varisemisele kaasa. USA valitsus näitas inimestele üht leitud videot, kus üks mees, keda nimetati Bin Ladeniks, tunnistas ennast videos süüdi aga uuringute tulemusena oli välja tulnud, et videol olev isik ei olnud Bin Laden. Valitsus tahtis lihtsalt näidata inimestele kedagi, kes võiks selle korraldajaks. USA valitsus lavastas ,,valelipu" terroriakti oma enda kodanikele selleks, et manipuleerida avalikkuse arvamusega, et rahvas toetaks nende tegevust. Keskpangaga oli praktiliselt sama teema, inimestega manipuleerimine ja oldi enda kasu peal väljas. Selle nimel korraldati sõdasid ja anti väiksematele pankadele suure intressiga laene. Alati on kuninga seljataga veel kedagi võimsamat kui kuningas ise. Aga lihtsalt tavainimene ei pruugi seda ise märgata.
· Hoida ja hallata euroala riikide ametlikke välisvaluutareserve Välisvaluutareservid tagavad piisva likviidsuse välisvaluutaoperatsioonide teostamiseks. EKP välisvaluutareservide haldamise eesmärgid on tähtsuse järjekorras likviidsus, turvalisus ja tasuvus. Valuutareserve haldavad euroala riikide keskpangad, kes lisaks sellele haldavad ka oma riikide valuutaportfelle, millega teostavad suuremad tehingud tuleb samuti kooskõlastada Euroopa Keskpangaga. · Edendada maksesüsteemide tõrgeteta toimimist Maksesüsteemid võimaldavad teha olulisi tehinguid ning ülekandeid erinevate finantsinstitutsioonide vahel. Euroopa keskpank tagab makse- ja arveldussüsteemide toimimise kasutades eurode suurmaksete süsteemi ning võimalusi kasutada piiriüleseid tagatisi. Maksesüsteemide osas on plaan üle minna ühisele euromaksete piirkonnale ning ka väärtpaberiturul kehtestatakse
kandidatuuri olenemata liikmesriigist. · Saadikumandaadid jagatakse riikide vahel vastavalt rahvaarvule (Sks 99, Soome 13, Eesti 6) · Parlamendis koonduvad saadikud ideoloogiafraktsioonide kaupa (konservatiivid, sotsialistid, liberaalid, rohelised jne) Parlament jagab seadusandlikku funktsiooni MN ga: · teatud otsuste vastuvõtmiseks on vajalik parlamendi nõusolek (uute liikmete vastuvõtt, muudatused valimistes, kodakondsusega ja keskpangaga seonduv) · Parlament ei saa osaleda välis-, julgeolekupoliitika arutamisel ning liidulepingute küsimustes. · Mitmes valdkonnas (transport, keskkond, arenguabi, tööohutus, regionaalne areng, sotsiaalpoliitika) nõutav parlamendi ja MN koostöö otsuseprojekt läbib kummaski kogus kaks lugemist. · Mõnedes küsimustes (siseturg, tarbijakaitse, diplomite tunnustamine, kultuur, tehnoloogia) nõutav MN ja EP toetus (vetovõim) Euroopa kohus
Parlamendile ja nõukogule eelmise eelarveaasta aruanne KES KUULUVAD? Kontrollikojas on igast ELi liikmesriigist üks liige, kelle nimetab ametisse nõukogu kuueks aastaks (tagasivalitav) KUS ASUB? Luxembourgis EUROOPA KESKPANK ÜLESANDED: haldab ELi ühisraha eurot ja kaitseb hinnastabiilsust ELis. EKP vastutab ka ELi majandus ja rahapoliitika kujundamise ja rakendamise eest. KES KUULUVAD? Euroopa Keskpank teeb koostööd 27 ELi liikmesriigi keskpangaga. Koos moodustavad nad Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS). KUS ASUB? Saksamaal, Frankfurdis INSTITUTSIOONIDE JUHID : Euroopa Parlamendi president Martin Schulz Valivad: Euroopa Parlamendi liikmed Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy Ametisse määravad: ELi liikmesriikide riigi ja valitsusjuhid Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso Ametisse määravad: ELi liikmesriikide riigi ja valitsusjuhid Euroopa Parlamendi heakskiidul.
