Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keemia - Sahhariidid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sahhariidi, glükoos, polüsahhariidid, molekul, fruktoos, disahhariidid, monosahhariidid, sahharoos, laktoos, polümeer, karbonüülrühm, süsinikahel, tähtsaimad, viinamarjasuhkur, glükosiidid, mesi, maltoosSahhariidid Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70% eluslooduses esinevast süsinukust on sahhariidide koostises. Sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluvad suhkur, tärklis ja tselluloos. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud (glükoos, fruktoos, riboos) on üks rühm sahhariide. Monosahhariidide molekulid võivad omavahel ühineda nii, et moodustuvad oligosahhariidid ehk liitsuhkrud (laktoos, sahharoos ehk harilik suhkur) või kõrgmolekulaarsed süsivesikud polüsahhariidid (tärklised, tselluloos). 1) Monosahhariid lihtsuhkur (glükoos, fruktoos, riboos) 2) Oligosahhariid liitsuhkur (laktoos, sahharoos ehk harilik suhkur) 3) Polüsahhariid kõrgmolekulaarne süsivesik (tärklised, tselluloos) Monosahhariide on väga palju. Kõige tähtsamad on glükoos ( C6H12O6 ) ja fruktoos ( C6H12O6 ). Lisaks neile on veel riboos ( C5H10O5 ) ja desoksüriboos ( C5H10O4 )
Sahhariidid: Sahhariidid e süsivesikud orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises. (suhkur, tärklis, tselluloos jt) Monosahhariidid e lihtsuhkrud (glükoos, fruktoos, riboos jt). Nende molekulid võivad omavahel ühineda nii, et moodustuvad oligosahhariidid e liitsuhkrud (laktoos, sahharoos jt) või kõrgmolekulaarsed süsivesinikud ehk polüsahhariidid (tärklis, tselluloos) Monosahhariidid: 1 karbonüülrühm ja mitu hüdroksüülrühma nime tunnuseks lõppliide oos tavalised looduslikud sahariidid: 5 või 6 süsiniku aatomit (pentoos, hektoos) aldehüüdrühmaga monosahhariidid: aldoosid ja ketoosid glükoos ja fruktoos: C6H12O6 , kuid erinev struktuur ribood ja desoksüriboos: C5H10O4 keemilised omadused võime tuletada alkoholide ja karbonüülühendite kohta õpitust, lisades molekulisisese tsükli moodustumise.
Sahhariidid Sahhariidid ehk suhkrud ehk süsivesikud. Enamikul sahhariididel on vesiniku ja hapniku suhe nagu vees 2:1 (CnH2mOm). Sahhariidid on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises Sahhariidide liigutus: 1. monosahhariidid (viis või kuus süsinikku) 2. oligosahhariidid (koosnevad 2-4 monosahhariidi molekulist, mis on omavahel seotud) 3. polüsahhariidid ( (C6H10O5)n tselluloos, tärklis, glükogeen) MONOSAHHARIIDID Monosahhariidide liigitus ja struktuur: 1. süsiniku aatomite järgi: · pentoosid (viie süsinikuga) C5H10O5 · heksoosid (kuue süsinikuga) C6H12O6 2. karbonüülrühma asukoha järgi: ketoos aldoos Fischeri projektsioon. Sahhariidide struktuuride tasapinnaliseks esitamiseks kasutatakse Fischeri projektsiooni
Sahhariidid ehk suhkrud ehk süsivesikud. Enamikul sahhariididel on vesiniku ja hapniku suhe nagu vees 2:1 (CnH2mOm). Sahhariidid on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises Sahhariidide liigutus: 1. monosahhariidid (viis või kuus süsinikku) 2. oligosahhariidid (koosnevad 2-4 monosahhariidi molekulist, mis on omavahel seotud) 3. polüsahhariidid ( (C6H10O5)n tselluloos, tärklis, glükogeen) MONOSAHHARIIDID Monosahhariidide liigitus ja struktuur: 1. süsiniku aatomite järgi: · pentoosid (viie süsinikuga) C5H10O5 · heksoosid (kuue süsinikuga) C6H12O6 2. karbonüülrühma asukoha järgi: ketoos aldoos Fischeri projektsioon. Sahhariidide struktuuride tasapinnaliseks esitamiseks kasutatakse Fischeri projektsiooni
