välja ajama . Selle üleskutsega sai alguse pikk ja verine ristisõdade kett. Kokku oli ristisõdu kaheksa. Sõdade eesmärke ei suudetud siiski saavutada ja Püha Maa ning Jerusalemm jäid muhamedlaste valdustesse. Eesmärk saavutada ülemaailmne paavstiriik kukkus läbi. Sellega langes ka kiriku autoriteet. Vastasseis väärnähtustele Ketseriteks nimetati inimesi kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega. Ketserlikud liikumised olid kirkiutele väga kahjulikud, sest sel viivil ketserite vaated levisid. Neid peeti ühiskonna õõnestajateks. Inkvisitsioon on teisi sõnu ketserite ülepeetav kohus, kus neid üritati ümber veenda ja vajadusel ka karistada. Karistusi oli leebemaid näiteks vara konfiskeerimine või ekskommunikatsioon, ning oli ka rangemaid näiteks surmanuhtlus või eluaegne vangistus. Sellise inimeste hukkamisega näitas kirik, et tal on võimu . Kuid kiriku maine inimeste seas
sakramendid. Need on rituaalsed toimingud, mida viib läbi preester. Sakramente on seitse: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine, viimane võidimine, abielu ja vaimulikuks pühitsemine. Enamus neid on säilinud ka tänapäeva uskumises. Paljud lapsed ristitakse kohe, kui nad sünnivad. Usu poolest ei ole miski muutunud, ainult uskujate hulk. Keskaja kirik oli mõneti karm, sest kui kellegi arvamus ei ühtinud katoliku kiriku tunnustatud õpetustega, siis nimetati seda inimest ketsriks. Ketserlikud liikumised tekkisid koos ristiusu kiriku tekkega. Ketsreid on alati jälitatud, nende karistamine muutus eriti tõsieks 12-13 sajandil, kui tekkis palju uusi ketserlikke liikumisi. Selline liikumine sundis kirikut otsima nende kontrollimise ja ära kaotamise vahendeid. Enamasti põletati ketsrid tuleriidal. Selline inimeste kohtlemine kiriku poolt on täiesti väär, kuna keegi ei tohiks sundida inimestele usku peale. Usk ei tohiks olla kohustuslik vaid just valikuline
Probleem Peamine oli teoloogia ehk siis õpetus Jumala sõnast. Jumala olemasolu kahtluse alla ei saanud seada, kuid sai arutleda tema õpetuse üle. Peamiselt selle, et kas kristlus läbi Jeesuse eeskuju nõuab vaesust või on lubatud ka rikkus. Ketserid kippusid Piiblit tõlgendama kui vaesuse propageerimist. Mungad rõhutasid ka loobumise vajalikkust. Samas kirik oma rikkuse suurendes ei saanud rikkust hukka mõista. Suur osa tänapäevastest vaidlustest olid keskajal ketserlikud ja seega nende küsimustega ei tegeletud (kuna tuleriidal surra soovijaid väga palju ei olnud). Seda näiteks arutelu hinge surematuse üle. Või Jeesuse ülestõusmise üle. Tuntud dogmad olid veel see, et Jeesus sündis neitsist ema lapsena ja et paavst on ilmeksimatu. Filosoofias oli tähtsaim vaidlus universaalide üle. See tähendab, et kas üldmõisted on olemas vaid suhtlemise hõlbustajatena (suvalised erinevad loomad on mõlemad nimetatud koerteks, sest neil on
