Koolde reformatsioonist Liivi sõjani .................................LK 4 Haridusolud Rootsi, Poola ja taani vahel..........................LK 5 Koolid Rootsi-riiki ühendanud Eesti alal.......................LK 5,6 Feodalismilt kapitalismile ülemineku ajajärk................LK 6 Talurahvakool 19.saj. kahel esimesel kümnendil .............LK 7 Koolid linnades 19.saj. kahel esimesel kümnendil.............LK 7 Talurahvakoolide korraldus ja koolivõrgu kujunemine .....LK 7 Keskkoolid 19.saj. esimesel poolel ....................................LK 7,8 Keskkoolid ja keskharidus 1820-1850.a. ...........................LK 9 Keskharidus 19.saj. esimesel poolel ..................................LK 9 Pedagoogikaõppeasutused..................................................LK 9 Kasutatud materjalid .........................................................LK 10 Koolide tekkimine linnades
inglise keelt ning mõningaid teisi aineid. Türgis on kaht tüüpi põhikoole- avalikke ning privaatseid. Põhikoolid on vabad ning neid toetavad provintsid ise. 8. klassi lõpus peavad kõik õpilased tegema eksami- keskkooli sisseastumiseks, mis kestab kaks tundi ning koosneb sajast küsimusest. Testi tulemuste põhjal paigutatakse õpilased erinevatesse keskkoolidesse. Keskkool kestab 4 aastat, mõndades koolides on ka üks lisa-aasta inglise keele eriõppeks. Türgi erinevad keskkoolid on näiteks: * Avalikud keskkoolid (kõige tavalisemad), * Anatoolia keskkoolid (õpetatakse lisaainetena valitud võõrkeeli- inglise, saksa või prantsuse), * Teaduse kallakuga keskkoolid ( spetsialiseeruvad tehnikaaladele), * Kutsekeskkoolid ( spetsialiseeruvad kindlale erialale, nagu näiteks turismikeskkool, tööstuskeskkool jne), * Imam-Hatip keskkoolid (eesmärk on ette valmistada imaame religioosseteks talitlusteks moseedes),
1905. a. revolutsiooni * toimus aktiivselt * suhtuti ettevaatlikult, kartes äsja sündmused * mõisate põletamine, mõisnike saadud õiguste tühistamist tapmine * poliitiliste * peagi kutsuti kokku rahva- erakondade moodustamine esindajate nõupidamised *emakeelsed koolid, keskkoolid * lihtsustus rahvuslike organisatsioonide ja ajakirjanduse tegevus Poliitiline eesmärk * autonoomia nõudmine * otsis tuge Saksamaalt * oldi Riigiduumas, kus nad tutvustasid Balti rahvaste probleeme Töövihikust: Harjutus 13 lk 11 Esita kolm teesi, miks ei olnud 1914
1905. a. revolutsiooni * toimus aktiivselt * suhtuti ettevaatlikult, kartes äsja sündmused * mõisate põletamine, mõisnike saadud õiguste tühistamist tapmine * poliitiliste * peagi kutsuti kokku rahva- erakondade moodustamine esindajate nõupidamised *emakeelsed koolid, keskkoolid * lihtsustus rahvuslike organisatsioonide ja ajakirjanduse tegevus Poliitiline eesmärk * autonoomia nõudmine * otsis tuge Saksamaalt * oldi Riigiduumas, kus nad tutvustasid Balti rahvaste probleeme Töövihikust: Harjutus 13 lk 11 Esita kolm teesi, miks ei olnud 1914