SAHHARIIDID Mis need on? · Sahhariidid ehk süsivesikud ehk suhkrud on keemilised ühendid, mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. · Sahhariidid on orgaaniliste ainete kõige levinum klass. · Üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises. · Sahhariidide nime tunnuseks on lõppliide -oos Sahhariidid üldvalemiga Cn(H2O)m võib jagada kolmeks: Monosahhariidid Oligosahhariidid Polüsahhariidid Monosahhariidid · Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on üks suurimaid sahhariidide rühmi. · Molekulis on üks karbonüülrühm ja mitu hüdoruksüülrühma. · Neid liigitatakse süsiniku aatomite ja karbonüülrühma asukoha järgi. · Monosahhariide on väga palju. Tähtsamad neist on glükoos, fruktoos, riboos ja desoksüriboos. · Need ained on looduses väga levinud. · Põhiliselt mingisuguste ühendite koostises kuid ka kõikides organismides. Glükoos C6H12O6
Anneli Minjo SAHHARIIDID Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud Monosahhariidide ühinemisel tekivad: - oligosahhariidid ehk liitsuhkrud (laktoos, sahharoos) - kõrgmolekulaarsed süsivesikud polüsahhariidid (tärklis, tselluloos) ehitus: - üks karbonüülrühm - mitu hüdroksüülrühma - süsinikuahel tavaliselt hargnemata - ahelas 5 või 6 süsiniku aatomit (pentanoolid, heksoonid) sahhariidi lõppliide oos näited: - glükoos C6H12O6 - fruktoos C6H12O6 - riboos C5H10O5 - desoksüriboos C5H10O4 Monosahhariididel on samasugused keemilised omadused nagu alkoholidel ja karbonüülrühmadel. Isomeeridel on kaks vormi: - a-vorm - b-vorm
POLÜMEERID · Polümeerid on ühendid, mille molekulid koosnevad pikkadest ühesugustest korduvatest kovalentsete sidemetega seotud strutktuurilülidest. Polümeeride moodustumise protsessi nimetatakse polümerisatsiooniks. Polümeerid on näiteks merevaik, tselluloos, tärklis. · Kopolümeer on selline polümeer, mille molekulides esinevad kahele või enamale monomeerile vastavad lülid. Protsessi, milles saadakse kopolümeerid, nimetatakse kopolümerisatsiooniks. · monomeeriks nimetatakse polümerisatsiooni lähteainet ehk ühte molekuli lüli polümeeri ahelas. Kui polümeeri tekkel liituvad omavahel ühesugused monomeerid, siis nimetatakse sellist polümeeri homopolümeeriks. · Polümerisatsiooniaste on arv, mis näitab elementaarlülide arvu polümeeri molekulis.
kõrgmolekulaarsed süsivesikud polüsahhariidideks. Disahariidid: kahest monosahhariidist moodustunud glükosiid. Polüsahhariid: monosahhariidide jääkidest tekkinud pikk ahel. Glükosiid: eetritüüpi ühendid, moodustunud monosahhariidist ja alkoholist või mitmest monosahhariidist. Kuidas ja kelle poolt tuleneb nimetus ,,süsivesikud"? Nimetus ,,süsivesikud" tuleneb nende elementaarkoostise tõttu: ühe süsinikuaatom on seotud üks molekul vett (Cn(H2O)n). Carl Schmidt'i poolt vastu võetud. Mis on aldoosi ja ketoosi vahe? Aldoos sisaldab aldehüüd rühma. (riboos, glükoos) Ketoos on monoos, sisaldab keto rühma (fruktoos) Kirjuta glükoosi ja fruktoosi struktuurvalem. Glükoos: CH2(OH) CH(OH)CH (OH)CH (OH)CH(OH)CHO C6H12O6 Fruktoos: CH2(OH)CH(OH)CH(OH)CH(OH)C(=O)CH2OH C6H12O6 Kuidas tekib monosahariidi tsükliline vorm? Monosahhariidide tsükliline vorm tekib karbonüülrühma osavõtul ühe hdroksüülrühmaga.
Bioloogiliselt olulised ained 10.klass Konspekt Bioloogiliselt olulised ained: ● 1) Suhkrud ● 2) Polüsahhariidid ● 3) Valgud ● 4) Rasvad ● 5) Pesuained ● 6) Toiduained Suhkrud ● Lõppliide -oos, kõige tähtsamad on glükoos ja fruktoos. ● Glükosiid- eetritüüpi ühend, mis on moodustunud monosahhariidist ja alkoholist või mitmest monosahhariidist. ● Disahhariid- Kahest monosahhariidist moodustunud liitsuhkrud glükoosiidid. Tuntumad: sahharoos, maltoos, laktoos. ● Invertsuhkur- glükoosi ja fruktoosi võrdmolekulaarne segu. Polüsahhariidid ● Polüsahhariid on kõrgmolekulaarne ühend, mis moodustab monosahhariidide polükondensatsiooni teel.
