Säästev areng Verena Vaagen Definitsioon Säästev areng (ka jätkusuutlik või kestlik areng) on sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonna kooskõlaline arendamine. Säästva arengu loomislugu Maailma globaalprobleemide määratlemiseks ja lahendusteede leidmiseks moodustati 1983.aastal ÜRO poolt sõltumatu Keskkonna ja Arengu Maailmakomisjon. Maailma jätkusuutlikkuse programm Agenda 21 sisaldab tegevusi globaalsel, rahvuslikul kui ka kohalikul tasandil, avaldati Rio de Janero konverentsil 1992. aastal, 179 riigivalitsust kiitsid selle heaks.
arusaamatud. Võru vald on Võru maakonna üheks tähtsaimaks osaks ja seega kogu maakonna üldine visioon ka valla enda visiooniks. Tulenevalt tänastest väljakutsetest, baasressurssidest ja väärtustest on püstitatud visioon aastaks 2025: Võrumaa on atraktiivne Kagu-Eesti elu- ja töökeskkond, mida iseloomustab tugev majandus, konkurentsivõimeline haridus, oma kultuur ja eripära, kaasaegne tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ning kaasav ja kestlik kogukond. Visioonist lähtuvalt on Võrumaal viis eesmärki: 1. Võrumaa ettevõtlus on tulus ja töökohad hästi tasustatud (tugev majandus); 6 2. Võrumaalt saab väärtuspõhise hariduse (konkurentsivõimeline haridus); 3. Võrumaa on “ummamuudu”(oma kultuur ja eripära); 4. Võrumaa on koht, kus inimesed elavad täisväärtuslikult ja kaua (kaasaegne tervishoid ja sotsiaalhoolekanne); 5
need on energiaallikad, mis on taastuvad ja ei saa otsa ja mida me saame kasutada kui taastumatud energiaallikad peaksid otsa lõppema. 8. Eestis kasutatakse 90% elektrienergiast põlevkivist. Too välja energiamajanduse tugev külg: (1p) 1)Kasutatakse omamaist energiaressurssi – põlevkivi, tänu millele on meie energiamajandus iseseisev. Energiamajanduse nõrk külg: (2p) 1) Eesti energeetika on üksluine, mis pikas perspektiivis pole hea ja kestlik, sest millalgi saab põlevkivi meil otsa. 2) Põlevkivi on taastumatu ressurss ning väga vähe kasutatakse Eestis taastuvaid energiaallikaid. 9. Austraaliale kuuluvad ühed maailma suuremad uraanimaagivarud, ometi ei ole sinna tuumaelektrijaamu rajatud. Miks ei ole Austraaliasse tuumajaamu rajatud? Mis veel võiks olla mõjuvad põhjused, jättes kõrvale võimalikest avariidest tulenevad ohud.(2p) 1)Tuumajaamadega kaasneb alati avariioht ning õnnetus mõnes tuumajaamas on
Et üksikisik üldse alustaks kaasa aitamist, tuleks parandada inimeste hoiakuid ja arvamusi keskonnasäästliku eluviisi suhtes. Rahvas peaks aru saama, et kui loodusest ei hoolita, ei ole meil varsti enam maailma kus elada. Iga päev reostatakse meeletult õhku ning metsanurkasid. Austus looduse vastu on peaaegu null. Kui hakatakse austama ühiskonda, on meil ees suur ja uhke tulevik, kus kõik on balansis. Mis asi on säästev areng? Säästev areng (ka jätkusuutlik või kestlik areng) on sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonna kooskõlaline arendamine. Keskkonnavaldkonna pikaajalist arendamist suunab strateegias “ökoloogilise tasakaalu ” eesmärk, mis jaguneb: loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu; saastumise vähendamine; loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine. Kuidas, siis saaks üksikisik kaasa aidata säästvale arengule? Kõige tähtsam nendest võibolla saastumise vähendamine