kui see on selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. Kui on oht, et ärinimi ei ole selgesti eristatav teisest Eestis tegutseva krediidiasutuse ärinimest, on Pangainspektsioonil õigus nõuda sellisele ärinimele täiendi lisamist. 2 (5) Krediidiasutuse ärinimi ei või tekitada arvamust, et tegemist on mõne teise krediidiasutuse või mõne riigi keskpangaga. (6) Käesoleva paragrahvi lõiked 1 ja 2 ei laiene juhtumitele, mil on ilmne, et tegemist ei ole krediidiasutusega. (1) Panga asutamisel peab tema sissemakstud aktsiakapital olema ekvivalentne vähemalt 5 miljoni euroga vastavalt Eesti Panga kursile. (2) Panga aktsiakapitalina võib näidata ainult reaalselt sissemakstud summasid. TAGATISFONDI SEADUS 1)Kuidas ja mis summas on minu raha pangas tagatud
osa. Kuna majanduspoliitilised otsused (näiteks otsused rahapoliitika kohta) kehtivad ainult euroala riikidele, täidab viimastes keskpanga ülesandeid tegelikult hoopis eurosüsteem. Miks eksisteerib ühe keskpanga asemel siiski keskpankade süsteem? Eurosüsteem saab oma töös kasu liikmesriikide keskpankade pädevusest, toimimisest ja taristust. Pidades silmas euroala suurust ning riigisiseste pangandusringkondade pikaajalisi suhteid oma riigi keskpangaga, peeti asjakohaseks tagada liikmesriikide krediidiasutustele vahetum juurdepääs keskpangandussüsteemile. Euroala rahvuslikku, keelelist ja kultuurilist mitmekesisust arvestades suudavad just liikmesriikide keskpangad tagada selle, et eurosüsteem toimib tasakaalustatud viisil. Eesti Panga esmane eesmärk on aidata kaasa hinnastabiilsuse säilitamisele euroalal. Stabiilset hinnataset aitab hoida euroala ühtne rahapoliitika, mille kujundamisel Eesti Pank koos teiste
Komisjon igapäevast tööd teevad komisjoni töötajad ametnikud, juristid, majandusspetsialistid, tõlkijad, tõlgid, sekretärid jne. Nad töötavad osakondades, mida nimetatakse peadirektoraatideks. Euroopa Liidu keskpank Euroopa Keskpank, mis asub Saksamaal Frankfurdis, haldab ELi ühisraha eurot ja kaitseb hinnastabiilsust ELis. EKP vastutab ka ELi majandus- ja rahapoliitika kujundamise ja rakendamise eest. Euroopa Keskpank teeb koostööd 27 ELi liikmesriigi keskpangaga. Koos moodustavad nad Euroopa Keskpankade Süsteemi. Samuti juhib Euroopa Keskpank koostööd 17 euro kasutusele võtnud ELi liikmesriigi ehk euroala (mida kutsutakse ka eurotsooniks) keskpankade vahel. Koostööd sellise tihedamalt seotud väikese grupi pankade vahel kutsutakse eurosüsteemiks. EKP on täielikult sõltumatu. EKP, eurosüsteemi kuuluvad liikmesriikide keskpangad ega ükski nende otsustusorganite liige ei tohi küsida ega järgida ühegi teise asutuse juhtnööre
ning hindade stabiilsuse tagamine enam kui kahe kolmandiku ELi kodaniku jaoks, kes kasutavad eurot. EKP vastutab ka ELi majandus- ja rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest. Selle ülesande täitmiseks töötab Euroopa Keskpank Euroopa Keskpankade Süsteemina (EKPS), mis hõlmab kõiki 27 ELi liikmesriiki.Vaid 16 neist on tänaseks üle läinud eurole. Need 16 liikmesriiki moodustavad koos euroala ning nende keskpangad moodustavad koos Euroopa Keskpangaga eurosüsteemi. EKP töötab täiesti sõltumatult. Ei EKP, eurosüsteemi kuuluvad liikmesriikide keskpangad ega ükski nende otsustusorganite liige ei tohi küsida ega järgida ühegi teise asutuse juhtnööre. ELi institutsioonid ja liikmesriikide valitsused peavad sellest põhimõttest kinni pidama ega tohi püüda mõjutada EKPd või siseriiklike keskpanku. EKP, tehes tihedat koostööd liikmesriikide keskpankadega, valmistab ette ja
EKP vastutab ka ELi majandus- ja rahapoliitika kujundamise ja rakendamise eest. Eesmärk Euroopa Keskpank (EKP) on üks ELi institutsioonidest. Selle põhieesmärkideks on: · hoida hinnad stabiilsena (hoida inflatsiooni kontrolli all), konkreetselt euro kasutusele võtnud riikides. · hoida finantssüsteem stabiilsena tagades, et finantsturgude ja -institutsioonide üle teostatakse nõuetekohast järelevalvet. Euroopa Keskpank teeb koostööd 27 ELi liikmesriigi keskpangaga. Koos moodustavad nad Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS). Samuti juhib Euroopa Keskpank koostööd 17 euro kasutusele võtnud ELi liikmesriigi ehk euroala (mida kutsutakse ka eurotsooniks) keskpankade vahel. Koostööd sellise tihedamalt seotud väikese grupi pankade vahel kutsutakse eurosüsteemiks. Ülesanded EKP rollide hulka kuulub: · Põhiliste intressimäärade kehtestamine euroalal ja raha pakkumise kontrollimine.