............................................2 1. KARBOKSÜÜLHAPPED.....................................................................................................................4 1.1. Etaanhape........................................................................................................................................5 2. SAHHARIIDID.....................................................................................................................................6 2.2. Fruktoos..........................................................................................................................................7 3. VALGUD...............................................................................................................................................9 3.3. Metioniin.......................................................................................................................................10 4. TABEL TARBITAVA TOIDU KOHTA.....................
Süsivesikud Süsivesikud, sahhariidid, karbohüdraadid 1. Monosahhariidid a. Monosahhariidide klassifikatsioon b. Konfiguratsioon, konformatsioon c. Suhkrute derivaadid Polüsahhariidid ja oligosahhariidid a. Disahhariidid b. Struktuursed polüsahhariidid: tselluloos ja kitiin c. Varupolüsahhariidid: tärklis ja glükogeen d. Glükoosaminoglükaanid Glükoproteiinid a. Proteoglükaanid b. Bakterite rakukest c. Glükosüleeritud valgud Süsivesikudpolühüdroksü aldehüüdid ja ketoonid Ühendite klass, mis stöhhiomeetriliselt on vaadeldav kui süsiniku hüdraadid Glükoos C6(H2O)6 Funktsionaalrühmad: CHO C=O ja OH Klassifikatsioon: ·Süsinikuahela pikkus
ja polaarne hüdrofiilne karboksülaatrühm. 3) Küllastumata rasvad oksüdeeruvad õhu toimel ja moodustuvad aldehüüdid, karboksüülhapped või teised hapnikuühendid. 4) Rasvade rääsumine rasvade lagunemine mikroobide toimel. 32 · Rasvad meie elus: vt. Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia. Lk. 178. POLÜMEERID 1. Polümeer ja polümerisatsioon · Polümeer ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest. · Tavaliselt on polümeerides üle 100 elementaarlüli.
ja polaarne hüdrofiilne karboksülaatrühm. 3) Küllastumata rasvad oksüdeeruvad õhu toimel ja moodustuvad aldehüüdid, karboksüülhapped või teised hapnikuühendid. 4) Rasvade rääsumine rasvade lagunemine mikroobide toimel. 32 · Rasvad meie elus: vt. Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia. Lk. 178. POLÜMEERID 1. Polümeer ja polümerisatsioon · Polümeer ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest. · Tavaliselt on polümeerides üle 100 elementaarlüli.
ja polaarne hüdrofiilne karboksülaatrühm. 3) Küllastumata rasvad oksüdeeruvad õhu toimel ja moodustuvad aldehüüdid, karboksüülhapped või teised hapnikuühendid. 4) Rasvade rääsumine rasvade lagunemine mikroobide toimel. 32 · Rasvad meie elus: vt. Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia. Lk. 178. POLÜMEERID 1. Polümeer ja polümerisatsioon · Polümeer ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest. · Tavaliselt on polümeerides üle 100 elementaarlüli.
Disahhariidid referaat TALLINN 2009 Kahest monosahhariidist moodustunud glükosiide nimetatakse disahhariidideks. Täpsemalt moodustuvad disahhariidid monosahhariidide tsükliliste vormide omavahelisel reageerimisel sarnaselt atsetaali moodustumisele karbonüülühendite korral. Kahte molekuli ühendavad sidet nimetatakse hapnikusillaks, vahel ka glükosiidsidemeks. Kõige tuntumad disahhariidid on: maltoos, laktoos ja sahharoos. Organism lagundab alati kõik söödud süsivesikud lihtsuhkruteks. Lõhustamine algab suus sülje amülaasi toimel ning jätkub pärast maost läbiliikumist peensooles pankrease amülaasiensüümi ja soolenõre abil. Monosahhariidid liiguvad vereringesse ja organismi kasutusse, kas siis koheseks energiaallikaks või glükogeenivarudena maksa ja lihastesse. Lihastesse kogunenud glükogeeni kasutatakse lihastöös, maksa glükogeenivarud tagavad aga organismi
Mõisted Sahhariidid - süsivesikud; polühüdroksükarbonüülühendite ning nende oligo-ja polümeeride üldnimetus. Monosahhariid - lihtsuhkur Disahhariid - sahhariid, mille molekulis on glükosiidsidemega seotud kaks monosahhariidi jääki. Polüsahhariid - monosahhariidide jääkidest koosnev polümeer. Pentoos - viie süsinikuga monosahhariidi ahel. Heksoos - kuue süsinikuga monosahhariidi ahel. Aldoos - monosahhariid, mis sisaldab aldehüüdrühma. Ketoos - monosahhariid, mis sisaldab ketorühma. Amülopektiin - tärklise vorm, mis on sarnane loomsele tärklisele. Amüloos - tärklise vorm, mis erineb amülopektiinist peaaegu hargnemata ahelate poolest. Amülaas - seedeensüüm, mis lõhustab tärklist maltoosiks.
