Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Berti-päevik (0)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes on selle raamatu autor?
  • Kui vana on Bert seda päevikut kirjutades?
  • Miks Bertile enda nimi ei meeldi?
  • Mida nimetas Bert strumpimiseks?
  • Miks naelutas Bert isa sussid elutoa põranda külge?
  • Kus veetis Bert lihavõttepühad?
  • Mida tegi Ake 5a ja 5b klassi vahelise jalgpallimatsi ajal?
  • Miks Bert arvas et Nadja Nilssoniga on ohtlik sõbrustada?

Lõik failist

Berti päevik
Kes on selle raamatu autor?
Selle raamatu autorid on Sören Olsson ja Anders Jacobsson
Kui vana on Bert seda päevikut kirjutades?
Bert on seda päevikut kirjutades 11 aastane.
Miks Bertile enda nimi ei meeldi?
Bertile ei meeldinud oma nimi, sest see algab B- tähega ja lõpeb T-ga selle kõla on sarnane ühe kehaosa nimetusele
Kuidas
Berti-päevik #1 Berti-päevik #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 96 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 279133 Õppematerjali autor
Berti päevik. Vastused saab õpetaja poolt esitatud küsimustele.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
rtf

Bert ja vennad

Nordin(on Berdi parimsõber,kes on alati Berdi kõrval),Nadja Nilsson(Berdi pruut),Väike-Erik Linstett(samuti Berdi parimsõber),Nadja kolm räkkaritest venda:Roffe,Ragge ja Reinhold,Klimp(keda kõik kartsid,kuna lõi kõiki ja oli teistest tugevam),teised koolikaaslased(klassiõed ja klassivennad),Linda(Ake pruut,raamatu lõpus) Raamatust: Raamat on üles ehitatud päevikuna,kuid mitte täitsa päevikuna nagu Bert ütleb see on lihtsalt üks musta värvi märkmik. Bert kirjutab sinna oma mõtteid ja päeva sündmusi ja asju/tegemisi mida peab ta veel tegema või on juba teinud.Bert on 12aastat 3kuud ja 17päeva vana,kes elab Rootsis,vendi ja õdesid tal pole.Ta kandis prille ja oli arg poiss.Ta korrutab raamatu vältel palju kordi,et poistel pole kombeks päevikut pidada ja sellest et tema peab ei tohi keegi kunagi teada saada.Iga uus lõik algab uue päevaga ja kuupäevaga jutt kestab pühapäevast 7.juuni kuni pühapäevani 23

Kirjandus
thumbnail
20
docx

Raamat Nullpunkt

vanemad on nädalavahetusel kodust ära. Reelika ütleb, et siis on asi otsustatud pidu toimud tema juures. Kuigi J on siiani häbenenud oma mitte kõige paremas korras ja järjel kodu ja pole kedagi sinna kutsunud ja ütleb et see ei ole just superluks, aga Reelika sõnade peale, et keda see huvitab jääbki kokkulepe jõusse ja sellest antakse ka teistele teada. -12. J koduukse taha tulevad põhikooliaegsed sõbrad Esko ja Bert. Viimasega ei ole J tahtnud juba peale 5 klassi suhelda kuigi olid varem parimad sõbrad, sest Berti ei käi enam koolis- töötab kuskil koristusfirmas, ärandab vahest autosid ja vahendab varastatud autosid. Nad tahavad, et J tuleks nendega kaasa Jansa poole jooma. J ei taha, aga kuna midagi teha ei ole läheb kaasa. Jansa on Jaanika tema ema elab enamasi Oslos ja seetõttu ei tea, mis elu tütar üksi olles elab. Jansa tegeleb Antsuga- müüb amfetamiini

Kirjandus
thumbnail
134
docx

Lugemispäevik

Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................

Alusharidus
thumbnail
38
doc

Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega

HTOS.02.244 MAAILMA LASTEKIRJANDUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm vanimast eeposest. Gilgameš - kangelane oli Sumeri Uruki linna valitseja 3. aastatuhandel eKr. Koos oma parima sõbra, metsinimese Enkiduga elas Gilgameš läbi rea seiklusi. Koos võitsid nad koletise Humbaba ja pärast seda, kui Gilgameš oli tagasi lükanud jumalanna Ištari abieluettepaneku, tapsid taevase sõnni. Kui Endiku suri, asus Gilgameš otsima igavest elu. Jõudnud turvaliselt üle Surmavete, kohtas ta surematut meest Utnapištimit , kes jutustas Gilgamešile, kuidas tema ja ta perekond elasid üle suure veeuputuse. Utnapištim ütles, et igavese nooruse taim kasvab merepõhjas. Gilgameš leidis selle, kuid kui ta end ühel põllul pesi, sõi madu tema väärtusliku taime ära ning ta pidi tühjade kätega Urukisse tagasi minema. Gilgameši arvastuseotsing oli olnud asjata.Gilgameš otsib elu mõtet. Teda piinab küsimus, mis jääb inimesest järele pärast tema surma. Pöördub tagasi t

Lastekirjandus
thumbnail
404
pdf

SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL

TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu

Pedagoogika
thumbnail
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu
thumbnail
120
pdf

Õpetajaraamat

ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus

Eesti keel
thumbnail
74
pdf

Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun