käsitöö kaubandus turvalisus soodne asukoht Rahvas koondus ikka juba toimivate kaubanduslike, sõjaliste, kiriklike või halduskeskuste ümber, mis suutsid kaitset pakkuda. nendeks võisid olla suuremate teede ristumiskohad jõekoolmetel ja suudmetes sildade juures randumiseks sobivate lahtede ääres Keskaegsetel linnadel oli kaks keskpunkti katedraal turuplats Omavalitsusega linnal paiknes turuplatsi lähedal ka raekoda Kauplemine etendas linnaelus jumalateenimise kõrval sama tähtsat kui mitte tähtsamatki rolli Turgudest sai alguse linnade ja linluse kiire areng tekkis linnaturu nõudlusele spetsialiseerunud kästööliste kiht, mille tegevus pani aluse kaubatootmisele kaubatootmine andis aluse omakorda kaubandusele hoopis erineva mõõtme
Kästitöölised_ Meistritöö, pärast meistritööks kõlblikuks kuulutamist tuli korraldada kortitus, pidi olema veresugulus senise meistriga või abiellu astumine tema sugulasega. Pidi tegema 2-3 kombestikule vastavat rändu aastas. Pidi olema sündinud kristlikust abielust,mõni nädal prooviaega meistri juures. Väikegild-käsitööliste ühendus moodustas selle. Suurgild-kaupmeeste ühendus, sinna kuulusid kõik selle linna kodanikuks kuulutatud kaupmehed,mittevälismaalased. Mustpeade vennaskond- sinna kuulusid noored,vallalised kaupmehed,enne nende suurgildi vastu võtmist ning välismaised kaupmehed,kes viibisid pikaajaliselt kuid mitte ajutiselt linnas. Nimi on seotud nende kaitsepühaku mauritusega, kes legendi järgi oli aafrikast pärit mustanahaline. Hansa Liit etendas Liivimaa kaubanduses suurt osa, sest prast Novgorodi hansa kontori sulgemist 15.saj lõpul sõltus hansa
ongi kunsti avalduseks. Kunst laiemas mõttes on sama vana kui inimühiskond ja iseloom väga keeruline ning pidevas muutumises ajas ja ruumis. Kaasajal võib öelda, et kunst on see, mida kunsti institutsioonid kunstiks nimetavad, mida teatud hetkel domineeri kamp kunstiks peab. Kunsti liigid 1. KUJUTAV KUNST a) maalikunst b) Graafika c) skulptuur 2. ARHITEKTUUR a) sakraalarhitektuur - on usuga seotud ehitised. b) profaanarhitektuur - ilmalikud ehitised. c) militaararhitektuur (nende juurde kuulub sisearhitektuur ja maastikuarhitektuur) 3. TARBEKUNST a) keraamika b) tekstiilikunst c) klaasikunst d) metallehistöö e) nahkehitustöö f) puittehistööd 4. TÖÖSTUSKUNST e disain 5. MUUSIKA a) vokaalmuusika b) instrumentaalmuusika 6. ILUKIRJANDUS e. Belletristika a) lüürika b) eebika c) dramaatika 7. TEATRIKUNST a) näidend b) ooper c) operett
Ajalugu Page 31 Küsimused 21. jaanuar 2010. a. 8:13 1. Tänu kellele kasvas linna elanikkond? Miks? 2. Linna välisilme? 3. Muutus suhtumises abiellu? 4. Millised olid linlaste väärtushinnangud? 5. Miks kujunesid pangad? 1. Maalt tulevad uusasukad. Sest nad tulid linna parema õnne otsinguile. Läbisõitvad kaupmehed. 2. Kiire elu. Kirev elanikkond. Aadlid püstitasid oma majad. Jõukatel linlastel pea sama uhked. Käsitöölistel töö ja kodu samas esinduslikus majas. 3. Perekonna sidemed nõrgemad. Abielud inimeste endi otsuste kohaselt. (kesk ja alamkihtides; aristokraatias silis vana süsteem. 4. Hinnati rikkust ja kasvatati rahahulka. 5. Vaja valuutasid tundvaid ja vahetavaid inimesi. Vaja laene Ajalugu Page 32 Haridus 22. jaanuar 2010. a. 9:54
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................................................