1) Energeetiline funktsioon 2) Varuaine roll 3) Kaitsefunktsioon 4) Struktuurne funktsioon 5) Bioregulatoorne funktsioon 6) Retseptorite funktsionaalsus 7) Toiteline ülesanne 8) Biosünteetiline roll Süsivesikud jagunemine Süsivesikuid on kolme liiki: lihtsüsivesikud, liitsüsivesikud ja kiudained. Kõik nad koosnevad suhkrutest. Üht süsivesikut eristab teisest neis sisalduvate suhkrute arv ja viis, kuidas need on ühendatud. 1) Monosahhariidid (monoosid) ehk lihtsuhkrud ühe suhkruga 2) Oligosahhariidid 2-10 suhkrut 3) Polüsahhariidid (polüüsid) ehk liitsuhkrud rohkem kui kaks liitunud suhkrut Monosahhariidid · 3-8 süsiniku aatomit · Lihtsuhkrud 1) Polühüdroksü-aldehüüdid e. aldoosid 2) Polühüdroksü-ketoonid e. ketoosid Glükoos ehk viinamarjasuhkur Levinuim monosahhariid Looduslikult esineb D-glükoos Fruktoos ehk puuviljasuhkur Leidub mees, puuviljades ja mahlades
· Sahhariidid on polühüdroksükarbonüülühendid, s.t. nad sisaldavad mitut hüdroksüülrühma ja aldehüüd- või ketorühma · Üldvalem C H O n 2m m Füüsikalised omadused · Valged tahked ained · Lahustuvad hästi vees Tähtsad ülesanded organismis · Energiaallikas · Põhiline ehitusmaterjal · Kaitsefunktsioon · Regulatoorne funktsioon Sahhariidide liigitamine · monosahhariidid tavaliselt 5-6 C C H O - glükoos, fruktoos, galaktoos 6 12 6 C H O - riboos, C H O desoksüriboos 5 10 5 5 10 4 · oligosahhariidid tekivad 2-10 monosahhariidi jäägi ühinemisel C H O sahharoos, maltoos, laktoos 12 22 11 · polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed ühendid, milles on omavahel seotud väga palju monosahhariidide jääke [C H O ] tärklis, tselluloos, glükogeen 6 10 5 n
· Kaitsefunktsioon · On hea lahusti Hüdrofoobsed ained ei lahustu vees. Hüdrofiilsed ained lahustuvad vees. Sahhariidid ehk süsivesikud Süsivesik on orgaaniline ühend, mis sisaldab süsinikku, vesinikku ja hapnikku. Süsivesikud on energiarikkad ained/ühendid. · Taimed valmistavad oma eleutegevuseks vajalikke süsivesikuid ise. · Loomad kasutavad toidus olevaid süsivesikuid nagu suhkur ja tärklis, energiallikana. I Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud. Monosahhariidi molekulis on 6 süsiniku aatomit. Kuuluvad: · Glükoos ehk viinamarjasuhkur. Tähtis energiallikas. · Fruktoos ehk puuviljasuhkur. Ka energiallikas. Esinevad puuviljades ja mees. · Riboos · Desoksüriboos II Oligosahhariidid ehk disahhariidid. Koosnevad kahest monosahhariidist. Kahest monosahhariidist koosnevaid sahhariide nimetatakse disahhariidideks. Kuuluvad: · Maltoos ehk linnasesuhkur
K EEMIA - BIOLOOGILISELT OLULISED AINED 1) Mõisted: sahhariidid, monosahhariidid, disahhariidid, polüsahhariidid, aminohapped, kodeeritavad aminohapped, valgud, rasvad, rasvhapped, küllastunud ja küllastumata rasvhapped. · Sahhariidid - orgaanilised ühendid, mis koosnevad kolmest elemendist C, H ja O ja milles vesiniku ja hapniku vahekord on sama, mis vees (H2O). · Monosahhariidid - lihtsuhkur. Sisaldab kuni kuus süsinikku (C6). Pentoosid ja heksoosid - Fruktoos, Glükoos. · Disahhariidid - sahhariid, mille molekulis on glükoosisidemega seotud kaks monosahhariidi jääki. Tekivad kahe monosahhariidi liitumisel. Nt. maltoos, sahharoos, laktoos. · Polüsahhariidid - polümeerid, mis tekivad monosahhariidide polükondensatsioonil. Koosneb monosahhariidi jääkidest. Nt. tselluloos ja tärklis. · Aminohapped - aminorühma sisaldav karboksüülhape. · Kodeeritavad aminohapped - umbes kakskümmend aminohapet, millest organismid ehitavad valkusid.