· Ristiusu kirik kristlaste organisatsioon. Kuna hõlmas kogu kristlaskonda, nimetati katoliiklikuks. Peamised struktuuriüksused piiskopkonnad. · Diötsees piiskopile alluv piirkond. Suuremate diötseeside eesotsas olid peapiiskopid e metropoliidid. · Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia(Süürias), Rooma ja Konstantinoopol viis peapiiskopkonda. · Tähsaid küsimusi arutati kirikukogudel e sinoditel. Hereesiad (ketserlikud usulahud): · Dogmaatika uskumine (kr dogma-usk). · Ortodoksne usutunnistus üleriiklikel kirikukogudel välja kujunenud nö õige usutunnistus. See sõnastati nn apostelliku usutunnistusena. · Hereesiad väärõpetused, vähemusse jäänud seisukohad. · Ariaanlus piiskop Ariuse õpetus. Väitsid, et kuna Kristus kui Poeg on Isa loodud, siis ei saa ta olla igavene ja Isaga samaväärne. Ariaanlus kuulutati hereesiaks ja keelati. Kloostrite teke:
- 2. sajand – kujunes Uus Testament (neli evangeeliumi, lood apostlite tegudest, Pauluse kirjad, Johannese ilmutusraamat jm). Koos Vana testamendiga moodustasid need kristliku pühakirja – Piibli (kr Biblion - `raamat`) - 4. sajand – tõlkis püha Hieronymos Piibli ladina keelde. Tema tõlge nn Vulgata ( `rahvapärane`)oli kasutusel kogu keskaja, reformatsioonini. 5. Ketserlikud usulahud - ortodoksne usutunnistus - ariaanlased, nende seisukohad, levik - monofüsiidid, nende seisukohad, levik 6. Augustinus - tegevus - õpetus pärispatust - teos „Jumalariigist“ - tema mõju ristiusu õpetusele 7. Selgita mõisted: Kirik Dogmaatika
Põleta see, mida oled varem teeninud, teeni seda, mida oled varem põletanud."4 Ta astus ristiusku ortodokse kiriku rituaali järgi ja erines selle poolest teistest barbaritest, läänegootidest, idagootidest, vandaalidest, burgundidest ning langhobardidest, kes olid ariaand. Arianismi pidas aga valitsev kirik ketserluseks. See oli osav poliitiline samm, mis kindlustas Chlodovechile Gallia edasisel vallutamisel roomlastest vaimulikkonna toetuse. Rooma vaimulikud kartsid, et ketserlikud ariaanid võivad kiriku rikkusi ohustada. Sõlas läänegootide Toulouse'i kuningriigi vastu toetas Akvitaaria vaimulikkond Chlodovechi. Akvitaaria ühendati frankide kuningriigiga. Järk-järgult kõrvaldab Chlodovech kõik väikeste frangi hõimude kuningad ja saab frangi rahva ainsaks valitsejaks. Seaduslikul teel püüab ta kindlustada riigi ühtsust: ta laseb koguda ja anda välja frangi rahva kirjutamata seadused (leges barbarorum), korraldab
Madalmaade renessanss 15.sajandil Jätkub hilisgootika õitseng nii skulptuuris kui arhitektuuris. Ei levi uuestisünni teooriad. Erines Itaaliast iseseivuse puudumise tõttu, kuulus hispaaniale (kunstiga anti edasi rahvuslikkust, majanduslikult kiire areng linnakodanluse rikkus). Kunsti tellisid linnakodanikud, ehk siis kunstnikud olid linnakodanluse teenistuses. Ei otsita ideaalproportsioone antiigist. Kunst oli väga maalähedane. Tähtsal kohal inimeste võrdsus ja õigus. Levivad ketserlikud ideed ja seega usulised pildid on olmelisemad ja õpetlikud. Palju on moraalitsemist, inimese hingeelu on oluline, keha on teisejärguline. Puudub itaalialik toretsemine ja elegants. Esimesel kohal on hingeelu avamine. Tõuseb tahvelmaali osatähtsus, kunst on privaatne ja kuulub kodanlusele. Itaallastel on ranged matemaatilised reeglid, Madalmaade kunstnikud lähtuvad kogemusest. Madalmaade kunstnikud kasutavad kogu 15.sajandi õlivärve- eredamad värvid ja saab maalida kiht-kihilt. See
