Karolingide impeeriumi lagunemine Karl suri 814 Ludwig Vaga suure vaevaga valitseb hiigelriiki Sõda tema poegade vahel 843 Verduni leping: Lääne Frangi riik Ida Frangi riik Lõuna Frangiriik Viimase valitsejale jäi keisritiitel, kuid mitte võim Veidi aja pärast jagati LõunaFrangi alad kahe esimese vahel Ida ja Lääne Frangi riik kaugenesid üksteisest ajapikku Läänes vanaprantsuse keel, Idas vanasaksa keel Viikingid Tulid põhjast (normannid) 9. sajandi keskel Ründasid vaikselt kloostreid, linnu Nõudsid lunaraha elupäästmise või vabastamise eest Saratseenid Moslemid Tulid Põhja Aafrikast või Hispaaniast Galliasse ja Itaaliasse
Ameerika asumaid Suurbritanniale, Rootsi ja Austria pärilussõda (1740-1748) Austria pärilussõja põhjustasid koloniaalvallutused ja võitlus hegemoonia üle Saksamaal. Friedrich II keeldus tunnustamast Maria Theresia pärismisõigust Habsburgide pärusmaadele. Sõjas võitlesid Preisi ja tema vastu Austria, Suurbritannia ja Prantsusmaa. Sõja tulemuseks on Preisimaa tõus Euroopa suurriikide hulka, kuid aktsepteeriti seda et Habsburgidele jääb keisritiitel. Seitsmeaastane sõda (1755-1762) Põhjuseks oli inglaste ja prantslaste konflikt Kanadas asuva koloonia pärast. Osalsesid Suurbritannia ja tema vastu Prantsusmaa. Suurbritannia vallutas Kanada ja Prantsuse väed Indias.
õiguse Karl Suure saavutused kultuurielu edendajana: * kirjakeele ühtlustamine, valitsevaks kirjakeeleks sai Karolingide minuskel * koolide rajamine Aachenisse rajati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks, * antiikkultuuri väärtustamine Karl Suur koondas enda ümber Euroopa õpetlasi VERDUNI LEPING : Karl Suure riik jagati kolmeks 843: Karl Paljaspea Lääne Frangi riik Ludwig Sakslane Ida Frangi riik Lothar Kesk riik, keisritiitel 2 PEAMIST PÕLLUMAJANDUSSÜSTEEMI: Rendihärrus maa mitemkordses valduses, talupoeg maa rentnik, pisi maksma makse, võis maa kasutamist pärandada, feodaalil oma majapidamine puudus Mõisahärrus ma ühekordses valduses, st mõisniku eraomand Feodaalsuhte kujunemise põhjused: vajadus luua uus sõjaväeorganisatsioon, vajadus öuua stabiilne võimusüsteem Miks paavsti võim tugevnes? Paavst Gregorius Suure tegevus, keisrivõimu nõrgenemine Lääne-
Põhjused: võimuvõitlus,pärandus.Tagajärjed:Suurriikide seast langesid välja Rootsi ja Holland, vähenes Türgi tähtsus Euroopa poliitikas. Austria Pärilussõda(1740-1748) Preisimaa Austria vastu, Suurbritannia toetas Austriat ja Prantsusmaa Preisimaad.Põhjused: Saksamaa koloniaalvallutused,Friedrich ll keeldus tunnistamast Maria-Theresia pärimisõigust.Sündmused: vallutati Sileesia. Tagajärjed: Preisimaa tõusis Euroopas suurriikide hulka,aksepteeriti seda et Habsburgidele jääb keisritiitel. Seitsmeaastane sõda(1756-1763) Suurbritannia ja Prantsusmaa.Põhjused: brittide ja prantslaste konflikt Kanadas asuva koloonia pärast.Sündmused: Venemaa vallutas 3-ks päevaks Berliini aga venelased pidid taanduma.Tagajärjed:Suurbritannia vallutas Kanada ja Prantsuse valdused Indias,Euroopa sõjatandril suutis Preisi kuningas jõuda rahuni ilma maa- alasid loovutamata.
