1708. aastal näisid olud Venemaa jaoks olevat suhteliselt halvad, sest rootslased tungisid Ukrainasse. Et Liivi- ja Eestimaa valduste tagasivallutamist raskendada, käskis Peeter Tartu ja Narva linnaelanikud küüditada. Lisaks sellele hävitati täielikult Tartu linn. Ent 1709. aasta suvel võitis Peeter Poltava lahingu, millega toimus sõjas otsustav murrang. 1710. aastaks alistas ta kogu Eesti- ja Liivimaa ning 1714.Aastal 1721 andis Venemaa Senat Peetrile ametlikult keisritiitli. Peagi tunnistasid seda ka Poola, Preisimaa ja Rootsi valitsejad. Peeter suri Peterburis 8. veebruaril aastal. 1725. Katariina ja Peeter esimene koos pildil (kaks erinevat pilti)
ja üleminekule feodalismi. 3) Germaani riikide vägevate huvi alates 6. sajandist kristluse, kloostrielu ja pühaduse vastu, mis viis aadlikristluse tekkeni. 4) Bütsantsi all oleva katoliku kiriku halduse väljaarenemine, mis viis Pippinite najal aadlist sõltuva Kirikuriigi rajamiseni ja Bütsantsiga seotuse ületamiseni. Paljud varakeskajale omased suundumused lakkasid või pöördusid perioodi lõpul. 800. aastal võttis Karl Suur Lääne-Euroopas taas kasutusele keisritiitli ning Karolingide impeerium mõjutas suuresti hilisemat Euroopa ühiskondlikku arengut ja ajalugu. Feodaalsüsteemi arenedes pöördus Euroopa tagasi süstemaatilise põllumajanduse juurde, võttes kasutusele uuendusi nagu kolmeväljasüsteem ja raske ader. Suuremas osas Euroopast lakkasid ka barbarite ränded, ehkki Põhja- Euroopa ajalugu kujundasid veel pikka aega viikingite retked. Varakeskaja lõpetanud kriisi tinginud põhjused on näiteks 1) suund
Läänemere kaldal ,,aknaks Euroopasse". Tsaar Peeter I vajas loodavale Venemaa laevastikule baasi ja Tallinn sobis selleks hästi. Kokku käis tsaar Tallinnas 11 korda, viimati 1723. aastal. Vajades alalist peatuskohta, ostis ta 1714. aastal väikemõisa Lasnamäe nõlvakul ja laskis sinna püstitada tüüpilises hollandi stiilis pooleteistkordse maja koos sauna ja muude kõrvalhoonetega. Aastal 1712 andis Venemaa senat Peetrile ametlikult keisritiitli. Seda tunnistasid ka Poola, Preisimaa ja Rootsi valitsejad. Peeter I suri 1725. aastal ootamatult ilma troonipärijat määramata ning testamenti jätmata. Maeti prantsuse kombe kohaselt, kus leinati 40 päeva enne matmist. Peeter Suur lasi rajada ka enda-nimelise merekindluse, mis rajati Tallinna ja Porkkala vahelistele saartele. See rajati ajavahemikul 1912-1918. Peeter I oli haridust toetav valitseja ja kinnitas, et kõik kirikud ja koolid
keisrivõimu. Välispoliitika: Vallutas langobardide riigi Itaalias, araablased Hispaanias, alistas Pürenee ps põhjaosa, alistas saksid Põhja-Saksamaal. *Ludvig Vaga: Karl Suure poeg Ludwig Vaga valitses 814-840. Keisririigi ühtsus. Ludwigi pojad jagasid riigi: 1) Ida-Frangi riik (Saksamaa) – valitseja Ludwig Sakslane. 2) Lääne-Frangi riik (Prantsusmaa) –valitseja Karl Paljaspea. 3) Lõuna-Frangi riik (pidi saama Itaaliaks) –keisritiitli päris Lothar. See riik aga lagunes. 4. Naturaalmajandus – Majandamisviis Vara-Keskajal 5-10 saj. Rahatu majandus, kõik vajalik toodetakse kohapeal. Põhjused: Feodaalide kodusõjad, Linnaelu allakäik 5. 395. Thedosius jagas Rooma riigi kaheks pojade vahel: Ühtne Rooma jagunes kaheks riigiks 843-Verduni leping – Ühtne frangi riik 3ks riigiks 751. Pippin andis Itaalias alasid paavstile – kirikuriigi teke 476. Romuluse kukutamine – Lääne-Rooma lakkas olemast