talle rõõmu. 4. Faustlik edasipüüd tähendab lihtsalt igaühe vaimuaia harimist. Iga inimese soov ennast arendada on erinev ja kõige tõhusam on areng siis, kui iga indiviid tegeleb sellega ise. Kahjuks on paljudel inimestel puudus, et nad ei oska ennast ise arendada või puudub motivatsioon. Tõenäoliselt saavad inimesed valmis sellisteks otsusteks, kus osatakse mingilgi määral enda tulevikule mõeldes otsuseid teha alles circa 16 aastasena. Selleks on loodud põhi- ja keskkoolid, mis lihtsustavad haridussüsteemi ja annavad tugeva aluse algsetest põhiteadmistest ning viivad edasi inimeste endi valikul täiendamiseks ülikooli või kuhigi edasi, kui ollakse juba lähemal suutlikusele iseennast edasi viia. Valgustusajastul oli väga aktuaalne olla igas valdkonnas haritud ja väga mitmekülgne. Selliseid inimesi nimetati geeniusteks ja ülistati ühiskonnas. Tänapäeval on toimunud väike muutus. Kuulus ütelus
Tänavaküsitlus: Mida arvate Teie Leisi Keskkooli osa sulgemisest ? Seoses uue haridusreformiga on paljud väiksemad gümnaasiumid ja keskkoolid sunnitud oma uksed sulgema. Nende seas ka meie keskkool. Uurisime õpilastelt ja kooli õpetajatelt, mis nemad sellest asjast arvavad, et kool muutub vaid põhikooliks. Leisist on oma keskhariduse saanud väga palju noori. Vilistlase Regina Rahu meelest oleks sulgemine kurb : ``Ma arvan, et gümnaasiumi osa sulgemine oleks vägagi taunitav, kuna esiteks sellisel juhul peaksid väga paljud õpilased suunudma õppima Kuressaarde ning see
Vilniuse raamistik Läänemere Agenda 21 säästvat arengut toetava hariduse arendamise kava Säästvat arengut toetava mitteformaalse hariduse edendamise tegevuskava (Haridus- ja Teadusministeerium. Kehtivad arengukavad ja strateegiad) 3.KOV JA HARIDUS Kohalik omavalitsus vastutab alg-, põhi- ja keskkooli ülalpidamise eest, kattes nende asutuste tegevuskulud. Lisaks munitsipaalkoolidele on Eestis riigi hallatavaid koole (mõned eriala-, huvi- ja keskkoolid), nende tegevuskulud katab üldjuhul Haridus- ja Teadusministeerium. Munitsipaalkoolide pedagoogidele maksab palka omavalitsus, kes saab selleks raha riigieelarvetest. Vatstavalt Eesti seadustele peab omavalitsus korraldama ka õpilastranspordi. (Kohaliku omavalitsus. Haridus.) KOV koordineerib ja reguleerib oma territoorial nii erasektori tegevused, kui ka kolmanda sektori tegevused. Ka kohalik omavalitsus vastutab toitumise eest koolis, sõitmise eest koolidesse ja
kevadel töötas Eestis 1220 algkooli 106 415 õpilase ja 3900 õpetajaga. Umbes veerand õpilastest astus keskkoolidesse. 1922. lisandus Keskkooliseadus, selle järgi: Keskkool - ühtluskooli teine järk, ülesandeks haritud kodanike kasvatamine ja kõrgkooliks ettevalmistamine; Keskkooli sai algkooli lõpetanu ilma katseteta; Keskkooli järel sai eksamiteta ülikooli; Kaotati erinevused poeg- ja tütarlaste õppetöös, mis kergendasid naiste teed intelligentsi hulka. Endised keskkoolid olid võõrkeelsed. Puudusid eestikeelsed õpikud, õppekavad, vähe keelt oskavaid õpetajaid. Põhitähelepanu algõpetuse ümberkorraldamisele. 1919. alustas tööd 68 keskastme kooli. Kuni 1934. aastani oli emakeelne keskkool viieklassiline, koosnedes alam- ja ülemastmest (2+3). Vabatahtlik usuõpetus. Keskkool tasuline. 1934.a. koolireformiga vähendati laste koolikohustust 16-lt 14-le aastale. Tuli juurde uus koolitüüp – viieklassiline keskkool. Keskharidus algas nüüd peale 4