saavutamise protsess, millega antakse seaduslik alus uute hoonete ehitamiseks. Eesmärgid: planeeritava ala kruntideks jagamine, liikluskorraldus, haljastus, tehnovõrkude määramine. Planeeringu Eesti 2030+ olulisemad teemad Visioon Asustus Transport Energeetika Rohevõrk Eesti 2030+ arengueesmärgid. Tagada elamisvõimalused Eesti igas paigas, kogu riigi territooriumil. Kvaliteetne elukeskkond nii maal kui linnas. Puhas looduskeskkond ja kestlik areng. Head ja mugavad liikumisvõimalused Varustatus elutähtsate võrkudega Maakonna teemaplaneeringute teemad: Roheline Võrgustik, Väärtuslikud maastikud Keskkonnamõjude hindamine. Ajalugu Keskkonnamõju hindamine on kavandatava tegevuse vastavuse kohustuslik hindamine keskkonna nõuetele ja säästva arengu põhimõtetele. Eesmärgiks on optimaalse lahenduse leidmine otsuse ettevalmistamise käigus. Keskkonnamõju strateegiline hindamine hõlmab: Poliitika Tegevuskava Programm
Jätkusuutlik areng mis see on? Säästev areng (ka jätkusuutlik või kestlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidus ning kooskõlaline arendamine, mis tagab inimestele kõrge elukvaliteedi, turvalise ning puhta elukeskkonna täna ja tulevikus. (Säästev areng. Keskkonnaministeerium.) Jätkusuutlikkuse all peetakse silmas ,,arengut, mis vastab käesoleva ajahetke nõuetele ega pidurda järgmise põlvkonna toodete vastavuses olemist tulevikus esitatavatele nõuetele". See on meie juhtmõte kõikides meie jätkusuutlikes tegevusvaldkondades
juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine; 5) ehitise ehituslike tingimuste määramine; Planeeringu Eesti 2030+ olulisemad teemad: trendid ja poliitikad, üleriigiline planeering (visioon, asustus, transport, energeetika, rohevõrk), elluviimine. Eesti 2030+ arengueesmärgid. 1) Tagada elamisvõimalused Eesti igas paigas, kogu riigi territooriumil. Kvaliteetne elukeskkond nii maal kui linnas. Puhas looduskeskkond ja kestlik areng: Kaitse vs kestlik kasutamine; Avatus merele ja rannikualad; Kestlik transport ja energeetika Laiemad valikuvõimalused: Töökohtade ja teenuste säilitamine; Liikumisvõimaluste loomine 2) Head ja mugavad liikumisvõimalused Siseriiklikud võimalused Eesti sidumine välismaailmaga konkurentsivõime 3) Varustatus elutähtsate võrkudega Kestlik ja usaldusväärne energiasüsteem Korras tehnilised taristud Kestlik ühistranspordisüsteem
o rahvastiku vananemine o linnastumine o ilmastu (kliima) muutumine o ökoloogiliste väärtuste mõjujõu kasv o üleminek laialdasele taastuvenergia kasutamisele o „rohelise“ ja „hõbedase“ majanduse ennakkasv Eesti 2030+ arengueesmärgid: o tagada elamisvõimalused Eesti igas paigas, kogu riigi territooriumil. Kvaliteetne elukeskkond nii maal kui linnas o puhas looduskeskkond ja kestlik areng. Kaitse vs kestlik kasutamine; avatus merele ja rannikualad; kestlik transport ja energeetika o laiemad valikuvõimalused: töökohtade ja teenuste säilitamine; liikumisvõimaluste loomine o head ja mugavad liikumisvõimalused: siseriiklikud võimalused Eesti sidumine välismaailmaga – konkurentsivõime o varustatus elutähtsade võrkudega:
tehakse erinevaid asju selle rahaga (võime panna raha teenima) 1. A) D: Pi S: P=10, MC (piirkulu)=10 Qtot=100 i= 0,1 r= 10% =0.1 D=S Pi= 200-Q0=10 1)Q0=190 (mis ei ole võimalik) P0=10 2)Q0=100 P0= 200-100=100 Q1=0 b) HVtarb=(200-100)*100/2=5000 HVtootja=(100-10)*100=9000 Nende summa 14000 JÄTKUSUUTLIKKUS JA SÄÄSTEV ARENG LOENG Säästev (säästlik, jätkusuutlik, tasakaalustatud, kestlik) areng 1972 ÜRO inimarengu konverents- esmakordselt hakati rääkima majanduskasvu ja keskkonnakaitse ja inimese heaolu seosest. 1987 „Meie ühine tulevik“- areng mis rahuldab tänase põlve vajadused ilma, et kahjustaks tulevaste põlvede areng 1992 Keskkonna ja arengu konverents Rio- sätestati konkreetsed tegevused, mida teha keskkonnakaitseks, riigi ja omavalitsuse tasemel, AGENDA 21- tegevuskava keskkonnaseisundi halvenemise vältimiseks.
