Eesti Vabariigi põhiseadusest maksusid puudutavad sätted: VII. peatükk SEADUSANDLUS § 106. Rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi. § 110. Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust ega põhiseaduse §-s 104 loetletud seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet. VIII. peatükk RAHANDUS JA RIIGIEELARVE § 113. Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. XIV. peatükk KOHALIK OMAVALITSUS § 157. Kohalikul omavalitsusel on iseseisev eelarve, mille kujundamise alused ja korra sätestab seadus. Kohalikul omavalitsusel on seaduse alusel õigus kehtestada ja koguda makse ning panna peale koormisi. Mõisted: 1. Füüsiline isik- inimene 2
tänapäeval on see muutunud, kuna meie riik on muutunud rohkem demokraatlikuks ja saanud iseseisvaks. Praeguses koolis arutatakse palju erinevate reeglite, õiguste ja kohustuste üle. Usun, et tulevikus muutuvad koolide sisekorraeeskirjad pigem karmimaks, kuna sisekorraeeskirjad on hetkel liiga kerged ja õpilastel on üleliia õigusi, mis segavad tegelikku õppimist.. Tänapäeval on koolides palju sisekorda kehtestavaid reegleid ja kindlasti neid lisatakse veel. Hetkel arutatakse palju õpilaste vabaduste üle, kas need on liiga karmid või kerged. Hetkel on võimalik Tallinna Arte Gümnaasiumi õpilastel saada kooli juhtkonnalt ja õpetajatelt teavet õppimise kohta, valida kooli õppekavas fikseeritud õppesuundi, teha ettepanekuid koolikorra parandamiseks, osaleda kooli ringides ja kasutada kooli ruume, rajatisi ja vahendeid. Tulevikus võiks need kindlasti veel alles olla, kuna need
Nii kuulamisoskus, kehtestamisoskus, probleemide lahendamise oskus, kui ka sõnaosavus on peamised oskused, mis eri olukordades suurimateks abimeesteks on, kui osata neid õigel ajal ja õiges olukorras rakendada. Kui ei osata õiget oskust mõnes olukorras rakendada, võib endale kasu tegemise või kellegi abistamise asemel hoopis kahju tekitada. Samuti on suhtlemise juures väga oluline roll ka enesekehtestamisel. Iga inimene kehtestab end erinevalt, on nii alistuvaid, kehtestavaid kui ka agresiivseid suhtlejaid. Äärmuslikud on alistuvad ja agressiivsed suhtlejad, kuid vahepealne, mis tundub kõige õigem viis suhtlemiseks, on kehtestav suhtleja. Alistuvad inimesed väldivad vastutust ja konflikte ning teenivad teiste heakskiitu oma ebaisekale käitumisele. Kui teda piisavalt manipuleerida, teeb ta kõik mida sa tahad, et ta teeks, ta jätab oma elu elamata ja tekitab teistes oma käitumisega ärritust
riiklike vajaduste korral anda seaduse jõuga seadlusi, mis kannavad Riigikogu esimehe ja peaministri kaasallkirja (§ 109) Kui Riigikogu on kokku tulnud, esitab Vabariigi President seadlused Riigikogule, kes võtab viivitamatult vastu nende kinnitamise või tühistamise seaduse. - Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust ega põhiseaduse §-s 104 loetletud seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet (§ 110) • Algatab põhiseaduse muutmist (§ 78 p 8) • Riigikogu erakorraliste valimiste väljakuulutamine pärast umbusaldusavaldust - kuulutab välja Riigikogu korralised valimised ja vastavalt põhiseaduse §-dele 89, 97, 105 ja 119 Riigikogu erakorralised valimised ( § 78 p 3) • Erakorralise istungjärgu kokkukutsumine - teeb Riigikogu esimehele ettepaneku Riigikogu erakorralise istungjärgu kokkukutsumiseks vastavalt põhiseaduse §-le 68