EKP vastutab ka ELi majandus- ja rahapoliitika kujundamise ja rakendamise eest. Eesmärk Euroopa Keskpank (EKP) on üks ELi institutsioonidest. Selle põhieesmärkideks on: · hoida hinnad stabiilsena (hoida inflatsiooni kontrolli all), konkreetselt euro kasutusele võtnud riikides. · hoida finantssüsteem stabiilsena tagades, et finantsturgude ja -institutsioonide üle teostatakse nõuetekohast järelevalvet. Euroopa Keskpank teeb koostööd 27 ELi liikmesriigi keskpangaga. Koos moodustavad nad Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS). Samuti juhib Euroopa Keskpank koostööd 17 euro kasutusele võtnud ELi liikmesriigi ehk euroala (mida kutsutakse ka eurotsooniks) keskpankade vahel. Koostööd sellise tihedamalt seotud väikese grupi pankade vahel kutsutakse eurosüsteemiks. Ülesanded EKP rollide hulka kuulub: · Põhiliste intressimäärade kehtestamine euroalal ja raha pakkumise kontrollimine.
· majandusanalüüside ja -prognooside koostamine · üldine pangandusstatistika · rahvusvaheline koostöö teiste riikide Keskpankadega · riigi maksebilansi koostamine Maksebilanss riigi majandussuhted teiste riikidega (import, eksport) Rootsi Keskpank 1696 Inglise Keskpank 1694 Soome Keskpank 1811 Föderaalreserv 1913 Eesti Keskpank 1919 Krediidiühistu, asutused võrreldes keskpangaga ja äripangaga *väiksem kapital *piiratud tehingute ring *asutamiseks piisab 500 000.- *põhilisel tegelevad laenu- ja hoiustamistehingutega. Kindlustus Ülesanne pakkuda leevendust ja kaitset varandusliku ja tervisliku seisukorra ning elustandardi muutumise vastu. Riskid: vargus, häving, vastutus, vananemine, surm, õnnetus, haigus Kindlustusasutus- riik
Selle põhieesmärkideks on: · hoida hinnad stabiilsena (hoida inflatsiooni kontrolli all), konkreetselt euro kasutusele võtnud riikides. hoida finantssüsteem stabiilsena tagades, et finantsturgude ja -institutsioonide üle teostatakse nõuetekohast järelevalvet. · hoida finantssüsteem stabiilsena tagades, et finantsturgude ja -institutsioonide üle teostatakse nõuetekohast järelevalvet. Euroopa Keskpank teeb koostööd 27 ELi liikmesriigi keskpangaga. Koos moodustavad nad Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS). Samuti juhib Euroopa Keskpank koostööd 17 euro kasutusele võtnud ELi liikmesriigi ehk euroala (mida kutsutakse ka eurotsooniks) keskpankade vahel. Koostööd sellise tihedamalt seotud väikese grupi pankade vahel kutsutakse eurosüsteemiks. EKP rollide hulka kuulub: · põhiliste intressimäärade kehtestamine euroalal ja raha pakkumise kontrollimine