Noored pidasid vägevaid pidusid ja jõid kõvasti, kuid tegid ka metsikult tööd. Zuckerberg organiseeris väikese rühma insenere ja programmeerijaid, kes öö läbi koodi tagusid, lihvides toodet ja arendades uusi lisasid. Isegi samas ruumis viibides suhtlesid nad arvuti teel, et mitte häirida keskendumist. Juuni lõpus sai Zuckerberg esimese suure investeeringu, 500 000 dollarit elektroonilise maksesüsteemi PayPal loojalt. Töö hakkas vilja kandma ning septembri lõpul võtsid keskkoolid USAs Facebooki kasutusele. 2006. aastal pakkus internetihiiglase Yahoo tippjuht Terry Semel Zuckerbergile Facebooki eest juba miljard dollarit. Kuid ta keeldus, kuna tema jaoks ei olnud asi rahas, vaid see idee oli temale kui laps, keda Mark kasvatas ja hoidis. Tõesti, Zucerberg arvas, et see on rohkem väärt, ega eksinud. Aasta hiljem ostis Microsoft Facebookist vaid 1,6% ja maksis selle eest 240 miljonit dollarit. 2008. aastal läks
okt manif · Nov asutati tõnissoni algatusel eesti rahvameelne eduerakond, liberaal-dem reformipartei · Oma partei ka sotsdem, jäi rahvuslikule alusele · Ärevamates oluk kutsuti eestis ja lätis kokku rahvaesindajate nõupidamised · Eestiski hakati mõisu põletama · Tsaarivõim vastas sõjaseisukorra väljakuulutamise ja karistussalkade saatmisega · Baltimaid saatis siiski edu: emakeelsed erakoolid, keskkoolid, lihtsustus rahvuslike org ja ajakirj teevus Baltikumi areng 1907-1914: · Kasutati võidetud võimalusi · Arenes põllumaj ühistegevus, pol tegevus (est, lät) · Leedus levisid iseseisvust taastavad ideed, otsiti tuge saksalt KULTUUR JA ELUOLU 20. SAJ ALGUL Uus aastasada: · Maailm oli eur keskne · Usa ja jaapanil tuli oma võimsust alles tõestada · Usa põlvnes euroopast, jaapan võttis üle eur saavutusi · Uuelt saj oodati palju, moesõnaks progress
Põhihariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks. Põhiharidust annavad Eestis põhikoolid, mis on tavaliselt ühendatud gümnaasiumiga. Põhikool on kool, mis loob õpilastele võimaluse põhihariduse omandamiseks. Põhikoolis on 9 klassi. Keskharidus jaguneb Eestis üldkeskhariduseks ja kutsekeskhariduseks. Üldkeskharidust annavad Eestis keskkoolid ja gümnaasiumid. Keskkool ja gümnaasium algab 10. klassist ja lõpeb 12. klassiga. Üldkeskhariduse omandamine loob võimaluse jätkata õpinguid kõrghariduse või kutsehariduse omandamiseks. Kutsekeskharidus omandatakse põhihariduse või üldkeskhariduse baasil, mis loob eeldused ja annab õiguse asuda tööle õpitud kutse-eri-ametialal või jätkata õpinguid kõrghariduse omandamiseks. Eestis jagunevad kutsehariduskoolid lähtudes õpingute alustamiseks nõutavast tasemest. Eestis
sest nende palk oli madal ja koormus suur. Põhipalk oli 100 krooni. Maakoolide õpetajatel olid eelised - tasuta korter ja sai kaustada aia- või põllumaad. Peale viieaastast töötamist võis taodelda vanemõpetaja nimetust. Vanemõpetaja palk oli 10 krooni kõrgem. Nõukogude aeg Pärast 1940. aasta juunipööret jäid kõik koolid endistes paikades tööle. Osaliselt muutusid koolitüübid, üksikutes koolides rakendati täiend- ehk seitsmes klass, gümnaasiumite asemel tulid keskkoolid ja õppemaks säilis. Seitsmes klass võeti hästi vastu, sest kõik soovisid ühe aasta võrra rohkem haridust. Koolides hakati organiseerima poliithariduslikku kasvatustööd. Kohustusliku ainena tuli vene keel ning hakati õpetama Nõukogude Liidu ajalugu, konstitutsiooni, NSVL-i geograafiat ja vene kirjandust. Mõned koolijuhid vabastati ametist, küüditati, arreteeriti või mobiliseeriti. Õpilaste seas esines palju salajasi koosolekuid ja avalikku vastuhakku. Sakslaste võimu all
