible kellamehe ametist lahti. Kui jõele tekkis esimene jää, läksid lapsed sinna uisutama. Teele kukkus vette ja Arno läks teda päästma ning kukkus ka ise sisse. Lible kuulis karjeid, ning tõttas appi. Ta viskas Arnole nööri ja tõmbas lapsed välja. Arno ja Lible said hästi läbi, ning tänu Arnole sai Lible ka oma töökoha tagasi. Kord jõid Arno ja Lible viina ja jäid metsa magama, kuid õnneks leidsid Arno vanemad nad ülesse
Teos räägib koolist, selle õpilastest ning põnevatest vahejuhtumitest. Kui Arno isaga koolimajja jõudis olid tunnid juba alanud. Õpetaja pani ta istuma pikkade juustega poisi juurde, kelle nimi oli Toots. Too rääkis Arnole punanahkadest ja Kentuki lõvist. Samal päeval tutvus Arno ka teiste kooliõpilastega. Pärast koolipäeva ruttas Arno teelet koju saatma. Järgnevatel päevadel sai Toots igasuguste koerustükkidega hakkama. Märkimisväärseim neist oli minu arvates see, kuidas ta püstoliga kooli läks ning sellega saunaakna kildudeks lasi. (Kirikumõisa rentnik oli samal ajal saunas ja karjus aknast:” Te kuradi hinged! Te tapate inimesi!”) Ühel päeval ilmusid kooli juurde kirikumõisa noorhärrad, kellel olid piibud suus ja ratsapiitsad käes. Tõnisson vihastas selle peale, et noorhärrad kutsusid neid
Voldemar Panso Peaosades Aare Laanemets Margus Lepa Ain Lutsepp Arno Liiver Riina Hein Muusika Veljo Tormis Operaatoritöö Harry Rehe Filmistuudio Tallinnfilm Aasta 1970
Lühiülevaade teosest ,,Kevade" Teos räägib koolist, selle õpilastest ning põnevatest vahejuhtumitest. Kui Arno isaga koolimajja jõudis olid tunnid juba alanud. Õpetaja pani ta istuma pikkade juustega poisi juurde, kelle nimi oli Toots. Too rääkis Arnole punanahkadest ja Kentuki lõvist. Samal päeval tutvus Arno ka teiste kooliõpilastega. Pärast koolipäeva ruttas Arno teelet koju saatma. Järgnevatel päevadel sai Toots igasuguste koerustükkidega hakkama. Märkimisväärseim neist oli minu arvates see, kuidas ta püstoliga kooli läks ning sellega saunaakna kildudeks lasi. (Kirikumõisa rentnik oli samal ajal saunas ja karjus aknast:" Te kuradi hinged! Te tapate inimesi!") Ühel päeval ilmusid kooli juurde kirikumõisa noorhärrad, kellel olid piibud suus ja ratsapiitsad käes. Tõnisson vihastas selle peale, et noorhärrad kutsusid neid
Seejärel hakkas direktor teda mööda maja ringi lohistama, kuni jõudis söögituppa, kus kõik veel sõid. Ta kamandas sealt lätlase ja eestlase Indreku kasti järele. Lõpuks aeti Indrek ühte tuppa, kus olid veel kaks härrat ja seal oli tema ase. III Indrek äratati koos teistega hommikul üles ja nad läksid endid pesema. Pärast poole müüs Lible aka väike loll Indrekule raamatu , hiljem ka teise raamatu. Lible ostis selle raha eest endale paremat süüa, mistõttu hakati Indrekut suureks lolliks kutsuma. Hiljem nägi ka härra Maurus Lible käes raha, mille päritolu järgi küsides räägiti välja , et Indrek oli need ostnud. Härra Maurus kutsus Indreku koos oma ostetud raamatutega enda kabinetti. IV Raamatutega jama tõi palju tähelepanu Indrekule. Temaga tegi tutvust ka Tigapuu, kes polnud õieti ei õpilane ega õpetaja, vaid midagi vahepealset. Ta tahtis Indrekule linna