identiteet. Eestlastel on väga mitmekülgne kultuur ja tänu riigi teostusele on see siiani elujõuline. Lisaks kunstile, kirjandusele, teatrile, muusikale ja muuseumidele on meil märkmisväärsed saavutused spordis, mida samuti on riik vastavalt võimalustele alati rahastanud. Suur osa rahast suunatakse ka keskkonna säilimisele ja kaitsmisele. Eestit tuntakse kui väga mitmekesise looduse ja puhta elukeskkonna poolest. Tänu keskkonnaministeeriumile on meil kestlik jahindus, kalandus kui ka metsandus. Ministeerium püüab inimesi teavitada ja harida, kuidas peaks käituma, et selline keskkond säiliks ka meie tulevastele põlvkondadele. Suurt rõhku pannakse jäätmete sorteerimisele, et loodus vähem reostuks ja saatsuks. Riik toetab kaudselt ka maavarade kaevandmist, kuna põlevkivist pärineb elekter. Enamik inimesi elab pealinna ümbruses, seetõttu on väga oluline edendada maaelu, põllu-ja kalamajandust
rahvusvahelistumine. Osa maksumaksja panusest kasutakse ka kunsti, kirjanduse, teatrite, muusika ja muuseumide valdkonna rahastamiseks. Märkimisväärsed saavutused on ka spordis, mida riik samuti vastavalt võimalustele rahastada püüab. Üks osa eelarvest on eraldatud ka keskkonna säilimisele ja kaitsmisele. Eestit tuntakse kui väga mitmekesise looduse ja puhta elukeskkonna poolest. Tänu keskkonnaministeeriumile on meil kestlik jahindus, kalandus kui ka metsandus. Ministeerium püüab inimesi teavitada ja harida, kuidas peaks käituma, et selline keskkond säiliks ka meie tulevastele põlvkondadele. Suurt rõhku pannakse jäätmete sorteerimisele, et loodus vähem reostuks ja saastuks. Riik toetab kaudselt ka maavarade kaevandmist, kuna põlevkivist pärineb elekter. Kui riik tõstaks makse, oleks küll riigieelarve korras, kuid teatud tarbimine väheneks (inimeste rahapuuduse tõttu)
keskkonnaga seotud normid on tihti väga konkreetsed ning ranged. Eestil kui EL liikmesriigil on kohustus võtta direktiivid üle siseriiklikku õigusesse ning kohaldada otse kõiki määrusi; seetõttu on meie keskkonnaõiguse normide puhul suures osas tegemist EL õigusest üle võetud regulatsiooniga. Kirjelda, kuidas mõistad teaduslikku ebakindlust. Millist arengut saab lugeda säästvaks arenguks? Säästev areng (ka jätkusuutlik või kestlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidus ning kooskõlaline arendamine, mis tagab inimestele kõrge elukvaliteedi, turvalise ning puhta elukeskkonna täna ja tulevikus. Säästva arengu (ka jätkusuutlik areng) all mõistetakse sihipärast arengut, mis tagab inimeste elukvaliteedi parandamise kooskõlas loodusvaradega ja keskkonna talumisvõimega. Jätkusuutliku arenguga taotletakse tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse- ja keskkonnavaldkonna vahel ning täisväärtusliku
2019. aasta valimiste loosung oli “Parem Eesti.” Nende valimisprogramm koosnes kaheksast osast: ● tark majandus - kõigi elanike sissetulekute kasv, ● haritud ja nutikad inimesed - eduks vajalik ettevalmistus, ● hooliv ja võimalusi pakkuv Eesti - panustamist toetav ühiskond, ● avatud ja turvaline Eesti - paremini tagatud vabadused, ● arukalt ja avatult juhitud Eesti - üksikisiku vabadusest lähtuv ühiskonnakorraldus, ● meie oma Eesti - kestlik rahvus, keel ja kultuur, ● elujõuline maaelu - tasakaalustatud areng igas piirkonnas, ● parem keskkond - hoitud loodus, parem elukeskkond. Kokkuvõtlik Reformierakonna eesmärk on vaba, väärikas ja oma eluga rahulolev Eesti inimene, kes on valmis võtma oma riigi ees ka vastutust parema tuleviku nimel. Reformierakonna rahalised lubaduse: ● majanduskasvu toel vanaduspensione nelja aasta jooksul tõsta 200 euro võrra,
