Keskkonnainfo KKI seminar 2017 (0)

KESKKONNAJÄRELEVALVE 
2016
SISUKORD
EESSÕNA  
1
KESKKONNAINSPEKTSIOONIST  
2
JÄRELEVALVE STATISTIKA  
4
KESKKONNAKAITSE   
11
KALAKAITSE  
16
LOODUSKAITSE  
19
VALVETELEFON 1313  
23
Väljaandja: Keskkonnainspektsioon
Kopli 76, 10416 Tallinn
tel 696 2236
valve @kki.ee
www.kki.ee
Fotod: Keskkonnainspektsioon, lk 14 Heidi Koger , lk 23 Küllike Rooväli 
Kujundus ja trükk: AS Vaba Maa
Tallinn 2017
EESSÕNA 
    
   
Eesti keskkonnaseisund on valdavalt hea, ettevõtted ja isikud 
riga, nagu näiteks merepääste, vabatahtlik tuletõrje, abi- 
keskkonnateadlikud ning korrektsed, keskkonnarikkumised 
politseinikud. Järjest enam võtab hoogu vabatahtlik tegevus 
vähenevad aasta-aastalt. See kõlab rõõmustavalt, kuid nagu 
ka meie valdkonnas. Heaks näiteks on koostöö Eesti Kalasta- 
igas eluvaldkonnas, leidub ka keskkonna suhtes hoolimatuid 
jate Seltsiga lõheliste kaitsel.
ja pahatahtlikke, kellega meil tuleb tegeleda.
Jätkub koostöö meie peamiste koostööpartnerite – politsei-, 
2016. aastal jätkus tegevust kõigis järelevalve valdkondades 
tolli- ja veterinaarametnikega.
ja maakondades. Lisaks tavapärastele ülesannetele tuli meil 
Koostöö on endiselt vajalik ka inspektsiooni siseselt. Kiire-
lahendada sündmusi ja olukordi , millega me ei ole varem 
tel aegadel minnakse teise maakonda, kus parajasti abikäsi 
kokku puutunud, näiteks asendustäitmise korraldamine kuni 
vajatakse, olgu selleks Peipsi tragimine, lõhejärelevalve või 
20 000 tonni vanarehvide käitlusse suunamiseks. 
muu suurem aktsioon. See on normaalne ja sellist maakonda-
Suuri ja juriidiliselt keerukaid küsimusi on tulnud lahendada 
de ülest koostööd jätkame edaspidigi. Nii saame oma ressurs-
ka kalakaitse ja looduskaitse vallas. Toosikannu ulukipargi pu-
se kõige efektiivsemalt kasutada. 
hul nägime, kui palju erinevaid probleeme tekib seoses mets-
2017 . aasta prioriteedid ja märksõnad kattuvad suures osas 
loomade tehistingimustes pidamisega. 
eelmise aasta omadega. Need on jäätmed, vanarehvid, korra-
Järelevalve edukus sõltub ressurssidest ning olemasolevatest 
kaitse puhkealadel ja looduses üldiselt. Tegu on probleemide-
vahenditest. Meie koosseis on järjest vähenenud ja vähenes ka 
ga, millega tuleb tegeleda mitu aastat järjest, enne kui saa-
2016. aastal. Keskkonnainspektsioon, nii nagu riik tervikuna , 
vutame soovitud tulemuse. Lisaks põhiülesannetele on meil 
peab ennast muutuvate oludega kohandama, tõmbama ridu 
ka Euroopa Liidu eesistumisega seotud kohustusi, aga olen  
koomale ja vähendama kulusid . 
kindel, et tuleme kõigi ülesannetega edukalt toime. 
See on sundinud meid järelevalve planeerimisel senisest roh-
kem valikuid tegema. Kõigega me ei jõua tegeleda, peame 
Peeter Volkov 
keskenduma olulisemale. 
Peadirektor
2016. aasta statistika näitab, et keskmised trahvisummad on 
kasvanud ja trahvisaajate hulgas on rohkem juriidilisi isikuid. 
Sellest saab järeldada, et tegeleme järjest kaalukamate asja-
dega, mis näitab omakorda valikute õigsust.
Veel mõned aastad tagasi ei osanud me arvata, et mitmed 
seni riigi täita olnud ülesandeid jagatakse kolmanda sekto- 
1
KESKKONNAINSPEKTSIOONIST
Struktuur ja töökorraldus
Uurimisosakond tegeleb keskkonnakuritegude väljaselgitami-
se ja kohtueelse uurimisega.
Keskkonnainspektsiooni struktuur on püsinud mitu aastat olu-
lisemate muutusteta. Viimased suuremad muudatused toimu-
Järelevalve toimub suures osas iga-aastase tööplaani järgi, 
sid 2013. aastal, kui kaotati regionaalne juhtimistasand, mille 
mille koostamisel võetakse arvesse varasemaid järelevalve 
 
tulemusel muutus juhtimisahel lühemaks ja selgemaks.
tulemusi ning võimalikke riske. Lisaks sellele kontrollitak-
se inspektsioonile laekuvaid kaebusi ja teateid. Enamik tea-
Inspektsioon koosneb Tallinnas paiknevast keskusest ja 15 
teid tuleb valvetelefoni 1313 kaudu, näiteks 2016. aastal lae-
maakondlikust büroost.
kus 4100 teadet võimaliku ebaseadusliku keskkonnakasutuse 
kohta.
Igapäevast keskkonnaalast järelevalvet teevad maakondades 
asuvad bürood. Põhitegevust suunavad ja koordineerivad kes-
Viimasel ajal on palju kõneainet pakkunud riigiasutuste ja 
kuse koosseisus olevad sisuosakonnad, st keskkonnakaitse-, 
ametikohtade Tallinnast väljaviimise idee. Võib öelda, et Kesk-
looduskaitse- ja kalakaitseosakond.
konnainspektsioonis oleme ametikohtade väljaviimisega juba 
alustanud.
Keskuse koosseisu kuuluvad veel tugiteenuseid pakkuvad osa-
konnad : õigusosakond, personaliosakond, analüüsi ja planee-
rimise osakond , haldusosakond ja kantselei .
Peadirektor
Peadirektori  asetäitja
Uurimisosakond
Peadirektori  asetäitja
järelevalve  alal
Personaliosakond
haldusalal
Analüüsi  ja
Harjumaa   büroo
Nõunikud
Kantselei
planeerimise  osakond
Hiiumaa   büroo
Pärnumaa  büroo
Keskkonnakaitseosakond
Haldusosakond
Ida-Virumaa  büroo
Raplamaa  büroo
Looduskaitseosakond
Jõgevamaa  büroo
Saaremaa  büroo
Õigusosakond
Järvamaa  büroo
Tartumaa  büroo
Kalakaitseosakond
Läänemaa  büroo
Valgamaa  büroo
Lääne-Virumaa  büroo
Viljandimaa  büroo
Põlvamaa  büroo
Võrumaa  büroo
2
Personal
Seisuga 31.12.2016 oli inspektsioonis aktiivselt tööl 180 tee-
nistujat, neist 131 büroodes – 116 inspektorit ja 15 büroojuha-
Vastavalt 2015. aasta 17. septembri valitsuskabineti otsuse-
tajat . Lisanduvad lapsehoolduspuhkusel olijad, keda on 14,4% 
le seati eesmärgiks valitsusasutuste teenistujate arvu vähene- 
kõikidest teenistujatest.
mine. 2016. aastal kahanes Keskkonnainspektsiooni koosseis 
12 teenistuja võrra ehk 6,3%. Kokku on aastatel 2010–2016 
Inspektsiooni teenistujatest moodustavad 55% mehed ning 
vähenemine olnud 22% ehk 52 teenistujat, selle saavutasime 
45% naised. Keskmine vanus on 40 aastat ning keskmine staaž 
tänu järelevalve ümberkorraldamisele sisemiste ressursside 
 