aastal pühakuks. Aquino Thomase üks pärimus kõneleb, et kui Thomas juhtus looduses kõndima, jätsid põllul töötavad inimesed oma toimetused sinnapaika ja tõttasid imetlema tema suurepärast kuju ning kauned näojooni. Ilu peeti keskajal pühaduse tunnuseks nagu tarkust ja vagadustki. Tegelikult oli Aquino Thomas tüse ja kehva tervisega mees. KETSERLUS Ketserid- inimesed, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega. Ketserlikud liikumised tekkisid koos ristiusus kiriku tekkega. Nende karistamine muutus aktuaalseks 12.-13. sajandil, sajandil tekkisid uued ketserlikud liikumised. Ketserlikud liikumised said enamasti alguse Vahemere linnadest(areng kiire, kristlikest ideaalidest eemaldumine). Lõuna-Prantsusmaal kõrgkeskajal levinud katarite liikumine(puhas). Nad eitasid katoliku kiriku hierarhiat ja taunisid katoliku vaimulike lõtvu elukombeid, õndsus oli hinge vabanemine maapealsest kehast
ÕIGUSE AJALUGU. Õhtumaa on läbi aegade mõistnud end Hommikumaa vastandina. Taolise vastandumise algust on seletatud Oriendi ja Oksidendi täiesti erineva arusaamaga Jumala ja Maailma vahekorrast. Meile on oluline, et see erinevus avaldub ka õiguskultuuris. Võib väita, et õhtumaisele ratsionalismi traditsioonile on Hommikumaa müstika jäänud alati võõraks ja mõistmatuks. Lääne silmis ratsionaalselt seletamatud uskumused, ketserlikud õpetused on tulnud eelkõige Idast. Orient omakorda on näinud Õhtumaas alati uskumatust. Siinkohal tuleb meeles pidada, et usku, mis teise silmis võib olla uskumatus, pole vaja ratsionaalselt seletada ega põhjendada usku usutakse. Hommikumaal on valitsev monokraatiline mõtlemine. Kogu võim ja õigus on läbi aegade olnud ühendatud ühe valitseja kätesse, kelleks võib olla kas jumal ise või siis tema poolt ametisse
Seda katoliiklikuks(kr.k katholikos-üleüldine). Piiskopile kuuluv ala-diötsees(valitsusala). Peapiiskopid e metropoliidid(emalinnade piiskopid). Kujunes välja 5 peapiiskopkonda:Jeruusalemm,Aleksandria,Antiookia(süürias),,Rooma,Konstantinoopol. Kirikukogud-sinodid(kokkutulek) tähtsamate küsimuste arutamiseks. Kirik sai annetusi ja kasvas tähtsamaks, hoolitses madalamate inimeste eest ja andis kooliharidust. Hereesiad(ketserlikud usulahud). Ristiusk pööras suurt tähtsust õigele uskumisele e dogmaatikale(kr.k usk). Vaieldi palju Kristuse tegelike tähenduste üle, mida lahendas lõpuks kirikukogu. Kujunes välja nn õige e ortodoksne usutunnistus(kr.k orthodoxia-õige usk). See sõnastati nn apostelliku usutunnistusena. Vähemusse jäänud seisukohad kuulutati väärõpetusteks e hereesiateks(kr.k ekslik valik). Jumal oli üks ja ainuke, kuid esines kolmel moel: Isana, Pojana ja Püha Vaimuna