Leipzigi linnas ootas ees jälle üllatavalt suur Venemaa armee. Venemaal oli jälle eelis ,sest nad olid valmistunud Prantslaste tulekuks. Prantsuse armee hävis.Reini jõest ida poole jäävad rahvad vabanesid Prantsuse ülemvõimu alt. Sõda kandus Prantsusmaale. 1814 aasta varakevadel ühinesid Venemaa liitlased ,et hävitada Prantsusmaa täielikult. 1814 märtsis vallutatigi Pariis ja Napoleon loobus troonilt. Napoleon saadeti asumisele Elba saarele. Napoleon säilitas keisritiitli. 1815 aastal läksid Napoleoni väed uuesti pariisi. Seekord ainult 1100 meest. Napoleon sai tagasi troonile ja soovis Sõlmida rahu kuid sellega ei nõustutud seevastu loodi uus seitsmes Prantsuse vastane koalitsioon mis said kokku 700 000 meest kuid Napoleonil oli vastu panna ainult 200 000 meest. Liitlaste sõjaline armee purustas taas Waterloo lahingus Napoleoni. Napoleon sai võimul olla kõigest 100 päeva. Ta saadeti Püha Helena saarele kus ta 1821 aastal suri
Kolmas seisus-talupojad. Talupojad olid ja on alati halvas olukorras olnud, nad pevad oma isand tööd tegema ja on alati seotud kellegagi. Vasalliteediga nende olukord paranes, sest nad olid vabamad ja isand kaitses neid. Ent ometigi olid talupoegadel suured maksud, nad pidid kas rendihärrust makma või mõisahärrust. Paljud varakeskajale omased suundumused lakkasid või pöördusid perioodi lõpul. 800. aastal võttis Karl Suur Lääne-Euroopas taas kasutusele keisritiitli ning Karolingide impeerium mõjutas suuresti hilisemat Euroopa ühiskondlikku arengut ja ajalugu. Feodaalsüsteemi arenedes pöördus Euroopa tagasi süstemaatilise põllumajanduse juurde, võttes kasutusele uuendusi nagu kolmeväljasüsteem ja ader. Suuremas osas Euroopast lakkasid ka barbarite ränded, ehkki Põhja-Euroopa ajalugu kujundasid veel pikka aega viikingite retked.
843.a. Peale isa surma kogunevad kolm poega Verduni ning sõlmivad Verduni lepingu, millega jagati keisririik kolme ossa: Lääne-Frangi kuningriik-noorim vend Karl Paljaspea-Prantsusmaa põhialad, romaani keel. Ida-Frangi kuningriik-keskmine vend Ludvig Sakslane-Saksamaa põhialad, germaani keel Lothari kuningriik-Vanim poeg, kes sai endale ka keisritiitli-Itaalia põhialad, Lääne-ja Ida-Frangiriigi vahelised alad piki Reini jõge. Puudus riigisisene etniline ja majanduslik ühtsus ning riik lagunes. Aacheni linna toomkiriku kabel Saksamaa 805.a. kuhu maeti 814.a. Karl Suur.
· Krooniti Rooma paavsti poolt 800. a keiriks, oli sobiv kandidaat taastamaks 5. saj katkenud Lääne-Rooma keisrivõimu. Poliitiline killustatus 9. -10. sajandil · Karl Suure poeg Ludwig Vaga valitses 814-840. Keisririigi ühtsus. · Ludwigi pojad jagasid riigi: 1) Ida-Frangi riik (Saksamaa) valitseja Ludwig Sakslane. 2) Lääne-Frangi riik (Prantsusmaa) valitseja Karl Paljaspea. 3) Lõuna-Frangi riik (pidi saama Itaaliaks) keisritiitli päris Lothar. See riik aga lagunes. · Lääne-Euroopa killustatust kasutasid ära: araablased viikignid ungarlased · Kojakrahv asekeiser, kohtunik Peakantsler Kamerarius varahaldur Krahvid maakondade valitsejad Kapitulaar asjaajamisekiri, kõikide krahvkondade jaoks *Riigikeel ladina keel. Ühiskond ja vaimuelu · Linnaelu soikumine, kaubanduse allakäik.
