Fosforiidiks peetakse kivimit reeglina siis kui tema P2O5 sisaldus on üle 15...20%. Fosforiiti kasutatakse põhiliselt fosforhappe, vaba fosfori, fosforkompleksväetiste ning söödafosfaatide tootmiseks. Fosforiiti leidub Põhja-Eestis. Probleemid Pandivere põhjavee alamvesikond on väga oluline veemoodustusala ja siin infiltreerub suur osa mandrieesti põhjaveest, tuleb olla kaevandamise planeerimisel, kaevandamisel ja keskkonnameetmete kavandamisel eriti hoolikas. Karjääride rajamisega kaasneb loodusliku maastiku hävitamine karjääride alal koos põhjaveekihtidega. Muutub väiksemate veekogude veebilanss. (Kaevandatavate alade keskkonnamõju peavad kompenseerima ümbruskonna looduslikud alad.) Aluspõhja rajatud karjäärid põhjustavad ümbruskonna veetaseme alanemist ja vee kvaliteedi muutusi (sulfaat, hägusus jms). Karjääride alal põhjavee kaitstus puudub, mistõttu võib reostuse
II Keskkonnaprogramm Taaskinnitati I programmi fikseeritud põhimõtteid ennetavad meetmed (veekaitse, õhk) müraalase regulatsioon III Keskkonnaprogramm 4 uut elementi keskkonnaalased aspektid teiste poliitikate väljatöötamisel ja rakendamisel arenguprojektide KMH EÜ KKP prioriteedid keskkonnaelemendi integreerimine teistesse poliitikavaldkondadesse KMH menetluse täiendamine keskkonna kompleksne kaitse ohtlike kemikaalide ja jäätmete alase regulatsiooni vajadus tagada keskkonnameetmete efektiivsus ja vajadus hinnata meetmetega seotud tulusid ja kulusid IV keskkonnaprogramm Keskkonnakomplekse kaitse põhimõte ennetada saastust selle allikas Uued elemendid · ranged keskkonnanormatiivid 3 · tagada keskkonnadirektiivide tegelik elluviimine ja efektiivne kontroll selle üle · töötada välja keskkonnaalase haridus- ja teabepoliitika
saastajale ümberasetamise kaudu, keskkonnakvaliteedi normatiivide kaudu, turueelse teavitamise vahendite kaudu, keskkonnalubade mehhanismi kaudu jne. EÜ Kohtu praktikas o Briti loomaliha kaasus - ,,Kui inimeste tervisele ohu olemuse või selle ulatuse kohta puuduvad lõplikud tõendid, võivad pädevad organid võtta kaitsemeetmeid, ilma et nad peaksid ootama, kuni sellise ohu reaalsus ja tõsidus muutub silmnähtavaks." o Vaatame veel näiteid keskkonnameetmete proportsionaalsuse käsitlemise juures Ettevaatusprintsiip Eesti õiguses Näiteks säästva arengu seaduse § 5 jaotab taastuva loodusvara varu kriitiliseks varuks ja kasutatavaks varuks ja sätestab, et kriitilise varu suuruse kehtestab Vabariigi Valitsus, arvestades juurde määramatusest tuleneva reservi. Veeseaduse § 15 - Heitvee juhtimise veekogusse peatab keskkonnajärelevalve asutus või kohalik omavalitsus, kui see põhjustab või võib põhjustada ohtu inimese tervisele või
7 Saastaja-maksab-põhimõte 9 8 Ettevaatuspõhimõte 10 9 Ettevaatuspõhimõtte ja vältimispõhimõtte eristamine 11 10 Keskkonnaalased õigused 12 11 Keskkonnameetmete proportsionaalsus 13 12 EL keskkonnaõiguse õigusliku aluse areng 14 13 EL keskkonnaõiguse eesmärgid ja poliitika kujundamise kriteeriumid 15 14 Subsidiaarsusprintsiip ja integreerimisprintsiip ja keskkonna kõrgel tasemel kaitsmise printsiip EÜ keskkonnaõiguses 16
- Muuta majandus ressursitõhusaks KASVUHOONEGAASIDE ALGAASTA VÕRDLUS 1990 !!!! EKSAMIL!!! - Kaitsta tervist - Suurendada õigusaktidest saadud kasu - Muuta liidu linnad säästvamaks !!!! EKSAMIL EUROOPA LIIDU KESKKONNAPOLIITIKA MÄRKSÕNAD: - Energia, ressursitõhus vähese co2 heitmega majandus - Nutikad ja säästvad linnad - Looduskapital - Roheline infrastriktuur - Kliimamuutustega kohanemine - Keskkonnameetmete, poliitikate lõimimine - Inimeste heaolu ja tervis - Looduspõhised lahendused Rahvusvahelised loodus- ja keskkonnakaitse organisatsioonid IUCN Euroopa keskkonnaamet Unep Unesco Keskkonnapoliitika ja strateegia Keskkonnapoliitika inimeste teadlikud tegevused eesmärgiga hoida ära keskkonnakahju ja säästa inimeste tervist ( Keskkonnastrateegia riigi, ettevõtte keskkonnategevse põhimõtted , eesmärgid ning kaasatavad organisatsioonid. Koostatakse tegevuskava,