asutuses 12 aastat. 
arvelt, mis omakorda võimaldas 2016. aastal tõsta põhipalka-
Rahandusministeeriumi ja Fontese poolt läbi viidud palga- 
sid keskmiselt 8%.
uuringu analüüsist selgus, et teenistusgrupis „Uuriv järele- 
valve“, kuhu kuulusid 74% kõikidest uuringus osalenud teenis-
260
232
240
tujatest, olid meeste ja naiste erinevate tasemete palgaerine-
220
vused minimaalsed. 
200
180 ehk 78%
180
Erinevus meeste ja naiste palkades teenistusgrupi tasemel 2 
160
(inspektorid) oli -2,6% ja tasemel 3 (vaneminspektorid ja juh-
140
120
tivinspektorid) -3,8% ehk mehed teenivad nendel tasemetel 
100
naistest vähem. Teenistusgrupi tasemel 4 ( uurijad ja vanem- 
80
uurijad) teenivad mehed naistest 0,8% võrra rohkem. Teenis-
60
40
tusgrupi tasemel 5 (büroojuhatajad) palgalõhet meeste ja 
20
naiste palkade osas ei esinenud . 
0
Tegelikult tööl olevate teenistujate arv
Uuringus osalenud teenistujate arv teenistusgrupi tasemetel: 
2010
2016
2 – 17 meest, 14 naist; 3 – 46 meest, 35 naist; 4 – 2 meest, 
3 naist; 5 – 9 meest, 6 naist.
Inspektsioonile seatud eesmärgid esitavad kõrgeid nõudmisi 
meie teenistujate teadmistele ja oskustele. 2016. aastal osales 
iga teenistuja keskmiselt 13 koolituspäeval, 29% neist moodus-
tasid sisekoolitused, kus nii valdkondlikke kui ka õigusalaseid 
teadmisi jagasid meie oma kolleegid .
3
JÄRELEVALVE STATISTIKA
Keskkonnainspektsioon alustas 2016. aastal keskkonnaalaste 
Lisaks nimetatud 1234 väärteole alustas inspektsioon 
rikkumistega seoses 1234 väärteomenetlust ja määras 1011 
2016. aastal 33 kriminaalmenetlust. Need olid õigusrikkumi-
trahvi kogusummas 328 874 eurot. 
sed, millega kaasnes oluline keskkonnakahju. 
Rikkumistega kaasnenud keskkonnakahju kogusummaks 
 
Registreeritud rikkumiste vähenemist on näha kõigis kol-
arvestati 2,1 miljonit eurot, sellest valdava osa ehk 1,7 miljonit 
mes valdkonnas, nii keskkonnakaitse, looduskaitse kui kala- 
eurot moodustavad metsapõlengutega seotud kahjud.
kaitse suunal. Väiksem oli langus keskkonnakaitse valdkonnas. 
Kalapüügis on jätkuvalt probleemiks selguseta kuuluvuse-
Keskkonnainspektsiooni pädevusse kuulub lisaks väärtegude 
ga püügivahendid, mille kohta 2016. aastal vormistati 913  
menetlemisele ja keskkonnakahju hindamisele ka keskkonna-
protokolli.
kuritegude menetlemine. 
2016. aasta keskkonnajärelevalve andmed valdkondade lõikes
Avastatud rikkumised
Lahendatud väärteod
Keskkonnakahju
Ette-
Registreeritud 
Selguseta 
Trahvide 
Trahvi-
Juhtumite 
Keskkonna-
Seadus
kirjutuste
väärteo-
kuuluvusega 
arv
summa 
arv
kahju suurus 
arv
menetlused
püügivahendid 
kokku (EUR)
(EUR)
(protokollide arv) 
Jahiseadus
162
116
13 780
  26
39 405
Jäätmeseadus
283
208
124 792
14
Kalapüügiseadus
320
913
317
56 484
  3
  58
159 765
Karistusseadustik
11
14
3 050
Keskkonnaseadustiku 
üldosa seadus
9
Kiirgusseadus
19
16
3 300
Looduskaitseseadus
171
144
26 798
10
    8
31 485
Loomakaitseseadus
3
Maapõueseadus
20
17
5 690
Metsaseadus
93
57
26 526
  27
1 903 178
Tööstusheite seadus
10
11
16 520
Veeseadus
90
74
32 854
4
Välisõhu kaitse seadus
43
37
19 080
KOKKU
1234
913
1011
328 874
31
119
2 133 832
4
Õigusrikkumiste dünaamika 2000–2016
 9000
8256
8000
7234 7052
7526
7000
6001
6000
5312
5000
4342 3825
3834
4000
3649
2682
2971 2809
3000
2607 2326
2515
2147
2000
1000
0
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
Antud diagrammil hõlmavad rikkumised registreeritud väärteomenetlusi ja selguseta kuuluvusega püügivahendeid.
Keskkonnaalaste õigusrikkumiste arv on jätkuvalt langustren-
kümnendil teisel kohal püsinud metsaõigusnormide rikkumi-
dis. Kümne aastaga on aastane rikkumiste hulk kahanenud 
sed on nüüdseks taganenud, see-eest on esile tõusnud loodus-
umbes poole võrra. Läbi aegade on rikkujate hulgas popu-
kaitseseaduse rikkumised.
laarsed valdkonnad olnud kalapüük ja jäätmed, kuid eelmisel 
Õigusrikkumised suundade lõikes 2012–2016
1800
1671
1565
1505
1604
1600
1400
1233
1200
1000
800
679
648
551 583 566
614 639 686
557
600
463
547
481
465
449
400
320
200
0
2012
2013
2014
2015
2016
Keskkonnakaitse
Kalakaitse
Looduskaitse
Kalakaitse koos selguseta kuuluvusega vahenditega
Pärast 2014. aastat on menetluste arv vähenenud kõigil kol-
Näiteks kalapüügis on kutselise püügi rikkumiste osakaal 
mel järelevalve suunal. Seda on mõjutanud ka asjaolu, et kes-
2013–2016 kahekordistunud.
kendutakse tõsisematele rikkumistele. 
5
Määratud trahvide kogusumma 2012–2016
EUR
220 000
200 000
180 000
160 000
140 000
120 000
100 000
80 000
60 000
40 000
20 000
0
2012
2013
2014
2015
2016
Kalakaitse
Keskkonnakaitse
Looduskaitse
Keskmine trahvisumma 2012–2016
EUR
600
550
500
450
400
350
300
250
200
150
50
100
0
2012
2013
2014
2015
2016
2012
2013
2014
2015
2016
2012
2013
2014
2015
2016
Kalakaitse
Keskkonnakaitse
Looduskaitse
aritmeetiline keskmine
mediaan
Määratud trahvide arv vähenes teist aastat järjest, kuid kesk-
suuremad kui looduskaitse ja kalakaitse suunal. Seaduste lõi-
mine trahv ja sellest tulenevalt ka trahvide kogusumma on 
kes määratakse kõrgeimaid trahve tööstusheidete seaduse,  
tõusnud. Keskkonnakaitses on trahvisaajate hulgas rohkem  
välisõhu kaitse seaduse ja jäätmeseaduse nõuete rikkumise 
juriidilisi isikuid, sellest tulenevalt on ka sealsed trahvid 
 