mõtlemise oskust. Inglismaal on paljudes koolides väga head võimalused arvuti kasutamiseks. Koolidele on riigi poolt eraldatud suured summad, et muretseda õppimiseks vajalik tarkvara, GIS tarkvara. Ordnance Survey on Suurbritannia kaardifirmasi, mis pakub digikaarte, GIS tarkvara, andmeid ning juhendeid kaarditööks koolidele. Võimalusi GISi kasutamiseks on palju, kuid siiski on jäänud selle kasutamine tagasihoidlikuks. Aktiivset kasutab koolis GIS-i suhteliselt vähe koole, peamiselt keskkoolid. Korraldatakse erinevaid kursuseid õpetajatele, kuid need on liialt akadeemilised ja see on üks takistusi GIS-i rakendumisel. 3.3 Soome Soome õppekavas on GIS gümnaasiumi geograafia neljandas kursuses ja geograafia valikkursuses. Kahjuks on vaid vähestel koolidel tasuta GIS tarkvara. Helsingi Ülikooli Viikki õpetajakoolituse harjutuskool kasutab ArcView tarkvara. Peamiseks takistuseks on koolides arvutiklassi vähene kasutamise võimalus ja halb andmete kättesaadavus. Peamiselt
õppeainete valikuga. Ka erakoolid peavad vastama teatud standarditele - esiteks koolipiirkonna nõuetele ja teiseks regionaalse akrediteerimisassotsiatsiooni nõudmistele- iga erakool on akrediteeritud regionaalse assotsiatsiooni poolt. Väga populaarsed eriti välismaalaste seas on internaatkoolid. Leidub nii poiste, tütarlaste kui ka segakoole. Suurepärase akadeemilise ettevalmistuse ja isikliku juhendamise tõttu on internaatkool kõrgelt hinnatud. Suurem osa neist on keskkoolid, kuid on ka koole, kus saab õppida ka esimese keskharidusjärgse kursuse. 10% internaatkooli õpilastest on välismaalased. Keskkoolis algab spetsialiseerumine. Senior highschool'i õpilased peavad üldiste ainete kõrval hakkama valima õppeaineid, millest mõned on kohustuslikud, paljud vabatahtlikud. Need õpilased, kes soovivad oma haridusteed jätkata ametikoolides, valivad teatud eriala või elukutsega seotud õppeaineid. Ülikooli minevad õpilased valivad üldisemaid aineid, kuid ka
preemiaid. o Kultuuritaseme tõusule aitasid kaasa leedu, läti ja eesti keele uuendamine, samuti loomeliitude rajamine. Profesionaalse kõrgkultuuri kõrval püsis ja traditsiooniline rahvakultuur. Rahvas osales selles väga aktiivselt. o Haridus ja teadus Haridussüsteem o Aluseks sai ühtluskooli põhimõte, mis tagas kõigile lastele edasipääsu madalamast kooliastmest kõrgemasse. Loodi emakeelsed alg-ja keskkoolid. o Leedus piirduti alguses 4-klassilise algharidusega, mis muudeti kohustuslikuks 1930.a. 1936.a. muudeti kohustuslikuks 6-aastane algharidus. Lätis ja Eestis kehtestati kohustuslik 6-klassiline algharidus juba omariikluse algaastail. Rahvuslikud kõrgkoolid o Leedus tegutsesid Kaunase ülikool ning põllumajandusakadeemia, veterinaarakadeemia, kunstiinstituut ja konservatoorium jt.