* Teine kuulus vene maalikunstnik 15. saj oli Dionissi * Tema elas krge vanaduseni ja 16. saj alguses tegi oma suurima t Feraponti kloostri seinamaalid * Tema maalikunst sarnaneb tavalisele btsantsi ikoonimaalile * Dionissi on kujutanud oma ikoonimaalidel sageli ka thtsaid kirikutegelasi * 1478. a vallutab Ivan III Suur Novgorodi vabariigi * 1480. a lpetab ta andami maksmise tatarlastele * Tema vtab endale ka keisritiitli (tsaar) * Abiellub he Btsantsi keisrisuguvssa kuuluva daamiga * Moskva kuulutatakse kolmandaks Roomaks * Moskvas algavad tema valitsusajal suured ehitustd * Ehitatakse vlja Moskva kindlustatud sdamik Kreml * See mbritsetakse tugeva kivimriga * Peakirikuks saab Uspenski katedraal * See matkib Vladimiri Uspenski katedraali * Selle ehitab itaalia arhitekt Aristotele Fioravanti * Ivan III kutsub Venemaale veel mitmeid itaalia arhitekte
aastaks alistas ta kogu Eesti- ja Liivimaa ning 1714. aastaks vallutas ka Soome. Aastal 1711 ründas Peeter Türgit ja sai tõsise kaotuse osaliseks. Rahuleping kohustas teda ära andma Musta mere äärsed sadamad, mis ta 1697 oli vallutanud. Põhjasõjas taotletud eesmärgi saavutas Venemaa Uusikaupunki rahuga (1721), Venemaaga liideti Eesti-, Liivi-, Ingerimaa ja Ida-Soome koos Viiburi linnaga. Seejärel vallutas Peeter I Kaspia mere lääneranniku. Aastal 1721 andis Venemaa Senat Peetrile keisritiitli. Peagi tunnistasid seda ka Poola, Preisimaa ja Rootsi valitsejad. Sisepoliitikas jätkas Peeter I keskvõimu tugevdamist. Ta korraldas ümber haldusjaotuse, asendas vanad riigi- ja haldusorganid ning asutas kiriku võimu kitsendamiseks Püha Sinodi, mille liikmed ta määras ise. Reformid: armee ümberkorraldamine sõjalaevastiku rajamine patriarhiameti likvideerimine ning Vene Õigeusu Kiriku riigistamine kalendri- ja kirjauuendus Peterburi Teaduste Akadeemia asutamine
Aastal impeeriumi oma poegade vahel. Edaspidi järgnesid üha uued ümberjagamised ning neidt tulenevad kodusõjad,mis Karl Suure pärandit killustasid. Pärast pikaleveninud heitlusi kogunesid Ludwig Vaga pojad lõpuks 843. Aastal Verduni ja sõlmisid kokkuleppe,mis kunagise Frangi riigi lõplikult kolmeks osaks eraldas. Nii joonisusid Euroopas välja uued arenguliinid. Ida- Frangi riigis tuli võimule Ottoniidide dünastia,mille kuulsaim esindaja Otto I Suur võttis taas kasutusele keisritiitli ning nimetas oma riigi pärast Põhja-Itaalia vallutamist Saksa-Rooma riigiks. Lääne-Frangi riigi võimu haarasid Kapetingid, kes alustasid Prantsuse kuningriigi loomist. Lothari pärandi lõunaosas hakkas oma valdusi laiendama Itaalia kuningriik. 5. saj. Keskpaigast algas germaani hõimude massiline sissetung Britanniasse. Anglid,saksid ja jüüdid lähtusid Saksamaa põhjarannikult ja Jüütimaalt, friisid Põhjamere rannikult. Et nende
