12.kl juhendaja: ***** Põltsamaa 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Mis on kergejõustik? 4 2. Rahvusvahelised kergejõustiku tiitlivõistlused 2009. aastal 5 2.1 Torino Euroopa sisemeistrivõistlused 5 2.2 Maailmameistrivõistlused Berliinis 6 3. Eesti edukamad kergejõustiklased aastal 2009 8 3.1 Gerd Kanter 8 3.2 Ksenija Balta 9 3.3 Mikk Pahapill 10 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus 12 Sissejuhatus 2009 aasta on Eesti kergejõustikus tähelepanuväärne aasta, nimelt tänavu täitus Eesti
pikamaajooksjad. Sprindis ning ülejäänud kergejõustiku aladel ei ole eestlased nii kõrget taset näidanud. Venemaa meistrivõistlustel osaleti esimest korda 1914. Tallinlased A. Ohaka, J. Villemson, J. Lossmann, A. Kolmpere, E. Hiop ja paljud teised jõudsid peagi esikohtade ja rekorditeni. 1916 kuulus 29 Venemaa rekordist 16 tallinlastele. Meeste meistrivõistlusi peetakse Eestis aastast 1917, naiste omi aastast 1920. Olümpiamängudest on Eesti kergejõustiklased osa võtnud aastast 1912. Ja ka medalid ei ole jäänud tulemata. Üldjuhul teatakse, et Eesti kergejõustiku sisemeistrivõistlused on seljataga 40- aastane ajalugu - meistrite loetelu alustatakse 1963. aasta Kalevi vastvalminud spordihallis toimunud esivõistluste võitjatest. Ent meie hulgas on veel neid, kel kodus Eesti sisemeistriks tuleku diplom aastatest 1945, 1948 jne. Pärast iseseisvuse välja kuulutamist 1918. aastal osales Eesti oma koondisega 1920
a, MM-võistluste korraldamiseni jõuti aga alles 1983.aastal. Tartlaste 1909. aasta võistlusest ongi hakatud hiljem lugema Eesti kergejõustiku vanust. 1920. aastal püstitas Aleksander Klumberg kümnevõistluses maailma tippmargi, mida ei kinnitatud, kuna Eesti polnud veel IAAFi liige. Kaks aastat hiljem sai temast aga esimene ametlik maailmarekordimees. 1920.aastal Antwerpeni olümpial võitis maratonijooksja Jüri Lossman juba hõbemedali. Väga edukad olid Eesti kergejõustiklased 1930ndatel, mil Arnold Viiding ja Aleksander Kreek tulid Euroopa meistriteks kuulitõukes.1920. Jüri Lossman võitis Antwerpeni olümpial maratonijooksus hõbemedali kaotades esikoha vaid 12,8 sekundiga. 1924. aastal pariisis võitis Aleksander Klumberg pronksmedali kümnevõistluses, asudes starti 1922. a. Helsingis püstitatud maailmarkordi omanikuna. 1936. Berliini olümpial võitis Adalberts Bubenko 50 km käimises pronksmedali. 1934. aastal alistas
Grit lõpetas 2008. aastal Tartu Kivilinna Gümnaasiumi ning alustas õppimist Tartu Ülikooli Kehakultuuri teaduskonnas. Alates 2005. aastast kuulub ta Eesti koondisesse. Gritil on ka noorem õde Grete, kel on küll Gritist väiksemad saavutused, kuid isiklikud rekordid on paremad kui Gritil omal ajal. Perekonnast on kergejõustikuga tegelenud ka nende ema Deivi, isa Jaanus, vanaema Aili ja vanatädid Helgi ja Milvi olid NSV Liidu või vähemalt Eesti tipptasemel kergejõustiklased, enamjaolt sprinterid. Holger Peel ütleb, et Grit koos oma õe Gretega ületavad andekuselt kõik siinmail seni nähtud mitmevõistlejannad, isegi veerand sajandit tagasi supertulemusi teinud Silva Oja.1 Tunnustused: Grit Sadeikot on premeeritud, oma noorest east hoolimata, päris mitu korda. Ta on tunnistatud 2007. ja 2008. aastal Järvamaa parimaks naissportlaseks. Alates 2008. aastast saab ta riikliku spordipreemiat noorsportlasele. 2011