eest, järgnevad metsaseadus ja veeseadus.
6
Keskkonnakahju dünaamika 2000–2016
EUR
8 000 000
7 000 000
6 000 000
5 000 000
4 000 000
3 000 000
2 000 000
1 000 000
0
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
Kalakaitse
Keskkonnakaitse
Looduskaitse
Diagrammil ei ole arvestatud metsapõlengute kahju 2006. aastal 17,5 miljoni euro ja 2009. aastal 14 miljoni euro ulatuses.
Suure keskkonnakahjuga metsapõlengud on viimastel aasta-
Keskkonnakahju juhtumite arv pole suur – neid esineb umbes 
tel taas probleemiks tõusnud. 2015. aastal toimus põleng Ida- 
10 korda vähem kui trahve, kuid üksikud juhtumid võivad olu-
Virumaal Puhatu looduskaitsealal, 2016. aastal põles mets 
liselt mõjutada kahju kogusummat.
sealsamas ja lisaks Valgamaal Hummulis.
Keskkonnakahju suundade lõikes 2012–2016
EUR
2 500 000
2 000 000
1 500 000
1 000 000
500 000
0
2012
2013
2014
2015
2016
Kalakaitse
Keskkonnakaitse
Looduskaitse
2015. ja 2016. aastal mõjutas kahju suurust keskkonna- 
seotud mõõteseaduse muutmisega ja maapõuemõõtmistele 
 
kaitse suunal maapõue kahjude mittearvestamine, mis oli 
 
sätestatud nõuete leevendamisega.
7
Alustatud kriminaalasjad 2012–2016
45
39
40
37
35
33
30
28
25
20
18
15
10
5
0
2012
2013
2014
2015
2016
Kriminaalasjad valdkondade lõikes 2016
kemikaalide ja jäätmehoolduse nõuete rikkumine
riikidevahelise jäätmeveo nõuete rikkumine
keskkonna saastamine
metsa/maastikupõleng
ebaseaduslik kalapüük
ebaseaduslik raie
ebaseaduslik jaht
kaitstava loodusobjekti kahjustamine
Üks kolmandik kriminaalasjadest ehk 11 menetlust oli seo-
rikkumistega, ülejäänud kriminaalmenetlused jagunevad 
 