- Indrekule otsiti tuba koolimajas, kus ta ööbida saaks, sai odava Siberi toa, ehk kus oli külm, võrdus lakas magamisega III - Koolis äratati neid hommikul valju aisakella kõlinaga, päris ärkamist pidid minema pesema - talvel nö Siberis magades oli väga külm, tuli ennem võimelda, et siis kehaga külmade linade vahele pugeda, vahel näpati ka puid ja tehti keset tuba olevasse ahju tuli ja nihutati voodid sellele lähedale - sai sõbraks Liblega, kes temaga neljandas klassis õppis, Lible müüs Indrekule 2 raamatut (kapsast), et söögiks raha saada, Liblet kutsuti väikeseks Lolliks, kuna Indrek tema raamatud ära ostis kalli raha eest, sai temast suur Loll - Härra Maurus luges palvet, Lible kükitas ja ajas äriasju/luges raha, mis oli ebasobilik, Maurus võttis talt kratist kinni, juustest ei saanud, need olid liiga lühikesed, pragas poisiga - Direktor kutsus Lible enda kõrvale seisma, kuid see suutis sealt ära lipsata, direktor kutsus ta
Asutas õpilaste draamaringi (mis esialgu oli vaid oma klassi piires), hiljem Nerepiga 1917 koolidevaheline Dramaatiline Ring (üle 50 liikmega)/Tallinna keskkoolide dramaatiline ring ( kus iseseisvalt toodi lavale Lutsu Paunvere, Kitzbergi Kosjasõit ja Pakkala Parvepoisid.) (Üks nende näitejuhtidest oli Eduard Türk) Selle ringi raames tegi Kalmet koos Nerepi ja Mooriga kaasa Estonia teatri massistseenides (sealt ka PAUL Pinna - sinust saab kas joodik või näitleja – tol ajal kasutati grimmis paksu värvi.) (Tema näitlejakarjääri mõjutas suuresti ka tema välimus. Ta oli natuke üle 160 cm pikk, kehaehitus oli sportliku joonega ning näojooned võrdlemisi korrapärased. Ta kasutas seda kui trubina, mängides karaktereid, kus välimuse tearavat joont saab ära kasutada - veidrad vanamehed (nt Õpetaja Bubus ja Lible) 1920 1920 Plaanisid ka ise õppestuudiot. Kevadel lõpetas keskkooli ja astus TÜ õigusteadust õppima (8
Rannapi ,,Agu Sihvka annab aru", Sören Olssoni ja Anders Jacobssoni ,,Berti 8 päevik", Ferenc Molnar'i ,,Pal tänava poisid", Astrid Lindgreni ,,Bullerby lapsed". Edasi paluti vastajatel valida endale ,,Kevade" tegelaste hulgast sõber. Toon ära populaarsuse pingeread. Tüdrukud valisid: · Teele 157 · Joosep Toots 64 · Arno Tali 29 · Kiir 10 · Tõnisson 4 · Imelik 3 · õpetaja Laur 2 · Tootsi koer Pitsu 1 · ei vali mitte kedagi 3 · ei oska öelda 3 · vastamata 6. Poiste sõbravalik : · Joosep Toots 140 · Arno Tali 24 · Kiir 14 · Tõnisson 10 · Teele 8 · Lible 2 · Imelik 1
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
kombinaadi-kamba rohelises toas. Äkki muutus muidu rahulik Riks vägivaldseks ja imelikuks. Teda oli peksnud NKVD mehed. Riks soovitas Taavi põgeneda muidu võib ta mehe üles anda. Taavil oli hoopis plaanis oma kohta paadis Riksile pakkuda. Riks: "Õigem on, kui üks langeb kõigi eest, sest kõigist on praegu liiga vähe, et päästa üht." Riks palus kirjapaberit. Ta juhatati büroosse. Ta kirjutas seal kaks hüvastijätukirja (naisele ja kaaslastele). Riks tegi enesetapu. Taavi suundus Arno ja Liisa poole. Seal ootas teda külaline. Marta Laane kutsus ta enda korterissse. Ta püüdis meest võrgutada. Öösel tulid venelased korterit üla vaatama. Marta peitis Taavi voodi alla. Sealt põgenes mees aknast välja aknaraamile seisma. Venelased kontrollisidki esimese asjana voodialust. Taavi pääses tänu ettenägelikkusele. Seitsmes peatükk Ilme oli koju tagasi tulnud. Ta oli rase. Naaber Lepiku Anton tuli naabreid vaatama. Ta rääkis, et ta