1995 loode selle asemel Maailma Kaubandusorgansiatsioon WTO Põhjendamatute kaubanduspiirangute vältimine. Erandid: - kaitsta inimeste, loomade ja taimede elu ja tervist - säilitada taastumatuid loodusressursse, arvestusega, et sellised meetmed on vastavuses siseriiklike tootmis- ja tarbimispiirangutega - keskkonnalased piirangud liikemsriikide vahelistes kaubanduskokkulepetes. Ettevaatusprintsiipi vähem, kuna liikmesriikidel selles osas erinevad seisukohad. KESKKONNAMEETMETE PROPORTSIONAALSUS Riigivõim saab rakendada isikule või grupile piirangut kui - riigivõim taotleb eesmärki, mis on kogu ühiskonna või selle osa huvidest lähtudes oluline - koormis või piirang ei tohi olla suurem, kui on selle eesmärgi saavutamiseks vajalik. Proportsionaalsusprintsiip annab juhtnööre selleks, kuidas ühendada-sobitada indiviidide või gruppide huve avalikkuse huviga, juhul kui need põrkuvad.
arvestava kompensatsioonimehhanismi kehtestamiseks; [1] 3) põlevkivikaevanduste alal elanikele ja omavalitsustele tekitatud kahjude kompenseerimisviiside väljatöötamine ja rakendamine; [1] 4) teabevahetuse parandamine ettevõtete poolt taotletavatest uutest tegevustest ja ettevõtete tegevusest tuleneva keskkonnamõju asjus elanike sotsiaalse häirituse ja tekkinud sotsiaalsete pingete leevendamiseks. Ettevõtete keskkonnameetmete ja nende efektiivsuse tutvustamine. [1] 5. Kaevandamislubade andmisel keskkonna- ja sotsiaalelunõudeid arvestavate tingimuste seadmine tegevus: 1) rakendusuuringud maapõueseaduse täiendamiseks kaevandamislubade muutmise ja kehtetuks tunnistamise võimaluste loeteluga, sealhulgas arvestades õigusaktide nõuete rikkumise raskusastet; [1] 2) maapõueseaduse täiendamine kaevandamislubade muutmise ja kehtetuks tunnistamise
säästliku kasutamise tagamiseks tuleb taotleda elanikkonna kõikide sotsiaalsete kihtide konsensust. *Keskkonnanõuete järgimise saavutamine majandustegevuses põhimõttel, et saastaja/tarbija maksab; kõigil keskkonna kasutajatel ja kahjustajatel peab lasuma täielik vastutus oma tegevuse eest; ettevõtted peavad tagama oma tegevuse vastavuse keskkonnakaitse nõuetele; *Kasutatud loodusvarade väärtus, kõik keskkonnakaitsekulutused ja keskkonnale tekitatud kahjud toote kogu olelustsükli *Keskkonnameetmete rakendamine niisugusel poliitilisel ja haldustasandil, kus nad annavad parima tulemuse: jagatud vastutuse printsiibist lähtudes peavad riik, kohalikud omavalitsused, ettevõtted ja elanikud koostöös lahendama keskkonnaprobleeme vastavalt oma pädevusele; *Traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine, tagamaks loodusväärtuste teadvustamist ühiskonna huvides. Keskkonnakaitse probleemid ja suundumused
majandussektorite arengustrateegiasse; looduskeskkonna kui ühtse tervikliku kompleksi huvide arvestamine; keskkonnanõuete kajastamine ka majandust ja sotsiaalelu käsitlevates seadustes; keskkonna küsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena; keskkonnanõuete järgimise saavutamine majandustegevuses põhimõttel, et saastaja/tarbija maksab; koostöö teiste riikidega globaalsete ja regionaalsete keskkonnaprobleemide lahendamisel, keskkonnameetmete rakendamine niisugusel poliitilisel ja haldustasandil, kus nad annavad parima tulemuse; traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine. Loodusvarade kasutamise ja keskkonnakaitse lähtealused: Parima võimaliku tehnoloogia kasutamine, parima keskkonnapraktika rakendamine. Säästev areng: Sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna seostatud areng, mis arvestab keskkonna taluvuspiiride ning ressursside säilitamise vajadusega.
