Rahvasteliit eksisteeris 27 aastat. 44 riiki Keel ja embleem (1939-1941) Rahvasteliidu ametlikud keeled olid prantsuse, inglise ja hispaania keel. 1939. aastal hakati Rahvasteliidu poolametliku embleemina kasutama kahte viisnurkset tähte sinise pentagooni sees. Struktuur Rahvaste palee Genfis, rahvasteliidu peakorter 1920-46 Rahvasteliidu põhikirjas ette nähtud keskorganid olid täiskogu, nõukogu ja alaline sekretariaat. Kaks tähtsamat allorganisatsiooni olid Alaline Rahvusvaheline Kohus ja Rahvusvaheline Tööorganisatsioon. Rahvasteliit ja Eesti Rahvasteliiduga ühinemine võeti Eestis sihiks juba 1919. aastal ja 23. novembril 1919 asutati Eesti Rahvasteliidu Ühing, kuid peatselt selgus, et Eesti astumist Rahvasteliitu hakkas takistama suurriikide tunnustuse puudumine meie iseseisvusele. Eesti oli Rahvasteliidu liige alates 22. septembrist 1921.
struktuurmudelid: 1) Unitaarriik- lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi(vabariike, osariike, liidumaid jne.) Jaguneb vaid haldusterritorjaalseteks üksusteks. 2) Föderatsioon- liitriik, mille osadel on mõningaid iseseisva riigi tunnused. Tervikuna ja osariikidel on oma seadusandlikud, täidesaatvad ja õigustmõistvad organid ning oma põhiseadus. 3) Konföderatsioon- kindlate eesmärkide huvides kstvalt liitunud, kuid suveräänsuse säilitanud riikide liit. Keskorganid moodustatakse sellesse kuuluvate riikide esindajad. Kahe- või kolmetasandiline haldussüsteem: 1) Tsentraliseeritud keskvalitsusest sõltuv administratiivstruktuur. 2) Detsentraliseeritud autonoomne kohalik võim. Kohaliku omavalitsust mõistetakse tänapäeval mingi maa-ala või asula elanikele antud õigust otsustada ise kohaliku elu küsimusi. Omavalitsuse tunnused-1. kohaliku esindusega olemasolu. 2. iseseisev eelarve ja maksustamise õigus.
Teine periood (1870 1900) Kolm esimest eesti põllumeeste seltsi (1870 1871) C. R. Jacobson Kõnede pidamine, põllumajanduslike näituste korraldamine Sajandivahtuseks tegutses 63 seltsi Talude päriseks ostmise periood Kolmas periood (1900 - 1918) Põllumeeste Keskseltsid seavad ametisse maakonna- agronoomid ja instruktorid, sama teevad ka mõned maakonna valitsused. Esimene eesti keelne 2-nädalane põllutöökursus 1900a. 1907 a. loodi esimesed põllumajanduslikud keskorganid - kesktoimkonnad 1910 loodi keskseltsid. Hakkasid ilmuma põllumajandusajakirjad. 1908 korraldati esimesed kolmenädalased põllutöö-, aianduse-, ja mesindusekursused. Neljas periood (alates 1919) 1920ndatel põlluminesteerium toetab esmakordselt erinevaid põllumajandusseltse. 1922 ühinesid põllumeeste seltsid ühtseks Eesti Põllumeeste Keskseltsiks. 1922 asutati Põllumajandusliit. 1928 kujunes välja Agronoomiline Büroo. 1929 loodi Talumajanduse Nõuande Büroo.
11. Demograafia rahvastikuteadus, mis uurib kui suur on sündimus, suremus, sisseränne. 12. Riigivormid: Unitaarriik tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganitega ning ühtsete seadustega. Riigi territoorium on jagatud küll haldusüksusteks, kuid neil ei ole iseseisvust, vaid neid juhivad keskse riigivõimu kohalikud esindused. Föderatsioon liitriik, mis tekib riigiõigusliku akti alusel, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. Oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamiseks, kuid selle osades kehtib omanäoline, teistest erinev õiguskord. Konföderatsioon riikide liit, mis sõlmitakse rahvusvaheliste lepingutega teatud eesmärkide saavutamiseks. Ei ole ühtset riigipead. Riigivalitsemise vormid: Vabariik valitsemisekord, mille puhul riigipea valitakse teatud ajaks seadustes ettenähtud kujul.