Tsehhimaa. · Keisrid rahvuselt sakslased · Ennekõike Saksamaa kuningad · Keisriks saamiseks pidi minema Itaaliasse ning seal kroonis paavst ametlikult keisriks. · Otto I allusid paavstid keisrile, hiljema enam mitte Saksa-Rooma keiser · Talle allusid vasallidena riigivürstid, kelle arv läbi ajaloo oli äärmiselt muutlik, olulisemad neist olid kuurvürstid, kellel oli õigus valida kuningas. · Keisritiitel oli tõsine asi, seda võis senise arusaama kohaselt olla vaid 1 · Selleks, et keisriks saada, tuli kuningatel mina Itaaliasse, kus paavst pidulikult kroonimise korraldas. · Minek Saksamaalt Itaaliasse võis tihti tekitada sõdasi. KARL V(1519-1556) · Habsburgide soost. Saksa-Rooma keiser · Karl von Habsburg sündis 1500.a. Madalmaades Gentis: isa Burgundia hertsog Philipp Ilus, ema Kastiilia printsess Juana(vaimuhaige).
732. aastal Prantsusmaal Karl Martelli poolt 10.Frangi riigi kujunemine. Kes olid, millal ja kuhu tekkis riik. Merovech, Chlodovech, Pariis ja ristiusu vastu võtmine. 5 sajand, Merovech rajab dünastia, Cholodovech võttis vastu ristiusu. 11.Karl Martell ja tema tähtsus Euroopa ajaloos. (732) Karl Martell oli Frangi riigi juht, kes lõi oma vägedega Poitiiere lahingus araablasi 732. aastal. 12.Karl Suur- iseloomusta teda, milline oli tema panus frangi riiki,800- keisritiitel, imperaator roomanum ? Karl Suur avaldas suurt rõhku haridusele ja Frangi riigi ühtsustamisele. Ta oli keskaja üks väljapaistvamaid poliitikuid ja väejuhte. 800. aastal sai ta Rooma keisri tiitli. 13.Karolingide renessanss. Kultuuriline tõus ja hariduse tõus keskajal Karl Suure poolt. (Kõik oli väga kaunistatud ja illustreeritud) 14.Miks lagunes frangi riik: kuidas kelle vahel ja mis rahulepinguga see jagati? Karl suri, pojapojad ei suutnud maad jagada ja hakkas kodusõda
Frangi riik ja selle valitsejad Rahvasterändamise ajajärgul oli frangi kuningatest kõige võimsam Merovingide sugukonnast pärinev Chlodowech, kes kuulus saali frankide hulka. Chlodowech sai kuningaks 481. aastal, olles kõigest vaid 15-aastane. Tal oli vapra, kuid julma sõjapealiku kuulsus, Merovnigide kuningasoo tunnusena kandis ta pikki juukseid. Aastal 486 vallutasid frangid tema juhtimisel suurema osa Galliast. 496. aastal astus ta ristiusku. Seda aastaarvu võibki pidada Frangi kuningriigi tekkeaastaks. Võimule jäi Chlodowech kuni surmani 511. aastal. Tema nime ladinakeelsest kujust Clovis tuleneb Prantsuse kuningate nimi Louis. Chlodowech tegi pealinnaks Pariisi ja muutis kuningavõimu päritavaks. Tema ajal alustati saali õiguse kirjaliku seadustekogu koostamist. See oli frangi tavaõigus, mis pandi kirja ladina keeles ja mis hakkas kehtima kõrvuti Rooma õigusega. Merovingid 5.-8. sajandil ja majordoomused Chlodowechi surma järel ...