Mis hauakambris veel leidus? Hauakambri seintele maaliti pilte, et luua hingele meeldivat elukeskkonda. Vaarao hauataguseks eluks oli seal kõik vajalik: tööliste skulptuurid, ehted toit jne. 10)Kuidas kujutati inimest "egiptuse poosis"? Egiptuse poosis kujutati inimest pea, käed, alakeha külgvaates ja silm ja ülakeha eestvaates. 11)Kellega sarnanesid vanemad egiptuse jumalad ja kellega hilisemad? Vanemad egiptuse jumalad sarnanesid loomadega, hilisemad aga inimestega. Uue Riigi arhitektuur. Egiptuse kujutav kunst 1)Mis liiki templeid on mainitud selles ja eelmise peatükis? Mainitud on orutemplit, hauatemplit, matusetemplit ja kaljutemplit. 2)Millistest peamistest osadest koosnes egiptuse tempel tavaliselt? Koosneb püloonist (väravaehitis), selle eest sfinksid ja värvilised lipud. Peaosaks lahtine sammasõu. Selle taga sammassaal, kõige lõpus hämarad ruumid ja pühamu. Tempel ümbritseti kivimüüriga. Templi seinad ja sambad kaunistati värviliste
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt
nähtavate) ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist. Need kujundid kannavad endas kultuurilist tähendust, mis tuleneb ühiskondlikest, religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad. Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajaloolisest ja ühiskondlikust kontekstist. Kunsti saab jaotada eri kunstiliikide vahel. Võib eristada rakendusliku kallakuga kunstiharusid, nagu näiteks arhitektuur (ehituskunst), disain (kujunduskunst), tarbekunst (kunstiväärtusega tarbeesemete loomine). Teine suurem kunstiharu on kujutav kunst - maalikunst, skulptuur ja graafika. 20. sajand on lisanud fotokunsti, tegevuskunsti (mis omab rohkesti ühisjooni teatri- ja filmikunstiga) ning päris uuena multimeediakunsti. 1.2 Mis on arhitektuur? Arhitektuur ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuri mõiste
Mees domineerivam pool abielus. Abielu peigmehe ja äia kokkuleppel. Abielu sai lahutada. Eesmärk oli hankida järglasi (aristokraatidel poliitika). Naised pidid alluma oma isadele, meestele, poegadele või vendadele. Naised elasid eraldi majaosades. Nad viibisid harva avalikes kohtades, külalise saabudes läksid perenaised oma ruumidesse. Nemad pidid kasvatama lapsi ja maja korras hoidma. Pilet nr. 7- Vana-Kreeka religioon Religiooni põhiolemus ja tähtsus. Templi arhitektuur. Apolloni ja Dionysose kultus kultuuris ja muusikas. Zeus - vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Zeus oli titaanide Kronose ja Rhea poeg. Tal oli palju armukesi ja järglasi. Hermes -vanakreeka mütoloogias rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Sümboliteks olid reisikaabu, tiivulised sandaalid, heeroldikepp.
lubjapõletamiskunsti, seoses sellega hakati järjest rohkem püstitama kiviehitisi. Aastail 1226-27 oli Tallinn paavstile kuuluva puhverriigi koosseisus. 1228-38 kuulus ta Mõõgavendade ordule, siis rajati Toompeale ka kivilinnus ning kivikirik. Need said praeguse Toompea linnuse ning Toomkiriku eelkäijateks. Aastal 1230 kutsus ordu veel peamiselt eestlastega asutatud all-linna Ojamaalt (Gotlandilt) 200 saksa kaupmeest koos peredega. Saksa kaupmehed said krundid praeguse Niguliste kiriku piirkonda ja kujundasid seal välja kindlustatud asula. Seda fakti ongi tihti peetud Saksa asualaga Tallinna linna rajamiseks, kuid eestlaste linlik asula paiknes siin juba ka enne sakslaste sissetungi ning õigem on linna asutamiseks lugeda siiski 10. sajandit. Alates 13. sajandi algusest kuuluski Tallinn (Reval) Saksa asuala linnade hulka ning saksa keel ja saksa kultuuri mõjud prevaleerisid siin alates 13. sajandist kuni 20. sajandi algukümnenditeni.
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika
Aastaarv 1779 tuulelipul tähistab barokse tornikiivri valmimist.Ehitusaeg 13-18 saj. Keskaegne kirik Kirik on kogu aeg muutumises ning keskaegne ristiusk oli mitmetes olulistes aspektides tänapäevasest erinev. See väljendub nii suhtumistes, kontrollis ühiskonnaelu eri etaapide üle kui ka matmiskombestikus ja kirikuehituses. 12. sajandil ja 13. sajandi algul ehitati kirikud romaani stiilis, üsna varsti peale ristiusu meilejõudmist mindi aga üle gooti stiilile. Eestis on algselt romaani stiilis ehitatud kirikud teada eeskätt Saaremaal. Need pidi seega ehitatama kohe peale ristiusu ametlikku vastuvõttu. Kivikirikuid ehitati Saaremaale seega ajal, kui enamikus Mandri- Eestist, mis oli ometigi hoopis kindlamalt vallutajate kontrolli all, rajati vaid puitkirikuid. Vähe sellest, saanud vaevalt püsti romaani stiilis kivikirikud, asuti neid Saaremaal kohe gooti stiilis ümber ehitama.