• Otsused on siduvad üksikisikutele, ettevõtetele, ühenduse institutsioonidele või liikmesriikidele sõltuvalt sellest, kellele need on suunatud. • Soovitus kajastab liidu nägemust meetmetest, mis on vajalikud mingi eesmärgi saavutamiseks. • Arvamus esitab liidu vaateid mingile küsimusele, kuid ei pruugi soovitada mingeid tegevusi. Ühenduse keskkonnaprogrammid • Poliitilise iseloomuga dokumendid, kus liikmesriigid demonstreerivad oma valmisolekut teatud keskkonnameetmete rakendamiseks (arengusuunad, juhtnöörid), kuid ei seo ennast otseste sellealaste õiguslike kohustustega • Sõnastus üldine – määratletud on üldised arengusuunad I keskkonnaprogramm (1973-1976) • EÜ keskkonnapoliitika eesmärgid • saastuse ja muude keskkonnahäiringute vältimine ja vähendamine • loodusliku tasakaalu kahjustava looduskasutuse vältimine • keskkonnakaalutluste lülitamine planeeringutesse • ühendusvälise KKP edendamine I KKP 11 printsiipi
põhjal või iseseisva dokumendina määratletud tegevused ja protseduurid keskkonnakaitse eesmärkide saavutamiseks, nende täitjad, vajaminev raha ning rahastusallikad. Keskkonnapoliitika aluspõhimõtted ja rakendamise vahendid. · Energia, ressursitõhus vähese CO2 heitmega majandus (ringmajandus) · Nutikad ja säästvad linnad · Looduskapital (loodusvarad koos ökosüsteemiteenustega) · Kliimamuutustega kohanemine · Infrastruktuuride sidusus (s.h roheline infrastruktuur) · Keskkonnameetmete, poliitikate lõimimine · Inimeste heaolu ja tervis (tervendavad, multifuntsionaalsed maastikud, pargid) · Looduspõhised lahendused ja nende rakendamine keskkonnakorralduses s.h planeeringutes Keskkonnapoliitika Eestis. Riigi strateegilised arengudokumendid (poliitika põhialused- nt ,,ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020", valdkonna arengukava, valitsemisala arengukava- nt ,,Looduskaitse arengukava aastani 2020", ,,Euroopa veevarude kaitsmise kava", programm).
Keskkonnanõuete järgimise saavutamine majandustegevuses põhimõttel, et saastaja/tarbija maksab. Kõigil keskkonna kasutajatel ja kahjustajatel peab lasuma täielik vastutus oma tegevuse eest, ettevõtted peavad tagama oma tegevuse vastavuse keskkonnakaitse nõuetele. Kasutatud loodusvarade väärtus, kõik keskkonnakulutused ja keskkonnale tekitatud kahjud toote kogu olelustsükli. Keskkonnameetmete rakendamine niisugusel poliitilisel ja haldustasandil, kus nad annavad parima tulemuse: Jagatud vastutuse printsiibist lähtudes peavad riik, kohalikud omavalitsused, ettevõtted ja elanikud koostöös lahendama keskkonnaprobleeme vastavalt oma pädevusele. Traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine, tagamaks loodusväärtuste teadvustamist ühiskonna huvides. Keskkonnakaitse probleemid ja suundumused
vabakaubandusrežiimidest, mis ei luba võtta selliseid keskkonnakaitsemeetmeid, mis on suvalise diskrimineerimise vahendiks või kaubanduse varjatud piiranguks. Minimaalne tase on määratud rahvusvaheliseks tavaõiguseks kujunenud riigi kohustusega mitte lubada territooriumil selliseid tegevusi, mis tekitaks kahju teistele riikidele (keskkonnale ja elanikele). Miinimumtaseme mõõdupuuks on keskkonnaga seotud põhiõiguste riivete vältimine. 10. Keskkonnameetmete proportsionaalsus Nii Euroopa Kohtu kui ka Eesti Riigikohtu tõlgenduses tuleb meetme proportsionaalsuse hindamisel läbida kolmeastmeline test: * Meede peab olema sobiv eesmärgi saavutamiseks; * Meede peab olema vajalik selles mõttes, et puudub teine, vähemkoormav meede; * Meede peab olema mõõdukas. Meetmete proportsionaalsus on ebakindlusega varjatud keskkonna- ja terviseohtude puhul peamiseks õiguslikuks probleemiks. Õigusloome ja halduse tasandil on probleem selles, et
arengustrateegiasse; looduskeskkonna kui ühtse tervikliku kompleksi huvide arvestamine; keskkonnanõuete kajastamine ka majandust ja sotsiaalelu käsitlevates seadustes; keskkonna küsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena; keskkonnanõuete järgimise saavutamine majandustegevuses põhimõttel, et saastaja/tarbija maksab; koostöö teiste riikidega globaalsete ja regionaalsete keskkonnaprobleemide lahendamisel, keskkonnameetmete rakendamine niisugusel poliitilisel ja haldustasandil, kus nad annavad parima tulemuse; traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine. Loodusvarade kasutamise ja keskkonnakaitse lähtealused: Parima võimaliku tehnoloogia kasutamine, parima keskkonnapraktika rakendamine. Säästev areng: Sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna seostatud areng, mis arvestab keskkonna taluvuspiiride ning ressursside säilitamise vajadusega.