Äkki muutus muidu rahulik Riks vägivaldseks ja imelikuks. Teda oli peksnud NKVD mehed. Riks soovitas Taavil põgeneda muidu võib ta mehe üles anda. Taavil oli hoopis plaanis oma kohta paadis Riksile pakkuda. Riks: “Õigem on, kui üks langeb kõigi eest, sest kõigist on praegu liiga vähe, et päästa üht.” Riks palus kirjapaberit. Ta juhatati büroosse. Ta kirjutas seal kaks hüvastijätukirja (naisele ja kaaslastele). Riks tegi enesetapu. Taavi suundus Arno ja Liisa poole. Seal ootas teda külaline. Marta Laane kutsus ta enda korterissse. Ta püüdis meest võrgutada. Öösel tulid venelased korterit üle vaatama. Marta peitis Taavi voodi alla. Sealt põgenes mees aknast välja aknaraamile seisma. Venelased kontrollisidki esimese asjana voodialust. Taavi pääses tänu ettenägelikkusele. Seitsmes peatükk Ilme oli koju tagasi tulnud. Ta oli rase. Naaber Lepiku Anton tuli naabreid vaatama. Ta rääkis, et ta
Keegi minu taga istujatest ütles, et Üksküla mängis paremini, aga niipalju kui ma oma aju ka ei pingutanud, mul ei tulnudki meelde ühtegi konkreetset stseeni, kus silme ette oleks kerkinud Üksküla Maurus, ma mäletasin, et ta mängis seda osa ja mängis väga hästi, aga kuidas need stseenid, mida ma nüüd teise näitleja kehastuses taas nägin, Üksküla mängituna välja nägid, seda meenutada ei suutnud. Ka teiste osatäitjate hulgas oli muudatusi: Ramilda, Ollino, Timusk, Lible. Ma tundsin ära küll, et mingid tegelased on muutunud, aga kohe meelde ei tulnud, kes neid eelmine kord mängis. Ainult Ramilda kohta teadsin, et teda olen näinud Elisabet Tamme esituses, suvel aga mängis seda osa Külli Teetamm. Ja siis vastav Teetamme osa Tiina, oli endiselt Maria-Netti Nüganeni esitada, seda oleks tahtnud just Teetamme esituses vaadata. Kuigi Teetamme mängitud Ramilda oli ka väga hea, aga natuke liiga vana selle rolli jaoks.
Põhitegelased: Kokk (John Silver): Ülimalt salakaval ning kahepalgeline mees, kes ei kartnud mitte kedagi ega mitte midagi. Ta suutis oma jutuga ära rääkida ükskõik kelle ning tema mesijutt viis paljud mehed hauda. Ta ei hoolinud kellestki peale enda, ta tegi kõik oma heaolu nimel ning tal oli täiesti suva, mis teistega juhtub. Omakasupüüdlik valetaja, kellest ei saadud loo lõpuni lahti. Jim Hawkins: Väga vapper 17-aastane poiss, kellel oli oma osa selle loo alguses ning tema oli üks neist, kelle pärast üldse merele mindi. Ta elas oma vanematega ,,Admiral Benbowis" ning ta töötas seal baarimehena. Isa suri tal halva tervise tõttu ning seetõttu olid tal ja ta emal käed tööd täis. Tema leidis ka Billy asjade seast kaardi ning sellest ka see lugu alguse sai. Skvaier (mr. Trelawney): Tema käis Bristolis laeva ning sellele meeskonda otsimas. Ta oli lobiseja ja lobises välja Bristolis saladuse aarde kohta ning tänu sellele tahtis ka seal tööd ,,laevakokk" (Joh
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................