kontroll) Mintzberg: 10 planeerimise koolkonda 1.) Mitte plaan vaid planeermine on probleem 2.) 3 kontrollipõhist(design, planning, positioning) 3.) 6 mõju põhised(enterpreneurial, cognitive, learning, power, culture, enviromental Edukad väikeettevõtted ei tee 5 aasta plaane. Nad arendavad ärivõimalusi, mitte plaane. Eesmärgid ebamäärased ja pidevas muutumises. Kestlik kasumlikkus -> Rahulolevad kliendid(teenuse kvaliteet, toote kvaliteet), Rahulolevad töötajad(motivatsioon, kvalifikatsioon), Konkurentsieelis(väärtuspakkumine) Eduka projekti eeldused: Probleem on õige, lahendus on õige ja kaotab probleemi, plaan viib lahenduse elluviimisnei, juhtimine tagab plaani elluviimise Plaanide täitmiseks peab olema paigas kontrollifunktsioon hinnatakse ja analüüsitakse erinevusi plaanide ja aruandeliste tulemuste vahel.
populariseerimine ja kirjandusvaldkonna rahvusvahelistumine. Osa maksumaksja panusest kasutakse ka kunsti, kirjanduse, teatrite, muusika ja muuseumide valdkonna rahastamiseks. Märkmisväärsed saavutused on ka spordis, mida riik samuti vastavalt võimalustele rahastda püüab. Üks osa eelarvest on eraldatud ka keskkonna säilimisele ja kaitsmisele. Eestit tuntakse kui väga mitmekesise looduse ja puhta elukeskkonna poolest. Tänu keskkonnaministeeriumile on meil kestlik jahindus, kalandus kui ka metsandus. Ministeerium püüab inimesi teavitada ja harida, kuidas peaks käituma, et selline keskkond säiliks ka meie tulevastele põlvkondadele. Suurt rõhku pannakse jäätmete sorteerimisele, et loodus vähem reostuks ja saatsuks. Riik toetab kaudselt ka maavarade kaevandmist, kuna põlevkivist pärineb elekter. Kokkuvõte Maksude tasumine on tekitanud ühiskonnas sotsiaalse dilemma, kas maksta või mitte maksta.
areng. Järgnev referaat kirjeldab jätkusuutliku arengu mõiste tähendust ning kasutuselevõtu algust. Samuti on välja toodud maailma, Euroopa Liidu ja Eesti säästliku arengu rakendusviisid ning näited kuidas täpsemalt jätkusuutlikku arengut rakendatakse. Mõiste tähendus ning kasutuselevõtt Eesti keeles on erinevaid tõkeid inglisekeelsest sõnast sustainable developement. Erinevateks tõlgeteks võivad olla: jätkusuutlik areng, säästev areng, kestlik areng kui ka tasakaalustatud areng. Kasutatud mõisteid on mitmeid, kuid idee jääb kõigi puhul ikkagi samaks. Jätkusuutlik areng on mõiste, mis on enda alla haaranud peaaegu kõik eluvaldkonnad. Mõiste on kasutusel olnud juba alates aastast 1960, kui hakati otsima võimalusi looduse säästmiseks ning ökoloogiliste probleemide lahendamiseks. Üldistades võib öelda, et mõiste jätkusuutlik areng taotleb kooskõla ning tasakaalu kolme komponendi vahel: majandus,