Eesti kergejõustiklased 2014 aasta Euroopa meistrivõistlustel õpilane Kui suure võistkonnaga oli esindatud antud võistlustel Eestist? Kus toimusid 2014 aasta Euroopa meistrivõistlused ? Eestit esindas antud võistlusel 26 Eesti sportlast. 2014 aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus toimusid 12. 17. augustini Sveitsid Zürichis. Võistlused peeti Letzigrundi staadionil. Millistel kergejõustiku aladel võisteldi ? Kergejõustiku aladeks meestel olid üleüldiselt olid: 200m jooks, 400m jooks, 5000m jooks, maraton, 400x100m teatejooks, kettaheide ja odavise. Kergejõustiku aladeks naistel olid üleüldiselt: 800m jooks, 1500m jooks, maraton,400m tõkkejooks, 3000m jooks ,kõrgushüpe, kuulitõuge, vasaraheide ja seitsmevõistlus. Eestlastest sportlased osalesid aga sellistel aladel: (mehed) 200m jooks, 400m jooks, 5000m jooks, maraton , tõkkejooks, 400x100m teatejo...
Esmakordselt osalesid olümpiamängudel Egiptus, Jaapan, Luksemburg, Portugal ja Serbia. Esmakordselt olid programmis nüüdseks klassikalisteks kergejõustikualadeks saanud 5000 ja 10 000 m jooks ning 4×100 ja 4×400 m teatejooks. Uue alana oli kavas maastikujooks. Tsaari-Venemaa võistkonna koosseisus võistlesid Stockholmis eestlastest kreeka- rooma maadlejad Martin Klein, August Kippasto, Oskar Kaplur, August Pikker ja Georg Baumann, kergejõustiklased Elmar Reiman (maratonijooks), Johan Martin (teivashüpe), Eduard Hermann (käimine), Karl Lukk (käimine), sõudja Mart Kuusik ning Oskar Vilkmann moodsas viievõistluses. Mõningates teatmikes on eestlasteks loetud ka laskur Harry Blau ja võimleja Georg Maser, kuid selles, kas nad olid eestlased, pole senini selgust. Eestlastest sai medali Martin Klein võites hõbeda kreeka-rooma maadluse keskkaalus. Temast sai esimene eestlasest olümpiamedalivõitja. Berliin 1916 Jäid sõja tõttu ära
Olümpiamängude kavas oli 24 spordiala. Nendeks olid kergejõustik, laskmine, polo, jalgpall, vibulaskmine, maahoki, vehklemine, moodne viievõistlus, poks, maadlus, tõstmine, purjetamine, jalgrattasport, ratsutamine, ragbi, sõudmine, tennis, ujumine, veepall, vettehüpped, võimlemine, köievedu, jäähoki, iluuisutamine ning kunstikonkursi alad. Eestit esindasid olümpiamängudel: Võistkonna esindajad olid Ado Anderkopp, Leopold Tõnson, William Fiskar, K. Metti. Kergejõustiklased: Jüri Lossman (maraton), Aleksander Klumberg (odavise, viie- ja kümnevõistlus), Harald Tammer (kuulitõuge), Johannes Villemson (800 m ja 1500 m jooks), Reinhold Saulman (200 m ja 400 m jooks), Eduard Hermann (käimine), Johan Martin (teivashüpe); Maadlejad: Mihkel Müller, Herman Kruusenberg, Eduard Pütsep, Artur Kukk; Tõstjad: Alfred Neuland, Karl Kõiv, Alfred Schmidt. 1924. Pariis 1924
silmatorkavaid võite erinevatelt aladelt. Kuulsaimakas elusolevaks Eesti kergejõustiklaseks on Erki Nool. Suusatamisega alates 12. eluaastast tegelenud Andrus Veerpalu on nimekaim Eesti meessuusataja ja naissuusatajatest kuulsaim on Kristina Smigun, kellel on seljataga kaks kuldmedalit Olümpiamängudelt ja kuulub ka maailma naissuusatajate tippu. Läbi aegade on eestlased Olümpialt koju toonud kokku 24 Olümpiavõitu. Eesti kergejõustiklased Kergejõustik on üks harrastatavaimaid ja vanimaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab sportlikku käimist, jookse, heiteid, hüppeid ja mitmevõistlusi. Silmapaistvaimateks Eesti kergejõustiklasteks loetakse hetkel Erki Noolt, Andrus Värnikut ja Gerd Kanterit. Neist kuulsaim, Erki Nool on sündinud 25. juunil 1970. aastal Võrus, kasvades üles kuuelapselises peres neljanda lapsena. Kuni 1983. aastani õppis ta Võru esimeses 8.
