(Anvelt), kuid tegelikult oli kaksikvõim, sest eksisteeris edasi ka Maapäev. 15.nov kuulutas Maapäev end kõrgemaks võimuks kuni uue rahvaesinduse valimisteni. Oma volitused anti edasi Maapäeva Vanematekogule. Valiti Asutav Kogu, kuid enamlased ajasid selle laiali. Kiiresti kujunes välja ühe partei diktatuur. Algasid majandusreformid, eesotsas pankade riigistamisega. Kogu maa kuulutati riigi omandiks, mõisnike maavaldused konfiskeeriti, kuid maad ei antud kehvikutele, vaid mõisatest püüti moodustada sotsialistlikke suurmajandeid mõisamoonakatest koosevate komiteede juhtimisel. Iseseisvumine- Maanõukogu otsususes (15.nov) öeldi jörgmist: 1) Eesti tulevase riigkorra määrab Eesti Asutav Kogu 2) kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Eestis Maanõukogu 3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused. Seega tähedas 15.nov otsus riiklike
poliitikat- sõjaliste, majanduslike ja poliitiliste abinõude kompleks / selles nähti ka sotsialismi mudelit, mis võimaldab Venemaal kiiresti jõuda kommunistliku ühiskonda. Sõjakommunismi iseloomustavad: toitlusdiktatuur- talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus (sisuliselt võeti väevõimuga kogu leiva- ja seemnevili) keelustati viljaga kauplemine jõukamata talupoegade maid jagati kehvikutele hakati looma ühismajandeid- kolhoose natsionaliseeriti tööstusettevõtted; põhiline toodang oli rakendatud Punaarmee vajaduste rahuldamiseks üritati üle minna toiduainete, tarbekaupade ja teenuste tasuta jagamisele. Sõjakommunismi rakendamine tõi kaasa jätkuvalt majanduskriisi ja näljahädad. Uus majanduspoliitika NEP 1921.-1927/28.a.: Majanduskrahhi vältimiseks ja võimu säilitamiseks olid enamlased sunnitud
kuivaine kogus aga suhteliselt suur. Vähetähtis polnud seegi, et tünnidesse soolatud heeringat oli hõlbus igasugustes moonavoorides ja laevareisidel kaasa vedada. Heeringat söödi pidusöökidel üsna ohtrasti, kusjuures nii kuivatatud, soolatud, praetud kui ka suitsutatud kujul. Ehkki keskajal nautisid heeringaid peamiselt jõukamad linnakodanikud, said ka vaesemad inimesed harva seda kala maitsta. Nimelt jagati heeringaid mõnikord vaestele ja kehvikutele kui almuseid. Ehkki kohalikud talupojad said heeringat mekkida juba mitmete sajandite eest, jõudis see kala püsivalt nende toidulauale alles XIX sajandi algupoolel. Algselt oli tegemist vaid pidude puhul pakutava hõrgutisega. Nii nagu linnasaksadki aastasadade eest, nii sõid ka talupojad kalli kraami jäägitumalt nahka. Just sellest ajast pärineb omalaadne lausung, kuidas heeringas kurdab: "Jumal hoidku mind liiga rikka ja ülearu vaese kätte saamast: vaene sööb silmad
See lubas punastel jõudusid operatiivselt ümber paigutada, manööversõda. Punaste käes oli toiduaineid tarbiv piirkond, valgete käes tootev piirkond, toitlustusraskused, punane ja valge terror, sõjakommunism - kodusõja ajal kaasnenud sõjaliste, majanduslike ja poliitiliste abinõude kompleks (kehtestati toiduainete tasuta riigile andmise kohustus, keelati viljamüük turgudel, hakati jagama tasuta maad kehvikutele), tööstus - riigistati väike ja keskmised ettevõtted, toodang armee jaoks, võrdne töötasu, tööstus- ja toiduainete tasuta jagamine, teenuste tasuta jagamine, kommuunid, kolhoosid. Kes ja millisel põhjusel olid Nõukogude võimu vastu? Mittevenelased võimalus iseseisvumiseks, venelased, kes vihkasid kommuniste, tsaariarmee ohvitserid, varades ilmajäänud, demokraatiat sooviv intelligents, lääneriigid, sõjakommunismi all kannatajad,