tud metsaõigusnormide rikkumisega, 10 menetlust kalapüügi- 
mitme valdkonna vahel.
8
Ebaseaduslik prügivedu Soomest
tulusa skeemi: viinud Soome koorma hakkepuitu, võttis ta ta-
gasi tulles kaasa koorma prügi. Uurimine tuvastas, et taolisi 
vedusid oli 45 ja ühtekokku tõi isehakanud jäätmevedaja Ees-
2016. aastal oli Keskkonnainspektsioonil menetluses harva 
tisse üle 180 tonni prügi alates olmeprahist kuni eterniidini.
esinev kriminaalmenetlusjuhtum seoses ebaseadusliku prügi- 
veoga Soomest Eestisse. Riikidevaheline jäätmevedu on luba-
Jäätmeid vedanud isik andis need siin n-ö sorteerimiseks tei-
tud, kui selleks on vajalikud load olemas. Aeg-ajalt ilmneb ka 
sele isikule, kes valis jäätmetest välja parema osa ja jättis üle-
rikkumisi, näiteks toob keegi ilma nõutavate dokumentideta 
jäänu Pääsküla jõe äärde. 
üle piiri vanu akusid või romusõidukeid, kuid nii mastaapset 
loata prügivedu ei ole siiani tuvastatud. 
2017. aasta alguses määras kohus prügivedajale 1 aasta,  
7 kuu ja 25 päeva pikkuse vangistuse tingimisi 3,5 aastase 
2015. aastal hakkasid Saue valla territooriumile tekkima jäät-
katseajaga.
mehunnikud, mille mahtu hinnates ei saanud need pärineda 
üksikutest majapidamistest. Asja muutis kahtlasemaks see, et 
Saue vald määras jäätmeid sorteerinud ja loodusesse jätnud 
kõik jäätmetes leiduvad trükised olid soomekeelsed. 
mehele väärteo korras 4500 euro suuruse trahvi koos prügi 
koristamise kohustusega. Vaatamata ettekirjutusele ja sunni- 
Menetluse käigus selgus, et varem korduvalt erinevate sea-
raha määramisele ei olnud see kohustus veel 2017. aasta  
duserikkumiste eest karistatud Harjumaa elanik mõtles välja 
kevadel täidetud.
Prügi päritolumaale viitas fakt, et kõik jäätmetes leidunud trükised olid soomekeelsed.
9
Järelevalve tähendab korrakaitset
Statistika näitab, et rikkumine tuvastatakse keskmiselt iga 
üheksanda kontrollkäiguga. 
Paljudel juhtudel on kontrollimine ennetava iseloomuga , et 
rikkumisi ära hoida või avastada need võimalikult varases 
11%
staadiumis. See aitab ära hoida ja minimeerida rikkumistega 
kaasnevat kahju.
Suur osa järelevalveressursist kulubki korra tagamisele kala-
kaitse ja looduskaitse valdkonnas, sest need hõlmavad väga 
suurt isikute ringi, kelle hulgas on nii harrastuskalastajad,  
jahimehed kui ka puhkajad. Küsimus on korra tagamises ja 
loodusressursside seaduspärases kasutamises. 
Selleks, et kontroll annaks soovitud mõju, tuleb seda teha  
pidevalt. Mittekontrollimine tooks kaasa riskide olulise suure-
89%
nemise.
Kontrollide-rikkumiste suhe 2016. aastal.
Harrastuspüük
Jahiseaduse nõuded
Jäätmekäitluse nõuded
Kaitstava loodusobjekti kaitse
Kalapüük
Keelualad ja -ajad
Kutseline püük
Käitlemine
Loomastiku ja taimestiku kaitse
Maapõuekaitse
Metsaõigusnormid
Muu
Ranna- ja kaldakaitse
Tööstusheited (kompleksload)
Veekaitse
Välisõhu ja osooonikihi kaitse
0
200
400
600
800
1000
1200
1400
Oranžiga on tähistatud kontrollkäigud, mille käigus tuvastati rikkumine, rohelisega ülejäänud kontrollkäigud.
10
KESKKONNAKAITSE
Keskkonnakaitse valdkond hõlmab eluta loodust, mille hul-
keskkonnasäästlike ja innovaatiliste tehnoloogiate kasutusele-
ka kuuluvad õhk, vesi, pinnas ja maapõueressursid, samuti 
võtmise. Selliste suurtootmisettevõtete kontrollimisi viivad koos 
tootmise ning tarbimise tagajärjel tekkivaid kaod ja jäätmeid. 
läbi Keskkonnainspektsioon ja Keskkonnaamet. Inspektsioon 
Koos ühiskonna arenguga suureneb surve keskkonnale, järjest 
kontrollib loa nõuete täitmist ja rakendab vajadusel sanktsioo-
kasvab ka jäätmete hulk. 
ne, amet vaatab paralleelselt, kas ja mida tuleks loa nõue-
tes muuta. Ühtlasi saab amet sisendi keskkonnatasude arvu-
Kui võrrelda üksikisiku ja ettevõtte mõju keskkonnale, siis vii-
tamiseks. Seega on keskkonnakaitse suunal jagatud vastutust 
mase puhul on see kahtlemata suurem. Sellepärast on oluli-
rohkem kui teistes valdkondades. 
ne, et ettevõtete tegevus on lubadega reguleeritud ja toimub 
loa nõudeid arvestades. Näiteks komplekslubade alusel tegut-
Ettevõtete kontroll eeldab põhjalikku eeltööd ja süvenemist. 
sevate suurtootmisettevõtete load sisaldavad nõudeid parima  
võimaliku tehnoloogia kasutamiseks, mis aitab kaasa tootmis-
2016. aastal kulus inspektsioonil palju aega ja ressurssi tootja- 
tegevusest tekkivate soovimatute mõjude vähendamisele läbi 
vastutuse ja jäätmemajanduse probleemide lahendamisele.
Vanarehvide hunnik Raadil OÜ Rubronic platsil vähenes 1635 tonni võrra, mis on sealset rehvide kogumahtu
arvestades võrdlemisi väike kogus, samas on vanarehvide käitluses üldiselt asjad liikuma hakanud.
11
Vanarehvide käitlusse suunamine
Positiivse poole pealt saab veel märkida, et Reolas asuvalt 
Nordline Balticu platsilt on Keskkonnainspektsiooni ettekirju- 
Keskkonnainspektsioon tegeles vanarehvide käitlemise kont-
tuse alusel koristatud 3000 tonnivanarehve. Lisaks käitles tootja- 
rolliga intensiivselt juba 2015. aastal. Vaatamata kontrollile ja 
vastutusorganisatsioonina tegevuse lõpetanud MTÜ Rehvi-
ettevõtete suhtes rakendatud sanktsioonidele oli 2016. aasta 
liit Harjumaal Lool paiknenud vanarehvid, täites sellega oma 
kevadel erinevatel ladustusplatsidel kokku ligi 20 000 tonni 
kohustused.
vanarehve. Enamik neist, hinnanguliselt 14 000 tonni, asus 
Tartumaal endisel Raadi lennuväljal, mille suhtes otsustati  
Keskkonnainspektsioon tegeleb edasi nn endisaegsete vana- 
rakendada kõige karmimat sunnimeedet ehk asendustäitmist.
rehvide käitlemisse suunamise tagamisega, samas näitab järele- 
valve, et praegu tekkivate vanarehvide osas on olukord nor-
See tähendab, et riik ehk antud juhul Keskkonnainspektsioon 
maliseerunud: turule lastud rehvid kogutakse ja võetakse ring-
korraldab rehvihunnikute käitlusse suunamise ning tekkinud 
lusse seaduses ettenähtud aja jooksul.
kulud peab tasuma jäätmevaldaja. 
Asendustäitmise läbiviija leidmiseks korraldas Keskkonnains-
pektsioon suvel riigihanke, mille võitis AS Ragn - Sells .Riik eral-
Vastutustundetu jäätmeäri Tallinnas
das SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) kaudu töödeks 
Jäätmekäitlus peab toimuma loa alusel ja seadusega ettenäh-
300 000 eurot. 
tud korras, sealhulgas kindlaksmääratud aja jooksul. Lihtsam 
AS Ragn-Sells alustas Raadil OÜ Rubronic platsil olevate vana- 
ja tulusam on jäätmeid tasu eest vastu võtta, keerukam ja 
rehvide käitlemist 2016. aasta detsembris ja lõpetas esime-
kulukam on neid käidelda. Mõnel juhul puudub ettevõttel või-
se etapi ehk 1635 tonni rehvide käitlemise 2017. aasta veeb- 
mekus ja tahe seaduslikult toimida, nagu näiteks Tallinnas  
ruaris.
Silikaltsiidi tänava juhtumi puhul. 
Kulutatud raha peaksid ettevõtted riigile hüvitama, kuid 
Silikaltsiidi 9 kinnistul on ligi 20 000 tonni ehitus- ja lam-
menetlusosalised (AS Kuusakoski ja MTÜ Rehviringlus) on 
 
mutusjäätmeid, mis on veetud sinna omavoliliselt kõrvalole-
kasutanud seadusest tulenevat õigust ning vaidlustanud kõik 
valt Silikaltsiidi 7 kinnistult, kus ettevõttel on jäätmeloa alusel 
Keskkonnainspektsiooni otsused, sealhulgas ettekirjutuse 
 