presidential aga dekreediõigus igal ajal, kuid seal on seadlusel väiksem jõud kui seadusel. Presidendi seadlusele annavad kaasallkirjad(kontrasignatuurid) Riigikogu esimees ja peaminister, sest riigipea ei kanna poliitilist vastutust oma otsuste eest. Riigikogu tuleb kokku, president esitab seadlused, ja Riigikogu võtab vastu neid kinnitava või tühistava seaduse(Riigikogu kontrollõigus). Seadlusega ei saa kehtestadada/muuta/tühistada põhiseadust, riiklikke makes kehtestavaid seadusi ja riigieelarvet. Vabariigi presidendi otsused ja käskkirjad on individuaalsed aktid, need ei oma normatiivset sisu. Otsusega nimetab president ametisse kõrgemaid ametiisikuid ja kohtunikke, kuulutab välja seadusi, annab armu jne, käskkirju annab ta Eesti riigikaitse kõrgeima juhi funktsioonides. III Määrus Täidesaatva võimuorgani normatiivakt, mis on juriidiliselt jõult seadusest ja seadlustest madalam
Kui Riigikogu ei saa kokku tulla, võib President edasilükkamatute riiklike vajaduste korral anda seaduse jõuga seadlusi, mis kannavad Riigikogu esimehe ja peaministri kaasallkirja. Kui Riigikogu on kokkutulnud , esitab President seadlused Riigikogule, kes võtab viivitamatult vastu nende kinnitamise või tühistamise. Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada Põhiseadust ega Põhiseaduses loetletud seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet. 72. Eriningimustel vastuvõetavate seaduste iseloomustus: Seaduste vastuvõtmise korra sätestab Riigikogu kodukorra seadus. Ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega saab vastu võtta ja muuta järgmisi seadusi: kodakondsuse seadus; Riigikogu valimise seadus; Vabariigi Presidendi valimise seadus; kohaliku omavalitsuse valimise seadus; rahvahääletuse seadus; Riigikogu kodukorra seadus ja
Seadlus on riigipea õiguse rakendamise akt. Seadlus kui seadusjärgne akt on oma juriidiliselt jõult seadusest madalam. EV President võib anda seaduse jõuga seadlusi, kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja seadluse andmiseks on tekkinud edasilükkamatud riiklikud vajadused. Presidendi dekreedile annab kaasallkirja peaminister, viimase puudumisel asjaomane minister. Presidendi seadlustega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust, põhiseaduses loetletud seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet. Määrus on täidesaatva riigivõimu normatiivakt. Juriidiliselt jõult on seadusest ja seadlusest madalam. Määruste andmise õigus on Eestis Vabariigi Valitsusel, ministritel ning kohaliku omavalitsuse täitevorganil. Määruses peab viitama seadusesättele, mille alusel määrus on antud. 3. SEADUSLOOME PROTSESSI ETAPID EESTIS 1) Seaduse algatamine. Seaduse algatamise õigus on Riigikogu liikmel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu
asjaomane minister. Kui Riigikogu on kokku tulnud, esitab Korrahaldus Vabariigi President seadlused Riigikogule, kes võtab viivitamatult Soodustav haldus vastu nende kinnitamise või tühistamise seaduse. Presidendi Juhtimishaldus seadlustega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust, Maksuhaldus põhiseaduses loetletud seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi Personalihaldus ega riigieelarvet. Haldusõiguse mõiste ja süsteem Määrus on täidesaatva riigivõimu normatiivakt. Juriidiliselt jõult on Haldusõiguse mõiste seadusest ja seadlusest madalam. Määruste andmise õigus on Eestis HÕ reguleerib riigi täitev korraldavat tegevust, sõltumata Vabariigi Valitsusel, ministritel ning kohaliku omavalitsuse riigiorganitest, kes seda teostavad.