kuulutada välja proletaaride diktatuur ja sotsialismi üles ehitamine. *venemaalt alguse saanud revolutsioonilised meeleolud levisid Euroopasse. 1919. oli Venemaal kehtestatud sõjakommunism: Nõukogude territooriumil kehtestatud ulatuslik sõjaliste majanduslike ja poliitiliste abinõude kompleks: *Talurahval oli toiduainete andmise kohustus. *Kauplemine keelati. *Jõukamtelt talupoegadelt võeti maa ja anti kehvikutele. *Tegutsesid laiade volitustega toitlustussalgad, algas kollektiviseerimine ja natsionaliseerimine. Samal ajal oli kodusõjas enamlaste vastase leeri juhtimine läinud valgekaartlaste kätte. 1919.aastal oli enamlaste olukord kodusõjas väga tõsine. 1920.aasta algul valgekaartlased purustati. Enamlaste võitu kodusõjas soodustasid: A) Punaarmee arvuline ülekaal B)Venemaa elanikkonna toetus. Enamlaste olukord halvndas täielikult kokkuvarisenud majandus ning sisemine opositsioon
Võim kuulus EKP-le, mis täitis mitmeparteisüsteem.Autoritaarseresiimi Moskva käske.EKP esimeseks sekretäriks oli ajal Isamaaliit ja kutsekojad nõukogude liidu agent Karl Säre 9. Ümberkorraldused majanduses ja kultuuris. MAJANDUSES: a) riigistamine- kogu maa kuulutati riigi omaks ja talunikud muutusid maaomanikest maakasutajateks.Talude maksimaalne suurus määrati 30 hektarit ning suurtaludest tehtud äralõiked jagati ussmaasaajatele(senistele sulastele ja kehvikutele). b)Natsionaliseeriti ka pangad, tööstus-, kaubandus- ja transpordiettevõtted, hotellid, toitlusasutused, apteegid ja haiglad, kirjastused ja trükikojad, samuti suuremad elumajad. Tulemuseks oli majanduslangus, terav vaen okupantide vastu, hinnatõus, kroonide asendamine rubladega, kaupade defitsiidi teke. KULTUURIS: a)koolides hakati õpetama marksismi-leninismi ning Nõukogude Liidu ajalugu ja konstitutsiooni.
kasutasid enamlased sõjakommunismi poliitikat- sõjaliste, majanduslike ja poliitiliste abinõude kompleks / selles nähti ka sotsialismi mudelit, mis võimaldab Venemaal kiiresti jõuda kommunistliku ühiskonda. · Sõjakommunismi iseloomustavad: toitlusdiktatuur- talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus (sisuliselt võeti väevõimuga kogu leiva- ja seemnevili) keelustati viljaga kauplemine jõukamata talupoegade maid jagati kehvikutele hakati looma ühismajandeid- kolhoose natsionaliseeriti tööstusettevõtted; põhiline toodang oli rakendatud Punaarmee vajaduste rahuldamiseks üritati üle minna toiduainete, tarbekaupade ja teenuste tasuta jagamisele seati sisse nn.klassipajuk jne. · Sõjakommunismi rakendamine ja punane terror tõid enesega kaasa: jätkuva majanduslanguse ja näljahädad talurahvamässud Tambovis ja Voronezis (ca 50 000 mässajat)
hinnang Kodusõja aastatel 1918 – 1921 kasutasid enamlased sõjakommunismi poliitikat, milles nähti ka sotsialismi mudelit, mis võimaldab Venemaal kiiresti jõuda kommunistliku ühiskonda. Sõjakommunismi iseloomustavad: toitlusdiktatuur- talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus (sisuliselt võeti väevõimuga kogu leiva- ja seemnevili) ning keelustati viljaga kauplemine. jõukamata talupoegade maid jagati kehvikutele ja hakati looma ühismajandeid- kolhoose. natsionaliseeriti tööstusettevõtted; põhiline toodang oli rakendatud Punaarmee vajaduste rahuldamiseks. üritati üle minna toiduainete, tarbekaupade ja teenuste tasuta jagamisele ja seati sisse nn klassipajuk jne. Sõjakommunismi rakendamine ja punane terror tõid enesega kaasa jätkuva majanduslanguse, näljahädad ja talurahvamässude laine.