Varakristlikud märtrid (apostlid Peetrus ja Paulus), kiriku juhtkujud (püha Benedictus ja paavst Gregorius Suur), jutlustajad (keiser Constantinus). Kristuse ema neitsi Maarja e Jumalaema. Pühakuteks kuulutamine e kanoniseerimine paavsti poolt. Reliikvia- pühakutega seostuv ese (säilmed). Palverännakud pühakute matusepaikadesse ja reliikviate juurde kirikutesse. Reliikviaid müüdi ja osteti kuid ka varastati. Ketserid. Kiriku suhtes kriitilised õpetused- ketserlikud väärõpetused. Katarid (puhas) katoliku kirikut saatana kätetööks pidavad inimesed. Arvasid, et Jumal ja saatan lõid maailma koos. Inimese keha ja materiaalse lõi saatan, hinge Jumal. Katarid üritasid võimalikult vähe saatanaga kokku puutuda seksiga, hingede vangistamisega kehadesse. Katarite õpetus levis 12.saj Euroopas nt Toskaanas, Lombardias ja Flandrias, Lõuna-Prantsusmaal Provansis. Albi linn katarite vaated olid väga populaarsed nimetas sealsed katarid albilasteks
erakorrdse fandaismi ja energiaga. Ta andis välja reformid mida hakati kutsuma Gregoriose reformiks. Reformid pidi hõlmama kogu kirikut alates paavstikuurjast ja kõpetades kogudusega. Paavstuluse reformiga taheti tugevndada paavsti vaimulikku võimu Euroopas ja Itaalias. 9.Kristlik teadus, ketserlus, inkvisitsioon Ketseriteks nimetati inimesi, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetustega. Ketserlikud liikumised tekkisid koos ristikusu tekkega. Neid karistati. Inkvisitsioon oli katolike vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. 10.Paavstivõimu nõrgenemine hiliskeskajal, kirikukogud - Hiliskeskajal hakkas kiriku mõju vähenema. Osalt tulenes see ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemisest ja ilmaliku hariduse edenemisest,osalt aga kirku enese aktiivsuse ja teojõu langusest. Kirikukogud- Kirikukogu ehk kontsiil on tähtsamate vaimulike
keskajast vaheajast, mis eraldab antiiki kaasajast. Feodaalkorra ja naturaalmajanduse lagunemine, kapitalistliku korra, tööstuse (manufaktuurid), kaubanduse ja panganduse arenemine. Uued majandusvormid tekkisid linnades, nende kandjateks olid linlased. Itaalias, kus ka keskajal polnud katkenud linnakultuur, puhkesid õitsele mitmed suured uhked linnad. Linnriigid. Linnastumine. Kiriku võimu ja maine langemine > ketserlikud liikumised > kiriku lõhenemine > reformatsioon 16. saj. (1517). Paavsti ülima autoriteedi nõrgenemine (2 paavsti 13781417, Roomas ja Avignonis). Nüüd keisri, kuningavõimu (ilmaliku võimu) tugevnemine. Linna arenemine > linnaarhitektuur > ilmalikud ehitised (paleed, raehooned, gildihooned jne) Ehituskunsti eeskujud antiigist antiikehitiste mõõtmine, uurimine, selle kohandamine kaasaegsete vajadustega. Eeskujuks on antiikne tempel. (Brunelleschi (13371446), Firenze
katoliiklik organisatsioon kirik. Kiriku peamised struktuuriüksused olid piiskopkonnad. Piiskopile alluvat ala nimetatakse diötsees (kr k valitsusala). Tavaliselt hõlmas see ühte linna koos ümbruskonnaga. Suuremate diötseeside eesotsas seisid peapiiskopid e. metropoliidid. Kujunes välja 5 piiskopkonda: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma ja Konstantinoopol. Kõige tähtsamaid küsimusi asutati kirikukogudel e sinodidel, kuhu kogunesid metropoliidid ja piiskopid. Hereesiad (ketserlikud usulahud) Kuna Jeesuse õpetuse sõnu võis tõlgendada mitmeti, puhkesid riigis tülid. Keisrid kutsusid kokku üleriigilised kirikukogud ja nende otsuste põhjal kujunes nö õige e ortodoksne usutunnistus, mis sõnastati nn apostelliku usutunnistusena. Vähemusse jäänud arvamused kuulutati ketserlikeks väärõpetusteks e hereesiateks. Ägedaimad vaidlused puhkesid Püha Kolmainsuse küsimustes. Kristlased arvasid et jumal kujutab Isa (Loojat), Poega (Kristus) ja Püha Vaimu. IV saj