lubatud tegutseda. Probleem tekkis sellest, et Silikaltsiidi 7 
vanarehvide likvideerimise kohta, asendustäitmise rakendami-
kinnistu omanik vahetus ja uus omanik ei pikendanud enam 
se hoiatuse kui ka täitekulude väljanõudmise. 
jäätmekäitlejaga rendilepingut ja palus väidetavalt jäätmed 
Silikaltsiidi 7 asuvast hoonest ära viia. Ettevõte lahendas olu-
Keskkonnainspektsiooni edasised sammud, sealhulgas asen-
korra enda jaoks nii, et vedas jäätmed lihtsalt kõrvalkrundile, 
dustäitmise jätkamine, sõltuvad kohtulahenditest, sest sisuli-
vaatamata sellele, et tegu on reformimata riigimaaga. 
selt käib vaidlus tootjavastutuse ulatuse üle. 
Jäätmete omaniku suhtes rakendatud sunnimeetmed ei ole 
Samas on asendustäitmise esimene etapp näidanud, et mõist-
tulemust andnud ja jäätmed on siiani riigimaalt koristamata. 
liku hinnaga on võimalik Eestis vanarehve käidelda. Seda näi-
Vaidlus on käinud ka vastutuse osas, sest 2015. aastal vahetus 
tab ka naaberriikide praktika.
ettevõtte juhatuse liige.
12
Selle asemel et Silikaltsiidi 7 angaaris olevad jäätmed nõuetekohaselt käidelda, 
vedas ettevõte need kõrval olevale Silikaltsiidi 9 reformimata riigimaale.
2016. aasta lõpus alustas Keskkonnainspektsioon Silikaltsiidi 
dada jäätmekäitlusettevõtetele tagatisraha kohustust, mis 
 
juhtumiga seoses kriminaalmenetlust, mille käigus üritame 
aitaks maandada tootjavastutusest tulenevad riskid .
sealsed skeemid lahti harutada ja lahenduseni jõuda. 
Silikaltsiidi jäätmetega seotud ettevõtja tegutseb praegu ühel 
Kohtla-Järve välisõhu uuring
Volta tänava ladustusplatsil, ehkki teise ettevõtte nimel. Ins-
pektsioon hoiab ka sealsel tegevusel silma peal, et vältida  
Eestis on välisõhu kvaliteet muutunud paremaks, kuid ikka-
Silikaltsiidiga sarnase juhtumi tekkimist.
gi on mitu piirkonda, kus elanikud kaebavad ebameeldiva  
lõhna üle. Probleemsed piirkonnad on Harjumaal Muuga 
 
2017. aastal peame oluliseks kontrollida jäätmekäitlussekto-
sadama ümbrus, Ida-Virumaal Sillamäe ja Kohtla-Järve linn.
ri tegevust laiemalt. Käitlemata ehitus- ja lammutusjäätme-
te osakaal moodustab kogu Tallinna ja Harjumaa jäätmevoost 
Muugal on läbi viidud välisõhu uuringud ja rakendatud meet-
hinnanguliselt umbes viis protsenti, kuid probleemiga tuleb 
meid lõhnaprobleemide vähendamiseks, sealhulgas on võetud 
tegeleda. Kuna jäätmete tekitajatele on ehitus- ja lammutus-
kasutusele elektroonilised lõhnasensorid ehk e-ninad. Samuti 
jäätmete käitlemine kulukas , siis otsitakse turult soodsamat 
on välisõhu uuringud läbi viidud Kiviõlis ja Sillamäel. 
lahendust , mis ei pruugi tähendada kvaliteetset lahendust. 
2016. aastal viis Eesti Keskkonnauuringute Keskus Keskkonna- 
Jäätmekäitluse põhimõtte ja jäätmeseaduse kohaselt on jäät-
inspektsiooni tellimusel läbi uuringud ka Kohtla-Järvel 
 
mete taaskasutamiseks aega pärast kogumist kolm aastat ning 
Järve linnaosas. 
ettevõtete tegevusse ei ole võimalik otsustavalt sekkuda enne, 
kui on rikutud loaga sätestatud nõudeid või kui on näha, et 
Linnas on kümmekond ettevõtet, kelle tegevus võib mõjutada 
nimetatud perioodi jooksul on jäätmed jäänud seisma. Selle- 
piirkonna välisõhu kvaliteeti, lisaks on poolkoksimäed, mille 
pärast peab Keskkonnainspektsioon otstarbekaks raken- 
mõju välisõhule ei ole varem täpsemalt uuritud. 
13
Uuring näitas, et kümne aastaga on saasteainete tase märga-
tavalt langenud, jäädes üldjuhul normi piiresse. Olukord on 
paranenud tänu ulatuslike keskkonnameetmete rakendamise -
le. Aastas tuleb ette üksikuid tööstuslike saasteainete piirväär-
tuseid ületavaid tasemeid, kuid lõhnaprobleem on olemas. 
Selles on oma osa poolkoksimägedel, sealhulgas riigile kuulu-
val suletud poolkoksimäel. 
Kuna teistest allikatest pärinevad heitkogused on vähenenud, 
pääseb poolkoksimägede mõju rohkem esile. Lõhnaprobleem 
ei pruugi täielikult kaduda ka pärast prügila katmist. 
Samas tuleb teha kõik selleks, et lõhnahäiring miinimumini 
viia. Ettevõtted peavad uuringu tulemuste põhjal koostama  
lõhnaaine vähendamise tegevuskavad ja esitama need Kesk-
konnaametile kinnitamiseks. Kavades planeeritud tegevuste 
elluviimist ja tähtaegadest kinnipidamist hakkab kontrollima 
Kohtla-Järve piirkonna välisõhu kvaliteeti võivad mõjutada 
Keskkonnainspektsioon.
kümmekond sealset ettevõtet, samuti poolkoksimäed.
Lõhnakaebused probleemsetes piirkondades
Muuga- Maardu -Randvere ja Sillamäe õhukaebuste esinemis-
ja Sillamäe sadamates. Kohtla-Järve õhukaebuste vähenemine 
sageduses võib näha korrelatsiooni kütuseveo mahuga Muuga 
on tõenäoliselt seostatav poolkoksimäe sulgemisega.
500
450
400
350
300
250
200
150
100
50
0
2012
2013
2014
2015
2016
Kohtla-Järve
Sillamäe
Muuga-Maardu-Randvere
 