Edumeelsed mõisinikud rakendasid uusi agrotehnilisi võtteid. Kasutati kunstväetisi, soetati moodsaid masinaid, pöörati tähelepanu aretusele. Tähtsaimaks põllumajandusharuks kujunes piimakarjakasvatus. Kasvas ja tugevnes ka talumajandus. 1916. aastaks oli Eestis päriseks ostetud 83% talumaast. Süvenes sotsiaalne kihistumine. Suurenes kehvikute hulk. Maatamehed moodustasid üle 2/3 talurahvast, maapuudus kujunes teravaimaks probleemiks. Keskvalitsus jagas kehvikutele riigimaast väikekohti ja õhutas väljarändamist. Aastail 1906-1914 lahkus Eestist 20 000 talupoega (Siberisse, Krimmi, Kaukaasiasse). Linnarahvastiku juurde kasv (maatamehed suundusid linnadesse). Esialgu moodustasid eestlased alama rahvakihi, hiljem jõuti paremale järjele. Esimene maailmasõda Inimkonna ajaloo suurim relvastatud konflikt (1914-1918). Eestlased ei soovinud võidelda ,,usu, tsaari ja isamaa eest", kuid sooviti Saksa lüüasaamist.
Siiski laastas see kriis Balti riike vähem kui enamikku Euroopat. o 1934-35 algas majanduse kiire areng, mille käigus ületati kriisi eelne tase. o Riigi aktiivne sekkumine majandusellu. 1930.date lõpp o Suurenes inimeste sissetulek ja langes elukallidus. o Toimus edasi kiire areng. o Põllumajandus Maareform o Sundvõõrandati mõisamaad, hooned, inventaarid ja loomad. Moodustati riiklik maafond. Milles jagati maad kehvikutele ja maatameestele, keda hakati nimetama asunikekes. o Järgmistel aastatel laienes haritav põllupind, paranes saagikus, tõusis kariloomade arv, levisid moodsad maaharimisviisid, üha rohkem hakati kasutama masinaid jne. Suurenes ka ühistegevuse roll. Tootmine o Korraldati ümber tootmine. o Eestis tõusis esikohale loomakasvatus, milles domineerisid piimakarja ja peekonisea pidamine. o Suurenes teravilja toodang.
" · Nõudmist, et keskmine palk (või reatöötaja palk) peaks Riigikogu palkadele järele jõudma, ei ole mitte kordagi väljendatud · Küsimus: kas keskmise- või madala palga saajate elujärg muutub sellest paremaks, kui RK liikmete sissetulekuid arvutatakse mõne teise valemiga (vähendatakse)? SP areng Euroopas · Iga mitte- või vähekindlustatud inimene peaks saama nii palju abi, et tal oleks võimalik püsida minimaalsel heaolunivool · Rooma riik kehvikutele "leiba ja tsirkust". Sellega püüti kasvavaid rahvarahutusi vältida · Keskaegne Euroopa - vaeseid ja viletsaid abistasid kogukond, tsunftid ja kirik (alates 12.saj.) · Poliitilise ja religioosse võimu säilitamise vajadus! SP rakendamise põhjused · Inglismaa Elisabeth I vaesteseadused "tarastamise" (talupojad muutusid hulkuriteks ja kerjusteks, ülestõusud) mõju leevendamine · Saksamaa -Bismarcki sotsiaalturvalisuse
põrmuks tuhandeid hiina linnu. Alles kolme aasta pärast kui oli alistanud pool Hiinat, pöördus ta tagasi oma stepilaagrisse. Ägades määratu sõjasaagi all. Pool malevat jättis ta Hiinasse, kuid teise poole juhtis ta ise läbi kõrbete ja mägede läände järgnevatel lahingutele. Sest khaanide ahnus ja lihtsate nomaadide nälg oli ülisuur. Sõjamehed nurisesid, et khaanid võtsid parimad sõjasaagid endale, et kehvikutele anti jätised. Tuli ettevõtta uued sõjaretked, et tatarlased ei hakkaks jälle maha nottima üksteist ning omi khaane. Tingis-khaan juhtis läände üksteist korpust. Igas korpuses kümmetuhat tatarlasest ratsameest. Iga ratsanik vedas enesega kaasas teist varuhobust, aga vahel kahtegi. Tatari kagaanil oli kokku sada kümme tuhat ratsanikku, kes asusid läänt vallutama. 8
Algas tööstuse forsseeritud arendamine teiste majandusharude arvel ning Eesti võimalusi ja vajadusi eirate. Tootmistegevus laienedes tekkis vajadus tööjõu sissetoomiseks NSV Liidust. Agraarreformi käigus loodi riiklik maafond, kuhu arvati kirjalikult, kohalikelt omavalitsustelt ja Eestist lahkunud isikutelt konfiskeeritud valdused, samuti suurtaludest tehtud äralõiked. Talude maksimaalseks suuruseks määrati 30 hektarit. Uusmaasaajatele (senistele amatameestele ja kehvikutele) jagatud juurdelõigete tulemusena tekkis hulk ebarentaableid väikemajandeid ning teravnesid sotsiaalsed vastuolud. Sotsialistlikest suurmajanditest said eestlastele esimestena tuttavaks sovhoosid, mis oraniseeriti endise riigimõisate baasil. Alustati ettevalmistusi kolhooside rajamiseks: loodi masina-taktorijaamu ja hobulaenutuspunkte; esimesed üheksa kolhoosi said ka teoks. Massiliseks kollektiviseerimiseks ei tundnud nõukogude võim end siiski veel valmis olevat.