katoliiklik organisatsioon kirik. Kiriku peamised struktuuriüksused olid piiskopkonnad. Piiskopile alluvat ala nimetatakse diötsees (kr k valitsusala). Tavaliselt hõlmas see ühte linna koos ümbruskonnaga. Suuremate diötseeside eesotsas seisid peapiiskopid e. metropoliidid. Kujunes välja 5 piiskopkonda: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma ja Konstantinoopol. Kõige tähtsamaid küsimusi asutati kirikukogudel e sinodidel, kuhu kogunesid metropoliidid ja piiskopid. Hereesiad (ketserlikud usulahud) Kuna Jeesuse õpetuse sõnu võis tõlgendada mitmeti, puhkesid riigis tülid. Keisrid kutsusid kokku üleriigilised kirikukogud ja nende otsuste põhjal kujunes nö õige e ortodoksne usutunnistus, mis sõnastati nn apostelliku usutunnistusena. Vähemusse jäänud arvamused kuulutati ketserlikeks väärõpetusteks e hereesiateks. Ägedaimad vaidlused puhkesid Püha Kolmainsuse küsimustes. Kristlased arvasid et jumal kujutab Isa (Loojat), Poega (Kristus) ja Püha Vaimu. IV saj
Preesimaale, seal tekkis Saksa orduriik (omas teatud võimu keskajal ka Eestis (Liivi ordu)). Templirüütlite ordu tegutses Prantsusmaal, osaliselt kui vaimulikud, kuid neisd kujunesid ka välja rahalaenajad, liigkasuvõtjad, kes laenasid ka kuningatele. Ristisõdade tulemused: paavsti autoriteet langes tervikuna; aitas kaasa kuningavõimu tugevnemisele (suurfeodaalid käisid ka ristisõdades ja langesid seal); kaubanduslik ülevõim läks Veneetsia ja Genova kätte; levisid ketserlikud ideed (kokkupuude kreekakatoliku ja islamiga); kolme tsivilisatsiooni vahel süvenes vastasseis (Bütsantsitsiv., Läänetsiv., Islamitsiv.); uude teadmistse ja oskuste levik Euroopasse (paber, araabia numbrid, kreeka antiikautorite teosed, diivan. Klooster oli ühelt poolt usukeskus, teiselt poolt ka haridus- ja kultuurikeskus, sest esimesed koolid, kus haridust anti, olidki kloostrikoolid. Kloostrites toimus ka raamatute
Üks kuulsamaid benediktlaste kloostreid on Cluny. Tsistertslased Loode-Prantusmaale tekkinud uus ordu, mis lähtus benediktlaste reeglites, kuid nõudis vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekindlt füüsilist tööd. Kloostrid loodi üksikutesse kohtadesse. Üks kuulsamaid kloostreid on Clairvaux. Mille tagajärjel tekkisid kerjusmungaordud? Linnaelanikkude hinge eest hoolitsemine kogudusekirikutes oli jäetud unarusse, hoogustunud ketserlikud liikumised tekitasid vajaduse tõhustada katoliiklike arusaamade levitamist, iilmaliku elu jõukuse kasv oli põhjustanud vastureaktsiooni. Kerjusmunkade, tsistertslaste ja benediktlaste võrdlus. Kerjusmungad teenisid raha kerjates ja jutlusi pidades. Benediktlased ja tsistertslased ei lahkunud oma kloostrite piiretest, aga kerjusmungad rändasid palju ringi. Frantsisklaste ordu Jõuka kaupmehe poja poolt loodud ordu. Ta ei plaaninud algul eraldi ordut luua, aga tegi seda paavsti soovil