Ülesanded: 1) Rahapoliitika määratlemine ja rakendamine 2) Valuutaoperatsioonide teostamine 3) Maksesüsteemide tõrgeteta toimimise edendamine 4) Valuutareservi hoidmine ja haldamine 5) Rahvusvaheline koostöö Eurosüsteemi keskpankade tegevus: 1) Teostavad rahapoliitilisi operatsioone 2) Haldavad Euroopa Keskpanga valuutareserve 3) Emiteerivad pangatähti koostöös Euroopa Keskpangaga 4) Koguvad mitmesuguseid majandus- ja finantsandmeid 5) Täidavad Euroopa Keskpankade Süsteemi välised ülesanded 17. Maastrichti kriteeriumid 1) Riigi rahandus. Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. 4 2) Vahetuskurss
oht. Süsteemne kriis tekib, kuna pankadel on tihti ulatuslikes kogustes üksteise aktivaid ja kui üks pankadest nüüd pankrotistub, muutuvad selle aktivad väärtusetuks, mis võib omakorda kaasa tuua ka teiste pankade pankrotistumise laine. Süsteemse kriisi ohu vältimiseks on pankadel ranged tegutsemiseeskirjad ja usaldusnormatiivid, mille rakendamist ja elluviimist kontrollib pankade järelevalve süsteem, mis võib olla keskpangaga seotud, kuid võib tegutseda ka eraldi organisatsioonina. Rahapoliitika ja rahanduspoliitika Rahanduspoliitikat ehk täitevvõimu (valitsuse) eelarvepoliitikat ei tohi segi ajada rahapoliitika ehk monetaarpoliitikaga, mis juhib rahapakkumist ja valuuta stabiilsust, pidades tihti silmas tarbijahindade inflatsiooni. Euroala rahapoliitikat kujundab täitevvõimust ehk Euroopa Komisjonist ja liikmesriikide valitsustest sõltumatu Euroopa Keskpank, samas kui riikide rahanduspoliitika allub
· Kapital - ressursid, mida võib kasutada või kasutatakse investeeringuteks eesmärgiga luua tulu. · Maksed sisaldab endas nii kapitali kui ka tehinguid. Kapitali vaba liikumise erandid· Kui erandlike asjaolude tõttu kapitali liikumine kolmandatesse riikidesse või kolmandatest riikidest põhjustab või ähvardab põhjustada tõsiseid raskusi majandus- ja rahaliidu toimimises, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Keskpangaga võtta kolmandate riikide suhtes mitte kauemaks kui kuueks kuuks tarvitusele kaitsemeetmed, kui sellised meetmed on vältimatud.
Komisjoni teenistuses on 36 peadirektoraadi ja talituse ametnikud, kes asuvad põhiliselt Brüsselis ja Luxembourgis. 12 Euroopa Keskpank Euroopa Keskpank (EKP), mis asub Saksamaal Frankfurdis, haldab ELi ühisraha eurot ja kaitseb hinnastabiilsust Euroopa Liidus (EL). EKP vastutab ka ELi majandus- ja rahapoliitika kujundamise ja rakendamise eest. Euroopa Keskpank teeb koostööd 27 ELi liikmesriigi keskpangaga. Koos moodustavad nad Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS). Samuti juhib Euroopa Keskpank koostööd 17 euro kasutusele võtnud ELi liikmesriigi ehk euroala (mida kutsutakse ka eurotsooniks) keskpankade vahel. Euroopa Keskpank koosneb kolmest organist. EKP juhatus, mis teostab igapäevast juhtimist. Juhatusse kuulub 6 liiget(1 president,1 asepresident ja 4 muud liiget), kes nimetatakse ametisse euroala riikide juhtide poolt 8 aastaks.