4) Kaitseliidu finantseerimistaotluse koostamine ning esitamine kaitseministrile; 5) Kaitseliidu eelarveliste summade kasutamine keskjuhatuse otsuste kohaselt; 6) relvade, laskemoona ja muu sõjalise varustuse valitsemine; 7) Kaitseliidu struktuuriüksuse sisekorra kinnitamine, kui see ei ole 6 kehtestatudkodukorras; 8) muude keskkogu ja keskjuhatuse otsuste elluviimine. Kaitseliidu keskorganid Kaitseliidu keskorganid on keskkogu, keskjuhatus ja keskrevisjonikomisjon. Kaitseliidu keskorgani liikmed valitakse tegevliikmete hulgast. Kaitseliidu keskkogu on Kaitseliidu tegevust korraldav kõrgeim organ, mille ülesanded on: 1) Kaitseliidu organisatsiooni ja üldtegevust puudutavate küsimuste arutamine ning nende kohta seisukohavõtmine; 2) vanematekogu, keskjuhatuse ja keskrevisjonikomisjoni liikmete ning Kaitseliidu auliikmete valimine;
5) allüksuse juhatuse ametisse kinnitamine; 6) Kaitseliidu ja Naiskodukaitse liikmeks vastuvõtmise ja Kaitseliidust väljaarvamise kinnitamine; 7) Kaitseliidu ülema korralduste täitmine ja järelevalve nende täitmise üle; 8) üksuse juhatuse otsuste elluviimine; 9) allüksuse pealiku kinnitamine ametisse, kui see ei ole sätestatud teisiti. Kaitseliidu keskorganid Kaitseliidu keskorganid on keskkogu, keskjuhatus ja keskrevisjonikomisjon. Kaitseliidu keskorgani liikmed valitakse tegevliikmete hulgast. Kaitseliidu keskkogu, keskjuahtuse ja keskrevisjonikomisjoni moodustamise ja koosolekute korra ning liikmete volituste kestuse kehtestab Kaitseliidu põhikiri. Kaitseliidu eriorganisatsioonid Kaitseliidu eriorganisatsioonid on Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred. Naiskodukaitse on Kaitseliidu tegevust ja eesmärke toetav Eesti
President on seotud mingi erakonnaga. President peab olema poliitiliselt erapooletu. Presidendil lõplik veto õigus (õigus lükata vastuvõetud seadusi tagasi). President ei saa lõplikult otsustada. 4) Leia erinevused unitaar- ja föderaalriikide vahel. V: Föderatsioon on liitriik, mis tekib riigiõigusliku akti, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni kompetentsi kuuluvate küsimuste lahendamiseks. Unitaar- ehk ühtsesse riiki iseseisvaid riike ei kuulu. Unitaarriigil on tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganid ning ühtne seadusandlus, territoorium on jagatud haldusüksusteks, milledel ei ole iseseisvust, vaid on keskse riigivõimu kohalikud esindused. Tänapäeval on enamik riike unitaarriigid. 5) Kuidas kontrollitakse võimukasutust demokraatlikus riigis? V:
................................................ 13 Jaguneb haldusüksusteks, millele riigivõim võib võimu teatud funktsioonide täitmiseks üle anda.................................................................................................... 13 Föderatsioonil ja osariigil on oma SA, TS , õigust mõistvad organisatsioonid ja põhiseadus................................................................................................................. 13 Konföderatsiooni keskorganid moodustatakse riikide esindajatest............................13 1. VÕIMUDE L AHUSUS JA TASAKAALUSTATUS VÕIMUDE L AHUSUS Riigivõimu teostamise põhimõtte, mille alusel on võim jagatud kolmeks: täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim. Eristatakse ka võimude lahusust isikute tasandil, see tähendab seda, et üks isik ei tohi olla seotud mitme võimuga. (nt ei tohi olla RK ja VV korraga) VÕIMUDE TASAKAALUSTATUS