tagasi alguse saanud tehnikaüliõpilaste tudengivormeli tiim. · 2006. aastal kaheksaliikmelisena alustanud meeskond on kasvanud ligi 70-liikmeliseks. Sisepõlemismootori, toruraami ja klaasplastist katmikuga vormeli arendamisest on jõutud edasi elektrimootori, süsinikmonokoki ja nelikveoni. · Rahvusvahelises tudengivormelite sarjas on saavutatud aastate jooksul mitmeid häid tulemusi, sekka ka mõni kahvatum hooaeg. · ,,Formula Student on hästi kestlik ettevõtmine, mis on täitnud oma põhilise eesmärgi. See ei ole aga mitte autode tootmine, vaid tipptasemel inseneride kasvatamine," räägib Arno Sillat. ,,Meie poiste lahendused on maailmas studenti võistlustel tõmmanud väga hästi tähelepanu ja noored insenerid on saanud hulgaliselt tööpakkumisi." · Sillat toob näite, et kaks eestlasest inseneri töötab Rootsi superautotootja Koenigseggi tehases, mis on autotööstuse innovatsiooni tipp. 2017. aasta suvel
Õpiõu võimaldab õpitavat kogeda läbi meelte, „kogu kehaga“, katsetada, uurida ja õppida koostööd. Õuesõpet võib mõista kui sisu ehk ainet ja kui tegevust ehk protsessi. Õuesõppe protsess kaasab õpetavast ainest kolme kogemust: õuesõppe tegevused, keskkonna kasvatus ning isiksuslik ja sotsiaalne areng. Õuesõppe tegevuste all peetakse siin silmas tervislikku toitumist, füüsilist aktiivsust ja liikumisoskuste arengut. Keskkonna kasvatuses on olulised kestlik eluviis, teadmised keskkonna uuringute tulemustest, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, teadlikkus piirkonna olukorrast ja kultuurmaastike mõju loodusele. (Nugin, 2013.) Õuesõppel on laste heaolule ja arengule positiivne mõju. See toetab tervislikku ja aktiivse eluviisi kujunemist, pakkudes lastele võimalusi füüsiliseks aktiivsuseks, vabaduseks ja liikumiseks. Soodustab enesekindluse ja heaolu tunde teket, luues võimalusi harmooniliste
väärtustades võrdselt neid erinevaid elamisviise. Hajalinnastunud ruumis on kombineeritud linnaruumis pakutavate kvaliteetsete teenuste kättesaadavus, linlik ja liikuv eluviis ning maal elamise eelised. Seda toetab võrgustunud ühiskonna- ja ruumikorraldus Eesti 2030+ arengueesmärgid • Tagada elamisvõimalused Eesti igas paigas, koguriigi territooriumil. Kvaliteetne elukeskkond nii maal kui linnas. • Puhas looduskeskkond ja kestlik areng: Kaitse vs kestlik kasutamine; Avatus merele ja rannikualad; Kestlik transport ja energeetika • Laiemad valikuvõimalused: Töökohtade ja teenuste säilitamine; Liikumisvõimaluste loomine • Head ja mugavad liikumisvõimalused • Siseriiklikud – võimalused • Eesti sidumine välismaailmaga – konkurentsivõime • Varustatus elutähtsate võrkudega • Kestlik ja usaldusväärne energiasüsteem • Korras tehnilised taristud • Kestlik ühistranspordisüsteem
See turismivorm sobib jätkusuutliku turismi kontseptsiooniga. ● Ökoturism on loodusturismi liik, mis toetab loodus- ja kultuuripärandi säilimist ning kohalike elanike heaolu. Ökoturismiks saab nimetada vaid reise, mille puhul on tähtsal kohal looduse ja kultuuri kaitsmine ja säilitamine, haridus, väikese mõjuga reisimine ning sotsiaalne ja kultuuriline panus reisi sihtkohtades. ● Säästev turism (kestlik turism) - Selle all mõistetakse kogu turismimajanduse kohaldamist vastavalt säästva arengu nõuetele. Nii bussi-, lennu-, laevaliinidel, hotellidel, restoranidel, reisifirmadel jne tuleb kohandada oma tegevust keskkondasäästvamaks. Säästvat turismi iseloomustavad sotsiaalne vastutustunne, tõsine pühendumine loodusele ning kohalike elanike kaasamine igasse turismiga seotud toimingusse või arendustegevusse.