langema. Olenemata raskustest ma tean, et me saame alati kõigega hakkama, kuna oleme siiski ühtehoidev rahvas ja usun, et paljudki tunnevad eestluse üle uhkust. Eesti on äärmiselt väike riik. Seda rahvaarvult kui ka pindalalt. Vaatamata sellele leidub ka meie riigis palju ütlemata häid sportlasi ja talente. Juba ammustest aegadest saati saame olla uhked oma olümpiavõitjate üle. Tänapäeval on Eesti mainet tõstnud nii suusatajad, kergejõustiklased, sõudjad kui ka vehklejad. Nemad ongi meie pisikese riigi maailmas tuntuks teinud. Kui vaadata noorsportlaste indu ja tahtejõudu tippu jõudmiseks, võime kindlad olla, et ka tulevik on meil tublide sportlastega kindlustatud.Usun, et meil leidub tulevikus veel palju sportlasi, keda saab lennujaamas suure rõõmu ja lauluga vastu võtta . Samuti paljud välismaalased tunnevad meie kodumaa vastu huvi tänu kuulsate dirigentide Eri Klasi ja Neeme Järvi ning helilooja Arvo Pärdi järgi.
rahumeelselt siin ühiskonnas ära elada nii, et kõik oleksid rahul ja õnnelikud? Inimene on juba kord selline, et mitte midagi liiga palju ja alati saab paremini. Saime iseseisvaks, saime EL-i ja NATO liikmeteks. Kõik oleks nagu olemas. Tegelikult mina arvan nii, et meie riik on oma saavutustega alles algust tegemas. Kunagi teab meist kogu maailm. Erinevate spordialade austajad meid kindlast juba tunnevad. Siin kohal võiks ära nimetada Marko Märtini, Andrus Veerpalu ja ka paljud kergejõustiklased. Ükskord saab meist majanduslikult Euroopas täitsa arvestatav riik. Sellele aitab kaasa Eestis kohutava tempoga arenev infotehnoloogia. Juba on eestlaste poolt valmistatud arvutiprogrammid nagu Skype ja Kazaa vallutanud maailma. Kõik sõltub meist- ettevõtlikest noortest, kes me kohe kohe peame seda riiki nende eesmärkide nimel edasi arendama hakkama. Ma väga tänan teid tähelepanu eest.
