neeldumismaksimune pole enam näha, siis on küvett puhtaks saanuud Isoamüülakohol 33306,87 O-H (m) 2958,34 (vesinkside) C-H (s) 2852,73 C-H (s) 1448,08 CH3 (m) Ained 1.Isoamüül alkohol-isoamyl alcohol-C5H12O M(C5H12O)= 88.1492 g/mol =0.809 g/cm3 CAS: 123-51-3 Keemistemp=130 0 C Sulamistemp= -117 0 C Lahustuvus vees:lahstub, 54 mg/ml Ohtlikkus:alkoholi sisaldusega värvitu vedelik, mis võib põhjustada köhimist Kasutatud kirjandus. 1.http://chemfinder.cambridgesoft.com/result.asp 2.http://riodb01.ibase.aist.go.jp/sdbs/cgi-bin/direct_frame_top.cgi Bensiil 1669,87 3069,24 C=O (s) 1569,54 877,7 (s) CH2 (m) Aromaatne
AS INGLE OHUTUSKAART Vastavalt EL direktiivile 91/155. Kooskôlas SOM määrusega nr. 37 26.05.2000 Koostamise aeg: 19.05.2004 Lk. 1 (4 ) Toote nimetus: NAATRIUMATSETAAT 1. Identifitseerimine: Kemikaali nimetus Naatriumatsetaat Firma identifikatsioon AS INGLE Aadress ja tel.nr. Ingliste 79004, Rapla maakond, EESTI, tel. (372 48) 42214 Hädaabi tel.nr. 112 2. Koostis: Keemiline nimetus Naatriumatsetaat Sünonüüm Äädikhappe naatriumsool Keemiline olemus Orgaaniline ( karbosüülhappe) sool
· Destilleerimine · Aurutamine · Jaotuslehter LAHUSED Mõisted · Lahus Kahest või enamast ainest koosnev ühtlane segu. · Lahusti Aine, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud. · Lahustunud aine Aine, mis on lahustis ühtlaselt jagunenud. · Küllastunud lahus Lahus, lahustunud aine sisaldus antud tingimustel on maksimaalne. · Küllastumata lahus Lahus, milles antud tingimustel saab veel ainet lahustada. · Lahustuvus Suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti (või lahuse) koguses kindlal temperatuuril. · Pihussüsteem ehk pihus Segu, milles üks aine on suhteliselt ühtlaselt pihustunud teises. · Kolloidlahus - Pihus, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 10-7 10-5 cm. · Aerosool Vedelik on pihustunud gaasis. · Emulsioon Vedelik on pihustunud vedelikus. · Suspensioon Tahke aine on pihustunud vedelikus.
OMADUS METALL MITTEMETALL Välimus läikiv enamasti mitteläikiv(jood on üks eranditest) Agregaatolek tahked (v.a elavhõbe) tahke või gaasiline(broom on ainuke vedelik) Elektrijuhtivus hea halb(v.a grafiit) Sepistatavus hea halb Venitatavus hea halb Sulamistemperatuur üldiselt kõrge üldiselt madal Keemistemperatuur üldiselt kõrge üldiselt madal 10. Allotroopia on nähtus, kus üks ja sama element esineb mitme erineva lihtainena
pimedas helenduva fosfori koosises tsinksulfiidii, mida aktiveerib aktiivne triitiumiühend Vesiniku isotoopdest moodustvad ühendid Lihtained H2, HD, D2, HT, DT.T2 Kui pead arvutama molaarmass, siis arvesta massiarvudega: M(H2) = 2*1 = 2 g/mol M(HD) = 1 + 2 = 3 g/mol M(D2) = 2*2 = 4 g/mol Molaarruumala normaaltingimustel on 22,4 dm3/mol D sisaldus vesinikus on 1,1-1,6 * 10-3 aatomprotsenti D2 Stabiilne ( mittradioaktiivne) Gaas, keemistemp -249,8 0C Sisaldus looduslikus vesinikus 0,0156% M(D2) = 2*2 = 4 g/mol T2 Poolestusaeg 12,33 aastat Moodustub atmosfääri ülemistes kihtides kiirguse mõjul Maailmameres umbes 250 kg, Magevees 45 kg, Atmosfääris umbes 3kg M(T2) = 2*3 = 6 g/mol Valem või tähis Nimi Tuuma Tuumas Elekton Keskmine
............................... 3 Füüsikalis-keemilised omadused........................................................................... 3 Kineetika ja metabolism......................................................................................... 4 Käitumine looduses................................................................................................ 5 Toksilisuse (mürgisuse) andmed kemikaali kohta...................................................6 Reproduktiivsüsteemi toksilisus, genotoksilisus ja mutageensus........................6 ............................................................................................................................ 6 Kantserogeensus................................................................................................. 7 Ökotoksikoloogia................................................................................................. 7 Muud toksilised effektid.....................................................