Seadluse andmine on praktikas väga piiratud. Presidendi seadlusele annavad kaasallkirjad ka Riigikogu esimees ja peaminister. Kaasallkirja e. kontrassignatsiooni instituut tuleneb asjaolust, et riigipea poliitiliselt ei vastuta oma otsuste eest. Kaasallkirjaga võtavad tema eest vastutuse enda peale need isikud, kes kannavad poliitilist vastutust. Presidendi seadlustega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust, aga samuti põhiseaduse §104 loetletud seadusi ning riiklike makse kehtestavaid seadusi. Seadusandliku protsessi staadiumid. 1. Seaduseelnõu algatamine, algatuse õigus on riigikogu liikmetel, riigikogu fraktsioonil, riigikogu komisjonil, vabariigi valitsusel ja presidendil põhiseaduse muutmiseks. 2. Seaduseelnõu arutamine. Seaduseelnõu arutamine algab pärast selle esitamist riigikogule. Eelnõu antakse koos seletuskirjade ja muude vajalike lisadega riigikogu juhatusele. 3. Eelnõu vastuvõtmine seadusena. Eelnõu vastuvõtmine (seadusena) toimub hääletamise teel
juriidiline jõud sõltub riigipea õiguslikust seisundist, mis on kindlaks määratud põhiseaduses. Eesti vabariigi põhiseaduse järgi võib president seadlusi vastu võtta eriolukorras (edasilükkamatud riiklikud vajadused), kui riigikogu ei saa kokku tulla. Kehtib vaid teatud aja(kuni RK saab kokku tulla). Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada Põhiseadust ega Põhiseaduses loetletud seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet. 42 Seadusandliku protsessi staadiumid – 1. Seaduse algatamine - 2. Seaduseelnõu arutamine 3. Seaduse vastuvõtmine 4. Seaduse väljakuulutamine 5. Seaduse avaldamine - 43 Normatiivakti kehtivuse kolm dimensiooni – (alates lk 72 õigusõpetus) 1. Ajaline piir – on määratud akti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega, jõustumise
juriidiline jõud sõltub riigipea õiguslikust seisundist, mis on kindlaks määratud põhiseaduses. Eesti vabariigi põhiseaduse järgi võib president seadlusi vastu võtta eriolukorras (edasilükkamatud riiklikud vajadused), kui riigikogu ei saa kokku tulla. Kehtib vaid teatud aja(kuni RK saab kokku tulla). Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada Põhiseadust ega Põhiseaduses loetletud seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet. 42 Seadusandliku protsessi staadiumid  1. Seaduse algatamine - 2. Seaduseelnõu arutamine 3. Seaduse vastuvõtmine 4. Seaduse väljakuulutamine 5. Seaduse avaldamine - 43 Normatiivakti kehtivuse kolm dimensiooni  (alates lk 72 õigusõpetus) 1. Ajaline piir  on määratud akti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega, jõustumise
Seadluse andmine on praktikas väga piiratud. Presidendi seadlusele annavad kaasallkirjad ka Riigikogu esimees ja peaminister. Kaasallkirja e. kontrassignatsiooni instituut tuleneb asjaolust, et riigipea poliitiliselt ei vastuta oma otsuste eest. Kaasallkirjaga võtavad tema eest vastutuse enda peale need isikud, kes kannavad poliitilist vastutust. Presidendi seadlustega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust, aga samuti põhiseaduse §104 loetletud seadusi ning riiklike makse kehtestavaid seadusi. 43. Seadusandliku protsessi staadiumid 1) Seaduseelnõu algatamine, algatuse õigus on riigikogu liikmetel, riigikogu fraktsioonil, riigikogu komisjonil, vabariigi valitsusel ja presidendil põhiseaduse muutmiseks. 2) Seaduseelnõu arutamine. Seaduseelnõu arutamine algab pärast selle esitamist riigikogule. Eelnõu antakse koos seletuskirjade ja muude vajalike lisadega riigikogu juhatusele. 3) Eelnõu vastuvõtmine seadusena
edasilükkamatute riiklike vajaduste korral anda seaduse jõuga seadlusi, mis kannavad Riigikogu esimehe ja peaministri kaasallkirja. Kui Riigikogu on kokku tulnud, esitab Vabariigi President seadlused Riigikogule, kes võtab viivitamata vastu nende kinnitamise või tühistamise seaduse. §110. Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust ega põhiseaduse §-s 104 loetletud seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet. VIII peatükk RAHANDUS JA RIIGIEELARVE §111. Eesti raha emissiooni ainuõigus on Eesti Pangal. Eesti Pank korraldab raharinglust ja seisab hea riigi vääringu stabiilsuse eest. §112. Eesti Pank tegutseb seaduse alusel ja annab aru Riigikogule. §113. Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. §114. Riigi vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra sätestab seadus.