Krõõdale ehitati ilus kuusepuust kirst. Mari aitas talus väga palju ja A usaldas teda täiesti, nii et too ei pidanud millegi tegemiseks luba küsima, ta oli nagu perenaine talus. Ta imetas enda kui ka nende last. Andres muidu ei nutnud kuid kui ta põllule jälle külvama läks hakkasid ta silmad nagu jõed voolama ja ta ei saanud sinna midagi teha. Matustele tuli väga palju rahvast, algul räägiti palju Krõõdast ja sellest kui hea ja töökas ta ikka oli. Hiljem olid aga paljud juba purjus ja räägiti kõigest. Pearu rääkis koguaeg kui väärt naine ta ikka oli olnud, tõsteti väga tihti tema auks klaas. Õhtul istus ta A kõrvale ja rääkis sellest kui naine oli sigu tulnud koos lapsega tema põllult koju ajama. Ta ei parandanud aeda selleks ära et talle see meelde jääks kuidas esimest korda Krõõta nägi ja oleks koos temaga tahtnud nende sigadega koos minna ja kas või lasta ennast lauta panna.
kannatada nagu tema. Haigeks jäid lapsed Orul (tütar ja poeg- väiksemad) , Hundipalul, Ämmasool ja Raval. Ühel pühapäeval maeti kokku 8 last. Rahvas rääkis Kingu Priidust kellel naist ega ka lapsi polnud keda kaotada võiks- too vaatas seal matuserongkäiku pealt. Andresel suri tütar Anni ja Maril mõlemad lapsed- Juku ja Kata. Nii ei jäänudki Jussist ühtegi last enam Vargamäele. Kõik lapsed surid kurguhaigusesse. Räägiti et aasta tagasi sai üks suur joodik ja kange kakleja imelikul viisil surma. Kogus ei selgitanudki välja kelle süü läbi asi juhtus. Kuulati üle Kassiaru Jaska, Aaseme Aadu, Oru Pearu, Hundipalu Tiit, Ämmasoo Villem, Rava Kustas ja palju teisi (nende lapsed surid). Kõik arvasid nüüd et Jaska oligi selle mehe surmas süüdi, sest temal suri kõige rohkem lapsi. Teised olid aga süüdi selles et nad kohtus kõike ei rääkinud mida nad teadsid. Rahvas ei saanud aga aru miks siis Mari
KALEVIPOEG 15, 16, 17 Kui Kalevipoeg kodu poole kõndis, kihutasid ta kannul Vanakurat koos 70 selliga. Vanakurat aias Kalevipoega taga, kuna ta tahtis, et Kalevipoeg oma võla tasuks. Seejärel kurat küsis, et kas Kalevipoeg on tema asju põrgust kaasa võtnud. Kalevipoeg sai aru, mis Vanakurat küsib ja vastas pilgates, et vist võttis need asjad kaasa. Lõpuks Kurat küsis, et kas Kalevipoeg tahab temaga tülli minna ja siis Kalevipoeg vastas pilgates jälle , et võib ka , ning järgmine kord tuleb ja teeb kuradi varakambreid tühjendama. Sellepeale tormas Vanatühi minema. Kui videvik jõudis kätte, Kalevipoeg oli väsinud, heitis lauakoorma seljast, istus murule, sõi ja jõi ning ning jäi magama. Uni aga ei tahtnud tulla, kuna tal keerlesid peas mitmed mõtted ja sõnumid, mis ta oli saanud. Näiteks, et Alevipoja avaldused olid tunnistanud selle loo tõeks, et Kalevipoeg oli 7 nädalat nõi
sinna polnud enam midagi parata ja teha. Viimased sõnad mis naine mehele ütles olid et ta ei võtaks endale kurja naist.... lastele emaks. Peale seda kutsus ta Mari ning vaatas talle ainiti otsa ega ei öelnud midagi. Ka Oru nine tuli kohale. Mari ja Oru naine tegelesid surnuga. Matustele tuli väga palju rahvast, algul räägiti palju Krõõdast ja sellest kui hea ja töökas ta ikka oli. Hiljem olid aga paljud juba purjus ja räägiti kõigest. Pearu rääkis koguaeg kui väärt naine ta ikka oli olnud, tõsteti väga tihti tema auks klaas. Pearu tegu soosilla tee naise jaoks korda. XVIII Mari ja Andrese suhted- kõik ootasid juba pikkisilmi et Andres otsiks endale naise aga seda ei juhtunud nii pea. Jõuludel läks Mari A mitte Jussiga kirikusse. Möödusid jälle mitmed kuud kuid peremees ei olnud endale ikka naist otsinud. A ja P läksid kõrtsis kaklema kuna viimane ütles et A oli Jussilt naise üle löönud