Esimesed kergejõustikuvõistlused peeti 1909.aastal Tartus ja Tallinnas, Venemaa meistrivõistlustel osaleti esimest korda 1914.aastal Tallinlased A. Ohaka, J. Villemson, J. Lossmann, A. Kolmpere, E. Hiop ja paljud teised jõudsid peagi esikohtade ja rekorditeni. 1916.aastal kuulus 29 Venemaa rekordist 16 tallinlastele. Meeste meistrivõistlusi peetakse Eestis aastast 1917, naiste omi aastast 1920. Olümpiamängudest on Eesti kergejõustiklased osa võtnud aastast 1912. Ja ka medalid ei ole jäänud tulemata. (Kergejõustik.ee 2013) Kergejõustikus on olümpiavõitjaks tulnud eestlased - Jüri Tarmak kõrgushüppes (1972), Jaak Uudmäe kolmikhüppes (1980), Erki Nool kümnevõistluses (2000) ja Gerd Kanter kettaheites(2008)
52 medalit. Edukaimaks spordialaks oli kreekarooma maadlus. Olümpiamängudest 1924 aastal toimunud olümpiamängudel Pariisis saadeti Eestist 11 kergejõustiklast. Eduard Pütsep sai kreekarooma maadluses kuldmedali, Roman Steinberg pronksmedali. Tõstmises A. Neuland hõbemedal, Jaan Kikas ja Harald Tammer pronksmedali. Kergejõustikus Aleksander Klumberg sai kümnevõistluses 7329 punktiga pronksmedali. 1927. aastal asutati Eesti Töölisspordiliit ja 1928. aastal sõlmisid selle kergejõustiklased võistlussidemeid Nõukogude Liiduga. Alles1928. aastal hakkas Tartu Ülikooli juures toole Kehalise Kasvatuse Instituut, kus algas võimlemisõpetajate koolitamine. Samal aastal asus ka tööle kergejõustikukomisjon eesotsas Gustav Kiilimiga. Kahekümnendate aastate lõpust on meenutada ka esimesi tähelepanuväärseid saavutusi naiste kergejõustikus. Saara Teitenbaum jõudis tulemuseni 5.42 kaugushüppessee tulemus püsis Eesti rekorditabelis 24 aastat
uiskudel mängides oma osavust arendanud. * Kiirust arendavad liikumismängud, mis: 1) nõuavad õigeaegseid ja kiireid vastuseid nägemis-taktiilsetele ja helisignaalidele (näiteks laste lemmik kullimäng) 2) on seotud lühikeste kiirete ülejooksudega (näiteks mäng ,,Kohtade vahetus" jt.). * Jõudu arendavad: 1) hüplemis- ja hüppemängud; 2) heitlusmängud; 3) mängud mitmesuguste raskemate esemete (topispallid jms.) edasiandmise, kandmise, heitmisega- kergejõustiklased mängivad neid väga tihti. * Vastupidavust arendavad: 1)mängud ülejooksudega (-hüplemistega) nende paljukordsel kordamisel, samuti jooksudistantsi suurendamisel (,,Me rõõmsad lapsed oleme"). Liikumismäng on ajalooliselt välja kujunenud üks kehalise kasvatuse vahendeid ja meetodeid, mida saab teostada ka tiimi või mingi grupiga, mitte ainult individuaalselt, nagu eespoolt välja võib lugeda. See on emotsionaalses vormis kollektiivne, teadlik,
Keskenduti põhiliselt vaid kergejõustikule, kuigi oleks võinud minna ka sörkjooksukingade turule nagu seda tegi Puma, Brooks Tiger. ,,Olles kindel oma turu-liidri positsioonis ei hakanud Adidas sörkjooksukingade turule aktiivselt püüdlema." Põhjused: Adidas oli kindel oma turu-positsioonis. ,,Miljoneid aktiivse spordiga mittetegelenud inimesed hakkasid äkki huvi tundma enda treenimise vastu." Adidas ei osanud ette näha, et suurim turg on hoopi hobisportlaste seas mitte kergejõustiklased. Samuti Adidas ei teinud oma tootes uuendusi. ,,Nike edu tagasid uuringud ja tehnoloogia parandamine ning stiilide ja mudelite mitmekesisus." ,,Olles kindel oma turu-liidri positsioonis ei hakanud Adidas sörkjooksukingade turule eriti aktiivselt püüdlema." Kuna nad ei teinud uuendusi ja jätsid vastamata nõudlusele siis andsid nad konkurentidele vabad käed, mis andsid neile edumaa. Samuti üheks põhjuseks on liiga hiline tegutsemine. ,,Adidas hakkas konkurentsivõitluses maha