aadlik Bernard, kes oli tuntud ketseritevastaste ja Teist ristisõda õhutavate jutlustega). Tsistertslased kandsid valget rüüd, mis pidi olema puhtuse ja rikkumatuse märk ning mis pidi neid vastandama mustakuuelistele benediktlastele, kelle elukorraldust pidasid nad allakäinuks. 12.-13. saj. tõi linnade areng kaasa linnaelanike kasvu, nende hinge eest hoolitsemise võtsid üle mitmesugused rändjutlustajad. Lisaks hoogustusid ketserlikud liikumised, mis tekitasid vajaduse tõhustada katoliiklike arusaamade levitamist. Kõige selle tagajärjel tekkis XIII saj. alguses uus mungaordude põlvkond, loodi kerjusmungaordud, mis allusid otse paavstile ja mis pidid elatuma kerjamisest. Neist kõige tähtsamad on jutlustajavennad (dominiiklased) ( kandsid samuti musta kuube nagu benediktlased) ja väiksemad vennad (frantsisklased) (kandsid pruunikat või halli vöötatud kuube). Frantsisklaste kloostrite arv kasvas
Katoliku õpetuse arendamisse antud suure panuse tõttu kanoniseeriti Aquino Thomas 1323. aastal pühakuks. Tema kuulsaimad teosed on "Summa Theologiae" ("Teoloogia summa") ja "Summa contra gentiles" ("Summa paganate vastu"). KETSERLUS By Oll©®TM 2004 Ketserlus on liikumine, mille liikmete usulised tõekspidamised ei ühti katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega. Ketserlikud liikumised tekkisid koos ristiusuga ning neid on läbi aegade jälitatud. Ehkki ketserid olid enamasti sügavalt usklikud, jäid nad kehtiva kirikuorganisatsiooni vastasteks ning neid ei peetud mitte ainult kiriku õpetuste aluste, vaid ka kogu kehtiva ühiskonnakorra õõnestajateks. INKVISITSIOON By Oll©®TM 2004
suhtuti umbusklikult, sest see rikkus Jumala poolt seatud korda. Traditsioonilise elukorralduse muutmine võis seetõttu enesega kaasa tuua talupoegade laiaulatuslikke ülestõuse. Talupojad olid sügavalt usklikud, kuid tihti segunesid nende religioossed arusaamad sajanditevanuste paganlusele omaste rituaalide ja uskumustega. Kõrgkeskajal hakkasid Keskaegne ühiskond KESKAEG 12 talupoegade hulgas levima ka ketserlikud ideed ning see oli sageli seotud sotsiaalsete vastuolude kasvuga. Talupojad pidasid neile osaks saanud ülekohut Jumala-vastaseks teoks. Keskaegne ühiskond KESKAEG 13 4. LINNAD, KÄSITÖÖ JA KAUBANDUS KESKAJAL: 4.1. Naturaalmajandus ja linnade taasteke: Lääne-Rooma riigi langus tõi enesega kaasa linnade hääbumise Lääne- Euroopas. Linnade pidev rüüstamine suure rahvasterände käigus põhjustas
uuendustesse ja muutustesse suhtuti umbusklikult, sest see rikkus Jumala poolt seatud korda. Traditsioonilise elukorralduse muutmine võis seetõttu enesega kaasa tuua talupoegade laiaulatuslikke ülestõuse. Talupojad olid sügavalt usklikud, kuid tihti segunesid nende religioossed arusaamad sajanditevanuste paganlusele omaste rituaalide ja uskumustega. Kõrgkeskajal hakkasid talupoegade hulgas levima ka ketserlikud ideed ning see oli sageli seotud sotsiaalsete vastuolude kasvuga. Talupojad pidasid neile osaks saanud ülekohut Jumala-vastaseks teoks. Keskaegne ühiskond KESKAEG Koostaja: P.Reimer 4. LINNAD, KÄSITÖÖ JA KAUBANDUS KESKAJAL: 4.1. Naturaalmajandus ja linnade taasteke: Lääne-Rooma riigi langus tõi enesega kaasa linnade hääbumise Lääne-Euroopas.