kehtestas 21. XI 1806 kontinentaalblokaadi. Napoleon vallutatud maadel vallandus rahvuslik vabadusliikumine, rahvasõja ilme omandas see kõigepealt Hispaanias (aastast 1808). Alistatud rahvaste vabadusliikumine hoogustus pärast Napoleoni armee purustamist Venemaa 1812. a. Isamaasõjas. Pärast lüüasaamist Leipzigi lahingus 16.-19. X 1813 pidi Napoleon 6. IV 1814 troonist loobuma ja võidukad liitlased pagendasid ta Elba saarele (keisritiitel säilitati). Teisel võimuoleku ajal (20. III 22.VI 1815, Sada päeva) sai ta Waterloo lahingus 18.juunil hävitavalt lüüa ning loobus 22. juunil uuesti troonist. Napoleon saadeti Saint Helena saarele ning ta oli seal elu lõpuni inglaste vang. 1840 toodi tema põrm Pariisi ja maeti Invaliidide varjupaiga kuppelkirikusse. Napoleoni iseloomustasid erakordne auahnus, suur tehtejõud, töövõime ning tujukus. Tema
(1088). Ülikoolide teaduskonnad olid õigus-, arsti-, usuteadus- ja filosoofia. *7 vaba kunsti olid ained, mis koolis õpiti vms. Need olid grammatika, dialektrika, retoorika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. 4. ILMALIK JA VAIMULIK VÕIM *Kirikuriik oli paavstile kuuluv riik (8-19.saj eksisteeris). *Saksa-Rooma kesririik sai Ida-Frangi aladelt alguse, eksisteeris 962-1806 ja selle esimene keiser oli Otto. Püha-Rooma keiser oli Saksa-Rooma keisritiitel. *Paavst oli kõige kõrgem vaimulik, kogu Kristliku maailma juht. *1054.a oli kirikulõhe. Kujunes läänekirik (ladina keel, Rooma paavst, katolik kirik) ja idakirik (õigeusk, kreeka keel, Konstantinoopol). *Investuuritüli oli paavstide ja keisrite vaheline tüli 11-12.saj. *Kloostrid olid vaimulike elupaigad (reeglina elasid seal mungad ja nunnad). Ketserid olid inimesed, kes tahtsid kristlusest eemale jääda (nende tõekspidamised ei ühtinud). Katoliku
kun. Phillipe IV Ilus 1) Crecy (46 a) inglased said võidu, 2) Poitiers' inglaste edu, Pr. Jean vangistati. 3) algas Henry V juhtimisel Burgundias. Prantsusmaale tuli appi Jeanne d'Arc e. Orleansi Neitsi. 1430 reetmise tõttu hukati tuleriidal. Kodusõda Inglismaal trooni pärast: Rooside sõda 1455-1485 Louis XI ühendas Prantsusmaa Lamcaster(punane) York (valge) Henry Tudor ( H VII)Lamcasterist 118.a. tudorite dünastia. XV saj. = Saksa Rahva Püha Rooma riik. Keisritiitel erinevate aadlisuguvõsade käes autoriteeti kasutati pärusvalduste laiendamiseks. Ida-Euroopa: Batu-khaan (mongoli-tatari juht) vallutas Vene vürstiriike. Kiievi langemine 1240.a. tatari ikke algus Venemaal. Kuldhordi khaaniriik. Leedu suurvürstiriigi tugevnemine paganausk võitlus Saksa ordurüütlitega. Võimalus saada Poola troon. vastuvõeti katoliku usk ja suurvürstist sai ka Poola kun. Poola, Leedu personaalunioon
Karl Suur kuulutati 800 keisriks paavsti teol. Siit algab keskaegse keisririigi taastamine. Rooma impeeriumil oli nüüd kaks keisrit. 8. saj-sse langeb karolingide renessanss. Kult õitseng sai alguse 7. saj. Iirimaal. Briti kloostrikultuur saavutas õitsengu 8. saj-l, Beda Venerabilise ajal, kes kirj raamatu Briti kiriku ajaloost. Karl Suur edendas kloostrikultuuri Mandri-Euroopas ning ka kujundas õukonnakultuuri. Verduni lepinguga 843 lagunes Frangi riik kolmeks. 9. saj. lõpul kadus keisritiitel käibelt. Algasid uued nomaadide rünnakud Lääne-Euroopale. Meritsi hoidsid Euroopat hirmu all saratseenid, idast tulid ungarlased ning 10. saj. I poolel olid Lääne-Euroopa purustav jõud. Põhja poolt ründasid normannid, kelle mõju oli kõige suurem. Normannid rüüstasid eelkõige Briti saari, Pr rannikut ning rajasid oma riike Briti saarel (Danelaw) ja Normandias (Rollo), viimane küll frankiseerus. Normannid rajasid oma riigi Sitsiilias. Nomaadide retked vaibusid 10. saj lõpuks
ilma nendeta iial ette ühtegi reisi: pojad ratsutasid tema kõrval, tütred olid rivis nende taga ja terve salk ihukaitsjaid oli pandud neid valvama. Karl oli armastav abikaasa ja õrn isa. Ta tundus olevat tugev mees, aga selle mehe taga peitus ka pisaratega ja nuttev mees, kellele võis kaasa tunda. Nuttis ta kui kaotas sõbra, kui ta kaotas abikaasa, või kui ta kaotas mõne oma lastest. Siin ei kehti enam keisrikroon ega ka keisritiitel, siin astub inimene ahastades rivvi teiste inimestega, kurtes 10 surma ja kõige maise mõistetamatuse üle. Nuttev keiser tõuseb oma troonilt ja ühineb kogu ülejäänud leinava rahvaga. Karl Suure testament, mis on meieni jõudnud Einhardi kaudu, on Karolingide aja üks tähelepanuväärseimaid dokumente. See on hämmastav testament. Kui õigesti välja lugeda, siis jagas