14
Maapõue kaitse
Maapõuejärelevalve hõlmab endas maapõue ja seal leiduvate 
loodusvarade uurimise ning kasutamise kontrolli. Riiklik järele- 
valve maapõueressursside kasutamise üle toimub kaevanda-
misloaga määratud nõudeid, mäeeraldise piiridest kinnipida-
mist ja kaevandamise mahte kontrollides.
Maapõueressursse kaevandatakse rohkem kui 650 mäeeraldi-
sel üle Eesti, lisaks maismaale ka rannikumeres. Kuigi mere-
muda ja liiva kaevandamiseks on väljastatud mitmeid lube ka 
meres kaevandamiseks, siis kaevandamise järelevalve on siiski 
koondunud peamiselt maismaal asuvatele mäeeraldistele, kus 
leidub ehitusmaavarasid, mille järele on nõudlus Eestis kõige 
suurem. 
2016. aastal kontrollis inspektsioon 79 ehitusmaavarade 
Inspektor valmistub GPS-seadmega kontrollima mäeeraldise piire . 
mäeeraldist. Lisaks vaadeldi kaevandamistegevust Maa-ameti 
poolt, kes viis selleks läbi aerokontrolli 150 mäeeraldise, seal-
hulgas põlevkivikarjääri osas. 
Kaevandamisele lisaks tuleb inspektsioonil valvetelefonile 
1313 laekuvate kaebuste alusel tegeleda ka muu maapõue  
Kontrollidel vaadeldi peamiselt kaevandamistegevuse toimu-
kasutuse kontrollimisega. Selliste kaebuste sisuks on valdavalt 
mist loaga määratud piirides, samuti kaevandamiseks antud 
kaevise ebaseaduslik teisaldamine ja selle kasutamine väljas-
mahtudes püsimist. Seda ka kaevandajate n-ö omaseire korras 
pool kinnistut. 
tehtud markšeiderimõõdistuste alusel. Lisaks kontrolliti koha-
peal mäeeraldise või selle teenindusmaa tähistuse olemasolu 
Maaomanikele tuleb tihtipeale üllatusena nõue, et ka maa- 
looduses, et ennetada ja hoida ära kaevandamistegevuse väl-
varana arvele võtmata kaevise kasutamiseks tuleb taotle-
jumist loaga etteantud piiridest. Kaevandamisest tekkida või-
da Keskkonnaametilt asjakohane luba, kui soovitakse omalt 
vate mõjude ja häiringute vähendamiseks (kaevandamisjäät-
kinnistult saadud kaevist kasutada väljaspool kinnistu piire, 
mete teke, vee juhtimine suublasse, tolmuheide jne) selgitati 
sealhulgas oma teisel kinnistul.
kaevandajatelt muude kaasnevate keskkonnalubade olemas-
olu ja nõuete täitmist.
15
KALAKAITSE
Kalapüügijärelevalve on ressursimahukas: kontroll peab jõud-
Suuremate ettevõtmistena võib nimetada veel traditsioonilist 
ma nii siseveekogudele, sadamatesse kui merele . Järelevalve 
Peipsi järve risuvõrkudest puhastamist maikuus ja Narva jõe 
tempot ja intensiivsust dikteerib paljuski loodus ise, sõltuvalt 
silmupüügi kontrolli. 
sellest, millal algavad kudeajad, kas ilmastikuolud on jää- 
Peipsi järvest eemaldati seekord 785 vana nakkevõrku, mille 
aluseks püügiks soodsad või mitte, millised on saagid. 
pikkuseks võib arvestada ühtekokku ligi 55 kilomeetrit.
See tähendab, et teatud perioodidel tuleb mobiliseerida kõik 
Kokku läbisid võrkude otsijad ja väljavõtjad Peipsi põhja- ja 
jõud, kaasates koostööpartnereid teistest riigiasutustest ning 
lõunaosas  ca 3000 kilomeetrit, töötunde kogunes ühtekokku 
vabatahtlikke kalavalvureid.
ligi 1000.
Riigi jaoks on ressursside jagamine vajalik ja vältimatu. Pea-
Silmupüüki kontrollisime aktiivselt juba kolmandat aastat jär-
misteks partneriteks on meile politsei, veterinaar- ja tolliamet-
jest ja tulemuste põhjal võib öelda, et see on andnud tulemust. 
nikud, kellel on kalapüügiga seoses ka oma kindlad kontrolli- 
Kui 2014. aastal avastasid inspektorid üle 17 000 märgistama-
funktsioonid. Seega on koostöö ja omavaheline infovahetus  
ta torbiku, siis 2016. aastal oli neid alla 900.
väga olulisel kohal. 
Tavapärane on ka see, et inspektorid lähevad teise maakonna 
kolleegidele appi, et teatud perioodil järelevalves tuge pakku -
Narva jõest eemaldatud silmutorbikud
da või mõnes suuremas kontrollioperatsioonis kaasa lüüa.
2016. aastal viis Keskkonnainspektsioon läbi mitu ühisoperat-
18 000
siooni ja kontrollikava:
16 000
14 000
•   aprillis Võrtsjärvel haugipüügi kontroll
12 000
10 000
•  mais Pärnu lahel mõrrapüügikontroll
8 000
6 000
•  juulist augustini kontroll jõevähi kaitseks Saare-, Hiiu-, 
4 000
Tartu- ja Valgamaal
2 000
•
0
septembrist novembrini lõheliste kaitse Harju- ja Järva- 
2014
2015
2016
maal ning Lääne-Virumaal.
16
Lisaks järelevalvele kodustel vetel annab 
Keskkonnainspektsioon oma panuse kalapüügi 
kontrollimisele ka Atlandi ookeanil rahvusvahelistes 
kalanduspiirkondades. Tavapäraselt osaleb 
Keskkonnainspektsioon aastas 2–3 missioonil, 
millest igaühe pikkus on umbes kolm nädalat. 
Mõrdade silmasuuruse kontroll
2016. aasta maikuus toimus Liivi lahel ühisoperatsioon koos 
kalapüüki jätkata, kuid vastukaaluks tõsteti koha alammõõtu 
politsei, veterinaarametnike ja PRIA esindajaga. 
ühe sentimeetri võrra ehk 45 sentimeetrini.
Kolme päevaga kontrolliti ühtekokku 365 püügivahendit 
 