neid kellelegi teisele kui Andresele, kuid mitte niisama, Pearu tahtis, et Andres kahjud üle vaataks, Andres keeldus ja seega naaber talle hobuseid ei andnud, naabrid hakkasid sõimama üksteist, kuid Andres jäi siiski peale ja sai oma hobused kätte. See oli esimene riid Vargamäel - Andres kahtlustas, et Pearu ise oli see kes meelega hobused oma maale lasi, et riidu üles kiskuda - Enne jõule tuli Pearu purjus peaga Eesperre ja otsis lepitust kõigiga, imetles naabrinaise töökust, rääkis, et häbenes aeda parandada tema ees, sest oli selle ise maha lõhkunud XII - Krõõt kurdab, et mida aasta edasi seda raskem on Vargamäel, nüüd ootas ta juba teist last, tööd tuleb aina juurde - Talvel oli ka Andresel palju tööd, sest toimus ehitusmaterjalide vedu kevadise kambrite ehituseks, mitmed külamehed olid valmis abistama, isegi Pearu
ning see on võimalik miks siis mitte tema, Turja Hanneski, sest eks temagi ole seda liiki mees, et kuhu käe külge paneb- ei see enam katke, kas kistagu või käsi otsast. Tugev ja terve ta on. Ja kangekaelne oma mõtete juures. Kui ta nii pääseb kuidagi seesuguste radade ligi , mis on olnud avatud nendele kellest rannas kõneldakse, et vaat kus mees tegi otsa- siis temagi teeb seesuguse otsa. ) {lk 10} · Hannesel on kaks venda: Arno ja Klaus ning üks õde Marie. · Hannes elab rannakülas asuvas Turja talus. Turja eluhooned on vanad ja kidurad. Nad on väikeste tubade ja väikeste akendega. Seal elati hetkel 6-kesi ja hiljem 5-6-kesi. · Hannese söögilaud on söögiga kaetud vastavalt mere tujudele. ( ,,Vaata sured ära jääb see homne söök sul söömata. Aga mis kõhus, see on ikka päriselt oma. EI seda võta enam konstaabel ega kohtupristav. Seepärast, emm: kui on, elame hästi. Kui pole
Krõõdal sündis kolmas tütar. Peresse kaubeldi uus tüdruk Kaie. Pearu võttis uue ja tugevama sulase. Kui Pearu kõrtsist tuli ja naisele peksa tahtis anda, astus uus sulane Jaagup vahele. Peale seda hakkas peremees teda nöökima. Pani teda kõige hullemaid töid tegema, lasi kauem tööd teha kui teistel, saatis tööle isegi siis kui väljas oli koereailm, hiljem jättis isegi söömata ja ei maksnud palka. Selline käitumine viis mehed kohtusse. Lõpuks Pearu maksiski purjus peaga palga ära, kuid kaineks saanuna kahetses seda. Talvel sai Pearu armutult peksa. Andres tõi ta tee äärest koju ja kutsus arsti. Pearu oli kindel, et seda tegi Jaagup, kui tal oli alibi olemas. Peksjat ei saadudki teada. Pearu paranes kaua ning tänu sellele oli Andrese elu rahulikum. Jõulude eel, kui Pearul juba parem oli ja ta taas kõrtsist tuli, ähvardas ta oma naist peksta. Oru perenaine jooksis Mäe pere juurde varjule, kuid Pearu tuli järele. Ta nõudis oma
NIMED MARMORTAHVLIL ALBERT KIVIKAS Tegelased: (neile leidsin raamatust iseloomustused). Ahas Henn- Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane. Elas oma korteris koolilinna kaugemas agulis. Käämer- pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Elas paar maja eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus. Käsper- hästi riides, roosatava näoga ja alati heatujuline. Viires- pikk, kuivetu ja kogelev. Tääker- kõige kogukam klassikaaslane. Konsap- pikk, klassi parim sportlane. Mugur- heleda häälega. Jürine- pikk, sileda näoga. Kelle huvid olid ainult õhtuti Rüütli gümnasistkade sabas jõlkuda ja koolipidudel tantsimas käia, valged kindad käes. Martinson- vaikne, alati ninuli raamatus. Puuris filosoofe ja gnoseoloogiat. Teeäär- teda kutsuti Jossiks. Kohlap