saastumine kantserogeensete ainetega; haiguste levik. 17. Keskkonnaprobleemid Eestis. põlevkivi kaevandamine ning põletamine; liigne metsade raie; õhusaastumine saasteallikatest (transport); veereostus; läänemere reostumine; jäätmete teke ning ebaseaduslik ladustamine; jõgede ja järvede eutrofeerumine. 18. Vee omadused. Läbipaistev, värvusetu vedelik, parim lahusti, polaarne molekul, moodustab vesiniksidemeid, Sulamistemp 0 0C. Keemistemp 100 0C. Kapillaarsus, Juhib elektrit, Kõrge soojusmahtuvus. Esineb sisehõõre, 19. Kuidas saab hinnata hüdrofoobsust? aine jaotumine kahefaasilises süsteemis oktanool- vesi, K väärtus sõltub solvendist. Kow=Coktanoolis/Cvees. 20. Puhta aine ja segu erinevus. PUHAS AINE- homogeenne, SEGU- heterogeenne. 21. Vee peamised kvaliteedi näitajad. Hägusus, lõhn, maitse, värvus, Elektrijuhtivus, Läbipaistvus, Kuivjääk, Oksüdeeritavus, pH (tavaliselt piirides 5,5-7,5), Karedus. 22
· Peamised koostisosad: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3-, - tihedus · värvusetu vedelik Cl-, SO42-, H+, OH-, lisaks tahked peendisperssed ained - sulamis- ja keemistemperatuur (muda, savi, Fe(OH)3 jt.) ja mikroorganismid. - kokkusurutavus · parim lahusti - elektrijuhtivus · Põhjavesi: Mg2+, Na+, K+, H2O, Cl-, SO42-, HCO3-, H+, OH-, ... Fe2+. · Põhjavee kokkupuutel õhuga KEEMILISED 2Fe2+ + ½ O2 + H2O 2Fe3+ + 2OH- - Lahustuvus · Vee kuumutamisel üle 65 °C HCO3- laguneb: - pH HCO3- H+ + CO32- - Reaktsioonid teiste ühenditega
Keemia ja materjaliõpetus HCl, HNO3 (pH=1,0). Kui a)pH=2,7, siis [H+]=102,7=501mol/l b)kui pH=8,8, siis [H+]=6,3*108mol/l c)kui pH=12,8, siis [H+]=6,3*1012mol/l. 7. Gaasi ja auru mõiste Gaas: aine, mis norm rõhul 1 atm ja toatemp (18-23 °C) on täielikult gaasilises olekus (ainel pole kindlat ruumi ega kuju). Aur: selline aine gaasilises olekus, mille keemistemp on kõrgem kui toatamp nt veeaur (st gaasilises olekus olevad ained, mis tavatingimustes on kas vedelad või tahked, nt vesi (vedel), jood (tahke)). Omadused: l) gaaside võime paisuda ja kokkusurutavus; 2) gaasidel ei ole kindlat kuju, nad võtavad anuma kuju; 3) gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub (ruumala sõltub temp ja rõhust); 4) gaas avaldab anuma seintele püsivat rõhku, mis on kõikidele seintele
3. Omadused Kergeim gaas (ja üldse aine), 14,5 korda õhust kergem Molekul kaheaatomiline: H2 Parim gaasiline soojusjuht Difundeerub kergesti läbi paljude materjalide, väga “liikuv” kõrgemal temp-l läbib ka metalle Lahustub halvasti vees ja org. lahustites, hästi mõnedes metallides (Pd, Pt) Aatomi H ja molekuli H2 mõõtmed väga väikesed, molekulis sidemeenergia kõrge: raskesti polariseeritav Neist omadustest tingitud vähene lahustuvus, madal keemis- ja sulamistemp. Atomaarne vesinik Protsess H2 → 2H (väga endotermil.) algab alles üle 2000C; täielikult atomaarne u. 5000C juures (elektrikaares) protsessid 2H → H2 ; H2 + ½O2 → H2O – äärmiselt eksotermil. Kuid atomaarne vesinik võib in statu nascendi vähesel määral tekkida paljudes protsessides (hape + metall, vabanemine metalli (Pd, Pt) pinnalt jmt.). Atomaarne vesinik – paljudes protsessides väga aktiivne