oktoobril 1307 (kolmeteistkümnenda kuupäeva reedet on tõenäoliselt selle sündmuse tõttu peetud õnnetu päeva fenomeni alguseks) Templiordu tegevuse, süüdistades neid nõiduses ja ketserluses. Enamikes muudes Euroopa riikides formeeriti Templiordu ümber uuteks ordudeks või anti nende varad üle juba tegutsevatele ordudele. 4.4. Ketserlus ja inkvisitsioon: Ristisõdade mõjul levisid Euroopas üha enam ka mitmed ketserlikud õpetused (ketserlus e hereesia – katoliku kiriku ametlikust õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus). Peamiselt Lõuna-Prantsusmaal levis katarite (kr k puhaste) e albilaste liikumine, mille keskuseks oli Albi linn. Katarite arvates eksisteeris maailmas kaks jumalat- Jehoova (headuse kehastus) ja Saatan (kurjuse kehastus). Võitluseks ketserite vastu kuulutati välja ristisõdu. Paavst Islam ja ristiusu kirik KESKAEG II Koostaja: P.Reimer
liigub ühtlaselt pikki suurt ringi (deferenti), mille keskmes asub Maa. Eudoxose süsteemi arendas edasi Aristoteles (384-322 e. Kr.), viies sfääride arvu 55-ni. Kuigi Aristotelese maailmapilt oli konservatiivsem, kui mitmetel tema eelkäijatel, oskas ta esitada oma vaateid sedavõrd efektselt, et just tema süsteem kujunes valitsevaks paljudeks järgnevateks sajanditeks. Tõsi, 1209. ja 1215. aasta kirikukogud mõistsid Aristotelese õpetused hukka, kui ketserlikud, kuid varsti õnnestus Aquino Thomasel (1225-1274) sobitada see kosmoloogia kiriku õpetusega ja nii leidis ta skolastika koostisosana tee Euroopa ülikoolidesse. Astronoomia Teadusliku kosmoloogia ajalugu algas Mikolaj Koperniku (1473-1543) töödest, kes alates 1496. aasta sügisest alustas Kuu regulaarseid vaatlusi. Peatselt jõudis ta arusaamisele, et vaatlused ei kinnita varasemate mudelite järeldust, nagu peaks Kuu oma esimeses ja viimases veerandis olema
kuuluv), kuna see hõlmas kogu kristlaskonda, nimet. Seda katoliiklikuks(kr.k katholikos-üleüldine). Piiskopile kuuluv ala-diötsees(valitsusala). Peapiiskopid e metropoliidid(emalinnade piiskopid). Kujunes välja 5 peapiiskopkonda:Jeruusalemm,Aleksandria,Antiookia(süürias),,Rooma,Konstantin oopol. Kirikukogud-sinodid(kokkutulek) tähtsamate küsimuste arutamiseks. Kirik sai annetusi ja kasvas tähtsamaks, hoolitses madalamate inimeste eest ja andis kooliharidust. Hereesiad(ketserlikud usulahud). Ristiusk pööras suurt tähtsust õigele uskumisele e dogmaatikale(kr.k usk). Vaieldi palju Kristuse tegelike tähenduste üle, mida lahendas lõpuks kirikukogu. Kujunes välja nn õige e ortodoksne usutunnistus(kr.k orthodoxia-õige usk). See sõnastati nn apostelliku usutunnistusena. Vähemusse jäänud seisukohad kuulutati väärõpetusteks e hereesiateks(kr.k ekslik valik). Jumal oli üks ja ainuke, kuid esines kolmel moel: Isana, Pojana ja Püha Vaimuna
mõttevabaduse eelkäijaid, mis kahtlemata on vale nad polnud kindlasti ateistid, küsimus oli selles, kuidas on õige teenida jumalat, et jõuda lunastuseni. Tihti oli tegu juhusega, kui ketserite arvates oli kirik liialt leebe ja vaba taotlesid rangemat süsteemi. Nende eesmärk oli olla kõige parem kristlane: veel parem kui preestrid ja piiskopid. Keskaja õpetusi, mis oli peamisega dogmaga vastuolus võib jagada kolmeks: Varase keskaja õpetused, mis pole otseselt ketserlikud, sest ka katoliku dogma on alles kujunemas Ketserlusena käsitleti ka simooniat ja muid kirikuelu väärnähtusid Ketserlus kui rahvamasse haarav nähtus eeldab, et ametlik dogma on jõudnud inimesteni see eeldab teatavat haridustaset ja teoloogia mõistmist. 12.-13. saj ketserlus on seega seotud pigem linnadega laiem silmaring Esimesed teates grupilisest ketserlusest pärinevad 11. saj algusest Prantsusmaal, massiliseks saavad need aga 12. saj
teatud võimu ka keskajal Eestis ( Liivi ordu ) · Templirüütlite ordu tegutses Prantsusmaal, neist kujunesid välja rahalaenajad, nad olid vaimulikud. Nad teadsid saladust Püha Kraali kohta Ristisõdade tulemused: 1) tervikuna paavsti autoriteedi langus 2) kuningavõimu tugevnemine, feodaalid surid sõdades 3) Kaubanduslik ülemvõim läks Veneetsia ja Genova käte. 4) Tekkinud ordud kandsid oma tegevuse üle Euroopasse 5) Levisid ketserlikud( katoliku kiriku vastased ) ideed 6) Vastasseisu süvenemine 3 tsivilisatsiooni vahel(Islam,Bütsants ja Lääne) 7) uute oskuste ja teadmise levik Euroopasse(paber,araabia numbrid,kreeka autorite teosed,diivan) KRISTLUS Tekkis 1. sajandil Levimisviisid: 1) vabatahtlik ( frangid, Rooma talupojad ) 2) misjonärid, misjonitöö (Rootsis ) 3) sõjalisel teel ( Baltimaad ) Kujunes välja kiriklik hierarhia.