Kroon? Ottomanid kui maailmavallutajad, sest nemad on Rooma riigi üle võtnud. Konstantinoopol nimetati Istanbuliks. Kuid osad arvasid, et kuna Rooma oli kristlik, sai kroon edasi kanduda ka vaid kristilikule valitsejale. Keisrikroon kandus järelikult üle Vene tsaarile, nimetati end Caesariks. Võtsid kasutusele Bütsantsist võetud kahepealise kotka. Ei tunnista Saksa-Rooma keisrite ülemuslikkust. Seda nimetati Rooma 3nda riigi ideeks. Peeter 1. Võttis kasutusele Euroopa pärase keisritiitli ,,Imperator". Venemaa nimetas end keisririigiks Euroopa mastaapide kohaselt. Pärast Rooma hävinugut ainsaks universaalseks võimuks paavstivõim. Hiljem 8 saj. lõpul Karl Suur ühendas suure hulga germaani rahvaid ja vallutas Lombardia, kroonimine keisriks. 10 saj. Karolingide riigi langemine. Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik. Impeerium. Puhas ideoloogiline definitsioon, sest teda tunnustati kui teistest eespool olevat valitsejat, kuid teised valitsejad ei tunnsutanud tema erilist võimu
Rahuleping kohustas teda ära andma Musta mere äärsed sadamad, mis ta 1697 oli vallutanud, sultan aga kohustus mitte liituma Põhjasõjas Karl XII-ga. Põhjasõjas taotletud eesmärgi saavutas Venemaa Uusikaupunki rahuga (1721), Venemaaga liideti Eesti-, Liivi-, Ingerimaa ja Ida-Soome koos Viiburi linnaga. Seejärel vallutas Peeter I Kaspia mere lääneranniku. Pärast põhjasõda Aastal 1721 andis Venemaa Senat Peetrile keisritiitli. Peagi tunnistasid seda ka Poola, Preisimaa ja Rootsi valitsejad. Aastal 1724 kroonis ta keisrinnaks oma teise abikaasa Katariina. Keiser oli temaga elanud alates 1703. aastast, mil ta kohtas teda oma parima sõbra Aleksandr Mensikovi juures. Kahekümneaastane endine leedu talutüdruk ja teenija, kelle nimi oli siis Marta Skawronska, oli Mensikovi armuke. Varsti sai temast Peetri armastatu. Abiellusid nad 1712 ning siis võttis naine ka nimeks Katariina (Jekaterina). Naine sünnitas keisrile
Seal, kus viis teenistust läbi peapiiskop või piiskop, nimetati kirikut toomkirikuks. Toomkapiitel - nõuandev organ 12 toomhärrast. Skolastik vastutas hariduse eest. Ilmalikel oli võimalik osa saada jumala armust sakramentide kaudu. Sakramente oli kokku 7. Usukinnitamine (konfirmatsioon), ristimine, pihtimine, armulaud (kõige tähtsam), kiriklik laulatus, viimne võidmine, vaimulikuks pühitsemine. Keskajale on iseloomulik vaimuliku ja ilmaliku valitseja omavaheline võimuvõitlus. Keisritiitli päris Ida-Frangi riigi valitseja. 962. a Otto I lasi ennast kroonida keisriks. (Saksa rahvuse) Püha-Rooma keisririigiks. Eksisteeris kuni aastani 1806 (Napoleon likvideeris selle). Paavst soovis, et keiser kuuletuks talle ning vastupidi. Paavst arvas, et keiser saab jumala võimu paavsti vahendusel, keiser arvas, et saab otse jumala võimu. 11. sajandi neljandal veerandil teravnes konflikt, kui paavstiks oli Gregorius VII ja keisriks Heinrich IV
Rahuleping kohustas teda ära andma Musta mere äärsed sadamad, mis ta 1697 oli vallutanud, sultan aga kohustus mitte liituma Põhjasõjas Karl XII-ga. Põhjasõjas taotletud eesmärgi saavutas Venemaa Uusikaupunki rahuga (1721), Venemaaga liideti Eesti-, Liivi-, Ingerimaa ja Ida-Soome koos Viiburi linnaga. Seejärel vallutas Peeter I Kaspia mere lääneranniku. Pärast Põhjasõda Aastal 1721 andis Venemaa Senat Peetrile ametlikult keisritiitli (Imperaator) ( kuigi siseringis kasutati seda tiitlit Imperaator juba enne Põhjasõda) Peagi tunnistasid seda ka Poola, Preisimaa ja Rootsi valitsejad. Peeter I reformid · 1714. Ainupärimisukaas, mille kohaselt maavaldused võis pärandada ainult pere ühele järglasele, pere teised meessoost liikmed pidid asuma teenistusse ning saama palka; · 1722. aastal vastuvõetud Teenistusastmete tabel, mille eelduseks oli juba 1682. aastal