1924 aastal toimunud olümpiamängudel Pariisis saadeti Eestist 11 kergejõustiklast. Eduard Pütsep sai kreeka-rooma maadluses kuldmedali, Roman Steinberg pronksmedali. Tõstmises A. Neuland hõbemedal, Jaan Kikas ja Harald Tammer pronksmedali. Kergejõustikus Aleksander Klumberg sai kümnevõistluses 7329 punktiga pronksmedali. Eduard Pütsep Roman Steinberg 1927. aastal asutati Eesti Töölisspordiliit ja 1928. aastal sõlmisid selle kergejõustiklased võistlussidemeid Nõukogude Liiduga. Alles1928. aastal hakkas Tartu Ülikooli juures toole Kehalise Kasvatuse Instituut, kus algas võimlemisõpetajate koolitamine. Samal aastal asus ka tööle kergejõustikukomisjon eesotsas Gustav Kiilimiga. Kahekümnendate aastate lõpust on meenutada ka esimesi tähelepanuväärseid saavutusi naiste kergejõustikus. Saara Teitenbaum jõudis tulemuseni 5.42 kaugushüppes-see tulemus püsis Eesti rekorditabelis 24 aastat
treeningkavasse. Modernse teivashüppe tehnikaid arendati Ameerika Ühendriikides 19. sajandi lõpus. Suurbritannias harjutati seda spordiala esimesena Caledoonia mängudel. Esmalt valmistati teibaid jäikadest materjalidest nagu bambus ja alumiinium ning tulemuseks ei olnud tähtis kõrgus vaid kaugus. Lõpuks tutvustati sportlastele paindlikku fiiberklaasist ning süsinikkiust teibaid. Nende abil said kergejõustiklased saavutada kõrgemaid tulemusi. Füüsilised omadused, nagu kiirus ja väledus on hädavajalikud teivashüppe efektiivsuse saavutamiseks, aga tehnilised oskused on isegi veel tähtsamad selle spordiala juures. Teivashüppe sihtmärk on hüpata üle lati, mis on asetatud kahele püstiseisvale postile, ilma seda latti maha kukutamata. 4 Tänapäeva teivashüpe
rekordeid. Samuti võib nimekaks sportlaseks lugeda purjetajat Aksel Artust. Aksel sõidab hetkel Zoom8 klassi ja on saavutanud nii selles klassis kui ka madalamates klassides häid tulemusi. Näiteks tuli ta hiljuti Itaalias Zoom8 klassi Euroopa meistrivõistlustel üheksandale kohale (Vinni 2008). Veel väärivad mainimist näiteks purjetaja John Kaju, kes on Eestis omavanuste seas tugev tegija ja käib alatihti võistlemas välismaal. Ka kergejõustiklased Tõnis Lukk ja Villu Vahter, kes valitsevad Saaremaal ja saavutavad häid tulemusi ka Vabariiklikul tasemel. Üleüldse on Kuressaare Gümnaasiumis hulgaliselt edukaid sportlasi, keda kõiki ei jõua ette lugeda. Siin on häid korvpallureid, jalgpallureid, võrkpallureid, jõutõstjaid, ujujaid, tennisiste, kergejõustiklasi ja ka lihtsalt tervisesportlasi. 11 5. KÜSITLUS Antud küsitluses osalesid Kuressaare Gümnaasiumi 10
olümpiamängudest. Sealne olümpiakomitee andis meie taotluse edasi ROK-i presidendile Pierre De Coubertinile.Pariisis oleva kalevlase, Eesti saadiku Karl Robert Pusta ja P. de Coubertini läbirääkimiste tulemustest informeeris ROK-i president belglasi, kes teatasid ametlikult, et Eesti soov on rahuldatud, kuid tuleb luua sporditegevust juhtiv keskne organisatsioon. Eestit esindasid olümpiamängudel: Võistkonna esindajad olid Ado Anderkopp, Leopold Tõnson, William Fiskar, K. Metti. kergejõustiklased Jüri Lossman (maraton), Aleksander Klumberg (odavise, viie- ja kümnevõistlus), Harald Tammer (kuulitõuge), Johannes Villemson (800 m ja 1500 m jooks), Reinhold Saulman (200 m ja 400 m jooks), Eduard Hermann (käimine), Johan Martin (teivashüpe); maadlejad Mihkel Müller, Herman Kruusenberg, Eduard Pütsep, Artur Kukk; tõstjad Alfred Neuland, Karl Kõiv, Alfred Schmidt. Eestlaste teekond olümpialinna kulges Tallinnast aurikul "Viola" Helsingisse,