nimekirjas olnud saadikute arvust. Ülemnõukogu otsust ootasid sajad tuhanded inimesed raadiote ja telerite juures. Saabus otsustav moment, otsus pandi hööletusele. Tulemused ületasid kõikide lootust. Otsus koos parandustega võeti vastu ühel häälel. Märgatavalt langes pinge saalis. Viidi veel mitmeid otsuseid ellu. Sellest päevast algas Eesti rahva iseseisvumisvõitluse uus etapp TEINE OSA Pärast erakorralist Nõukogude Liidu keskorganid rikkusid põllumajanduse üleviimist isemajandusele kokkuleppe sellega, et tõsteti jõusööda hinda ligi 50%. Hiljem süüdistati aga meie vabariigi liidrid põllumehi, et põllumajanduse üleviimist isemajandusele kukutati läbi. 1990. aasta suvel rakendati toidutalongide süsteem. Järgneva, 1989. Aasta jooksul võeti vastu üle saja seadusandliku akti. Istungjärke hakkas aina rohkem toimuma. Võitlus jätkub Aastas sai uue kodu üle saja pere
4. Legitiimsus: et võim kuulub võimukandjatele kooskõlas seadusega ja on vastavuses rahva kui kõrgeima võimu kandajatahtega. Riigikorralduse vormid: Unitaarriik ehk ühtne riik. Tsentraliseeritud riigivõimu ja valitsemis organitega ja ühtse seadusandlusega. Riigi teritoorium on jagatud haldusüksusteks kuid neid juhitakse keskvõimu poolt. Föderatsioon: Liit riik mis tekib konstutsiooni vastu võtmisel tulemusel. Tal on oma riigipea ja keskorganid kuid föderatsiooni osades kehtib oma õiguskord. Konföderatsioon on riikide liit mis sõlmitakse rahvusvahelise lepinguga teatud eesmärkide saavutamiseks. Tal ei ole ühist riigipead, ta ei ole ise rahvusvahelise õiguse subjekt, vaid subjektid on kofederatsiooni moodustanud riigid. Riigi valitsemis vormid: 1. Monarhia : riigipead ei valita vaid saab isik kellel on selleks sünnipärane õigus 2. Vabariik: Riigipea valitakse teatud ajaks seaduses ettenähtud kujul.
seadusi. Tänapäeva riigikorralduse vormid: ühtne ehk unitaarriik, liitriik ehk föderatsioon, konföderatsioon. *Ühtne e. Unitaarriik(ühtne riik)-riigiehituse vorm,milles vastupidiselt föderatsioonile ja konfederatsioonile puuduvad alamad ,autonoomsed või suveräändes(sõltumatud) riiklikud üksused. * Liitriik- liitriik,mis tekib riigiõigusliku akti alusel,konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel.Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni pädevuse kuuluvate küsimuste lahendamiseks.Annab riigi osadele mõningaid riigile omaseid volitusi,nt.luua seadusi.*Konföderatsioon- riikide liit,mis sõlmitakse rahvusvaheliste lepingute teatud eesmärkide saavutamiseks,ei ole ühist riigipead,riigi osad säilitavad suurel määral oma iseseisvuse. Tsiviilühiskond. ehk kodanikuühiskond -ühiskonna elu valdkond,mis eristub riigist ja
Välimine iseseisvus põhineb teiste riikide de jure või de facto tunnustusel. Sisemine iseseisvus tähendab, et riigis kehtib ainult tema poolt loodud ja tema poolt kontrollitav õiguskord. Riigivõimu teostaja on vaba oma tegevuses ega allu marionetina mingile välisjõule. Riigivormid Riigikorralduse vormid: FÖDERATSIOON (USA)– liitriik, mis tekib riigiõigusliku akti alusel, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni kompetentsi kuuluvate küsimuste lahendamiseks, kuid föderatsiooni osades kehtib omanäoline, teistest erinev õiguskord. UNITAARRIIK (Eesti)(ühtne riik) – tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganitega ning ühtse seadusandlusega. Riigi territoorium on küll jagatud haldusüksusteks, kuid neil üksustel ei ole iseseisvust, vaid neid juhivad keskse riigivõimu kohalikud esindused. KONFÖDERATSIOON – riikide liit, mis sõlmitakse rahvusvaheliste lepingutega teatud