Polaarne molekul, moodustab vesiniksidemeid. 9. Kuidas saab hinnata hüdrofoobsust? Pikk süsinike ahel, ei lahustu vees. Aine jaotumine kahefaasilises süsteemis- oktanool- vesi. 10. Puhta aine ja segu erinevust. Puhas aine on kindla koostisega aine, koosneb ainult ühe aine osakestest. Segu koosneb aga mitmest erinevast ainest, seega koosneb erinevate ainete osakestest. 11. Vee peamised kvaliteedi näitajad. Hägusus, lõhn, maitse, värvus, elektrijuhtivus 12. Mis on pH ja kuidas seda määratakse? pH on suurus, mis iseloomustab vesinikioonide kontsentratsiooni lahuses. Lahuse pH mõõtmiseks vajatakse kahte elektroodi: üht, mille potentsiaal sõltub vesinikioonide kontsentratsioonist lahuses jaa teist võrdluses elektroodi, mille potentsiaal H+- ioonide kontsentratsioonist ei sõltu. Mõõtes nende kahe suuruste vahet leiame pH. 13. Mis on lahus? Millest see koosneb?
Reeglina ei sisalda mingisugust infot (nt: sünteetilised kiudained, määrdeõlid, plastmassid). 2)Valem a) empiiriline (lihtsaim) näitab ühendisse kuuluvate aatomite arvu vahekorda vähimate täisarvudega, ka elementide gruppide omavahelist suhet (nt: CH3 Br, C6H6, H2S) erandjuhul valem väljendab ainult molekulide koostist (gaasid, vedelikud, molekulvõrega tahked ained) (nt: N2, CH4, HCl, CH3COOH). Tahkete ioonkristallvõredega ainete puhul molekule ei eksisteeri. b) struktuurvalem lisaks elementide ja elementide gruppide näitab ka kuidas need on omavahel seotud. O=C=O 3)Tähtede ja numbrite kombinatsioon: saab identifitseerida käsiraamatute abil (nt: roostevaba teras, 301, 302, 304, CT.3, CT.45) (E 100-199 toiduvärvid). 4)Nomenklatuurnimetused: kokkulepitud on puhaste ainete nimetused. Välja on need töötatud organisatsiooni IUPAC poolt (nt: H2SO4- tetraoksasulfaat(VI)vesinik, ,,väävelhape" on lubatud). 3
Polaarne molekul, moodustab vesiniksidemeid. 9. Kuidas saab hinnata hüdrofoobsust? Pikk süsinike ahel, ei lahustu vees. Aine jaotumine kahefaasilises süsteemis- oktanool- vesi. 10. Puhta aine ja segu erinevust. Puhas aine on kindla koostisega aine, koosneb ainult ühe aine osakestest. Segu koosneb aga mitmest erinevast ainest, seega koosneb erinevate ainete osakestest. 11. Vee peamised kvaliteedi näitajad. Hägusus, lõhn, maitse, värvus, elektrijuhtivus 12. Mis on pH ja kuidas seda määratakse? pH on suurus, mis iseloomustab vesinikioonide kontsentratsiooni lahuses. Lahuse pH mõõtmiseks vajatakse kahte elektroodi: üht, mille potentsiaal sõltub vesinikioonide kontsentratsioonist lahuses jaa teist võrdluses elektroodi, mille potentsiaal H+- ioonide kontsentratsioonist ei sõltu. Mõõtes nende kahe suuruste vahet leiame pH. 13. Mis on lahus? Millest see koosneb? Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem
Fe3O4 – magnetilised omadused 14. Polümeersete materjalide üldiseloomustus. Platsid ja kummid Orgaanilised ühendid, koosnevad C, H, mittemetallid (O,N, Si) Suur molekulaarstruktuur Madal tihedus Mitte nii tugevad ja jäigad kui metallid ja keraamika Plastilised, kergesti valatavad ja vormitavad Keemiliselt inertsed, keskkonnamõjudele vastupidavad Lagunevad ja pehmenevad kõrgematel temperatuuridel Madal elektrijuhtivus Mittemagnetilised 15. Nõuded karastusjookide taara materjalidele. 1) Peab hoidma CO2, mis on rõhu all 2) Olema mitte-toksiline ja mitte reageerima joogiga, soovitatavalt taaskasutatav 3) Suhteliselt tugev 4) Odav 5) Optiliselt läbipaistev 6) Toodetav erinevates värvitoonides Metall (Al), keraamika (klaas), polümeer (polüester) 16. Komposiitide mõiste, näited. Koonsevad kahest või enamast materjalist (metall, keraamika, polümeerid)