(nakkevõrgud, kastmõrrad, avaveemõrrad, ääremõrrad).
Kui varasematel reididel jälgiti peamiselt püüniste püügile 
asetamise nõudeid – vahekaugusi, püüniste arvu –, siis see-
kord keskenduti püüniste silmasuuruse kontrollimisele. Selgus, 
et enamik mõrdadest olid lubatust väiksema silmasuurusega: 
ettenähtud 60 mm asemel mõõdeti silmasuuruseks 56 mm või 
vähemgi. 
See tekitas palju arusaamatust ja vaidlusi. Kalurite väide oli, 
et kiiluga mõõtes on silmasuurus õige ning nende jaoks tuli 
elektroonilise mõõtevahendiga mõõtmise erinevus üllatusena. 
Keskkonnaministri kokku kutsutud kohtumisel, kus osalesid 
Liivi lahe kalanduskogu, Keskkonnainspektsiooni ja TÜ Mere-
instituudi esindajad, jõuti pärast vaidlusi kompromisslahen-
Ühisreidi käigus kontrolliti ja 
duseni. Kalurid võisid väiksema silmasuurusega püünistega 
kaardistati Liivi lahel 365 püügivahendit.
17
Ühiselt lõheliste kaitsel
Lõhejärelevalve tulemused
Juba kolmandat aastat tuli inspektoritele appi Eesti Kalasta-
2016. aasta sügisel tuvastas Keskkonnainspektsioon Harjumaa 
jate Selts, kellega lepiti enne kudeaja algust kokku kontrolli 
ja Lääne-Virumaa lõhejõgedel, mis ongi meie peamised lõhe-
põhimõtted ja taktika . Põhiliselt tegutsesid vabatahtlikud Harju- 
jõed, 24 lõheliste püügiga seotud õigusrikkumist. 
maal, kontrollides suuremaid jõgesid. Näiteks Keila jõgi, täp-
semalt joa ja suudme vaheline jõelõik, võeti vabatahtlike poolt 
Lisaks eemaldati nimetatud maakondade jõgedest ja jõge-
kõige kriitilisemal hetkel ööpäevaringselt vaatluse alla. Keila 
de suudmealadelt 11 korral ebaseaduslikult püügile seatud  
jõe ääres kestis kontroll kuni selle ajani, kui kalad olid ku-
nakkevõrke.
denud. Sarnast järelevalvet teostati ka Pirita , Vasalemma ja 
Avastatud rikkumised
Jägala jõe ääres.
47
50
Tänu vabatahtlike kalavalvurite abile said inspektorid kes-
40
kenduda väiksematele jõgedele ja merele, kus toimub sel ajal 
30
30
24
aktiivne võrgupüük. Võrkudega püüavad nii kutselised kui 
20
harrastuskalastajad. Üldjuhul püütakse lubade alusel, kuid 
10
pahatihti on püüdjatel kiusatus seada püügile lubatust roh-
0
kem nakkevõrke. 
2014
2015
2016
2016. aastal olid Harjumaal ja Lääne-Virumaal lõheliste kude-
perioodiks koostatud kontrollkavad. Ajavahemikus septembrist 
Püügilt eemaldatud nakkevõrgud
novembrini tehti kokku 97 kontrollkäiku, sealhulgas osa neist 
 
25
koos vabatahtlikega.
30
18
20
13
6
10
11
10
0
2014
2015
2016
2014
2015
2016
Jõed
Meri
Lääne-Virumaa inspektorid tabasid 15. oktoobri öösel Selja
jõe ääres röövpüüdja koos elektripüügivahendi juurde kuuluva
kahva ja juhtmetega. Metsast leiti ka peidetud seljakott, 
milles olid kaks meriforelli ja üks lõhe.
18
LOODUSKAITSE
Looduskaitse valdkond hõlmab metsakaitset, järelevalvet 
Lisaks ennetavale kontrollile aitab rikkumisi ära hoida teavi-
kaitstavatel aladel, ranna- ja kaldakaitset, liigikaitset, samu-
tus, sealhulgas puhkealade tähistamine. Mida paremini see on 
ti jahijärelevalvet.
korraldatud, seda vähem on meil vaja kontrollida ja sanktsio-
neerida. 
Paljud selle valdkonna probleemid on seotud puhkamise ja 
looduses liikumisega: kiputakse sõitma mootorsõidukitega 
ranna ja kalda piiranguvööndis, kus see on keelatud, telgi- 
takse ja tehakse lõket selleks mitteettenähtud kohas.
Sellepärast on olulisel kohal puhkealade kontroll. Paljudele  
võib tunduda arusaamatu, miks ei tohi telkida endale meele- 
pärases kohas või sõita mootorsõidukiga tühjal rannal, kus 
sõitmine ei tohiks kedagi segada. Samas kaasneb telkimisega 
enamasti ka lõkke tegemine ja sellel võivad olla juba tõsised 
tagajärjed. Metsanduse suurimad kahjud ongi seotud metsa-
põlengutega, mis on saanud alguse hooletusest tulega ümber-
käimisel.
Rannas ja luidetel ringisõitmine kahjustab pinnast ja sealset 
õrna taimestikku. Pealegi sinna, kus on juba ühed jäljed, tekib 
neid tihtipeale juurde. Sageli selgitataksegi rannas või kaitse-
aladel sõitmist sellega, et sõideti jälgi mööda arvates, et see 
on lubatud.
Järelevalve eesmärk ei ole puhkajaid karistada , vaid ära hoida 
rikkumisi ja võimalikke keskkonnakahjusid. 
Tihtipeale saavad metsapõlengud alguse 
valesse kohta ja hooletult tehtud lõkkest.
19
Metsapõlengute kahju 2005–2016
Suuremad põlengud ja kahjud 
Keskkonnakahjuga 
Kahjusumma
Aasta
(15 mln)
põlengute arv
(EUR)
2006 
Agusalu LKA 
Kurtna MKA 
(2 mln)
2005
4
12 845
2009
Suursoo MKA 
(14 mln)
2006
20
18 574 151
2015 
Puhatu LKA 
(0,5 mln)
2007
7
52 760
2016 
Puhatu LKA 
(1 mln)
2008
3
7 791
Hummuli 
(0,5 mln)
2009
2
14 192 924
2010
2
35 184
Mis puudutab metsaraiete järelevalvet üldiselt, siis on kesk-
2011
1
160
konnakaitse seisukohalt olulisemaks rikkumiseks harvendus-
2012
raiel kehtestatud normide eiramine. Vähemal määral rikutak-
2013
1
1681
se norme sanitaarraie ja turberaiete tegemisel, näiteks aeg-
2014
7
26 326
järksel raiel. Raienõuete rikkumisi loetakse ebaseaduslikeks 
2015
3
591 138
raieteks, millega kaasneb keskkonnale tekitatud kahju hüvi-
2016
3
1 648 404
tamise nõue. 
2016. aastal tekitati keskkonnale kahju 24 raie puhul, millest 11 
raie osas tuli alustada kriminaalmenetlust. Hooldus - ja turbe - 
raiete kontroll on jätkuvalt metsa järelevalve prioriteediks.
2016. aasta maikuus Valgamaal Hummuli vallas 
Aitsra ja Jeti külas toimunud metsatulekahju, 
mis laastas 40,2 ha Nihu metsise püsielupaiga 
piirangu- ja sihtkaitsevööndit ning põhjustas 
keskkonnale ligi pool miljonit eurot kahju. 
Keskkonnainspektsiooni tehtud droonifotod ja 
-videod aitasid päästjatel tuvastada kahjutule 
levikut ja lihtsustasid kustutustöid.
20
Toosikannu ulukipark
ulukipark ei olnud metssigade osas tehiskeskkonnas pidamise 
kohana registreeritud.
Toosikannu ulukipargiga seoses on olnud peamurdmist mitme 
ametkonna ametnikel. Tekkinud probleemid puudutasid nii 
Loomapargi metsseavabaks muutmiseks alustas Keskkonna-
looduskaitse-, loomakaitse- kui veterinaarkorralduse seadust, 
inspektsioon haldusmenetlust, mis lõpetati pärast seda, kui 
lisaks jahieetikat.
loomapark teatas, et metssigu ulukipargis enam ei ole ja Kesk-
konnainspektsiooni kahel kontrollkäigul tehtud vaatlused seda 
Probleem tekkis kõigepealt lubade poolelt, sest ulukite loodu-
kinnitasid. Seakatk oli ulukipargis elanud metssead surmanud.
sest eemaldamiseks vajalikud load olid lõpuni menetlemata. 
Keskkonnainspektsioon alustas haldusmenetlust, mille tulemu-
Looduskaitse seisukohast on laiem probleem selles, et taolised 
sena said load korda. Edasi kerkisid juba küsimused, kuidas 
aedikud takistavad loomade vaba liikumist ning teisalt ohus-
metsloomi tehistingimustes hoida, et need vabasse loodusesse 
tavad tehistingimustes kasvanud ulukid looduslikku geno- 
ei pääseks ega looduslikke liike ei ohustaks. 
fondi. 
Seakatku leviku tõttu ei tohtinud metssigu tehistingimustes 
Nagu iga uus tegevus või ettevõtlusvorm, on ka ulukipargid 
kasvatada ja see tõi vajaduse looduspargi territooriumil olevad 
tekitanud vastakaid arvamusi ja seisukohti. Paraku ei jõua 
sead hukata. Küsimus oli, millise seaduse järgi toimub looma-
seadusandlus alati selliste uute tegevustega sammu pidada. 
de küttimine. Keskkonnaamet jõudis selles osas seisukohale, et 
Seaduste muutmine ja kaasajastamine võtavad aega. 
aias olevad metssead saab küttida jahiseaduse kohaselt, kuna 
Toosikannu ulukipark sai 2016. aastal metsseavabaks, mis oli oluline sigade Aafrika katku leviku tõkestamiseks.
21
DNA analüüsiga tuvastati 
Padrunkestade ekspertiis võimaldas välja selgitada laskja isi-
jahirikkumine
ku, Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduse Instituudis tuvas-
tati vereanalüüsi põhjal, et tegemist on liigile hunt kuuluva 
Viljandimaal oli 2016. aastal üsna erandlik menetlus, kus jahi- 
verega.
mees mõisteti süüdi kaudsete tõendite põhjal ja kus otsusta-
vaks sai DNA analüüs. 
Kogutud tõenditele ja ekspertiisidele tuginedes tegi Keskkonna- 
inspektsioon väärteoasjas otsuse: karistada jahimeest jahis- 
Juhtum leidis aset 2015. aastal, kui Viiratsi jahiseltsi jahimees 
eaduse § 50 järgi rahatrahviga 120 trahviühiku ulatuses 480 
küttis hundi, ehkki hundi küttimiseks puudus jahiluba.
euroga, millele lisandus hundi ebaseadusliku küttimisega teki-
tatud keskkonnakahju 1000 eurot. Samuti tuli süüdlasest jahi-
Kui inspektorid teate peale kohale jõudsid, ei olnud sündmus-
mehel kanda relvaekspertiisi kulud 420 eurot.
kohal ei jahimehi ega ka lastud hunti. Jälgede järgi leiti met-
sast sündmuskoht, kus lumel olid näha verejäljed ning hundi 
Jahimees kaebas otsuse edasi, väites, et tema püssist lastud 
jälgedele sarnanevad jäljed. Samuti leiti kaks sileraudse jahi-
padrunikestad võis sündmuskohale visata kes iganes. Menet-
püssi padrunikesta.
leja ega ka kohus ei pidanud sellist varianti tõenäoliseks ja 
Keskkonnainspektsiooni otsus jäi jõusse.
Sündmuskohalt võetud vere DNA analüüsiga määrati kindlaks lastud looma liik. 
22
VALVETELEFON 1313
Valvetelefon 1313 leiab endiselt aktiivset kasutust . 2016. aas-
tal laekus valvetelefonile 4100 erinevaid keskkonnaprob- 
leeme ja -rikkumisi puudutavat teadet, lisaks 15 489 kala- 
teadet, sealhulgas 799 eripüügi teadet.
Need on teated , mis on seotud Keskkonnainspektsiooni üles-
annetega. Teated suunatakse konkreetse maakonna inspekto-
ritele, neid kontrollitakse ja vajadusel alustatakse menetlust. 
Ka kalalaevade teated on seotud keskkonnajärelevalvega. 
 