edasilükkamatute riiklike vajaduste korral anda seaduse jõuga seadlusi, mis kannavad Riigikogu esimehe ja peaministri kaasallkirja (§ 109) Kui Riigikogu on kokku tulnud, esitab Vabariigi President seadlused Riigikogule, kes võtab viivitamatult vastu nende kinnitamise või tühistamise seaduse. - Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust ega põhiseaduse §-s 104 loetletud seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet (§ 110) · Algatab põhiseaduse muutmist (§ 78 p 8) · Riigikogu erakorraliste valimiste väljakuulutamine pärast umbusaldusavaldust - kuulutab välja Riigikogu korralised valimised ja vastavalt põhiseaduse §- dele 89, 97, 105 ja 119 Riigikogu erakorralised valimised ( § 78 p 3) · Erakorralise istungjärgu kokkukutsumine - teeb Riigikogu esimehele ettepaneku Riigikogu erakorralise istungjärgu kokkukutsumiseks vastavalt põhiseaduse §-le 68
riigikontrolöri, õiguskantsleri ning kaitseväe juhataja ametisse nimetamiseks. Õigus ametiisikuid ametisse nimetamast keelduda juhul, kui nimetamine oleks vastuolus seadusega või riigi huvidega 109. VP veto Eestis: kas ja kuidas piiratud, mida kontrollib VP seaduse väljakuulutamisel Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa kehtestada,muuta ega tühistada põhiseadust ega põhiseaduse paragrahvis 104 loetletud seadusi,riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarved. Presidendil on kontrolliõigus nii materiaal- kui ka protsessuaalõiguslike sätete üle. Kui Riigikogu presidendi poolt väljakuulutamata jäetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu võtab, kuulutab president selle välja või pöördub Riigikohtu poole taotlusega tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui Riigikohus leiab, et seadus on põhiseadusega kooskõlas, kuulutab president selle välja. 110
poliitilist vastutust. Peaministri puudumisel asjaomane minister. Põhiseaduse §109 kehtestab, et kui Riigikogu on kokku tulnud, esitab president seadlused riigikogule, kes võtab viivitamatult vastu nende kinnitamise või tühistamise. Seega jäetakse kontrolli õigus Riigikogule. Seega muutub Riigikogu esimehe allkiri eriti omapäraseks. Presidendi seadlustega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust, aga samuti põhiseaduse §104 loetletud seadusi ning riiklike makse kehtestavaid seadusi. Vabariigi Presidendi otsused ja käskkirjad on individuaalsed aktid, need ei oma normatiivset sisu. Otsusega võib nimetab Vabariibi President ametisse kõrgemaid ametiisikuid ja kohtunikke, kuulutab välja seadusi, annab armu ja täidab muid põhiseaduslikke ülesandeid, käskkirju annab ta Vabariigi Presidendi Kantselei tegevuse korraldamiseks. Määrus on täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja riigipea normatiivsest aktist madalam
esimehe, Eesti panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ning kaitseväe juhataja ametisse nimetamiseks. Õigus ametiisikuid ametisse nimetamast keelduda juhul, kui nimetamine oleks vastuolus seadusega või riigi huvidega. 68. VP veto Eestis – kas ja kuidas piiratud, mida kontrollib VP seaduse väljakuulutamisel? Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa kehtestada,muuta ega tühistada põhiseadust ega põhiseaduse paragrahvis 104 loetletud seadusi,riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarved. Presidendil on kontrolliõigus nii materiaal- kui ka protsessuaalõiguslike sätete üle. Kui Riigikogu presidendi poolt väljakuulutamata jäetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu võtab, kuulutab president selle välja või pöördub Riigikohtu poole taotlusega tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui Riigikohus leiab, et seadus on põhiseadusega kooskõlas, kuulutab president selle välja. 69
esimehe, Eesti panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ning kaitseväe juhataja ametisse nimetamiseks. Õigus ametiisikuid ametisse nimetamast keelduda juhul, kui nimetamine oleks vastuolus seadusega või riigi huvidega. 68. VP veto Eestis  kas ja kuidas piiratud, mida kontrollib VP seaduse väljakuulutamisel? Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa kehtestada,muuta ega tühistada põhiseadust ega põhiseaduse paragrahvis 104 loetletud seadusi,riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarved. Presidendil on kontrolliõigus nii materiaal- kui ka protsessuaalõiguslike sätete üle. Kui Riigikogu presidendi poolt väljakuulutamata jäetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu võtab, kuulutab president selle välja või pöördub Riigikohtu poole taotlusega tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui Riigikohus leiab, et seadus on põhiseadusega kooskõlas, kuulutab president selle välja. 69