looduskeskkonna kui ühtse tervikliku kompleksi huvide arvestamine; keskkonnanõuete kajastamine ka majandust ja sotsiaalelu käsitlevates seadustes; keskkonna küsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena; keskkonnanõuete järgimise saavutamine majandustegevuses 2 põhimõttel, et saastaja/tarbija maksab; koostöö teiste riikidega globaalsete ja regionaalsete keskkonnaprobleemide lahendamisel, keskkonnameetmete rakendamine niisugusel poliitilisel ja haldustasandil, kus nad annavad parima tulemuse; traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine. Säästev areng: Sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna seostatud areng, mis arvestab keskkonna taluvuspiiride ning ressursside säilitamise vajadusega. Säästva arengu põhimõte: Tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. 11.) KESKKONNASEISUND
looduskeskkonna kui ühtse tervikliku kompleksi huvide arvestamine; keskkonnanõuete kajastamine ka majandust ja sotsiaalelu käsitlevates seadustes; keskkonna küsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena; keskkonnanõuete järgimise saavutamine majandustegevuses 2 põhimõttel, et saastaja/tarbija maksab; koostöö teiste riikidega globaalsete ja regionaalsete keskkonnaprobleemide lahendamisel, keskkonnameetmete rakendamine niisugusel poliitilisel ja haldustasandil, kus nad annavad parima tulemuse; traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine. Säästev areng: Sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna seostatud areng, mis arvestab keskkonna taluvuspiiride ning ressursside säilitamise vajadusega. Säästva arengu põhimõte: Tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. 11.) KESKKONNASEISUND
Tervislikkus keskkonnahoidlikud tehnoloogiad tööstuses, põllumajanduses, energeetikas ja transpordis. Ühisrikkus- ja hool ühine arusaam rahvuslikust rikkusest keskkonnast. Saastaja maksab keskkonnakasutaja ja kahjustaja tasub keskkonna kahjustuste eest. Elutsükkel (olelustsükkel) toote omahind sisaldab tegelikku kogu hinda toote elutsükli jooksul. Rahvusvaheline koostöö piiriülene negatiivse mõju tõkestamine, juurdepääs oskusteabele. Jaotatud vastutus keskkonnameetmete rakendamine (riik, haldusüksus) parima tulemuse nimel Tootja vastutus - tootjate korraldatud jäätmete kogumine, käitlemine ning maksimaalne taaskasutamine. Lähedus jäätmete tekkekohalähedane nõuetekohane töötlemine. Looduse kaitse ja hoid haruldaste, ohustatud ja esinduslike elupaigatüüpide, liikide ja nende elupaikade, samuti väärtuslike maastike ja looduse üksikobjektide säilitamine KESKKONNAEESMÄRGID: · Keskkond, tervis ja elu kvaliteet;
Ettevaatlikkus otsuste tegemisel Keskkonnanõuete lülitamine teiste eluvaldkondade ja sektorite arengustrateegiatesse ning nende arvestamine iga üksiku loodusvara kasutamisel ja kaitsel Keskkonnanõuete järgimise saavutamine majandustegevuses põhimõttel, et saastaja/tarbija maksab. (väljendub toote hinnas) Koostöö teiste riikidega globaalsete ja regionaalsete keskkonnaprobleemide lahendamisel Keskkonnameetmete rakendamine niisugusel poliitilisel ja haldustasandil, kus osalejad annavad parima tulemuse. Traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine Tootmistsüklite sulgemine Fossiilsete kütuste tarbimise piiramine Materjalide kvaliteedi parandamine tagab toodete pikema eluea Läheduse põhimõte Säästva arengu instrumendid Seadusandlikud? Keskkonnastandardid Teadus ja innovatsioon Majanduslikud vahendid, maksud, toetused jms