nimetati läänistamiseks, maatüki saaja oli aga feodaal ehk läänimees. Kõik feodaalid olid elukutselised sõjamehed. Muud tööd nad ei teinud. Neid pidasid üleval läänimaadel elavad ja nende võimu all olevad talupojad. Sellist ühiskonnakorraldust, kus maa on läänistatud feodaalidele ja seda harivad feodaalidest sõltuvad talupojad, nimetatakse läänikorraks ehk feodalismiks. Feodalism hakkas kujunema juba enne Karl Suurt, kuid arenes lõplikult välja alles tema järglaste ajal. Keskaegses Lääne- Euroopas oli feodalism valitsev ühiskonnakorraldus. Valitsejad läänistasid sageli oma vasallide suuri maavaldusi paljude küladega. Neid vasalle nimetatakse seetõttu suurfeodaalideks. Enamasti olid need suursugused mehed, kas vanade germaani hõimupealikute järglased hertsogid või valitseja poolt määratud piirkondade asevalitsejad krahvid. Suurfeodaalid olid kohustatud ilmuma valitseja teenistusse suurte sõjasalkadega
palju pealtvaatajid. 7) Viikingid ühiskond, retked Viikingiteks nimetatakse Muinas-Skandinaavia meresõitjaid. Nad on tänapäeva rootslaste, taanlaste, norralaste ja islandlaste esivanemad. Viiking tuleb sõnast vik, mis tähendab laht. Viikingite laevu nimetati drakkariteks. Viikingid tegutsesid esialgu Läänemeres ja Põhjameres. Alates 9. sajandist muutusid nad Lääne-Euroopa suurimaks hirmuks. Nad sõitsid mööda Euroopa jõgesid, Vahemerd, Musta merd. Nad olid ka kaupmehed. Nad rüüstasid Iirimaad, Inglismaad, Põhja-Saksamaad, Prantsusmaad ja Venemaad. Aastal 911 said viikingid enda valdusesse Põhja-Prantsusmaa, mida kutsutakse Normandiaks. Nemad avastasid Islandi saare, Gröönimaa ja Vinlandi. Aastal 1000 jõuti Põhja-Ameerikasse. Viikingid rajasid Vana-Vene riigi. 9. sajandil oli Novgorod Vene üks jõukamaid linnu. Rjurik oli viikingite väepealik. Pärast tema surma sai nende pealikuks Oleg (Helga). Nad vallutasid Kiievi. Samuti rajasid nad Taani riigi. 9
. Õlivärvid erksamad ja sarnased loodusele. Looduse kujutamiseks puudusid reeglid. Kasutati ÕHUPERSPEKTIIVI-põhineb asjaolul, et vaatajast kaugemal olevad esemed tunduvad õhukihi taga asuvatena ning seetõttu ebateravamad ja heledamad kui lähedased esemed. Alusmaaling TEMPERAVÄRVIDES. Õlivärvid niiskuse vastu vastupidavamad. Kujutati pisikesi detaile täpselt, kasutades luupi. Madalmaade maalikunsti puhul on raske otsustada, kust läheb täpne piir gootika ja renessansi vahel. Kogu 15. sajandi maal kujutab endast üleminekut ühelt stiililt teisele. Inimesed madalmaalaste maalidel säilitavad gootiliku saleduse ja nappuse, samuti tavatsesid Madalmaade kunstnikud enamasti kujutada rõivastatud keha. H. BOSCH kõige populaarsem Madalmaades. Fantastilised ja olustikulised maalid. JAN VAN EYCK koos venna HUBERTIGA GENTI altarimaalid. Reaalsed peenmaalitehnikas piiblistseenid. Üle 20 maalingu
Ladina keel lihtsustub laiematesse (mitte laiadesse!) hulkadesse levimise tõttu. Keskaja ladina keel oli keskmise osa ladina keel. Keskaeg kandnud negatiivset märki, allakäiguaeg (ladina keele moondumine). Kõikidele tuli 17. sajandi periodiseering kui saksa keele õppejõud Horn ja Keller levitasid/kujundasid mõiste kasutust. Inkvisitsioon, nõiaprotsessid 17.-18.sajandil, nimetatud keskaegseteks, iganenuteks. Romantikud idealiseerisid keskaega; kangelasajastu, rüütlid, gooti kunst. Historitsism objektivsuse püüe. Tinglik periodiseering. Algus: · 313 Milano ususallivuse edikt · 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. · 476 langes Lääne Rooma keisririigi keiser · 495-496 Clodovech sai kristlaseks · 711 araablased maabusid Hispaanias Lõpp: · 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli · 1492 Kolumbus avastab Ameerika · 1494 Itaalia sõjad · 1517 Lutheri deesid Wittenbergi uksel