· Läänemere reostumine · Jõgede ja järvede eutrofeerumine · Pinnase erosioon 9. Vee omadused: · Polaarne molekul · Moodustab vesiniksidemeid 10. Kuidas saab hinnata hüdrofoobsust? Aine jaotumine kahefaasilises süsteemis oktanool- vesi; K väärtus sõltub solvendist. 11. Puhta aine ja segu erinevus Puhas aine Segu- homogeenne, heterogeenne 12. Vee peamised kvaliteedi näitajad: · Hägusus · Lõhn · Maitse · Värvus · Elektrijuhtivus 13. Mis on pH ja kuidas seda määratakse Happelisus ehk pH on suurus, mis iseloomustab vesinikioonide konsentratsiooni lahuses. Lahuse pH mõõtmine: · Lahuse pH mõõtmiseks vajatakse kahte elektroodi · Üht, mille potentsiaal sõltub vesinikioonide konsentratsioonist lahuses, ja teist võrdluselektroodi, mille potentsiaal H+- ioonide konsentratsioonist ei sõltu · Mõõtes nende kahe elektroodi potentsiaalide vahet, saab suuruse, mis on otseses
Kui aurude kontsentratsioon gaasi faasis on konst, siis aurude osarõhku nim. küllastunud aururõhuks (pküll). Nt: H2O 20°C, siis Pküll = 17.5mmHg. Benseen 26.1°C, Pküll = 100mmHg. Keemine: Protsess, kus vedeliku osakesed lähevad üle gaasilisse olekusse mitte ainult vedeliku pinnalt, vaid ka vedeliku seest. Vedelik keeb, kui Pküll vedeliku pinnal saab võrdseks välisrõhuga. Puhas vesi keeb 1 atm 100°C, kui rõhk on kõrgem, siis kõrgem ka keemistemp. Keemisprotsessi ajal jääb temp samaks. Kondenseerumine: Aine taasüleminek gaasilisest olekust vedelasse tahke aine pinnal. Kondensaat kondens-protsessi produkt. Tahkumine: Vedela oleku muutmine tahkeks aine puhul, mis toatemp-l ja atmosf. rõhul on tahke.Vedelike lenduvus ühel ja samal temp-l sõltub nende vedelike keemistemperatuurist ja aurude difusioonikiirusest ümbritsevasse keskkonda. Lenduvusest saab rääkida ainult lahtises süsteemis.
orgaanilised võivad olla tuleohtlikud, toksilised ja kergesti lenduvad. Printsiibid: (Sertifikaat on ainete või materjalide iseloomustus, mis neil müümisel kaasas peab olema). Sertifikaadis antakse kõige olulisemad omadused millele ained, materjalid või tooted peavad vastama: a)agregaatolek n.t; b)värvus; c)tahke aine korral: osakese kuju, suurus, pinna iseloom; d)vedelike korral: viskoossus erinevatel temperatuuridel; e)tihedus; f)sulamistemp., keemistemp. g)koostis: kas elementide või ainete sisaldus, lisandainete sisaldused h) mitmesugune lisainfo: tule- või plahvatusohtlikkus, eripind, hoidmistingimused, säilivusaeg jm. 6) Aatom-keemilise elemendi väikseim osake, mis koosneb positiivse laenguga tuumast ja seda ümbritsevast elektronkattest. Tal on elemendile omased keemil omadused. Elektron- negatiivse elektrilanguga püsiv elementaarosake. Molekul-lihtaine või ühendi väikseim
8. Materjalide struktuur (mikro-, makro). Mikrostruktuur on aatomite tasandil struktuur. Makrostruktuur tähendab mismoodi on seotud suuremad osakesed. Makrostruktuur kihiline - so. halb omadus, sest materjal võib hakata lagunema ja korrodeeruma kihtide vahel. 9. Materjalide omadused (6 kategooriat). Mehaaniline- deformatsioon koormuste mõjul- jäikus, tugevus jm. Elektriline- elektrijuhtivus, elektrivälja mõju. Termiline- soojusmahtuvus ja –juhtivus Magnetiline- magnetvälja mõju Optiline- elektromagnetkiirguse või valguse mõju, murdumisnäitaja, peegeldumisvõime. Keemiline- keemiline koostis. 10. Tahkete materjalide klassifikatsioon keemilise koostise järgi. 1) metallid 2) keraamika 3) polümeerid 4) komposiidid- 2 või enamat materjali koos