NIMED MARMORTAHVLIL ALBERT KIVIKAS Tegelased: (neile leidsin raamatust iseloomustused). Ahas Henn- Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane. Elas oma korteris koolilinna kaugemas agulis. Käämer- pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Elas paar maja eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus. Käsper- hästi riides, roosatava näoga ja alati heatujuline. Viires- pikk, kuivetu ja kogelev. Tääker- kõige kogukam klassikaaslane. Konsap- pikk, klassi parim sportlane. Mugur- heleda häälega. Jürine- pikk, sileda näoga. Kelle huvid olid ainult õhtuti Rüütli gümnasistkade sabas jõlkuda ja koolipidudel tantsimas käia, valged kindad käes. Martinson- vaikne, alati ninuli raamatus. Puuris filosoofe ja gnoseoloogiat. Teeäär- teda kutsuti Jossiks. Kohlap
suure menu osaliseks nagu esimenegi osa. ,,Kevaded" on murrangulise tähtsusega rahvaraamatud eesti kirjanduses. Neis realistlikku laadi teoseis väljendus sootuks optimistlikum elutunne ja hingestatum õhkkond kui tolle aja ühiskondlikke probleeme käsitlevas jututoodangus. Lugejaskonda veetlesid kujukalt joonistatud õpilastüübid ja see südamesoe ning värske huumor, mida peitsid endas ,,Kevaded". Unustamatult jäid meelde ,,Kevade" mõlema osa kandvamad kujud: hellahingeline unistaja Arno Tali, rõugearmiline vembupoiss Joosep Toots, punajuukseline Kiir, flegmaatiline Tõnisson, suletud hingega Raja Teele, kandlemängija Imelik ja ägedaloomuline Kuslap. Veel enam pälvisid tähelepanu kentsakad juhtumused sest omapärasest koolist ja nende vahele põimitud nukrutsevad meeleolud. Osalt loomistarbest, osalt lugejaskonna pealekäimisel jätkas Luts Tootsi-lugude sarja. Vähemate vaheaegade
Lugu: Tal oli palju naisi ja ta sigitas palju lapsi, aga ta ei suhelnud nendega hiljem, sest mees ei teadnud isegi, kui palju neist üleüldse ilmale tuli. 6 Perekond: Eeldatavasti oli oma suguseltsi viimane esindaja, sest ta oli mures selle nime kustumise pärast. 4.7. Alfred Pääsuke Sünnikoht: Harala Amet: rätsep Olemus: elupõletaja; ei hoolinud endast; Lugu: Ta nägi harva valget päeva, sest enamuse ajast oli ta kas liiga purjus või magas ennast välja. Temast jäi maha Singeri õmblusmasin, millele pärijat ei leitudki ja müüdi lõpuks oksjonil maha. Rist, mis tema hauale pandi, oli vilets, sellele vedas Kotka Albert tindipliiatsiga varesejalad: "Sündis Haralas, suri küünlakuul." Perekond: Oli abielus. Surmapõhjus: Uppus veebruaris purjuspäi maanteekraavi. 4.8. A. Pääsuke Sünnikoht: Harala Olemus: Tagasihoidlik; ennastsalgav; elas mehe varjus; hakkas mehe järgi jooma; nõrga iseloomuga;