Jõuluõhtutel valvasid õpetajad kirikuuste ees oma õpilasi, et neid üles märkida või isegisisenemast loobuma mõjutada (Vahtre 2000). 10 5. HARIDUS Õpetajate ülesandeks oli igati halvustada äsjalõppenud iseseisvusaega ja Vabadussõda ning üldistada Nõukogude Liitu. Usuõpetus ja klassikaliste keelte õpetamine kaotati, erakoolid suleti, samuti eritüübilised keskkoolid. 1955 seati sisse üle- eestiline koolivorm, mis erines mõneti vene koolide omast. 1950.-1960. aastate vahetusel pikenes koolikohustus kaheksa aastani. 1970. aastal jõustus üldine kohustuslik keskharidus (11 aastat), mis tähendas, et 8-klassilise kooli järel võis õpilane valida kas 3-klassilise üldharidusliku keskkooli või kutsekooli, mis samuti andis keskhariduse. Tähtsaimaks kõrgkooliks jäi ülikool Tartus, kus säilisid ka mõningad riismed akadeemilisest mõtte-ja eluviisist
rõõm tõi talle rõõmu. 4. Faustlik edasipüüd tähendab lihtsalt igaühe vaimuaia harimine. Iga inimese soov ennast arendada on erinev ja kõige tõhusam on areng siis, kui iga indiviid tegeleb sellega ise. Kahjuks on paljudel inimestel puudus, et nad ei oska ennast arendada või puudub motivatsioon. Tõenäoliselt saavad inimesed valmis sellisteks otsusteks alles circa 16 aastasena. Selleks on loodud põhi- ja keskkoolid, mis lihtsustavad haridussüsteemi ja annavad tugeva aluse inimeste endi täiendamiseks ülikoolis, mil nad teevad valikud ise. Valgustusajastul oli väga aktuaalne olla igas valdkonnas haritud ja väga mitmekülgne. Selliseid inimesi nimetati geeniusteks ja ülistati ühiskonnas. Tänapäeval on toimunud väike muutus. Kuulus ütelus ,,Üheksa ametit, kümnes nälg" iseloomustab kõige paremini arvamust multitalentidest. Pühendades kogu
positsiooni. See tähendab vaid, et teismelised ei vali teed, mida neile peale sunnitakse. "Ei"- ütlemise võim on absoluutne. Selleks, et teismeline tahaks ütelda "Jah", tuleb meil saavutada tema poolehoid. .(Robert L. Powers. 2008). Teismeline saab meile igal juhul näidata, et ta ei lähe meie ideedega kaasa, kui otsustab seda mitte teha. Miljonid täiskasvanud ei ole seda ära õppinud. Selle tulemusena sarnanevad paljud kodud ning keskkoolid relvastatud laagritele. Õpetajad ja lapsevanemad loobuvad võimalusest noorte inimeste käitumist produktiivselt mõjutada hetkel, kui nad astuvad noortega sõjajalale. Nii klassis kui ka kodus on abi vaid sellest, kui võtame hetkeks aja maha, arutame probleemid läbi ning otsustame, mida me saaksime koos ette võtta. Kuid midagi selliste arutluste abil siiski muutub ning see midagi on atmosfäär. Teismelised tunnetavad, et neisse suhtutakse austusega. ( Robert L. Powers2008). 2.3
Koostas: Anu Järvepera Juhendas: Karin Voist Iisaku 2009 1 Sisukord 2 1. Sissejuhatus.......................................................................................................... ....4 2. Eesti hariduse ajalugu (keskkoolid ja gümnaasiumid).............................................5 3. Ideoloogiline surve õpikute näol..............................................................................9 3.1. Lugemik kui mõjutusvahend......................................................................9 3.2. Matemaatikaõpik kui sõnumikandja.........................