Keskpanga nõukogu poolt määratletud rahapoliitika elluviimine; - ametlike välisvaluutareservide hoidmine ja juhtimine; - maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele ja finantssüsteemi stabiilsusele kaasaaitamine; - maksesüsteemide ning finantssüsteemi arendamisel osalemine; - Eesti Pank on Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) liige. EKPSi liikmena teeb Eesti Pank finantsstabiilsuse tagamiseks koostööd teiste ELi liikmesriikide keskpankade ja Euroopa Keskpangaga. - raharingluse korraldamine, europangatähtede emiteerimisele (väljaandmine) kaasaaitamine ja euromüntide emiteerimine; - Eesti maksebilansi (statistiline aruanne, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga) koostamine oma ülesannete täitmiseks vajaliku statistika kogumine ja avaldamine; - muud seadusega Eesti Pangale pandud ülesanded. Panga kasum
Viidi sisse tsentraliseeritud NSVL riigipanga süsteem. Igas rajoonis oli vastav rajooni osakond. Lisaks sellele oli juriidilistele isikutele tööstus- ehituspank ja välismajanduspank. Nii riigipangaga kui ka nende eelmistega tavainimesel kokkupuudet ei olnud. AGRO pank, hoiukassate süsteem Hoiupangaks ja uue pangana tehti Sotsiaalpank. Põhimõtteliselt oli siis juba 6 panka NSVL-is. Eesti panga oma süsteem sündis Tartu kommertspank, EVEA pank. Eesti pank keskpangaga hakkas tegutsema uuesti 1. jaan 1990. Eesti Pank andis välja tegevuslubadusi, valmistas ette Eesti enda pangandus seadusandlust ja rahvusliku panganduskaadri kasvatamine. Eesti pank korraldas ka valuutaoksjone. Esimesed kogemused said ka tolleaegsed pangatöötajad. Rain Lõhmus oli nende oksjonite läbiviija. Täna oleme sellises olukorras, et meil on 7 eestis asutatud ja registreeritud krediidiasutust. Kõik tegutsevad universaalasutustena. Raha mõiste ja vormid Raha:
ka see jõud, mis tema läbirääkimiste tulemusena Vene armee nii öelda peatas. Ilma NATO toetuseta oleks ehk Venemaa tunginud Gruusia pealinna (oletus ega põhine faktidel). Kokkuvõtteks EL'l kui ka Gruusial on üks ühine eesmärk hoida julgeoleku mõsites Venemaa eemal oma territooriumitest. Ka EL on ju algselt loodud vastu seisma Nõukogude tuuma ja relvajõule. Gruusia soovib pikas perspektiivis saada ka EL liikmesriigiks. Tihe koostöö toimub EL raames Eurostat'ga ning Euroopa Keskpangaga. Koostöö on aktiivne ka NATO'ga, NATO'ga omakorda on ühendatud paljud Euroopa Liidu riigid seega ühendus ja seosed on ka läbi selle Liidu. Kõigile probleemidele vaatamata võib tõdeda, et üldiselt on Gruusia suutnud hämmastava kiirusega olematusest välja rabeleda. Selle tunnustuseks on süvendatud koostöö NATO'ga ning hiljuti alla kirjutatud koostöölepe Euroopa Liiduga. Gruusia on teinud selge otsuse pöörata end idast läände ning tegutseb selles sihis täie kindlusega.
juunil 1941. aastal, asendus üks võõrvõim varsti teisega. Saksa armee jõudis kiire edasitungi tagajärjel 1941. aasta augusti lõpus Tallinna ja peagi oli kogu Eesti nende käes. Paraku ei olnud tegemist vabastajatega ja pettuda tuli kõigil neil, kes olid lootnud krooni tagasitulekule. Algas ligi 4-aastane Saksa okupatsiooniperiood. Ka uutel võimudel kulus omajagu aega oma rahasüsteemi rakendamiseks. Osaliselt taastati Eesti Panga tegevus, aga tegemist polnud siiski enam keskpangaga, vaid okupatsioonivõimude kontrolli all töötava rahaasutusega, mis korraldas okupatsiooni rahakäivet. Eestis sellel hetkel käibinud Nõukogude raha jäeti Saksa okupantide poolt ringlusesse. 1ostmark võrdus 1 tservoonetsiga ja raha vaba vahetus võis toimuda mõlemat pidi. Sakslane kehtestas Eestis sisemisteks maksevahenditeks riigikrediitkassa tähed, s.t okupeeritud idaalade jaoks emiteeritud rahamärgid, mida nimetati idamarkadeks