millega tagas ta endale head suhted paavstiga. Karl Suur: Oli Pippin Lühikese poeg ja kõige suurem varakeskaja valitseja. Ta vallutas Itaalia langobardide kuningriigi ja võttis sellega kuninga tiitli. Aastal 800 sai ta keisriks ja taastas keisrivõimu ka Lääne- Euroopas. Ta oli ka väga silmapaistev väejuht, peaaegu terve oma elu viibis ta sõjakäikudel. Riigi lagunemine: Pärast Karl Suure surma jagasid Karl suure poja-pojad omavaheliste tülide pärast Frangi riigi kolmeks, keisritiitel kaotas oma autoriteedi. Algas killustatuse ja anarhia ajajärk. Algasid rüüsteretked araablaste, viikingite ja ungarlaste poolt. *Valgustus Kujunemine: Valgustussajandiks nimetatakse 17. - 18. sajandit. Valgustus sai alguse Inglismaal, pärast rahvarevolutsiooni. Sellise mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant. Valgustuse tekkimise eelduseks oli teaduse areng, mis tõstis esikohale inimmõistuse. Valgustus: pimedusest välja toomine
KEISRIRIIK: Taastati 800. Aastal kui paavst Leo III kroonis ta Rooma keisriks, kuid Karl Suur pidas end eelkõige frankide kuningaks, kelle ta samastas läänepoolse kristliku maailmaga ning ta taotles Konstantinoopopli keisrilt ainult enda kui võrdse tunnustamist. SEADUSANDLUS: kapitulaarid ja kultuuripoliitika (Karolingide renessanss), mis katsid kogu Euroopa pinnapealse ja illusoorse läikega. Ta oli kogu keskaja jooksul legendaarne kangelane. KEISRITIITEL: Keiser oli Rooma keiser, mitte Frankide. Tiitliga ei kaasnenud tegelikku võimulatust teiste kuningate üle. Esialgu pärandus tiitel Frangi riigi valitsejate seas. Pärast Lothar I surma 855 sai keisriks see, kes kontrollis Itaaliat või vähemalt Rooma linna. 962. Kui Saksamaa kuningas Otto I krooniti keisriks ühendati keisri tiitel Saksamaa kuningriigiga-> tekkis Saksa-Rooma keisririik.
Toimusid ristisõjad, Friedrich Barbarossa osales III ristisõjas. Toimus keisrivõimu nõrgenemine. Kokkuvõttes olid paavstid edukamad. Paavstivõimu kõrgaeg jõudis kätte Innocentius III ajal. 1348-49 tabas Euroopat katkuepideemia nn must surm. Hukkus arvatavasti üle kolmandiku elanikkonnast. 13. saj keskpaigast alates puudus Saksa keisritel reaalne võim, riik oli killustatud. 1356. a kinnitas keiser Karl IV nn kuldbullaga suurfeodaalide õigused, tõendades nii riigi killustatust. Keisritiitel oli vaheldumisi erinevate aadlisuguvõsade käes, kes püüdsid oma pärusvaldusi laiendada. Prantsusmaa. Inglismaa. Saja-aastane sõda. Neis mõlemas riigis kujunes kõrgkeskajal hästi toimiv tsentraliseeritud monarhia. Prantsusmaa 9 ja 10 saj oli feodaalselt killustatud. 987 läks kuningatroon Hugues Capet'le, ta rajas Kapetingide dünastia. Algselt piirdus nende võim omaenda domeeniga, targa ja ettevaatliku poliitikaga aga laiendasid järk-järgult oma alasid. 1302
oluliseks konfliktiks on Austria pärilussõda (1740 1748), mis algab sellest, et ei aktsepteerita Maria Theresia võimu Saksa-Rooma keisrina. Eeskätt oli vastu Friedrich II Suur. Pärilussõjaga teeb algust Friedrich II Suur. Austria liitlaseks on sõjas Suurbritannia. Preisimaa poolel on Saksa vürstiriigid ja Prantsusmaa. Sõda on Friedrichile edukas, kes vallutab Sileesia. Sõja tulemuseks on Preisimaa tõus Euroopa suurriikide hulka, kuid aktsepteeriti seda et Habsburgidele jääb keisritiitel. Austria revans on alguseks Seitsmeaastasele sõjale (1756 1763), mille võitlustandrid on Mandri-Euroopas ja maailmameredel. Selles sõjas on Austria, Venemaa ja Prantsusmaa ühel poolel ning Suurbritannia ja Preisimaa teisel poolel. Tänu Venemaa sekkumisele Preisimaa peaaegu hävitatakse, kuid pääsetakse tänu Venemaa valitseja suremisele ning uus valitseja sõlmib Preisimaaga rahu. Sõja tulemuseks on status quo Mandri-Euroopas ning Prantusmaa koloniaalalade kaotamine.