nad on suveräänsed(sõltumatud), nad on legitiimsed, neil on õigus luua seadusi. Tänapäeva riigikorralduse vormid: Ühtne ehk unitaarriik - (liitriik ehk föderatsioon, konföderatsioon.) Riigiehituse vorm, milles vastupidiselt föderatsioonile ja konfederatsioonile puuduvad alamad, autonoomsed või suveräänsed (sõltumatud) riiklikud üksused. Liitriik - liitriik,mis tekib riigiõigusliku akti alusel, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni pädevuse kuuluvate küsimuste lahendamiseks. Annab riigi osadele mõningaid riigile omaseid volitusi, (nt.luua seadusi. Konföderatsioon - riikide liit, mis sõlmitakse rahvusvaheliste lepingute teatud eesmärkide saavutamiseks, ei ole ühist riigipead, riigi osad säilitavad suurel määral oma iseseisvuse. Tsiviilühiskond. ehk kodanikuühiskond - ühiskonna elu valdkond, mis eristub riigist ja valitsemisest, sest pole orienteeritud võimu teostamisele, selle moodustavad
pol-tele. Vaenulik järelevalve suhtes. Riigil ei tohi olla kontr ühiskondlike asjade suhtes. Keerukas oli piiritleda puhtkogukondlikke ja kogukondadele täitmiseks antud riigi asju. Osad küs olid huvipakkuvad ka riigi seisukohalt ja nende olemuslik erist riiklikest kohahaldusült-st oli komplits (nt teehooldus, maksud). Riikliku OV-e teooria Sellel alused KOV üksused Saksa, Prantsusmaal ja Venemaal. KOV on riikliku kohahalduse organiseerimise vormiks, riigivalitsemise eriliigiks. Riigi keskorganid ja KOV organid tegid üht ja sama riiklikku tööd; I tegelevad üldiste, II kohaliku tähtsusega küs-tega. Kõik võimuvolitused KOV-le on andnud riik. KOV-st teostavad kohalikud elanikud, kes on huvitatud kohaliku halduse tulemuslikkusest. Ka KOV-e kaudu täidetavate ül-te näol on tegu riiklike ül-tega. Mõnede riiklike ül kandmine KOV-le on tingit küs-te efektiivsema lahendamise vajadusest. R
Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon Unitaarriik ühtne riik tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganitega ning ühtsete seadustega. Riigi territoorium on jagatud küll haldusüksusteks, kuid neil ei ole iseseisvust, vaid neid juhivad keskse riigivõimu kohalikud esindajad. Föderatsioon liitriik, mis tekib riigiõigusliku akti alusel, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamiseks, kuid föderatsiooni osades kehtib omanäoline, teistest erinev õiguskord. Konföderatsioon riikide liit, mis sõlmitakse rv lepingutega teatud eesmärkide saavutamiseks. Konföderatsioonil ei ole ühist riigipead. Konföderatsioon ise ei ole rv õiguse subjekt, vadi subjektsust kannavad konföderatsiooni moodustavad riigid. Tsiviilühiskond Seostab rahvast ja riiki.
1. unitaarriik tsentraliseeritud riigivõimu ja valitsemiseorganid ning ühtne seadusandlus. Sellised on enamik tänapäeva riike. 2. liitriik ehk föderatiivne riik on ühisorganid, aga lisaks on osariikidel omad organid ning osariigid on väljaspool föderatsiooni pädevust suveräänsed. Vabariik : 1. föderatsioon tekib riigiõigusliku akt, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel ning on oma riigipea ja keskorganid 2. konföderatsioon luuakse rahvusvahelise lepinguga ja puudub ühtne riigipea, ühisküsimused otsustab konvent; ei ole rahvusvahelise õiguse subjekt, subjektsust kannavad konföderatsiooni moodustanud riigid Mõlemal juhul jagatakse territoorium haldusüksusteks. Rahvas On riigi territooriumil alaliselt või ajutiselt elav või viibiv inimeste kogum, mille üle kehtib selle riigi võim (jurisdiktsioon).