Liitlasvägedesse kuulusid rootsi väed, keda juhtis endine Napoleoni marssal ja nüüdne Rootsi kuninglik troonipärija Jean-Bapiste Bernadotte. Keiser Napoleon I kaotas Leipzigi all üle 70 000 mehe ja liitlased 50 000 meest. Pärast Leipzigi kaotust taganes Napoleon Ida-Prantsusmaale ja sõdis nüüdsest oma territooriumil. Märtsis 1814 jõudsid liitlasväed Pariisi ja oma marssalite survel oli Napoleon sunnitud troonist loobuma. Ta pagendati Elba saarele, kus oma keisritiitli säilitanud Napoleon jätkas mõtete mõlgutamist troonile naasmisest ja Prantsusmaa kaotatud suuruse taastamisest. Ta põgenes Elbalt 1815. aasta märtsis ja randus Pranstsumaal. Vaimustunud armee asus kohe tema poolele ja ta marssis Pariisi. 18. juunil 1815 toimunud Waterloo lahingus sai ta lüüa kindral Wellingtoni ja ferdmarssal von Bücheri poolt juhitud vägedelt. Ta ise arvas, et kaotas Waterloo lahingu, kuna ootas ründamisega ühe päeva liiga kaua. Arvatakse, aga et ta kaotas,
· Teine kuulus vene maalikunstnik 15. saj oli Dionissi · Tema elas kõrge vanaduseni ja 16. saj alguses tegi oma suurima töö Feraponti kloostri seinamaalid · Tema maalikunst sarnaneb tavalisele bütsantsi ikoonimaalile · Dionissi on kujutanud oma ikoonimaalidel sageli ka tähtsaid kirikutegelasi · 1478. a vallutab Ivan III Suur Novgorodi vabariigi · 1480. a lõpetab ta andami maksmise tatarlastele · Tema võtab endale ka keisritiitli (tsaar) · Abiellub ühe Bütsantsi keisrisuguvõssa kuuluva daamiga · Moskva kuulutatakse kolmandaks Roomaks · Moskvas algavad tema valitsusajal suured ehitustööd · Ehitatakse välja Moskva kindlustatud südamik Kreml · See ümbritsetakse tugeva kivimüüriga · Peakirikuks saab Uspenski katedraal · See matkib Vladimiri Uspenski katedraali · Selle ehitab itaalia arhitekt Aristotele Fioravanti · Ivan III kutsub Venemaale veel mitmeid itaalia arhitekte
Kirjastus Odamess OÜ, 2003. lk 254 Arvan, et Napoleon läks liiga hoogu. Oli kohe näha, et vastane oli ülekaalus ja oleks tulnud taganeda arukalt, et kuskil mujal alistada vaenlane või vähemalt teda piisavalt nõrgestada, et hiljem võtta võit. Pärast Leipzigi kaotust taganes Napoleon Ida-Prantsusmaale ja sõdis nüüdsest oma territooriumil. Märtsis 1814 jõudsid liitlasväed Pariisi ja oma marssalite survel oli Napoleon sunnitud troonist loobuma. Ta pagendati Elba saarele, kus oma keisritiitli säilitanud Napoleon jätkas mõtete mõlgutamist troonile naasmisest ja Prantsusmaa kaotatud suuruse taastamisest. Ta põgenes Elbalt 1815. aasta märtsis ja randus Pranstsumaal. Vaimustunud armee asus kohe tema poolele ja ta marssis Pariisi. Tema teine keisri periood kestis kõigest sada päeva. 18. juunil 1815 toimunud Waterloo lahingus sai ta lüüa kindral Wellingtoni ja ferdmarssal von Bücheri poolt juhitud vägedelt. Ta ise arvas, et