õiglane, kuna inimeste otsused on täiesti erapooletud. 7. Kritiseerige Rawlsi õiglusteooriat vähemasti kahel viisil! 1) Rawls eeldab, et inimene tahab vabadust, võimalusi, sissetulekuid, kuid inimesed väärtustavad alati täiesti erinevaid asju - see konkreetne mall kõlab ainult kapitalistliku ühiskonna huvide moodi. 2) Rawlsi printsiip diskrimineerib andekaid ja edukaid - miks peaks nende töö vilja jaotatama kehvikutele? 3) Inimesed ei pruugi diskrimineerimisest loobuda, vaid võivad suuremat kasu lootes riskile minna. Julge hundi rind on rasvane. 8. Kuidas kritiseerib Nozick malli ja eesmärgikeskseid õigluskontseptsioone? Mistahes õiglane olukord muutub vabaduse tingimustes uuesti ebaõiglasteks, kuna mõned investeerivad tulu, ,,panevad raha kasvama", mõned laristavad ära. Tekkinud olukorda saaks päästa vaid vabaduse piiramisega (vaba toimimise keelamine) või tulude uuesti ümber jagamisel
! (Davies 1997) moodi. *Esimest kunstiteost ei saadud ju narratiivi kaudu eelneva kunstiga siduda, sest enne esimest 2) Rawlsi printsiip diskrimineerib andekaid ja edukaid - miks peaks nende töö vilja jaotatama kunstiteost/kunsti ei eksisteerinud! *... < teos 1? < teos 2 < teos 3 < teos 4 < teos 5 < teos 6 kehvikutele? ... 2. Probleeme narratiividega *Kes peab narratiivi punuma ja kuidas otsustada võistlevate 3) Inimesed ei pruugi diskrimineerimisest loobuda, vaid võivad suuremat kasu lootes riskile narratiivide vahel (Levinson 1993, Lamarque 2004)? Kas narratiivid peavad tuginema minna
rahvusest kommunistid. Nõukogude võimu esimesel aastal natsionaliseeriti enamus ettevõtetest, majandus allutati tsentraliseeritud juhtimisele ning algas tööstuse eelisarendamine teiste majandusharude arvelt. Maareformi käigus riigistati kõik maavaldused. Talude maksimumsuuruseks määrati 30 hektarit; kõik sellest ülejääv jagati nn uusmaasaajatele (maatameestele ja kehvikutele) ning alustati ettevalmistusi kollektiviseerimiseks – loodi esimesed sovhoosid ja kolhoosid (9 tk). 1940 novembris teostatud rahareformiga eemaldati käibelt kroonid ja asendati need nõukogude rublaga. Sellele järgnes toidu- ja tööstuskaupade hinnatõus, elatustaseme langus ja krooniline defitsiit. Koos vägivaldse liitmisega NSVL koosseisu algas Eestis kultuuri
nähti ka sotsialismi mudelit, mis võimaldab Venemaal kiiresti jõuda kommunistliku ühiskonda. Sõjakommunismi iseloomustavad: · toitlusdiktatuur- talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus (sisuliselt võeti väevõimuga kogu leiva- ja seemnevili) ning keelustati viljaga kauplemine. · jõukamata talupoegade maid jagati kehvikutele ja hakati looma ühismajandeid- kolhoose. · natsionaliseeriti tööstusettevõtted; põhiline toodang oli rakendatud Punaarmee vajaduste rahuldamiseks. · üritati üle minna toiduainete, tarbekaupade ja teenuste tasuta jagamisele ja seati sisse nn klassipajuk jne. Sõjakommunismi rakendamine ja punane terror tõid enesega kaasa jätkuva