näitlejad ja õpetajad, kuigi teatrid ja koolid kuuluvad riigile või linnale). Riigiasutuste ja ametnike tegevuse seaduslikkuse kontrollimiseks on loodud spetsiaalsed järelevalveinstitutsioonid (riigi- ehk konstitutsioonikohus, riigikontroll, õiguskantsler, riiklik lepitaja, inspektsioonid) Riigikorralduse vormid: o Föderatsioon e. liitriik, mis tekib riigiõigusliku akti alusel, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni kompetentsi kuuluvate küsimuste lahendamiseks, kuid föderatsiooni osades kehtib omanäoline, teistest erinev õiguskord. o Unitaarriik e. ühtne riik - tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganitega ning ühtse seadusandlusega. Riigi territoorium on küll jagatud haldusuksusteks, kuid neil üksustel ei ole iseseisvust, vaid neid juhivad keskse riigivõimu kohalikud esindused. o Konföderatsioon e. riikide liit, mis sõlmitakse rahvusvaheliste lepingutega teatud
konvent, millest riigid võtavad osa diplomaatiliste esindajatega. konvendi otsuseid viivad ellu liidus osalevate riikide riigiorganid. konföderatsioon ise ei ole rahvusvahelise õiguse subjekt. subjektideks on riigid ise. föderatsioon on liitriik, mis tekib riigiõigusliku akti liituvate riikide ühise põhiseaduse vastuvõtmise tulemusel. niisugust riigikorralduse vormi omavad USA, india, mehhiko, saksamaa, austria, brasiilia, nigeeria jt. föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid. föderatsiooni kompetentsi kuuluvad eelkõige riigikaitse, välispoliitika ja rahanduse korraldus. peale selle peavad võivad sinna kuuluda muude eluvaldkondade korraldus. nt ülemkohus usas. kõiges muus säilitavad liitriigid siseasjade korraldamises suveräänsuse. isegi nõukogude liidus väljendus liiduvabariikide suveräänsus nende õiguses astuda välja nsv liidust ehkki see õigus oli formaalne tegelikult ja puudus juriidiline mehhanism selle õiguse realiseerimiseks.
võimuladvikul täita mitut eesmärki korraga: Nõukogude võimu taastamise järel val tasalülitada tekkivat poliitilist opositsiooni, landusid Punaarmee poolt tagasi vallutatud likvideerida isiklikke vaenlasi ning hoida aladel ulatuslikud repressioonid. Nõukogude ühiskonda tervikuna enda kontrolli all. Ka Liidu julgeolekuametkondade keskorganid rakendatav vägivallaarsenal oli mitmekülgne, Moskvas pöörasid nende alade puhastamisele ulatudes hirmutamisest massimõrvade ja suurt tähelepanu, kuna see pidi järgnevale tervete rahvaste küüditamisteni. sovetiseerimisele oluliselt kaasa aitama. Eesti Enne sõjajärgsetele aastatele keskendumist puhul tundsid julgeolekuorganid teravdatud
ta inimeste väärtuste ja orientatsioonide kujunemist; - seaduste ja poliitiliste otsuste tegija ning elluviija, olles samuti nende seaduste täitmise kontrollija; - teravate sotsiaalsete konfliktide, eriarvamuste õiguslik, kohtulik reguleerija või lahendaja. Riigivormid Riigikorralduse vormid: FÖDERATSIOON liitriik, mis tekib riigiõigusliku akti alusel, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni kompetentsi kuuluvate küsimuste lahendamiseks, kuid föderatsiooni osades kehtib omanäoline, teistest erinev õiguskord. UNITAARRIIK (ühtne riik) tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganitega ning ühtse seadusandlusega. Riigi territoorium on küll jagatud haldusüksusteks, kuid neil üksustel ei ole iseseisvust, vaid neid juhivad keskse riigivõimu kohalikud esindused. KONFÖDERATSIOON riikide liit, mis sõlmitakse rahvusvaheliste lepingutega teatud