muuta liidu majandus ressursitõhusaks, keskkonnahoidlikuks ja konkurentsivõimeliseks vähese CO 2 -heitega majanduseks; kaitsta liidu elanikke keskkonnaga seotud surve ning nende tervisele ja heaolule avalduvate riskide eest; suurendada liidu keskkonnaalastest õigusaktidest saadavat kasu õigusaktide rakendamise parandamise kaudu Euroopa Liidu keskkonnastrateegia 2020: Säästlik areng. Kestlik tarbimine ja kasutamine. Linnakeskkond, elukeskkonna kvaliteet; Loodusressursside säästlik kasutamine; Kliimamuutused. EL seadusandluse kategooriad (määrus, direktiiv, otsus, soovitused): Võeti vastu tähelepanuväärne hulk keskkonnaalaseid direktiive: Keskkonnamõjude hindamine; Jäätmete raamdirektiiv; Linnudirektiiv. Rahvusvahelised konventsioonid: Ramsari konventsioon:
vajadust säilitada looduskeskkonna elu toetavaid funktsioone *Idee on pakkuda mitmeotstarbelist kasutust kõikidel tasanditel linnasüdamest kuni ümbritseva hajapiirkonnani *Suhteliselt uus ja paindlik mõiste, olenevalt kontsekstist ja käsitlevast tasandist tähendus varieerub 12 Eesmärgid Elurikkus: *Teadlikkuse tõstmine *mõjude vähendamine ja kestlik kasutus *elurikkuse kaitsmine *võrdväärse kasu tagamine *suutlikkuse tõstmine *seaduste täitmise parandamine Rohelise võrgustiku struktuurielemendid: tuumalad, koridorid, puhveralad ja nende määratlemise kriteeriumid. 1) tugialad (kõige olulisemad, tõhusamalt toimivad ning põhisüsteeme toetavad elemendid. piirkonnad, millele süsteemi funktsioneerimine kõige enam toetub.) 2) koridorid, ribastruktuurid ehk nn sidususelemendid (tagavad
Vastavalt ÜRO keskkonnastrateegiale ,,Agenda 21" on paljud riigid koostanud oma rahvusliku arengustrateegia järgmiseks 20-30-ks aastaks. Lisaks rahvuslikele strateegiatele koostatakse ka valdkonnastrateegiaid. Näiteks on Eestis vastu võetud riiklik lastekaitse strateegia aastani 2015, narkomaania ennetamise strateegia aastani 2012 jne. Sotsiaalne jätkusuutlikkus- eesmärgiks ühiskonna sidusus, kulutused sotsiaalpoliiikale on investeering, mitte koorem Jätkusuutlikkus- säästev areng, kestlik areng ühildada majanduskasv ja keskkonnahoid. Jätkusuutlik areng rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Eesti jätkusuutlikkuse neli komponenti: eesti kultuuri elujõulisus, heaolu kasv, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus. Jätkusuutlikkuse põhimõtted: majanduse ja keskkonna ühendamine, kõrge elukvaliteet, erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad, lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete
Mitmel korral on tarvis kultuuri hooldada - kõrrelisi jms. tallata vôi niita, millele järgneb paar korda noorendiku hooldamine. Esimesed raietulud saadakse alles 20 - 30 aastat pärast metsakultuuri rajamist. Selle järel saadakse perioodiliselt raietulusid hooldusraietest ning lôpuks tulud lõppraiest 50 - 120 aasta möödudes PILET nr. 16 1. säästev JA jätkusuutlik areng Säästev areng (ka jätkusuutlik või kestlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidus ning kooskõlaline arendamine, mis tagab inimestele kõrge elukvaliteedi, turvalise ning puhata elukeskkonna täna ja tulevikus. Säästev areng on aluseks Eesti, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ja ülemaailmsete poliitikate kujundamisel. Säästva ehk kestliku ühiskonna kujundamiseks täidetakse riigi pikaajalisi arengueesmärke ja keskendutakse loodusvarade läbimõeldud kasutamisele, inimeste
sajandi esimesel poolel hakkasid lääneriikides kiiresti kasvama tootmise ja tarbimise mahud. Suhteliselt odavad materjalid ning masstootmine viisid lääneriigid massilise tarbimisele, mis omakorda tõi kaasa jäätmete hüp- pelise kasvu. 1970-ndatel aastatel hakati mõistma, et taoline eluviis ei ole kestlik ning endisel viisil jätkates on inimkond ennast aeglaselt hävitamas. Koos sellega tähtsustusid kõnekeeles mõisted – korduv- ja taaskasutus, ressursikasutuse vähendamine, roheline eluviis ja tootjate vastu- tus ühiskonna ees. Aegamööda on need põhimõtted jõudnud ka seadustesse juhtimaks tarbijaid ja
annaabi.ee 