Olulisemad kerjusmungaordud: 1. Frantsisklased Nime on saanud asutaja järgi. Tekkis 13. sajandil. Tegutsesid hästi aktiivselt hariduse alal. 2. Dominiiklased Nime on saanud samuti asutaja järgi ja tekkis 13. sajandil. Tegutsesid hästi aktiivselt hariduse alal ja keskaegsetes ülikoolides olid tihti just dominiiklased õppejõud. Inkvisitsioon (eesmärk ketserite (ei uskunud õiget usku) välja selgitamine) läks nende kontrolli alla. Ketserlikud liikumised tekkisid pigem Lõuna-Euroopas, sest sealne areng oli kiirem (linnad arenesid kiiremini, muutusid jõukamaks) ja tekkis kiriku suhtes rohkem kriitikat. Tänu kaubandusele oli seal rohkem kokkupuuteid ka teiste uskudega ja seetõttu omandati rohkem teadmisi uskudest. Inkvisitsiooni kohtus püüti ketserite uskumusi muuta. Ketserite vastu on toimunud ka ristisõjad. 20. KESKAJA HARIDUS JA TEADUS Kloostrikoolid
Kiriku kui organisatsiooni peamine idee oli jumala armu vahendamine paradiisi pääsemiseks. Kõrgkeskajal hakati pöörama suuremat tähelepanu oma hingeelule, tekkis suurem rahulolematus olemasolevate institutsioonidega, leiti et on eemaldutud kristlikest ideaalidest. Erinevad ideed jõudsid üha kaugemale oma 4 tekkekohast. Uuendati kloostrielu, tekkisid uued vaimulikud ordud ja ka ketserlikud liikumised. Benediktiini kloostrid olid stagneerunud, nad olid suurte maavaldustega suured traditsioonilised organisatsioonid, neil olid omad talupojad, kloostrit andis võrrelda mõisatega ning mungad ise tööd ei teinud. Paljudele hakkas tunduma et need kloostrid on Benediktiini ideaalidest eemaldunud. 10.saj Cluny mungad hakkasid propageerima vana, konservatiivset usupuhtust. 11.saj lõpul Burgundiasse tekkinud Cictertiumi klooster läks aga sammu edasi,
Kui ülemasehaldur Margarete oli valmis rahu sõlmima, siis Felipe II mitte. Mässu saadeti maha suruma Alba hertsog Fernando Alvarez de Toledo 10 tuhande mehelise Hispaania sõjaväega. Alba hertsog oli veelgi fanaatilisem kui kuningas, leides, et ,,Madalmaid saab valitseda vaid timukakirve ja tuleriida abil." Saanud tagasiastunud Margarete asemel ülemasehalduriks, asuski ta oma kavatsusi ellu viima. 9. septembril 1567 lasi hertsog banketi ajal kõrgemad aadlikud vahistada. Juunis 1568 ,,ketserlikud mässajad" (teiste hulgas ka katoliiklasest krahv Egmont) hukati ning nende varandus konfiskeeriti. Alanud oli süngeim aeg Madalmaade ajaloos. Kuni 1572. aastani hukati 8000 inimest, 60 tuhat pages repressioonide eest Saksamaale. Paavst Pius V kinkis hertsog Albale tänutäheks pühitsetud mõõga ja kalliskividega kaunistatud kiivri. Otsekui karistusena kehtestati ka Madalmaades 1571. aastal kurikuulus alcabala, mis oli juba laostanud Hispaania majanduse.
annaabi.ee 