Sümboliks võeti Bütsantsi kahepäine kotkas ning Peeter I-st sai 1721. aastal ,,Imperaator", sündis Vene Keisririik. Euroopa keisririik · Seega lahknemine. Läänes: Eelkõige ladina impeeriumi pärand · Pärast Rooma hävingut oli ainsaks universaalseks võimuks paavstivõim · 8. saj. lõpul Karl Suur ühendas suure hulga germaani rahvaid ja vallutas Lombardia. 800. a kroonimine keisriks · saj. Karolingide riigi lagunemine eri kuningriikideks. 962 a. keisritiitel Saksa kuningatele (Otto I kroonimine) o Otto I 982 "Romanorum imperator augustus" o 1 versioon tiitlist algas: "Võitmatu Caesar ja Imperaator Augustus" Varauusaegsed Euroopa impeeriumid · Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik. Voltaire'i sarkasm: ei ole `püha', `rooma' ega `keisririik' (impeerium). · Viimane küsitav juba ammu. 16. saj. Hispaania vallutused Ameerikas uus tõeline maailmaimpeerium. Karl V ühendas Hispaania ja Saksa-Rooma
imperaatoriks ja Vene Tsaaririigist sai Vene Keisririik. Euroopa keisririik. Poldud nõus, et sultan v vene tsaar on keiser. Läänes eelkõige Ladina impeeriumi pärand. Paavstivõim oli ühendav võim Euroopas. 8.saj lõpul tuli suur ilmalik võim Karl Suure näol ühendas suure osa germaani rahvaid ja lasi end 800. aastal end keisriks kroonida. Kui ta riik 10. sajand lagunes, siis 962. aastal otsustas idapoolse Karl Suure riigi esindaja Otto I endale keisritiitel võtta. Varauusaegsed Euroopa impeeriumid. Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik. Tegelikult ei valitsenud Euroopa üle, ei valitsenud isegi Saksamaa üle. Tunnustati teda kui millegi poolest teistest eespool olevat valitsejat, kuid teised valitsejad polnud tema käsualused. Voltaire'i sarkasm : ei ole ,,püha", ,,rooma" ega 'keisririik' (impeerium). 1. sajandil oli maailma võimsaim riik Hispaania, sest tal olid suured vallutused Ameerikas uus tõeline impeerium.