mis võimaldab Venemaal kiiresti jõuda kommunistliku ühiskonda. Sõjakommunismi iseloomustavad: - toitlusdiktatuur- talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus (sisuliselt võeti väevõimuga kogu leiva- ja seemnevili) ning keelustati viljaga kauplemine. - jõukamata talupoegade maid jagati kehvikutele ja hakati looma ühismajandeid- kolhoose. - natsionaliseeriti tööstusettevõtted; põhiline toodang oli rakendatud Punaarmee vajaduste rahuldamiseks. - üritati üle minna toiduainete, tarbekaupade ja teenuste tasuta jagamisele ja seati sisse nn klassipajuk jne. Sõjakommunismi rakendamine ja punane terror tõid enesega
saavuta Asutavas Kogus absoluutset enamust. Samal ajal kehtestati kogu Eestis piiramisseisukord ning algas baltisakslaste ja eesti rahvuslaste ulatuslik arreteerimine. Majandusreformid algasid pankade riigistamisega. Peagi jõudis järjekord tööstusettevõtete, suuräride, hotellide ja restoranide kätte ning algasid ettevalmistused elamute natsionaliseerimiseks. Kogu maa kuulutati riigi omandiks, mõisnike maavaldused konfiskeeriti, kuid maad ei antud kehvikutele, vaid mõisatest püüti moodustada sotsialistlikke suurmaj andeid mõisamoonakatest koosnevate komiteede juhtimisel 28. Iseseisvumine Venemaast lahkulöömine XX sajandi algul olid iseseisvast Eesti riigist kõnelnud üksnes vaimuhaige luuletaja Juhan Liiv ja Pariisis tegutsev pagulane Andres Dido. Eestis tervikuna polnud poliitiline mõtlemine veel omariiklusest unistamiseks küps. Ka 1917. aasta algul rahuldusid rahvuslaste juhid autonoomiaga ega püstitanud kaugemaid sihte
kuid endiselt enamiku moodustasid maata talupojad kehvikud neile andis riik väikekohti. Sotsiaalne kihistumine 25% külvipinnast mõisnike käes, 2/3 talupoegadest ilma maata. 3. Mis aitas talupoegade olukorda parandada? uued agrotehnilised võtted levisid talurahva hulgas, põllumeeste seltsid, talus orienteerusid piimakarjakasvatusele, mis oli tulu toov. Jagati väikekohti kehvikutele, õhutati väljarännet, linna minek. 4. Kas Eesti majanduslik areng tuli kasuks või kahjuks? Venemaale kasuks, eesti kasutamine. Kodune ülesanne: I Millised vastandlikud meeleolud valitsesid maailmasõja puhkedes a)eestlaste seas? ei tuntud vajadust minna sõtta, kuid sooviti sakslatse kaotust ning oldi valmis sellele kaasa aitama b)baltisakslaste seas? olid Venemaa kodanikud, ei teadnud kelle poolt olla. Kas see riik
Valged ei suutnud ajastada väljaastumisi üheaegselt – vastuolud väejuhtide vahel, Koltšak Siberis, Denikin ja Wrangel Lõuna Venemaal, Judenitš Loode-Venemaal Punased võitsid Sõjakomminism - majanduspoliitika, kus kogu majandus allutati riigi kontrolli alla Toitlusdiktatuur – riigile toiduainete andmise kohustus, viljaga kauplemine keelati Jõukalt talurahvalt võeti ära osa maad, anti kehvikutele, loodi ka ühismajapidamisi - kommuune, sovhoose, kolhoose Natsionaliseeriti ka kesk- ja väikeettevõtteid Seati sisse nn.klassipajuk 1920.a. lõpul palk produktidena Osa kaupu ja teenuseid jagati tasuta – * tööliste lastele tasuta toit, riietus, jalanõud * tasuta korter