Kõik ei olnud aga selle tõlgendusega nõus, et kuidas saab selline barbar kristlasi valitseda. Sellega tekkis probleem näiteks vene suurvürstidel ja pärast bütsantsi langemist, paralleelselt türklastega hakkasid Vene valitsejad nimetama ennast tsaarideks (caesar). 15. saj lõpus tekib Kolmanda Rooma idee. Selle üheks õiguslikuks aluseks oli Ivan III abielu ühe viimase keisri tütrega. Peeter I võttis 1721. aastal kasutusele Euroopapärasema keisritiitli, nimetas end imperaatoriks ja Vene Tsaaririigist sai Vene Keisririik (Peeter kui Euroopalik keiser). 3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti 1) Juriidiline argument. Hispaanlastel oli Paavsti poolt antud õigus Ameerika enda riigiga liita (annetus) Seda täiendas kokkulepe -1494. aastal Tordesillase leping, mis jagas maailma ookeanid Portugali ja Hispaania vahel. Hispaanlased pidasid end nende maade suveräänideks. Kuid mida teha rahvastega, kes nendel
prantsuse. See viitab selgelt ka etnilistele erinevustele: ühes riigi osas kõneldi germaani, teises vana-prantsuse keelt. VERDUNI LEPING 843: Lothar sai võitluses nooremate vendadega lüüa ning sõlmis nendega Verduni lepingu. See tähistab Frangi riigi lõppu, mille alusel jaotati riik kolmeks: Ludwig sai endale riigi idaosa (Sasamaa), Karl Paljaspea sai lääneosa (Prantsusmaa) ning Lothar sai riigi keskosa (pikk koridor Põhjamerest Vahemereni ja Itaalia) ning sealhulgas Rooma keisritiitli. Lothari ala oli kõige ebastabiilsem ja killustus peagi. 855 ta suri ning ta riik jagunes omakorda kolmeks: Itaalia (tänane Põhja Itaalia), Lotring ja Provence. EDASISED JAGAMISED: 870. aastal jaotasid Merseenis Karl Paljaspea ja Ludwig Sakslane Lotringi, v. a Itaalia, mis jäi Ludwig II (Lothari poeg ja nimelisel keiser) kätte. Ribemonti jagamine nihutas Lotringi itta, Ida-Frangi riigi poole. Pärast seda tundus keisririigi ühtsus hetkeks taastuvat
800.aastal- Keisriks kroonimine- Paavst Leo III lubab rünnata Ida-Roomast e. Bütsantsi. 812.aastal- Bütsantsiga sõlmitake leping Michael I-ga, Karolingidele jäävad Aadria merest põhjapoolsed maad.814.aastal- Karl Suur sureb, troonile asub Ludwig I Vaga, kes jaotab 817.impeeriumi oma poegade vahel. 843.aastal- Verduni leping: maa jaotub kolmeks: 1. Ida-Frangi riik-Ludwig, Ottoliinide dünastia(Saksamaa), Otto I Suur, võttis 962.aastal kasutusele keisritiitli, nimetades oma riigi Saksa-Rooma riigiks. 4 2. Lääne-Frangi riik-Karl II Paljaspea(Prantsuse kuningriik). 3. Lõuna-Frangi riik-Lothar(Itaalia kuningriik) KAROLINGIDE RENESSANSS ... kultuuriline edasimineks. Loodi paremad tingimused vaimuel arenguks. Frangi üikud alustasid oma järglate
SAKSAMAA 1871-2009 EELLUGU Germaanlased.. Rooma riik. Frangi riik. Karl Suur 800 Frangi keisriks. 843 Verdun'i lepinguga Frangi riigi jagamine kolmeks. Keisritiitli üleminek Ida-Frangi riigile 962, kui Otto I paavstile Itaaliasse appi tuli. Saksamaa rahvusriiki ei olnud, Püha Rooma keisri tiitel oli rohkem au kui praktilise väärtuse kandja. Kuningatel ja vürstidel oli sisulist võimu rohkem. 1250-1312 keisrit ei olnud, ent see ei tähenda, et Saksamaad ei olnud. Kuningad ja vürstid ja aadel olid olemas ka keisrivõimu interregnumi ajal. Rudolf von Habsburg'i valimine Saksamaa kuningaks 1273 tähendas Habsburgide suguvõsa