Usuti, et lahingus langenud sõdalased lähevad pärast surma erilisse paika Valhallasse, loomulikku surma läbi lahkunuid ootas aga sünge surnuteriik. Viikingite võõrsile siirduvate laevade juhtideks asusid ülikud. Laevad, millel nad purjetasid olid väikesed kiired ja madala süvisega. Tänu sellele said nad sõita ka läbi madalaid jõgesid. Laevad liikusid põhiliselt tänu raapurjele, kuid tuulevaikse ilmaga liikusid laevad aerude mõjul. Viikingid olid nii sõdalased kui ka kaupmehed. Ühest kohast röövitud kauba müüsid nad mujal kasudega maha. Nende vastu võidelda oli väga raske. Ilmunud oma kiiretel laevadel ootamatult kohale, rüüstasid nad ohjeldamatult ja lahkusid saagiga enne, kui foedaalid kohale jõudsid. Kõige enam kannatasid viikingite rüüsteretkede tõttu Põhja-Saksamaa, Inglismaa, Iirimaa ja Prantsusmaa. Veel jõudsid viikingid ka Bütsantsi ja Lõuna-Itaaliasse. Nende merereisid jõudsid ka Islandile ja Gröönimaale. U. 1000
raskerelvastuse, olid sõjaväes, kuulusid kodanike hulka. Oli ka vaeseid talupoegi, pidid mõnikord maatüki võla katteks loovutama ja muutusid rentnikuks ning kaotasid kodanikuõigused. Kasvas linnaelanikkond, ülekaalus olid käsitöölised pidasid väikesi töökodasid, harva said jõukaks, ei pruukinud olla kodanikud. Rikkama ja mõjukama osa moodustasid aristokraadid auväärse päritoluga suurmaaomanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased, nad polnud kaupmehed. Sparta Lakoonika maakonnas L-Kreekas; spartalased olid dooria päritolu sissetungijad, vallutasid ka naabermaakonna Messeenia ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda. Ei arenenud tõeliseks linnaks, oli 4 kindlustamata küla, külade ja lähiümbruse elanikud spartiaadid. Riigi eesotsas oli 2 päritava võimuga kuningat, neile allus sõjavägi, nad olid ka kõrgemad preestrid. Muudes
püramiididega. Kõik struktuurid olid paigutatud orientatsiooniga nelja ilmakaare poole (st iga püramiidi külg ühe ilmakaare poole, N-O-S-W), hoides nõnda jäigalt stabiilset võrgustikku ja Koostanud: 8Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a luues selge viite maailmaruumile. Arhitektuur oli Egiptuses rangelt seotud ilmakaarte ja astronoomiaga. EGIPTUSE AEDADEST JA ARHITEKTUURIST Iseloomulik Egiptuse aiale oli:2 Aed oli korrapärase planeeringuga, ristküliku- kuni ruudukujuline, piiratud. Rikkalik taimestus ühetaolistest puu- ja põõsaliikidest. Puud istutati alleedena või lihtsalt ritta, kusjuures kõrgemad puud istutati aia piirile. Kasutati rütmi. Näiteks ühes reas puud kahest või mitmest erinevast liigist rütmiliselt kordumas.
.............................................................224 Kasutatud kirjandus........................................................................................................225 2 SISSEJUHATUS Portugal on mereriik. Meri on Portugali toitnud, teinud ta vabaks ja jõukaks ning võimsaks. Portugallased on ennekõike olnud meremehed kalurid, kaupmehed, piraadid, maadeavastajad. Seda ei ole nad tänapäevani unustanud, nagu võib kuulda nende nukravõitu lauludes või tajuda hõrgutavaid mereande nautides. Tänapäeva globaliseeruvas maailmas on Portugal üha kasvavate suurlinnade kõrval suutnud alles hoida ka traditsioonilised kalurikülad ja viinamarjaistandused. Taimestik on Portugalis mitmekesine. Põhjapoolsetel aladel on ainult võsa. Mäenõlvadel on aga kas tamme-, papli-, korgi-, tamme- ja pöögimetsad. Lõunaosas on tasandikud
KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud või kraabitud ja kiri on kadunud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