tööstuspiirkonnad jäid nõukogude võimu valdusesse. See lubas punastel jõudusid operatiivselt ümber paigutada, manööversõda. Punaste käes oli toiduaineid tarbiv piirkond, valgete käes tootev piirkond, toitlustusraskused, punane ja valge terror, sõjakommunism - kodusõja ajal kaasnenud sõjaliste, majanduslike ja poliitiliste abinõude kompleks (kehtestati toiduainete tasuta riigile andmise kohustus, keelati viljamüük turgudel, hakati jagama tasuta maad kehvikutele), tööstus - riigistati väike ja keskmised ettevõtted, toodang armee jaoks, võrdne töötasu, tööstus- ja toiduainete tasuta jagamine, teenuste tasuta jagamine, kommuunid, kolhoosid. USA ww1-s.20-date aastate alguses oli Ameerika maailmas üks kõige tugevamaid riike. Selle edu põhjuseks oli I maailmasõda, kus Ameerika tegelikult eriti osa ei võtnudki. Kuna Ameerika harrastas Euroopa riikide suhtes isolatsioonipoliitikat, mis tähendas, et
käimised.. Pühapäeviti läksid metsa ka noored. Enamasti liikusid poiste ja tüdrukute kambad eraldi. Sel kombel käidi näiteks maasikal ja pähklil. Nagu kirjeldatakse mälestuses, oli külalähedane mets neil päevil täis noorte kilkeid, naeru ja vastastikust aasimist. Enamasti oli talurahva marjul, pähklil ja seenel käikudel siiski ülekaalus asjalik pool. Vaesem osa küla elanikkonnast sai metsast tihti isegi päris olulist toidulisa. Mõnedele vanainimestele ja kehvikutele oli marjade korjamine ja müütamine ka oluline sissetuleku allikas. Kokkuvõte ja järeldusi Kuigi üksikuid näiteid ökoloogilise tasakaalu eiramisest võib tuua juba muinasajast, on Eesti aladel elatud suhteliselt loodusega tasakaalustatult. Siinsetele maastikele on ikka iseloomulik olnud mosaiiksus. Põllud, heinamaad ja karjamaad on vaheldunud metsade ja soodega. Metsade ökoloogilised kaitsefunktsioonid muutusid aktuaalseks tehnoloogia arengu ja industrialiseerimise käigus alates 19
Nõukoguks, linna- ja vallavalitsused täitevkomiteedeks. 2. Kõigi asutuste peaülesandeks oli täita Moskva korraldusi. 3. Eestimaa Kommunistlik Partei oli ainus lubatud erakond ja n-ö ühiskonna juhtiv ja suunav jõud. Muutused majanduses: 1. Algas riigistamine: maareform (talunikud olid varem maaomanikud, nüüd aga maakasutajad), talude maksimaalne lubatud suurus oli 30 ha, jagati maad senistele sulastele ja kehvikutele. 2. Riigistati ka pangad, tööstus-, kaubandus- ja transpordiettevõtted, kirjastused, apteegid, hotellid jne. 3. Järsk hinnatõus 4. Kroon asendus rublaga. 5. Kaupade defitsiit. Muutused kultuurielus: 1. Koolides hakati õpetama marksismi-leninismi ja Nõukogude Liidu ajalugu ja konstitutsiooni. 2. Teatrites, kinodes hakati esitama Nõukogude autorite loomingut. 3
vähendamine tähendas tööliste võimekuse vähenemist ostmaks põllumaj toodangut. Tekkis tüüpiline ületootmiskriis. Kõrgemad asutused otsustasid uuesti tööstuskaupade hindu alandada varasema määrani, kriis möödus üsna kiiresti ja märkamatult. Kas oli maj alane asjatundmatus või soov NEP-i eemaldada, on kahtlane küsimus. 1925 suurendati oluliselt jõukate talude (kulakutalude) maksukoormust, tõsteti ühel hetkel mitmekordseks võrreldes varasemaga, samal ajal kaotati maksud kehvikutele. Käärid olid eriti suured. Juba kodusõjast alates oli riik hoolitsenud just kehvikute eest, loonud neile senisest soodsamaid tingimusi. 20Ndate keskpaigaks pidanuks kehvikute seisus olema ära kadunud, kui nad sinna ei jõudnud, siis ennekõike selle pärast, et mitte iga inimene pole suuteline oma varandust haldama ja majapidamist korraldama. Riigi poolt uuesti pöördutakse tagasi sõjakommunismi aegse
annaabi.ee 