*Ivan sai pärast oma isa Vassili III surma vaid 3-aastaselt Moskva suurvürstiks. -Peeter I (Peeter Suur)- 2m pikk, oli tsaar ja keiser Romanovite dünastiast. *Riigi territoriaalne suurus oli tähtis, tahtis muuta euroopalikuks(euroopameelne). *Põhjalikud reformid(laskis tõlkida raamatuid prantsuse, inglise, hollandi ja saksa keelest). *Kehtestas pearahamakse, habememakse(et saada raha). *Rajas sõjalaevastiku (tõi kasu). *1721 otsustas võtta keisritiitli. *Kadrioru loss oli tema rajatud. *Õppis laevaehitust. *Põhjasõjaga püüdis Peeter I saavutada Venemaale väljapääsu Läänemerele ehk "raiuda akent Euroopasse". *Ta esimene iseseisev samm oli 1695 katse vallutada Azovi(Sõjakäik ebaõnnestus, sest puudus sõjalaevastik), mis asus Doni suudme lähedal. See kindlus oli tähtis, sest Peeter tahtis saavutada väljapääsu Mustale merele. -Põhjasõda- Põhjasõda oli 17001721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel.
aastal. Tõlgendus tegelikult Rooma riik kestab edasi (Ida-Rooma riigina kuni 1453, Bütsantsi valitsejad nimetasid end keisriteks). Paralleelselt Vene tsaarid (caesar)- Kolmanda Rooma idee. Nemad kui Konstantinoopoli patriarhist järgmise idakiriku patriarhi asukoht, järelikult kandus see edasi Moskvasse. 15. saj lõpul sümboliks Bütsantsi kahepäine kotkas. 1. Rooma oli Rooma, teine Konstantinoopol ja kolmas Moskva. Peeter I võttis 1721. aastal kasutusele Euroopapärasema keisritiitli , nimetas end imperaatoriks ja Vene Tsaaririigist sai Vene Keisririik. Euroopa keisririik. Poldud nõus, et sultan v vene tsaar on keiser. Läänes eelkõige Ladina impeeriumi pärand. Paavstivõim oli ühendav võim Euroopas. 8.saj lõpul tuli suur ilmalik võim Karl Suure näol ühendas suure osa germaani rahvaid ja lasi end 800. aastal end keisriks kroonida. Kui ta riik 10. sajand lagunes, siis 962.
· Teine kuulus vene maalikunstnik 15. saj oli Dionissi · Tema elas kõrge vanaduseni ja 16. saj alguses tegi oma suurima töö Feraponti kloostri seinamaalid · Tema maalikunst sarnaneb tavalisele bütsantsi ikoonimaalile · Dionissi on kujutanud oma ikoonimaalidel sageli ka tähtsaid kirikutegelasi · 1478. a vallutab Ivan III Suur Novgorodi vabariigi · 1480. a lõpetab ta andami maksmise tatarlastele · Tema võtab endale ka keisritiitli (tsaar) · Abiellub ühe Bütsantsi keisrisuguvõssa kuuluva daamiga · Moskva kuulutatakse kolmandaks Roomaks · Moskvas algavad tema valitsusajal suured ehitustööd · Ehitatakse välja Moskva kindlustatud südamik Kreml · See ümbritsetakse tugeva kivimüüriga · Peakirikuks saab Uspenski katedraal · See matkib Vladimiri Uspenski katedraali · Selle ehitab itaalia arhitekt Aristotele Fioravanti · Ivan III kutsub Venemaale veel mitmeid itaalia arhitekte