inimeste väärtuste ja orientatsioonide kujunemist; - seaduste ja poliitiliste otsuste tegija ning elluviija, olles samuti nende seaduste täitmise kontrollija; - teravate sotsiaalsete konfliktide, eriarvamuste õiguslik, kohtulik reguleerija või lahendaja. Riigivormid Riigikorralduse vormid: FÖDERATSIOON liitriik, mis tekib riigiõigusliku akti alusel, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni kompetentsi kuuluvate küsimuste lahendamiseks, kuid föderatsiooni osades kehtib omanäoline, teistest erinev õiguskord. UNITAARRIIK (ühtne riik) tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganitega ning ühtse seadusandlusega. Riigi territoorium on küll jagatud haldusüksusteks, kuid neil üksustel ei ole iseseisvust, vaid neid juhivad keskse riigivõimu kohalikud esindused. KONFÖDERATSIOON riikide liit, mis sõlmitakse rahvusvaheliste lepingutega teatud
inimeste väärtuste ja orientatsioonide kujunemist; - seaduste ja poliitiliste otsuste tegija ning elluviija, olles samuti nende seaduste täitmise kontrollija; - teravate sotsiaalsete konfliktide, eriarvamuste õiguslik, kohtulik reguleerija või lahendaja. Riigivormid Riigikorralduse vormid: FÖDERATSIOON liitriik, mis tekib riigiõigusliku akti alusel, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni kompetentsi kuuluvate küsimuste lahendamiseks, kuid föderatsiooni osades kehtib omanäoline, teistest erinev õiguskord. UNITAARRIIK (ühtne riik) tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganitega ning ühtse seadusandlusega. Riigi territoorium on küll jagatud haldusüksusteks, kuid neil üksustel ei ole iseseisvust, vaid neid juhivad keskse riigivõimu kohalikud esindused.
ei ole ühist riigipead. Ühisküsimused otsustab osariikide esindajaist konvent, millest riigid võtavad osa oma diplomaatiliste esindajatega. Konvendi otsuseid viivad ellu liidust osavõtvate riikide riigiorganid. Konföderatsioon ise ei ole rahvusvahelise õiguse subjekt, vaid seda subjektsiust kannavad konföderatsiooni moodustavad riigid. Föderatsioon on liitriik, mis tekib riigiõigusliku akti, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni kompetentsi kuuluvate küsimuste lahendamiseks. Unitaar- ehk ühtsesse riiki iseseisvaid riike ei kuulu. Unitaarriigil on tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganid ning ühtne seadusandlus, territoorium on jagatud haldusüksusteks, milledel ei ole iseseisvust, vaid on keskse riigivõimu kohalikud esindused. Tänapäeval on enamik riike unitaarriigid. Vt LISAD Eesti on riiklikult korralduselt ühtne ehk unitaarriik. Riik sätestab territoriaalse
1.3. Riikliku omavalitsuse teooria (19. saj. keskpaik) Lähtealused: 1) saksa klassikaline filosoofia; 2) õiguse ajalooline koolkond;3) saksa liberalismi poliitiline doktriin Riikliku omavalitsuse teooria põhiteesid: kohalik omavalitsus, s.o riikliku kohahalduse organiseerimise üks vormidest e. riigivalitsemise eriliik kõik võimuvolitused kohaliku omavalitsuse valdkonnas on andnud riik riigi poolt antud ülesannete täitmise üle teostavad järelevalvet keskorganid erinevalt riiklikust keskhaldusest teostatakse kohalikku omavalitsust kohalike elanike abil Riikliku omavalitsuse teooria kaks põhisuunda: · poliitiline suund (Gneist) - KOV-st peaksid teostama auväärsed inimesed kohaliku elanikkonna seast tasuta (auametina e. ühiskondlikus korras) [kodaniku ühiskondlik osalemine halduses] - ühiskondlike ametite vastuvõtmise ja täitmise kohustus · juriidiline suund (Stein)
annaabi.ee 