See on üldhariduskool, kuhu võetakse vastu kõik piirkonna lapsed ilma valikuta. Comprehensive school ühtluskool, kus õppis 36% õpilastest. Taoline jaotus pärineb varasematest aegadest. Viimaste aastate koolitüüpide areng on seotud tendentsiga (iseloomulik nii Euroopa kui Ameerika haridusele) elitaarsuselt egalitaarsusele (ehk võrdsusele). Vähenenud on eliitsete koolide (grammar school) osakaal, suurenenud ühtluskoolide arv. 149-st haridusomavalitsusest (LEA), kus asuvad keskkoolid 113-s on ainult ühtluskoolid. Ülejäänud 36-s on kokku 164 Grammar school'i. Suund on sellele, et võimete alusel diferentseerimist keskkoolis ei peeta otstarbekaks ning valdav osa koole töötab piirkondlikul printsiibil. Sellega püütakse tagada kõigile võrdsed võimalused. Need noored, kes on orienteeritud kõrgharidusele, jätkavad õpinguid A (Advanced) ehk edasijõudnute tasemel (all Sixth Form). Sõltuvalt oma huvialast ja
· Õpilaste grupeerimine koolis ebavõrdsuse tekitamine jätkub. Üks moodus kuidas see võib tekkida on õpilaste grupeerimine koolis. Paigutatakse erinevatesse klassidesse, mõnikord lähtudes õpilaste oletatavatest võimetest. Mõnikord saavad erinevad paralleelklassid erinevat õpetust. Mõnikord loovad paralleelklassid erinevaid eeldused edasiõppimiseks. · Koolide vaheline ebavõrdsus põhi ja keskkoolid on erineva tasemega. Kooli taset näitavad nt õpilaste keskmine akadeemiline edukus, kõrgkooli sissesaanute protsent, kooli prestiiz lapsevanemate jt seas, kooli materiaalsed ressursid, kooli selektiivsus. · Koolide efektiivsus kuivõrd koolid muudavad sisendid (õppevahendid, õpetajate haridus), väljunditeks (õpilaste hinded, haridustes). · Kooli kvaliteet- James Coleman väitis et kooli tase ei mõjuta õpilaste tulemusi
humanitaarainetes. Kuid haridus traditsioonid õpilased aga kaotasid koduklassi ja oma pingi. eesti koolis olid siiski tugevad, ja häid õpetajaid, Pärast lühiajalist katsetust 11aastase rääkimata andekatest õpilastest, leidus ka kõige õppeajaga muudeti kõik Nõukogude Liidu raskema ideoloogilise surutise aegadel. keskkoolid 1964. aastal taas 10klassilisteks. Aastail 194458 kehtis Eestis ja mujal Otsus pidanuks laienema ka Eestile. Eesti NSV Nõukogude Liidus 7klassiline koolikohustus. kauaaegsel haridusministril Ferdinand Eisenil 1955. aastast seati sisse üleeestili ne koolivorm õnnestus see koostöös Leedu haridusjuhtidega
humanitaarainetes (ajaloos, kirjandusloos jm). Selleks koostati juba 1940. aastal uued õppekavad, lisati uusi aineid (NSV Liidu konstitutsioon, NSVL ajalugu ja NSVL geograafia ning vene keel) ning alustati kiires korras nõukogude õpikute tõlkimist. Õpetajate ülesandeks oli igati halvustada äsjalõppenud iseseisvusaega ja Vabadussõda ning ülistada Nõukogude Liitu. Usuõpetus ja klassikaliste keelte õpetamine kaotati, erakoolid suleti, samuti eritüübilised keskkoolid. Kõrgkoolides asendati ainesüsteem kursusesüsteemiga, millega piirati tunduvalt üliõpilaste valikuvabadust ja iseseisvust. Aastail 1944-1958 kehtis 7-klassiline koolikohustus, 1955 seati sisse üle-eestiline koolivorm, mis erines mõneti vene koolide omast. 1950.-1960. aastate vahetusel pikenes koolikohustus kaheksa aastani. 1970. aastail jõustus üldine kohustuslik keskharidus (11 aastat), mis tähendas et 8-klassilise kooli järel võis õpilane