kui lihthäälte enamusega vastuvõetud.). Nn konstitutsioonilised seadused. Taolised seaduse on loetletud PS §104. o Seadlus  v orm, mille kaudu president kehtesta õigusnorme. Juriidiliselt jõult on võrdsed seadusega. Seadlusega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust põhiseaduse § 104 loetletud seadusi  nn. konstitutsioonilisi seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi, riigieelarvet. Seadlusi võib anda üksnes erakorralistes oludes  kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja selleks on edasilükkamatud riiklikud vajadused. Seadlus on seadus materiaalses mõttes (st sisaldab õigusnorme). o Määrused  eksekutiivorgani poolt välja antud õigusakt (vorm), mis sisaldab õigusnorme  jällegi materiaalsed seadused. Kuna EV pole sätestanud õigusnormi
Seadlus - ehk dekreet on riigipea, presidendi õigusnorme sisaldav õigusakt (üldakt), sisult seaduse jõuga õigusakt. Vabariigi Presidendi seadlusele annavad kaasallkirja Riigikogu esimees ja peaminister. Kui Riigikogu on kokku tulnud, esitab Vabariigi President seadlused Riigikogule, kes võtab viivitamatult vastu nende kinnitamise või tühistamise seaduse. Presidendi seadlustega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada PS-i, samuti konstitutsioonilisi seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet. Erakorraline dekreet  Presidendil õigus vastu võtta, kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmnevad edasilükkamatud riiklikud vajadused. Hädadekreet - Presidendil õigus vastu võtta, kui edasilükkamatud riiklikud vajadused ilmnevad Vabariigi Valitsuse poolt välja kuulutatud eriolukorras, kus Riigikogu ei saa või ei jõua kokku tulla. Määrus  täidesaatva riigivõimu organi üldakt, mis juriidilise jõu poolest on
Vabariigi Presidendi seadlus jõustub kümnendal päeval pärast selle avaldamist Riigi Teatajas, kui seadluses ei ole sätestatud teisiti . Kui Riigikogu on kokku tulnud, esitab Vabariigi President seadlused Riigikogule, kes võtab viivitamata vastu nende kinnitamise või tühistamise seaduse. Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust ega seadusi, mida saab vastu võtta või muuta ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet. Määrused on õiguse allikad, mida annavad seaduse alusel ja täitmiseks valitsus ja ministrid. Valitsusel ja ministritel on õigus anda intra legem määrusi. Valitsuse ja ministrite määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avaldamist Riigi Teatajas, kui määruses ei ole teisiti sätestatud. Kohaliku tähtsusega küsimuste korraldamiseks või seaduses sätestatud juhtudel on õigus anda määrusi ka kohalike omavalitsuste volikogudel
PS-i alusel võib järeldada, et presidendil on õigus vastu võtta: erakorralisi dekreete  kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmnevad edasilükkamatud riiklikud vajadused. hädadekreete  kui edasilükkamatud riiklikud vajadused ilmnevad VV poolt välja kuulutatud eriolukorras, kus Riigikogu ei saa või ei jõua kokku tulla. Presidendi seadlustega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada PS-i, samuti konstitutsioonilisi seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet. Määrus  täidesaatva riigivõimu organi üldakt, mis juriidilise jõu poolest on seadusest ja riigipea üldaktist madalama õigusjõuga. Määruse andmise õigus Eestis on oma seadusega määratud pädevuse piires: · Vabariigi Valitsusel, · ministritel, · kohaliku omavalitsuse volikogul · omavalitsuse täitevorganil (valla  või linnavalitsusel) jt. Vabariigi Valitsus annab määrusi "seaduse alusel ja täitmiseks"
1 3.4. seadlusandlus (§ 78 p 7, § 109, 110) Vabariigi President annab seadlusi, kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja esinevad edasilükkamatud riiklikud vajadused. Seadlused on seaduse jõuga ning peavad kandma Riigikogu esimehe ja peaministri kaasallkirja. Vabariigi Presidendi seadlustega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada PS-st ega PS § 104 loetletud seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet. 3.5. Riigikogu erakorraliste valimiste väljakuulutamine pärast umbusaldusavaldust (§ 78 p 3, § 97 lg 4) Valitsusele või peaministrile umbusalduse avaldamise korral võib Vabariigi President kolme päeva jooksul valitsuse ettepanekul välja kuulutada Riigikogu erakorralised valimised. 3.6. Erakorralise istungjärgu kokkukutsumine (§ 78 p 5, § 68)