1. Mis on keemiline omadus? Keemiline omadus aine reageerimisvõime teiste ainetega. Keemiliste omaduste hulka kuuluvad nt aine võime põleda, reageerida veega vms. 2. Mis on füüsikaline omadus? Füüsikaline omadus on omadus, mis pole seotud aine muundumisega teisteks aineteks ehk aine osalusega keemilistes reaktsioonides. 3. Loetle olulisemad füüsikalised omadused. Olulisemad füüsikalised omadused on aine värvus, lõhn, sulamis- ja keemistemperatuur, kõvadus, tugevus, elektrijuhtivus, soojusjuhtivus, lahustuvus erinevates ühendites, tihedus jms. Enamuse füüsikaliste omaduste iseloomustamiseks tuleb kasutada katsete või mõõtmiste abi, ainult väheseid saame määrata oma meeleorganite abil (lõhn, värvus). 4. Millest sõltub aine olek? Aine olek sõltub sellest, kuidas paiknevad aineosakesed. Erinevas olekus aine osakesed paiknevad erineva tihedusega, nende omavaheliste sidemete tugevus ja seetõttu ka liikumisvõime on erinevad.
10. Materjalide struktuur (mikro-, makro) Mikrostruktuur on aatomite tasandil struktuur. Makrostruktuur tähendab mismoodi on seotud suuremad osakesed. Makrostruktuur kihiline - so. halb omadus, sest materjal võib hakata lagunema ja korrodeeruma kihtide vahel. 11. Materjalide omadused (nimetada 6) Mehaaniline- deformatsioon koormuste mõjul- jäikus, tugevus jm. Elektriline- elektrijuhtivus, elektrivälja mõju. Termiline- soojusmahtuvus ja –juhtivus Magnetiline- magnetvälja mõju Optiline- elektromagnetkiirguse või valguse mõju, murdumisnäitaja, peegeldumisvõime. Keemiline- keemiline koostis. 12. Metalsete materjalide üldiseloomustus Koosnevad 1 või mitmest metallist (Fe, Al, Cu, Ti, Au, Ni) ja ka mittemetallist (C, N, O).Iseloomustab aatomite korrapärane paigutus.
ning makrostruktuurist. Mikrostruktuur on aatomite tasandil struktuur. Makrostruktuur tähendab mismoodi on seotud suuremad osakesed. Makrostruktuur kihiline - so. halb omadus, sest materjal võib hakata lagunema ja korrodeeruma kihtide vahel. 9. Materjalide omadused (6 kategooriat). Mehaaniline- deformatsioon koormuste mõjul- jäikus, tugevus jm. Elektriline- elektrijuhtivus, elektrivälja mõju. Termiline- soojusmahtuvus ja –juhtivus Magnetiline- magnetvälja mõju Optiline- elektromagnetkiirguse või valguse mõju, murdumisnäitaja, peegeldumisvõime. Keemiline- keemiline koostis. 10. Tahkete materjalide klassifikatsioon keemilise koostise järgi. 1)metallid 2)keraamika 3)polümeerid
Kasutatakse peamiselt: ➢ Vedelate värvide ja lakkide koostises värvile vajaliku viskoossuse andmiseks; ➢ Ainete selektiivseks väljaleotamiseks (ekstraheerimiseks) teistest tahketest ja vedelatest ainetest; ➢ Metallide pindade puhastamiseks õlidest ja rasvadest enne katete pealekandmist; ➢ Orgaaniliste ainete lahuste valmistamiseks. ➢ Enamikele orgaanilistele lahustitele on omane suhteliselt suur lenduvus, madalad keemistemperatuurid ja toksilisus elusorganismidele. Orgaanilised lahustid on lenduvad orgaanilised ühendid 49. Vedelkütused, iseloomustus ja kasutamine (sh mootorikütused). Bioetanool on etanool, mis asendab mootorikütusena bensiini. Saadakse taimede seemnete või suhkrutööstuse jäätmete (suhkruroog) kääritamisel, ka maisist. Biodiisel on kütus, mis peaks asendama diisliõlisid. Tavaliselt on need rasvhapete metüülestrid. Biodiislikütust toodetakse taimeõlidest (rapsiõli), kalaõlist, toiduainetööstuse