Varem sõlmiti kõik lepingud ladina keeles. 843. aastal saavutasid Ludwig I Vaga kolm poega kokkuleppe. Sõlmiti Verduni leping. Selle alusel jagati Frangi riik kolme ossa: - noorim poeg Karl Paljaspea (Charles le Chauve) sai Lääne-Frangi riigi ehk Francia Occidentalis. - keskmine poeg Ludwig Sakslane (Louis le Germanique) sai Ida-Frangi riigi ehk Francia Orientalis. - vanim poeg sai Kesk-Riigi, mis ulatus Põhjamerest üle Burgundia kuni Roomani. Talle jäi ka keisritiitel. 14. Ida-Rooma ehk Bütsants, õp (II osa) lk 15-22. Bütsansti häving.Ida-Rooma ehk Bütsants Kui Lääne-Rooma riik lagunes 476. aastal, jäi Bütsants ehk Ida-Rooma riik veel ligi tuhandeks aastaks püsima. Enamiku sellest ajast kuulus Bütsants oma majanduse, kultuuri ja sõjaväelise tugevuse poolest Euroopa mõjukamate riikide hulka. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi. Bütsantsi territoorium 6
Varem sõlmiti kõik lepingud ladina keeles. 843. aastal saavutasid Ludwig I Vaga kolm poega kokkuleppe. Sõlmiti Verduni leping. Selle alusel jagati Frangi riik kolme ossa: - noorim poeg Karl Paljaspea (Charles le Chauve) sai Lääne-Frangi riigi ehk Francia Occidentalis. - keskmine poeg Ludwig Sakslane (Louis le Germanique) sai Ida-Frangi riigi ehk Francia Orientalis. - vanim poeg sai Kesk-Riigi, mis ulatus Põhjamerest üle Burgundia kuni Roomani. Talle jäi ka keisritiitel. 14. Ida-Rooma ehk Bütsants, õp (II osa) lk 15-22. Bütsansti häving.Ida-Rooma ehk Bütsants Kui Lääne-Rooma riik lagunes 476. aastal, jäi Bütsants ehk Ida-Rooma riik veel ligi tuhandeks aastaks püsima. Enamiku sellest ajast kuulus Bütsants oma majanduse, kultuuri ja sõjaväelise tugevuse poolest Euroopa mõjukamate riikide hulka. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi. Bütsantsi territoorium 6
See troonivõitlus on saanud nimeks Rooside sõda (1455-1485), sest vaenulike perekondade vapikaunitusteks olid punane ja valge roos. Lõpuks sai siiski troonile punase roosi esindaja. Saksamaal puudus tugev keskvõim. Keisri valisid seitse tähtsamat maaisandat ehk kuurvürsti, kellest kolm olid piiskopid ja neli ilmalikud suurfeodaalid. Kuurvürstid olid huvitatud sõltumatusest ja eelistasid valida keisri, kellest poleks karta, et ta nende vabadusi piirama hakkaks. Keisritiitel oli vaheldumisi erinevate aadlisuguvõsade käes ja eduka valitsemise asemel, püüdsid nad hoopis oma isiklikke maavaldusi suurendada. Mongoli-tatari väejuht Batu-khaan vallutas suure osa Vene vürstiriike. Sellega sai alguse nn tatari ikke algus venemaal. Volga jõe alamjooksul tekkis Kuldhordi khaaniriik, mis hoidis Vene riike oma võimu all. Vene vürstiriikide seas hakkas aga järk-järgult tugevnema Moskva, mis saavutas 1380. aastal Kulikovo lahingus võidu Kuldhordi vägede üle
15. sajandi lõpul: Bütsantsi kahepäine kotkas, Saksa-Rooma keisrite õukonnarituaal ei tunnistanud viimase ülimuslikkust. Peeter I 1721 "Imperator", Vene Keisririik Seega lahknemine. Läänes: Eelkõige ladina impeeriumi pärand Pärast Rooma hävingut oli ainsaks universaalseks võimuks paavstivõim 8. saj lõpul Karl Suur ühendas suure hulga germaani rahvaid ja vallutas Lombardia. 800. a kroonimine keisriks 10. saj Karolingide riigi lagunemine eri kuningriikideks. 962. a keisritiitel Saksa kuningatele (Otto I kroonimine) Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik. Voltaire'i sarkasm: ei ole `püha', `rooma' ega `keisririik' (impeerium). Viimane küsitav juba ammu. 16. saj. Hispaania vallutused Ameerikas uus tõeline maailmaimpeerium. Karl V ühendas Hispaania ja Saksa-Rooma valdused. Cortés 1519-21 vallutas Mehhiko, Pizarro 1524-32 Peruu (Lope de Aguirre loo taust) 3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti
aastal, kui paavst Leo III kroonis ta Roomas keisriks, kuid Karl Suur pidas end eelkõige frankide kuningaks, kelle ta samastas läänepoolse kristliku maailmaga, ja ta taotles Konstantinoopoli keisrilt ainult enda kui võrdse tunnustamist. 3) Seadusandlus: (kapitulaarid) ja kultuuripoliitika (Karolingide renessanss), mis katsid kogu Euroopa pinnapealse ja illusoorse läikega. Ta oli kogu keskaja jooksul legendaarne kangelane. Keisritiitel Keiser oli Rooma keiser, mitte Frankide (seal oli kuningas). Tiitliga ei kaasnenud tegelikku võimuulatust teiste kuningate üle. Esialgu pärandus tiitel Frangi riigi valitsejate seas. Pärast Lothar I surma 855 sai keisriks see, kes konrollis Itaaliat või vähemalt Rooma linna ning sundis paavsti end keisriks kroonima. 962. aastal, kui Saksamaa kuningas Otto I krooniti keisriks, ühendati keisri tiitel Saksamaa kuningriigiga tekkis Saksa-Rooma keisririik.