keelt, teised vana-prantsuse). Verduni leping 843 - Lothar sai võitluses nooremate vendadega lüüa ning sõlmis nendega Verduni lepingu 843. See tähistab Frangi riigi lõppu, mille alusel jaotati riik kolmeks: Ludwig sai endale riigi idaosa (suurim territoorium; Saksamaa, sai nimetuse Ludwig ,,Sakslane"), Karl Paljaspea sai lääneosa (Prantsusmaa) ning Lothar sai riigi keskosa (pikk koridor Põhjamerest Vahemereni ja Itaalia, st Rooma) ning sealhulgas ka Rooma riigi keisritiitli. Lothari ala oli kõige ebastabiilsem ja killustus peagi. 855. aastal ta suri ning tema riik jagunes omakorda kolmeks: Itaalia (tänane Põhja- Itaalia), Lotring ja Provence. Edasised jagamised 870. aastal jaotasid Merseenis Karl Paljaspea ja Ludwig Sakslane Lotringi, va Itaalia, mis jäi Ludwig II kätte, kes oli Lothar I poeg ja nimeliselt keiser. Ribemont'i jagamine (880) nihutas Lotringi itta, Ida-Frangi riigi poole. Pärast sed tundus keisririigi ühtsus hetkeks
Verduni leping 843 - Lothar sai võitluses nooremate vendadega lüüa ning sõlmis nendega Verduni lepingu 843. See tähistab Frangi riigi lõppu, mille alusel jaotati riik kolmeks: Ludwig sai endale riigi idaosa (suurim territoorium; Saksamaa, sai nimetuse Ludwig ,,Sakslane"), Karl Paljaspea sai lääneosa (Prantsusmaa) ning Lothar sai riigi keskosa (pikk koridor Põhjamerest Vahemereni ja Itaalia, st Rooma) ning sealhulgas ka Rooma riigi keisritiitli. Lothari ala oli kõige ebastabiilsem ja killustus peagi. 855. aastal ta suri ning tema riik jagunes omakorda kolmeks: Itaalia (tänane Põhja-Itaalia), Lotring ja Provence. Edasised jagamised 870. aastal jaotasid Merseenis Karl Paljaspea ja Ludwig Sakslane Lotringi, va Itaalia, mis jäi Ludwig II kätte, kes oli Lothar I poeg ja nimeliselt keiser. Ribemont'i jagamine (880) nihutas Lotringi itta, Ida-Frangi riigi poole
õppeasutusi; kloostrites tekkisid tõlkimise, käsikirjade ümberkirjutamise keskused Ludwig I Vaga Karl Suure poeg, päris võimu 814.a., jaotas 817.a. impeeriumi oma poegade vahel, järgnesid uued ümberjagamised, tülid, kodusõjad; ta pojad kogunesid lõpuks 843.a. Verduni, kokkulepe, mis jaotas riigi kolmeks: · Ida-Frangi riigis tuli võimule Ottoniidide dünastia, Otto I Suur võttis keisritiitli, nimetas oma riigi pärast Põhja-Itaalia vallutamist Saksa-Rooma riigiks · Lääne-Frangi riigis Kapetingid Prantsuse kuningriik · Lothari pärandi lõunaosas Itaalia kuningriik 25.Feodaalsuhete kujunemine Feodaalsuhted kujunesid Frangi riigis Merovingide ja Karolingide ajal, rajanesid vasalliteedisidemetel. Vasall andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla, vastutasuks kaitse eest oli vasall senjöörile ustav,
Kõik ei olnud aga selle tõlgendusega nõus, et kuidas saab selline barbar kristlasi valitseda. Sellega tekkis probleem näiteks vene suurvürstidel ja pärast bütsantsi langemist, paralleelselt türklastega hakkasid Vene valitsejad nimetama ennast tsaarideks (caesar). 15. saj lõpus tekib Kolmanda Rooma idee. Selle üheks õiguslikuks aluseks oli Ivan III abielu ühe viimase keisri tütrega. Peeter I võttis 1721. aastal kasutusele Euroopapärasema keisritiitli, nimetas end imperaatoriks ja Vene Tsaaririigist sai Vene Keisririik (Peeter kui Euroopalik keiser). 58. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti 1. Juriidiline argument. Hispaanlastel oli teatud õigus Ameerika enda riigiga liita. Õiguse said universaalse vaimuliku võimu omajalt ehk paavstilt. 1493 paavst Alexander VI ,,donatsioon" Ferdinandile ja Isabellale (Kastiiliale). Sellega annetati neile suveräänsus veel okupeerimata Atlandi maade üle
annaabi.ee 