President. Oma juriidiliselt jõult on seadlused võrdsed seadustega. Põhiseaduse § 109 alusel võib Vabariigi President anda seaduse jõuga seadlusi. Põhiseadus on küll teatud määral piiranud nende suhete sfääri, mida saab reguleerida seadlustega. Nimetatud aktiga ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust ega põhiseaduse §s 104 loetletud seadusi (nn. konstitutsioonilisi seadusi) riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet (PS § 110). Seadluste üheks oluliseks tunnuseks on ka see, et neid võib anda üksnes teatud erakorralistes, ekstreemsetes oludes. Põhiseaduse § 109 annab seadluste andmiseks loa üksnes siis, kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja selleks on tekkinud edasilükkamatud riiklikud vajadused. Kuna seadlused põhiseaduse VII peatüki (seadusandlus) kohaselt peavad sisaldama õigusnorme, on seadluste puhul tegemist materiaalsete seadustega. Sisuliselt tähendab see
President. Oma juriidiliselt jõult on seadlused võrdsed seadustega. Põhiseaduse § 109 alusel võib Vabariigi President anda seaduse jõuga seadlusi. Põhiseadus on küll teatud määral piiranud nende suhete sfääri, mida saab reguleerida seadlustega. Nimetatud aktiga ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust ega põhiseaduse §s 104 loetletud seadusi (nn. konstitutsioonilisi seadusi) riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet (PS § 110). Seadluste üheks oluliseks tunnuseks on ka see, et neid võib anda üksnes teatud erakorralistes, ekstreemsetes oludes. Põhiseaduse § 109 annab seadluste andmiseks loa üksnes siis, kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja selleks on tekkinud edasilükkamatud riiklikud vajadused. Kuna seadlused põhiseaduse VII peatüki (seadusandlus) kohaselt peavad sisaldama õigusnorme, on seadluste puhul tegemist materiaalsete seadustega. Sisuliselt tähendab see
jõuga seadlusi, kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja seadluse andmiseks on tekkinud edasilükkamatud riiklikud vajadused. Presidendi dekreedile annab kaasallkirja peaminister, viimase puudumisel asjaomane minister. Kui Riigikogu on kokku tulnud, esitab Vabariigi President seadlused Riigikogule, kes võtab viivitamatult vastu nende kinnitamise või tühistamise seaduse. Presidendi seadlustega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust, põhiseaduses loetletud seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet. Määrus on täidesaatva riigivõimu normatiivakt. Juriidiliselt jõult on seadusest ja seadlusest madalam. Määruste andmise õigus on Eestis Vabariigi Valitsusel, ministritel ning kohaliku omavalitsuse täitevorganil. Määruses peab viitama seadusesättele, mille alusel määrus on antud. 42. Missuguseid etappe läbib seadusloome protsess Eestis? Seaduse väljatöötamise menetluses eristatakse järgmisi seadusandliku protsessi staadiume:
2. rahvaesindus -- rahval on parlamendina esindusorgan. 3. võimude lahusus (seadusandlik, täitevvõim, kohtuvõim on eri riigiorganid). Alati seda ei ole, näiteks Suurbritannias. 4. isikute võrdõiguslikkus ja õiguste ja vabaduste tunnustamine riigi poolt (ka juriidiliste isikute puhul). Sellised üldprintsiibid on normiks ülejäänud normide tõlgendamisel ja peaks tingima printsiipe detailiseerivate normide kehtestamise. Kui neid printsiipe kehtestavaid norme ei ole, siis vastavad printsiibid kujutavad endast lihtsalt deklaratsiooni. Sotsialistlike riikide põhiseadustele oli omane mõnede ideoloogiliste printsiipide kirjutamine põhiseaduse teksti, kusjuures nende ideoloogiliste printsiipide iseloom ja rakenduspraktika oli selline, et eelpoolnimetatud demokraatlikke printsiipe ei saanud rakendada. Näiteks kehtestati marksistliku partei
Vabariigi Presidendi seadlus jõustub kümnendal päeval pärast selle avaldamist Riigi Teatajas, kui seadluses ei ole sätestatud teisiti. Kui Riigikogu on kokku tulnud, esitab Vabariigi President seadlused Riigikogule, kes võtab viivitamata vastu nende kinnitamise või tühistamise seaduse. Põhiseaduse § 110 kohaselt ei saa Vabariigi Presidendi seadlusega kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust ega põhiseaduse §-s 104 loetletud seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet. Õigusaktide hierarhia Õigusaktide hierarhia on järgmine: põhiseadus, Euroopa Liidu õigus, välisleping, seadused ja seadlused, Vabariigi Valitsuse määrused ning ministri määrused. Õiguse üldaktide kõrval on ka õiguse üksikaktid, mida antakse seaduse alusel ning mis asuvad hierarhias seadustest ja määrustest allpool. Iga tasandi õigusaktid peavad olema kooskõlas kõrgema tasandi õigusaktidega.
annaabi.ee 