o ühisrikkus ja –hool – ühine arusaam rahvuslikust rikkusest – keskkonnast o „Saastaja maksab“ – keskkonnakasutaja ja kahjustaja tasub keskkonna kahjustuste eest o elutsükkel (olelustsükkel) – toote omahind sisaldab tegelikku kogu hinda toote elutsükli jooksul o rahvusvaheline koostöö – piiriülene negatiivse mõju tõkestamine, juurdepääs oskusteabele o jaotatud vastutus – keskkonnameetmete rakendamine (riik, haldusüksus) parima tulemuse nimel o tootja vastutus – tootjate korraldatud jäätmete kogumine, käitlemine ning maksimaalne taaskasutamine o lähedus – jäätmete tekkekohalähedane nõuetekohane töötlemine o looduse kaitse ja hoid – haruldaste, ohustatud ja esinduslike elupaigatüüpide, liikide ja nende elupaikade, samuti väärtuslike maastike ja
- koostöö teiste riikidega globaalsete ja regionaalsete keskkonna-probleemide lahendamisel ning riigipiire ületava negatiivse keskkonnamõju tõkestamisel on riikidevaheline koostöö paratamatu; - materjalide kvaliteedi parandamine tagab toodete pikema eluea. Kasulik põhimõte on vastutus toote elutsükli eest; - läheduse põhimõte. Vähendamaks transpordikulusid toimugu tootmisprotsess tarbijale nii lähedal kui võimalik; - keskkonnameetmete rakendamine niisugusel poliitilisel ja haldustasandil, kus osalejad annavad parima tulemuse. Vastavalt oma pädevusele peavad riik, kohalikud omavalitsused, ettevõtted ja elanikud koostöös lahendama keskkonnaprobleeme; - traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine, tagamaks loodusväärtuste teadvustamist ühiskonna huvides; - jäätmekoguste viimine miinimumini, taaskasutus ning ringlus nii palju kui võimalik ;
puhkekülad ja laagrid). Rohelise Võtme kriteeriumid on dokument, kuhu on kirja pandud kõik nõudmised, mida märgisega liituda sooviv ettevõte peab täitma. Kriteeriumid jagunevad kaheks 83 kohustuslikud (70) ja soovituslikud (30) kriteeriumid. Rohelise Võtme märgise omistamiseks, peab majutusettevõte täitma kõik kohustuslikud kriteeriumid. Soovituslikud kriteeriumid on mõeldud inspiratsioonina edasiste keskkonnameetmete rakendamiseks. Kriteeriumid jagunevad 12 erinevaks teemaks: keskkonnajuhtimine, personali kaasamine, külastajate informeerimine, vesi, pesemine ja puhastamine, jäätmed, energia, toidud ja joogid, sisekeskkond, pargid ja parkimisplatsid, keskkonnasõbralikud tegevused, ettevõtte üldine juhtimine. Kriteeriumid kehtivad alates 1.detsember 2008 Rohelise Võtme märgise saamise eelduseks on vastava keskkonnaalase koolituse
arengustrateegiasse; looduskeskkonna kui ühtse tervikliku kompleksi huvide arvestamine; keskkonnanõuete kajastamine ka majandust ja sotsiaalelu käsitlevates seadustes; keskkonna käsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena; keskkonnanõuete järgimise saavutamine majandustegevuses põhimõttel, et saastaja/tarbija maksab; koostöö teiste riikidega globaalsete ja regionaalsete keskkonnaprobleemide lahendamisel, keskkonnameetmete rakendamine niisugusel poliitilisel ja haldustasandil, kus nad annavad parima tulemuse; traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine. Loodusvarade kasutamise ja keskkonnakaitse lähtealused: Parima võimaliku tehnoloogia kasutamine, parima keskkonnapraktika rakendamine. Säästev areng: Sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna seostatud areng, mis arvestab keskkonna taluvuspiiride ning ressursside säilitamise vajadusega.
annaabi.ee 