leppis kohaga kolmandas kümnes. Elina Partõka, 200 m vabaujumise 28. Elina Partõka oli üks vähestest Eesti ujujatest, kes rahvusrekordi püstitamise järel sügavat nördimust tundis. «Koht loeb, mitte rekord,» olid Partõka sõnad vahetult pärast olümpiastarti.Partõka oleks iga kell Eesti rekordile eelistanud pääsu poolfinaali. Tiidrek Nurme, 1500 m jooksu 27. Nagu kõik viimasel hetkel olümpiale pääsenud kergejõustiklased, suutis temagi positiivselt üllatada ning jooksis välja Eesti rekordi. Samas tuleb tunnistada, et tasemelt ei luba see rekord kuigi kõrgeid kohti püüda, ent plusspunkte lisas fakt, et lõpuks oli Eestil jooksja tiitlivõistlustel. Andrei Jämsä, sõudmise paarisaerulise ühepaadi 17. Veel poolteist aastat tagasi valmistas isegi tühipaljas sörkimine Andrei Jämsäle raskuseid. Nüüd saavutas niinimetatud Püha Lehma kunagine eessõudja Pekingi olümpiamängudel ühes
sotsiokultuurilisi riskitegureid ja nende omavahelisest koostoimet. Spetsiifiliste riskitegurite hulka kuuluvad madal/ negatiivne enesehinnang, perfektsionism, väär kehataju, äärmuslike dieetide pidamine, geneetilised tegurid, kaootilised suhted perekonnas, impulsikontrolli häired, sotsiaalne surve. Arvatakse veel, et ülemäärane kehaline aktiivsus võib esile kutsuda söömishäire. Eriti mõjutatud on naisatleedid, kergejõustiklased, jooksjad ja võimlejad.( Järv jt,2010,1; Tekkel, 2002, 433-435.) 2. SÖÖMISHÄIRETE RAVI TLÜ Haapsalu Kolledž 5 Mari-Liis Soobik Söömishäired ja psühhosotsiaalsed nõustamise meetmed 2015 Söömishäirete ravi on kompleksne, koosneb söömiskäitumise ja kaalu normaliseeerimisest, füüsiliste kahjustuste parandamisest ning psüühiliste sümptomite leevendamisest
Kui võrrelda maailma ja Eesti kergejõustiku taset, siis saab öelda, et eestlased on läbi aegade olnud suhtelised head kümnevõistlejad, heitjad, hüppajad ja pikamaajooksjad. Sprindis ning ülejäänud kergejõustikualadel ei ole eestlased nii kõrget taset näidanud. Oleme uhked, et kergejõustikus on olümpiavõitjaks tulnud kolm eestlast - Jüri Tarmak kõrgushüppes (1972), Jaak Uudmäe kolmikhüppes (1980) ja Erki Nool kümnevõistluses (2000), kokku on eesti kergejõustiklased olümpiamängudelt ning EM ja MM võistlustelt võitnud ligi nelikümmend medalit. Seega võime öelda, et eestlastele sobib kergejõustik ja meil on sellel alal pikaajalised traditsioonid. Järvamaa kergejõustikul on pikk ja märkimist vääriv ajalugu. Põgus pilk möödunule kinnitab, et kergejõustiku alged Järvamaal ulatuvad eelmise sajandi algusesse. Järvamaa kergejõustiku sünniloo alguseks võiks pidada 1912. aastat, kui Paides
1920. aasta jaanuaris Eesti Spordi Liidu asutamiskoosolekul. Veebruaris paluti lehe peatoimetajaks Ado Anderkopp. Märtsis selgus aga, et Siseministeerium ei anna lehe trükkimiseks luba, sest selle põhikiri oli kinnitamata. Seepärast sai ajalehe väljaandjaks spordiselts „Kalev". „Eesti Spordilehe" esimene number ilmus 20. aprillil 1920. aastal. Selle esikaanel oli rändauhind, mille eesti „Kalevi" kergejõustiklased olid 1915. aastal Moskvas võitnud. Leht ilmus ajakirjandusmaastikule tervislike eluviiside propageerijana. 1921. aasta mais asus selles toimetajana tööle Eesti üks lootusandvamaid kergejõustiklasi Harald Tammer (atleet, jõutõstja, ajakirjanik fotol), 3 kellest sai Eesti esimene spordiajakirjanik. Tihti tuli tal leht algusest lõpuni ise täita. Tammer
Sissejuhatus Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid.Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. 1. AJALUGU Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses,Delfis ja mujal 150190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks.Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suur...