ioonidest tunduvalt suuremad agregaadid, süsteem on heterogeenne ja suhteliselt ebapüsiv – seismisel võib tekkida värvuse muutus, hägu või sade. Näiteks: piim (emulsioon - dispergeeritud aine olek vedel, dispersioonikeskkond vedel), suits (aerosool - dispergeeritud aine olek tahke, dispersioonikeskkond gaas), laava (tahke vaht – dispergeeritud aine olek gaas, dispersioonikeskkond tahke). Lahustuvus – aine max kogus, mis lahustub kindlas koguses lahustis antud temp ja rõhul. Tahkete ainete lahustuvus vees üldjuhul suureneb temp tõusuga. Gaaside lahustuvud vees temp tõusuga üldiselt väheneb ja rõhu suurenemisega kasvab. 5. Mool – aine hulk, mis sisaldab Avagadro arv loendatavat osakest. Kasutatakse reaktsioonides loendamiseks. Aatommassiühik – aatomi masside mõõtmiseks ning näitavad kui vähe aatomid kaaluvad.
jaotunud teises aines; lahustunud aine osakesed on aatomitest, molekulidest ja ioonidest tunduvalt suuremad agregaadid, süsteem on heterogeenne ja suhteliselt ebapüsiv seismisel võib tekkida värvuse muutus, hägu või sade. Näiteks: piim (emulsioon - dispergeeritud aine olek vedel, dispersioonikeskkond vedel), suits (aerosool - dispergeeritud aine olek tahke, dispersioonikeskkond gaas), laava (tahke vaht dispergeeritud aine olek gaas, dispersioonikeskkond tahke). Lahustuvus aine max kogus, mis lahustub kindlas koguses lahustis antud temp ja rõhul. Tahkete ainete lahustuvus vees üldjuhul suureneb temp tõusuga. Gaaside lahustuvud vees temp tõusuga üldiselt väheneb ja rõhu suurenemisega kasvab. 5. Mool aine hulk, mis sisaldab Avagadro arv loendatavat osakest. Kasutatakse reaktsioonides loendamiseks. Aatommassiühik aatomi masside mõõtmiseks ning näitavad kui vähe aatomid kaaluvad.
Keemia 28.08.08 Sissejuhatus 1. Nimetada igapäevases elus kasutatavaid keemiatööstuse tooteid. 2. Keemilise reaktsiooni olemus, näide loodusest. 3. Mille alusel liigitatakse aineid klassidesse? 4. Lihtainete mõiste, jagunemine. 5. Liitainete mõiste, jagunemine. 1. Sool, suhkur, äädikas, jood, seep, piiritus, lõhnaõli, kodukeemia. 2. Keemilise reaktsiooni käigus toimub ühe aine muundumine teiseks. Näiteks looduses muundub vesi veeauruks, raud roostetab jne. 3. Nende koostise ja keemiliste omaduste järgi. 4. Lihtained koosnevad ainult ühe aine elementidest, jagunevad metallideks ja mittemetallideks. 5. Liitained koosnevad mitme erineva aine elementidest, jagunevad oksiidideks, hapeteks, alusteks ja sooladeks. Oksiidid Oksiidid on sellised liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiidid tekivad: 1) lihtaine ühinemisel hapnikuga (C+O2 -> CO2; S+O2 -> SO2; 4Al+3O2 -> 2Al2+O