Mees, kes teadis ussisõnu – märkmed *minategelane = mt. = Leemet 1. - mets on vaikseks jäänud, vaevu kohtab kedagi, kui minna allikale vett tooma - minategelane oskab ussisõnu ehk loomadekeelt, uued loomad on kartlikud ja pelgavad teda tema oskuse pärast, eelistaksid põgeneda, kuid ussisõnad ei luba - mt. sisistas neid nimme korduvalt, et loomi enda juurde kutsuda ja nendega vanadele kommetele vastavalt rääkida, ussisõnu aga uued loomad ei teadnud ning see vihastas mt.-d nii, et ta sõnu veelgi tugevamini sisistas ja loomad pingest lõhki läksid, ta polnud oma teo üle uhke - ühel korral oli aga teisiti, kui allikalt tulles mt. põtra nägi ja teda ussisõnadega kutsus, reageeriski loom sellele ja tuli aupaklikult mt. juurde nagu vanadel headel aegadel, mil niiviisi perele toitu hangiti – kutsudes sõnadega looma alistunult enda juurde ja lõigates tal kõri läbi - mt.-le tundus naeruväärne, kuidas külainimesed jahti pidasid, vahel koguni päevi, kui oleks
KÜLMALE MAALE Tegelased: Mikk noorem vend, Jaani ema Kai, Liisu kõige väiksem õde, Hans, Joosep , Juula, Mart, koolmeister Toots , Tõnu -Jüri, Mari jne Jaan - raamatu peategelane, vaene, armunud oma lapsepõlve sõpra Annisse, ema oli haige, heasüdamlik, ausus oli esikohal, purjus peaga ei vastutanud oma tegude eest. Virgu Anni - oli pärit rikkast perest, Jaanist sisse võetud, üritas Jaanile oma abi pakkuda, kaitses Jaani oma isa eest, tõi Jaanile salaja süüa, andis Jaani päästmiseks valetunnistuse. Kohi-Kaarel ja Kõverkaela-Juku – tõid kahekesi Jaanile palju pahandust, jootes Jaani ning meelitades teda nende varastatud kaupa enda juures varjama.
Kolm musketäri Põhilised tegelased: d`Artagnan - peategelane Athos - healoomuline, arukas, rahumeelne, d`Artagnani parim sõber Porthos - hiiglaslik musketär, natuke rumal, d`Artagnani sõber Aramis - Athose ja Porthose vahepealne de Treville - musketäride kapten Louis XIII - Prantsusmaa kuningas Tema Eminents - kardinal(kaardiväelaste kapten) mees Mueng`ist - raamatu vältel suhteliselt tundmatu isik; de Rochefort; kardinali teener härra Bonacieux - mees kelle vaenlane oli samuti mees Mueng`ist; d`Artagnani korteriomanik Contance Bonacieux - proua Bonacieuxi; d`Artagnani armastatu; suri tänu mileedi mürgile Ketty - mileedi toatüdruk; armastas d`Artagnani Charlotte Backson - mileedi, kes flirtis kõikide meestega, kellel oli mingisugune võim teiste suhtes; isekas; tark; ilus; pahatahtlik; tahtis d`Artagnani tappa; tappis mitu inimest Planchet - d`Artagnani teener Grimaud - Athose teener Mousqueton - Porthose teener Bazin - Aramise teener 1.
kuivatab, ja ka kappi paneb. Panevad nõud sinna, Tripp sattub ka sinna, Kessu põll ka. Kui kinni masina paneb on nõud kõik ilusti kapis, ja Tripp ka. Pidi Tripile uued triibud joonistama. Kuna aga masin ise nii väga otsustab, siis otsustasid Kessu ja Tripp, et on lihtsam ise puhtust pidada. Kessu ja Tripp soolaleivapeol- joonistasid maju, Tripp joonistas maja tagurpidi ja juba kolisid elanikud ka sisse. Ootasid natuke, et elanikud välja läheks ja pöörasid maja teistpidi ehk nüüd õigetpidi. Elanikud olid vihased, et laud on laes jne. Ei saanud soolaleivapeole. Otsustasid, et Tripp hakkab hoopis palle joonistama ja Kessu tegeleb haljastuse ja muu säärasega edasi. Kessule tuli külla onu Kaarel- meremehest onu. Koolis ei käi, aga onu küsis veel, et mida ta oskab ja Kessu vastas, et kõike. Tegid mängu, et Tripp on selline ülemus, kes arvab, et ta kõigest kõike teab.Nt juhid ajas segamini (bussijuhi trammi juhtima ja vastupidi- nood ei