Nimelt on Läänemerel püüdvate kalalaevade kaptenitel ja  
Peipsi järve kaluritel kohustus laeva sadamasse tulekust ning 
püütud kalakogusest ette teatada . See annab inspektoritele 
operatiivse kontrolli võimaluse.
15 levinumat kaebuste teemat
Juhtum
Kaebuste arv
lõhnakaebus
1116
Reostusteateid kontrollitakse esimesel võimalusel.
jäätmete ebaseaduslik ladustamine
310
keelatud kalapüük võrkudega, mõrraga
283
jäätmete põletamine
269
muu keskkonnaprobleem
246
keelatud kalapüük käsipüügivahendiga
207
ebaseaduslik metsaraie
168
reostuse kahtlus
134
ebaseaduslik tegevus
126
ebaseaduslik jahipidamine
100
kalapüük keelatud vahendiga
82
pinnasereostus kemikaalidega
68
kulupõleng
61
Kevadel ja suvel sagenevad kõned, milles antakse 
kaitseala või kalda kaitsenõuete rikkumine
57
teada veekogude ääres ja kaitsealadel sõitmisest, 
sõitmine veekogul
57
vales kohas telkimisest ja lõkke tegemisest.
23
Kaebuste arv aastate lõikes
5000
4800
4600
4400
4200
4000
3800
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
Valvetelefoni 1313 roll muude keskkonnateadete vastuvõtjana
Valvetelefonile 1313 tuleb hulgaliselt ka teateid, mis ei ole 
1313 operaator edastab taolised teated Keskkonnaametile, kes 
seotud keskkonnaalaste õigusrikkumistega ega kuulu Kesk-
hakkab vastavalt konkreetsele juhtumile koos Päästeameti või 
konnainspektsiooni pädevusse.
teiste ametkondadega tegutsema, et leida olukorrale sobiv la-
hendus .
1313 operaator edastab taolised teated kokkulepitud korra  
järgi vastavat pädevust omavale ametkonnale või organisat-
Ehkki 1313 puhul on ametlikult tegu Keskkonnainspekt- 
sioonile. 
siooni valvetelefoniga, siis loomade-lindude abistamise või 
päästmisega Keskkonnainspektsioon ei tegele, nagu sageli 
Suur hulk teateid puudutab abitus olukorras olevaid loomi. 
ekslikult arvatakse.
Olukorrad on erinevad: tegu võib olla linna sattunud suur- 
ulukiga, kes tuleb tagasi turvalisse keskkonda toimetada, 
 
Valvetelefoni 1313 haldab Häirekeskus.
teinekord on küsimus vigastatud linnus või hättasattunud 
 
väikeulukis.
24