Mis on keemiline reaktsioon, viis näidet. Milliseid reaktsioone nimetatakse redoksreaktsioonideks? Keemilise reaktsiooni võrrand, selle koostamine ja kasutamine praktikas. 1) empiiriline (lihtsaim valem) näitab aine elementaarkoostist ja elementide gruppide omavahelist suhet (N2,C6H14, CH4). 2) molekulvalem kujutab lihtaine või ühendi ühe molekuli koostist ja näitab milliseid elemente molekul sisaldab ja milline on iga elemendi aatomite arv molekulis (nt vee molekul H2O). 3) struktuurvalem näitab molekulis aatomite paigutust üksteise suhtes; valemis on märgitud ka kõik molekulis esinevad sidemed (CH3CH2CH2CH2CH2CH3 heksaan). Keemiline reaktsioon on muundumine, mille tulemusena muutuvad aine keemilised omadused või moodustub uus aine. Keemilisel reaktsioonil tekivad lähteainetest saadused. Keemiline reaktsioon on protsess, kus tekib uus aine. Keemilisel reaktsioonil katkeb vähemalt üks ja tekib juurde vähemalt üks keemiline side erinevate elementide vahel
Vesi ja süsinikdioksiid (H2O ja CO2) 17. Orgaaniliste ühendite klasside üldvalemid. 18. Metanooli, etanooli valemid, omadused ja kasutamine. Metanool: (puupiiritus) CH3OH · Värvuseta · Lõhnaga · Veega segunev · Vedelik a) Automootori kütus b) Hea lahusti värvidele ja lakkidele c) Lõhnained d) Värvained e) Mürkkemikaalid Etanool: (piiritus) CH3-CH2-OH · Värvuseta · Vedelik · Kõrvetava maitsega · Keemistemp. 70C · Lahustab rasva, vaiku, benseeni 19. Etanooli füsioloogiline toime. Ensüümide toimel oksüdeerub etanool organismis väga mitmeteks keemilisteks ühenditeks: · Etanaaliks(aldehüüd) · Oksüdeerub etaanhape · Oksüdeerub veel CO2 ja H2O Maks ja magu kahjustuvad. 20. Metanaal omadused ja kasutamine. 21. Mis on aminohapped? Orgaanilised ained, mis sisaldavad nii amino kui ka karboksüülrühma. 22. Valkude struktuurid
Osakeste vahel mõjuvad tugevad tõmbejõud. Vedelikus on osakesed pidevas liikumises. Kui tahkis satub kontakti vedelikuga, siis vedeliku osakesed hakkavad põrkama vastu tahkise pinda. Nendes põrgetes nihkuvad osa tahkise osakesi paigalt. Lahus moodustub siis, kui tahkise osakesed on tõmbunud märksa tugevamalt vedeliku osakeste külge kui üksteise külge. Sedavõrd, kuidas tahkis pidevalt lahustub, ümbritsevad lahusti osakesed üha rohkem soluudi osakesi. Tulemuseks on lahus. LAHUSTUVUS JA KRISTALLISATSIOON Aine hulka, mis lahustub teatud koguses lahustis teatud temperatuuril ja teatud rõhul, kutsutakse aine lahustuvuseks. Lahust, mis sisaldab maksimaalselt võimalikku hulka lahustunud ainet, kutsutakse küllastunud lahuseks. Enamiku tahkiste lahustuvus kasvab temperatuuri tõusuga. Kui lahus jätta avatud nõusse, väheneb vedeliku hulk lahusti auramise tõttu. Lahustunud aine ei aura. Mõne aja möödudes pole lahuses piisavalt lahustit kogu soluudi lahustamiseks. Lahus
meta ning para. Ksüleenilahuses esinevad kõigi kolme isomeeri segu. Aine, mida müüakse ksüleeni nime all sisaldab umbes 40% m-ksüleeni ning 20% o-ksüleeni ning p-ksüleeni ja etüülbenseeni. Veel leidub lahuses väikeses koguses tolueeni. Ksüleeni kasutatakse laialt histoloogias puhastusagendina, sama kasutust saab rakendad ka teistel aladel, kus on vaja puhastata seadeid vees lahustumatutest ainetest. Ksüleeni kasutatakse ka lahustina värvitööstuses, kummitööstuses ning nahatöötlemisel. Isomeeride segu füüsikalis-keemilised omadused CAS number: 1330-20-7 IUPAC nimi: dimetüülbenseen Värvitu vedelik Magusa lõhnaga Sulamistemperatuur: -25 oC Keemistemperatuur: 140 oC Leekpunkt: 24 oC Süttimistemperatuur: 460 oC Vees lahustuvus 25 oC juures: 9g/l Etanoolis lahustuvus: 100% Log Kow: 3, 21-3, 20