Tema sõjad: langobardide vastu, kellelt võttis Itaalia krooni (774); avaaride; vastu, kelle ring'i ta väev purustasid (795); sakside vastu, kelle alistas ja ristiusustas pärast julmi sõjakäike (774-799); bajuvaaride vastu, kelle alad liitis oma riigiga (788); muhameedlike ja kristlike hispaanlaste vastu, kellelt vallutas Hispaania margi. Karolingide keisririik, selle algusaeg põhineb Karl Suure kroonimisel ning see lõpeb Karl Paksu surmaga. Keisritiitel Euroopa riikides on "keiser" olnud kõrgeim monarhitiitel. Ta tuleneb Vana-Rooma keisrite tiitlitest Caesar ja Imperator. Tiitel Caesar tuleneb Julius Caesari nimest. Keiser oli Rooma keiser, mitte Frankide (seal oli kuningas). Tiitliga ei kaasnenud tegelikku võimuulatust teiste kuningate üle. Esialgu pärandus tiitel Frangi riigi valitsejate seas. Pärast Lothar I surma 855 sai keisriks see, kes kontrollis Itaaliat või vähemalt Rooma linna ning sundis paavsti end keisriks kroonima. 962
avaarid (tänapäeva Sloveenia ja Horvaatia), saksid (sõda saksidega kestis üle 30 aasta), Bretagne (poolsaar prantsusmaa loodetipus) ja araablastelt Pürenee mäestiku ja Barcelona. Karl Suur tegi paar sõjakäiku paavsti vaenlaste vastu ja tänutäheks krooniti ta aastal 800 paavsti poolt Rooma keisriks . Suurriik-feodaalkordL-E-Cordobaemiraat-langobardid-Baier-saksid-Bretagne-Pü renee-Barcelona-keiser800 Keisritiitel. Keiser oli Rooma keiser, mitte Frankide keiser, tiitliga ei kaasnenud tegeliku võimu ulatust teiste kuningate üle. Algul tiitel pärandus Frangi riigi valitsejate seas. Pärast Lothar I surma 855 sai keisriks see, kes kontrollis Itaaliat, või vähemalt Rooma linna ning sundis paavsti end keisriks kroonima. 962, kui Saksamaa kuningas Otto I krooniti keisriks, siis ühendati keisri tiitel Saksamaa kuningriigiga tekkis Saksa-Rooma keisririik
tiitel, Vene Keisririik Euroopa keisririik · Seega lahknemine. Läänes: eelkõige ladina impeeriumi pärand · Pärast Rooma hävingut oli ainsaks universaalseks võimuks paavstivõim · 8. saj. lõpul Karl Suur ühendas suure hulga germaani rahvaid ja vallutas lisaks Galliale ka Lombardia. 800. a kroonimine keisriks · 10. saj. Karolingide riigi lagunemine eri kuningriikideks. 962 a. keisritiitel Saksa kuningatele, nimetasid end Karl Suure järeltulijateks (Otto I kroonimine) Varauusaegsed Euroopa impeeriumid · Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik. Voltaire'i sarkasm: ei ole `püha', `rooma' ega `keisririik' (impeerium). On vaid üks riik teiste kõrval. Maailmariigi taotlust ei õnnestunud saksa keisriiigil kunagi saavutada. Juba keskajal olid näiteks Prantsuse kuningad deklareerinud, et nemad on oma riigi siseimperaatorid (vt. suveräänsus
annaabi.ee 