Pärast läksid nad peiulauale, et süüa kiltri pere võimalikult vaeseks. Uuel päeval oli Koera Kaarel halltõve käes. Ta saatis oma sulase Jaani tööle, aga ise piinles värinate käes. Ta lasi ka endale Rehepapi kutsuda. Rehepapp soovitas tõve puhkuse ajal minema joosta ja tema hüüu peale mitte vastata. See tal aga ei õnnestunud. Siis soovitas Rehepapp mehel aga viina jooma hakata, kuna tõbi ei kannata haisu. Mees hakkaski jooma ja temast muutus tasapisi joodik. Ta saatis Jaanu 10 pudeli viina järele. Jaan aga jõi ennast baaris täis ja jäi koera kuuti magama. Kaarel läks uuel päeval baari viina jooma, kuna sulane polnud koju jõudnud. Seal ajas Kaarel Muna Ottiga juttu. Väljas Jaan aga põrkas kokku Imbi ja Ärniga, kes mardisante mängisid. Läksid nad siis aidamehe ukse taha. Tema ei lasknud sisse ning siis vanapaar koputas tema puudele, kuna väljas oli vana kuu. Kui kolm korda koputada puule, siis pidi see ära kuivama
Põrgupõhja uus vanapagan Anton Hansen Tammsaare Vanasse Põrgupõhja tallu, kus pole juba aastaid keegi elanud, kolis uus paar - Jürka (erakordselt tugev, rohmaka kehaehitusega, üsna tahumatu kuid samas teatud olukordades kaval) ja Lisete (tilluke ja peenike naine). Varsti peale sissekolimist läksid nad jalutama ja küsisid igalt vastutulevalt inimeselt, kelle käest nad saaksid seapõrsa osta. Üsna pea sattus neile vastu tulema Kase talu minia, kes lubas neile seapõrsa asemel kassipoja anda. Kui kõik Kase tallu jõudsid selgus, et ämm oli see, kellel majas kõige suurem õigus oli. Ta ei tahtnud kassipoega ära anda, sest Jürkal ja Lisetel polnud lehma, kes saaks kassipoja jaoks piima anda. Lisete lubas küll külast tuua ja ämm andis järele, kuid kui Lisete mainis, et neil on rotid võttis ämm kohe kassipoja tagasi ja ütles, et nood murravad kassipoja ära. Jürka ja Lisete lahkusid, kuid kui nad olid värava juures jooksis minia neile järgi, sest Jürka oli unustanud
,,Tõde ja Õigus" I A. H. Tammsaare I Andres Paas toob noore naise (Krõõt) uude koju. Vargamäele Eespere talu. Värskelt koju jõudnud teatatakse neile lehma (Maasik) sohu kinni jäämisest. Peremees koos Sauna- Madisega aitab lehma välja. Krõõdale ei meeldi see talu väga, kuna ligipääs on halb soo ümberringi. Andres väidab, et polnud kuskilt paremat saada ning raha pole, et enamat osta. II Noor peremees vaatab ostetud valdusi üle. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres tundis naabrimehe (Pearu) vastu huvi, kuid teda polnud kodus. Sauna- Madis ja peremees proovisid rammu ning ikka Andres jäi peale. III Tehti tööd ning ühel päeval läksid noored külavahele kõrtsi, kuna neil oli vaja sulast ja tüdrukut. Nooruk jäi kõrtsi ette van
August Gailit ,,Karge meri" Raamat algab sellega, kui Matt Ruhve läheb kosja tüdrukule nimega Katrina. Matt Ruhve oli kalur ja hülgekütt . Ta ootas päevi rannas, et Katrina võtaks oma kompsud ning et nad asuksid teele. Ühel päeval kui Katrina aknast välja vaatas nägi ta , et Matt Ruhve on paadi ära ehtinud kaskedega. Esimene mõte Katrina peas oli see, et ehk on ta leidnud kellegi teise. Ta asus kiirelt kompse kokku panema, et teele asuda. Õed ning ema saatsid ta randa, andsid kompsud kaasa ning Matt Ruhve ja Katrina võisid oma sõitu alustada. Olid nad natukene maad sõita saanud lakkas paadimootor töötamast, see tähendas aga seda, et tuli ise aerutada . Saarele jõudmiseks kulus selleks päevi, kuna tuult ei olnud. Alguses ei suhelnud nad üldse omavahel, kuna nad olid vaid laadal paar tühist sõna vahetanud. Matt Ruhve ei tahtnud isegi Katrina toitu vastu võtta enne kui Katrina tema viina rüüpand oli. Saabus öö ning Katrina oli väs
annaabi.ee 