meta ning para. Ksüleenilahuses esinevad kõigi kolme isomeeri segu. Aine, mida müüakse ksüleeni nime all sisaldab umbes 40% m-ksüleeni ning 20% o-ksüleeni ning p-ksüleeni ja etüülbenseeni. Veel leidub lahuses väikeses koguses tolueeni. Ksüleeni kasutatakse laialt histoloogias puhastusagendina, sama kasutust saab rakendad ka teistel aladel, kus on vaja puhastata seadeid vees lahustumatutest ainetest. Ksüleeni kasutatakse ka lahustina värvitööstuses, kummitööstuses ning nahatöötlemisel. Isomeeride segu füüsikalis-keemilised omadused CAS number: 1330-20-7 IUPAC nimi: dimetüülbenseen Värvitu vedelik Magusa lõhnaga Sulamistemperatuur: -25 oC Keemistemperatuur: 140 oC Leekpunkt: 24 oC Süttimistemperatuur: 460 oC Vees lahustuvus 25 oC juures: 9g/l Etanoolis lahustuvus: 100% Log Kow: 3, 21-3, 20 Koc: 48-68
Õhk on hapniku, lämmastiku, süsihappegaasi jt. gaaside segu. Materjalid millega, me põhimõtteliselt igapäev kokkupuutume on klaas, keraamika, plastmassid ja polümeerid, ravimid, ja pesemisained, õhk ja vesi. 1.4 Aine (materjali) omadused Ainete ja materjalide iseloomustamiseks kasutatakse tunnuseid, mille poolest üks aine teisest erineb või sarnaneb. Omadused on olek, tihedus, värvus, keemis-ja sulamistemperatuur, elektri-ja soojusjuhtivus, tugevus, kõvadus, põlemisvõime, lahustuvus vees jt. tunnused. Aine olek. Aine võib olla gaasiline. Hingamisel tekib süsihappegaas, hingame sisse õhuhapnikku. Õhk on gaasiline materjal. Vedel aine esineb vedelikuna. Toatemperatuur on vedelas olekus parfüümid, joogid, kraanivesi jm. 3 Tahkes olekus ained näiteks raud, vask ja materjalid keedusool, lubjakivi, metallisulamid, puit, ehitusmaterjale. Tihedus. Tiheduse ühik on g/cm³
Põltsamaa Ametikool Matrejaliõpetus A2 Alvar Müür Kaarlimõisa 2009 1.Autokütused 1.1 Bensiin CAS NR.: 86290-81-5 AINE NIMETUS (IUPAC): BENSIIN, pliivaba SÜNONÜÜM: Motorspirit, unleaded INGLISEKEENE NIMETUS: Gasoline KEEMILINE VALEM: C4 ... C12 süsivesinike ühend RISKILAUSE: 45-48-20/21/22-18 OHUTUSLAUSE: (1/2-)-53-16-23-29-36/37 FÜÜSIKALISED OMADUSED: Iseloomuliku lõhnaga läbipaistev kergestiaurustuv vedelik. Värvus sõltub margist. PÕLEVUS: Kergesti süttiv vedelik. TIHEDUS VEE SUHTES: 0,7...0,8 AURU TIHEDUS ÕHU SUHTE:: >1 PLAHVATUSPIIRKOND (mahu%): 0,6...8,0 LEEKPUNKT: <-20° C PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS: 35,4...231 g/m3 ISESÜTTIMISTEMPERATUUR: 220° C SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR: -44...24° C KEEMISTEMPERATUUR: 30 ... 215° C SULAMISTEMPERATUUR: <-20° C LAHUSTUVUS: Vees lahustub <0,150g/l. LISATEAVE: Bensiin põlemisel soojeneb sügavuti, moodustades kasvava homotermilise kihi, temp. 80 ... 100 ° C
anorgaaniliste joodiühendite saamiseks, katalüsaatoritena, looma- ja linnutoidu lisandites, värvainete ja pigmentide koostuses ning ka halogeenlampides.(5) 2. Füüsikalis- keemilised omadused CAS (Chemical Abstracts Services) number 7553-56-2 RTECS (Registry of Toxic Effects of Chemical Substances) NN 1575000 Strktuurivalem I-I Füüsikalised omadused Tihedus: 4.933 g/cm3 (vesi=1) Lahustuvus 25°C juures: vees: 330 mg/L Organismis: 141 g/kg Kriitiline punkt: 11.7 Mpa Sulamissoojus: (I2) 15.52 kJ·mol-1 Aurustumissoojus: (I2) 41.57 kJ·mol-1 Auru rõhk: kPa 25°C: 0.04 Auru suhteline tihedus: (õhk = 1): 8.8 Sulamistemperatuur: 114°C Keemistemperatuur: 184°C Vees lahustuvus: väga vähe, üldiselt vees mittelahustuv (moodustab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