järel võis õpilane valida kas 3-klassilise üldharidusliku keskkooli või kutsekooli. Koolidele seati sisse konkreetse õppeedukuse protsendi, mida tuli igal aastal ületada. See tekitas mentaliteedi, et heade hinnete panemine on õpetajate asi. Loodi kabineti süsteem, et õpilased pidid iga aine jaoks eraldi minema klassiruumi. Õpetajad ei pidanud enam oma asju kaasaskandma, kuid õpilased kaotasid oma koduklassi ja oma pingi. 1964. aastal muudeti NSVL keskkoolid 10-klassilisteks, Balti riikides jäädi 11- klassilise üldhariduskooli juurde. 1960.-1970. aastatel suleti paljud väiksed maakoolid, sest valitsus arvas, et suurem kool on parem. Nõukogulik teaduskorraldus: Teadus valdkonda jätkasid arendama Tartu Riiklik Ülikool ja Tallinna Polütehniline Instituut. Suleti mitmed muusika ja kunstikoolid. Suleti Tartu kirjastused. 1951. aastal Tartusse rajati Eesti Põllumajanduse Akadeemia.
Enamasti saavad omavalitsusüksused oma ülesannete täitmiseks riigilt raha juurde. Peamiselt täidavad kohalikud omavalitsused järgmisi ülesandeid: hoolitsevad heakorra eest; juhivad veevarustust ja kanalisatsiooni; hoiavad korras tänavavalgustust, surnuaedu, turge; majandavad kohalikke haiglaid ja esmast sotsiaalhoolekannet; korraldavad ühiskondlike hoonete haldamist ja ehitamist ning elamuehitust; tegelevad hoolekandega. Enamasti alluvad neile põhikoolid, sageli ka keskkoolid. Jõukamad võivad üleval pidada muuseume või isegi ülikoole. Omavalitsused võivad olla ühe- või kahetasan- dilised (mõnikord isegi enamatasandilised). Kahetasandilise omavalitsuse puhul jagu- neb suurema omavalitsuse maa-ala väiksemateks osadeks, millel on omakorda valitav esinduskogu. Näiteks Rootsi omavalitsuslik maakond (lään) jaguneb kommuunideks. Kõige levinum on kahetasandiline omavalitsus. Eestis on 1993. aastast vaid ühetasan-
Keskkooli sai algkooli lõpetanu ilma katseteta. Keskkooli järel sai eksamiteta ülikooli. Kuid puudusid eestikeelsed õpikud, õppekavad, vähe keelt oskavaid õpetajaid. 1919. aastal alustas tööd 68 keskastme kooli. Kuni 1934. aastani oli emakeelne keskkool viieklassiline, koosnedes alam- ja ülemastmest (2+3). Vabatahtliku usuõpetusega. 1934. aasta koolireformiga vähendati laste koolikohustust 16'lt 14'le aastale. Keskharidus algas nüüd peale 4. klassi lõpetamist. Keskkoolid jagunesid: humanitaar-, reaal-, kaubandus-, majapidamis-, tehnika-, aiandus-, põllumajandus- ja sotsiaalharu keskkoolideks. 1934. a koolireform- Kehtestati kahe tüübiline keskharidus: 3-klassiline reaalkool pidi andma ettevalmistuse eluks ja 6-klassiline gümnaasium edasiõppimiseks ülikoolis. Kolmeastmeline koolisüsteem: algkool, keskkool ja gümnaasium. Kutseharidus: Tööstuskoolid reorganiseeriti 4. a tööstuskoolideks,
annaabi.ee 