Rohkem medaleid välja ei antud. Vahejuhtumist sugenes pikaajaline vaen USA ja Inglismaa kergejõustikuliitude vahel. STOCKHOLM 1912 Esmakordselt toimus olümpiamängude ajal antiikmängude eeskujul kunstikonkurss, millele esitasid töid maalikunstnikud, skulptorid, arhitektid, muusikud ja kirjanikud. Tsaari-Venemaa koosseisus võistlesid eestlased Stockholmis kreeka-rooma maadlejad Martin Klein, August Kippasto, Oskar Kaplur, August Pikker ja Georg Baumann; kergejõustiklased Elmar Reiman (maraton), Johan Martin (teivashüpe), Eduard Hermann (käimine), Karl Lukk (käimine), sõudja Mart (Mihkel) Kuusik ning Oskar Vilkmann moodsas viievõistluses. 1920.a. olümpiamängudel esines Oskar Vilkmann (1880 - 1953) Soome koondises ratsutamises Oskar Vilkama nime all. Mõningates teatmikes on eestlasteks loetud ka laskur Harry Blau ja võimleja Georg Maser, kuid otseste faktide puudumisel pole selles senini selgust
kehakultuuri ja spordi edusamme, tõsta huvi kehakultuuri vastu ja tugevdada rahvusvahelise töölisspordiliikumise ühtsust. 1956.a toimus Moskvas NSV Liidu rahvaste I spartakiaad, kus võistlused toimusid 20 spordialal. Eesmärgiks oli tõsta kehakultuuri massilisust ja sportlaste meisterlikkust. 1962.a peeti NSV Liidu rahvaste I talispartakiaad. NSV Liidu sportlaste osalemine rahvusvahelistel võistlustel: 1946.a pääsesid NSVL kergejõustiklased IAAF'i eriloal EU meistrivõistlustele. Samal aastal osalesid tõstjad maailmameistrivõistlustel. 1952.a võtsid NSV Liidu sportlased esmakordselt osa suveolümpiamängudest Helsingis. 1956.a osaleti taliolümpiamängudel Viimased om kus NSVL osales: 1988.a NSV Liidu sportlased (mitmekordsed olümpiavõitjad): Larisa Latynina võimleja 1956.om sai 4kulda, 1hõbeda,1pronksi; 1960.om sai 3kulda, 2hõbedat, 1pronksi; 1964.om sai 2kulda, 2hõbedat,2pronksi
Sotsiokultuurilised mõjutajad - Ideaalnaise mõõtmed on vähenenud - Pooled tahavad ollakõhnemad - Paksus = haigus - Sotsiaalne surve - Meedia mõju - Söögi puudumine sõja ajal Komorbiidsus söömishäiretega - Düstüümia - Bipolaarne häire - OCD - Sotsiaalfoobia - Sõltuvushaigused - Isiksushäired - ADHD Sportlaste anoreksia - 18% raske, 22% kerge söömishäirega - Tütarlapsed, noored naised Eriline risk sportlastel: võimlejad, kergejõustiklased, pikamaa suusatajad, tantsijad, poksijad/ maadlejad Erinevus - Anorektilised peavad dieeti et kõhnuda, sportlased püüavad paremaid tulemusi. - Sportlaste ’triaad’ – häiritud toitumine, amenorröa, osteoporoos Meditsiinilised komplikatsioonid - Anoreksia koral otsesst nälgimisest ja kehakaalu langusest - Buliimia korral on seoses väljutamise laadi ja sagedusega Kardiovaskulaarsed komplikatsioonid anorexia nervosa - Bradükardia - Mitraalklapi prolaps - Äkksurm
annaabi.ee 