hinnastabiilsust ELis. EKP vastutab ka ELi majandus- ja rahapoliitika kujundamise ja rakendamise eest. Eesmärk Euroopa Keskpank (EKP) on üks ELi institutsioonidest. Selle põhieesmärkideks on: hoida hinnad stabiilsena (hoida inflatsiooni kontrolli all), konkreetselt euro kasutusele võtnud riikides. hoida finantssüsteem stabiilsena tagades, et finantsturgude ja -institutsioonide üle teostatakse nõuetekohast järelevalvet. Euroopa Keskpank teeb koostööd 27 ELi liikmesriigi keskpangaga. Koos moodustavad nad Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS). Samuti juhib Euroopa Keskpank koostööd 17 euro kasutusele võtnud ELi liikmesriigi ehk euroala (mida kutsutakse ka eurotsooniks) keskpankade vahel. Koostööd sellise tihedamalt seotud väikese grupi pankade vahel kutsutakse eurosüsteemiks. Ülesanded EKP rollide hulka kuulub: põhiliste intressimäärade kehtestamine euroalal ja raha pakkumise kontrollimine
8.5 Seadusandliku võimu jagunemine Europarlamendil puudub seadusandlik võim selle klassikalises tähenduses. Seadusandlik funktsioon on jagatud parlamendi ja Ministrite Nõukogu vahel. Sõltuvalt menetluses olevast probleemist võib parlament mängida mitmesuguseid rolle. Otsuste vastuvõtmiseks on vajalik parlamendi nõusolek. Sellisteks on näiteks uute liikmete vastuvõtt, muudatused europarlamendi valimiste korraldamises, Euroopa kodakondsusega ning Euroopa Keskpangaga seonduv. Olemasolevate liidulepingute muutmise, uute algatamise või ratifitseerimise osas pole europarlamendil üldse sõnaõigust. Näiteks Maastrichti leping ratifitseeriti liikmesriikide parlamentides, mitte aga europarlamendis. Europarlament ei saa osaleda ka välis- ning julgeolekupoliitika küsimuste arutamisel. Mitmetes valdkondades on nõutav parlamendi ja Ministrite Nõukogu koostöö. Siia
liikmesriigist või mitte investeerima teise liikmesriiki sisaldavad endas piirangut kapitali vabale liikumisele. Kapitali vaba liikumise erandid • Kui erandlike asjaolude tõttu kapitali liikumine kolmandatesse riikidesse või kolmandatest riikidest põhjustab või ähvardab põhjustada tõsiseid raskusi majandus- ja rahaliidu toimimises, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Keskpangaga võtta kolmandate riikide suhtes mitte kauemaks kui kuueks kuuks tarvitusele kaitsemeetmed, kui sellised meetmed on vältimatud. Erandite kasutamiseks • Kehtestatav erand peab olema: – Kõigile võrdselt kohalduv – Sobilik eesmärgi saavutamiseks – Ei tohi olla rangemad, kui on vajalik eesmärgi saavutamiseks NB! Riigi üldised majanduslikud huvid ei ole erandina käsitletavad Ühisraha „Euro“ 1
võib ta teha ka mõne liikmesriigi või eraisiku poolt Komisjonile esitatud kaebuse alusel. Euroopa Komisjon tuleb reeglina kokku 1 kord nädalas ja 1 kord aastas esitab aruande oma tööst Europarlamendile. Komisjon on kohustatud vastama Europarlamendi saadikute arupärimistele, sest Europarlamendil on õigus umbusaldushääletuse alusel Komisjon laiali saata. Komisjon suhtleb ka Kontrollikojaga, kes vastutab finantskontrolli eest Komisjonis. Samuti peab Komisjon tegema tihedat tööd Euroopa Keskpangaga, jälgides kas eurole üleminekuks valmistuvad riigid jälgivad ja täidavad hoolega nn Maastrichti kriteeriume ning vahetuskursi mehhanismi nõudeid. Kui võrrelda Euroopa Komisjoni tegevust SRÜ ja Balti riikide institutsioonidega, võime viimaste valitsuste näol leida suuri sarnasusjooni Euroopa Komisjoniga. Seega Euroopa Komisjon on üldjoontes justkui EL-i valitsus. VII loengupaar aines "Euroopa Liidu alused ja institutsioonid" (J. Värk, PhD) ---------------------