Eluks vaja 1/3: päevalilleõli, rapsiõli, teised õlid 2) polüküllastumata- mitu kaksiksidet (2 või 3) linoolhape ehk oktadeka-9,12-dieenhape (omega-6-rasvhape) linoleenhape ehk oktadeka-9,12,15- trieenhape (omega-3-rasvhape) Eluks vaja 1/3- rasvad, õlid, kala, linaseemned, linaõli. Asendamatud rasvhapped!: Organism ei suuda neid ise sünteesida, on vaja saada väljast poolt. POLÜMEERID Polümeer on ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuurühikutest- elementaarlülidest. Polümerisatsioon- polümeer võib moodustuda monomeeride liitumise teel kaksiksidemete arvel (liitumispolümerisatsioon). Polükondensatsioon- alati eraldub vesi! Ka elementaarlüli ei ole täpselt sarnane lähtemonomeerile (kondensatsioonipolümeer) Polüestrid: Saadakse polükondensatsiooni teel. Väga levinud. Polüestritest tehismaterjale toodetakse hiigelkogustes. Ei lagune looduses
Sahhariidid-süsivesikud 1. hüdrofiilne- Esineb vastastikmõju veega, ained märguvad ja lahustuvad vees, võivad moodustada vesiniksidemeid. monosahhariidid e lihtsuhkrud on madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid disahhariid-süsivesikud, mis koosneb kahest monosahhariidist polüsahhariid- monosahhariidi jääkidest koosnev polümeer glükosiidside- hapniksild kahe molekuliosa vahel aldoosid-monosahhariidid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (-CH=O). Aldoos on näiteks desoksüriboos. ketoosid- monosahhariidid, mis sisaldavad ketorühma (RC(=O)R'). pentoosid- monosahhariid milles on 5 süsinikku heksoos- monosahhariid milles on 6 süsinikku 2. Sahhariidide esindajad: glükoos- monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. Glükoos tekib taimedes fotosünteesi tulemusena. ALDOOS, HEKSOOS
1) Kuidas jaotatakse sahhariidid? Too vastavad näited. Monosahhariidid (riboos, glükoos, fruktoos), disahhariidid (sahharoos, laktoos), polüsahhariidid (tärklised, tselluloos). 2) Kuidas nimetatakse a) monosahhariide- lihtsuhkrud b) disahhariide- liitsuhkrud 3) Milline erinevus on aldoosil ja ketoosil? Aldoosid on aldehüüdrühma sisaldavad sahhariidid, ketoosid aga ketorühma sisaldavad sahhariidid. 4) Iseloomusta glükoosi ehk viinamarjasuhkrut a) molekulvalem- C6H12O6 b) tasapinnaline struktuurvalem- CH-CH-CH-CH-CH-CH2OH c) Tsükliline vorm
Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Need jagatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. (Tabel 3) Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomite arv on enamasti kolmest kuueni. Viiesüsnikulistest monosahhariididest on olulisimad riboos ja deoksüriboos (nukleiinhapete koostises). Kuuesüsinikulistest suhkrutest on looduses olulise tähtsusega glükoos (viinamarjasuhkur) ja fruktoos (puuviljasuhkur) mõlemad on organismide põhilisteks energiaallikateks. Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel (näiteks, glükoosi ja fruktoosi ühinemisel saame sahharoosi). Looduses ongi enim levinud kahest monosahhariidist moodustunud disahhariidid kolmest või enamast monomeerist koosnevaid oligosahhariide kohtab tunduvalt vähem
(bensiin, eeter). • 3) Rasval on kindel sulamistemperatuur. Küllastunud rasvhapped on toatemperatuuril tahked, küllastumata rasvhapped võivad olla pehmed või isegi vedelad. • Keemilised omadused: Leeliselisel hüdrolüüsil tekivad rasvhapete soolad, mida nimetatakse seepideks Seep on detergent. Seebi molekulis on pikk hüdrofoobne süsivesinikahel ja polaarne hüdrofiilne karboksülaatrühm. Polümeerid • ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – elementaarlülidest (monomeerid) • Polümeere kasutatakse toodete valmistamiseks nii puhtal kujul kui ka plastmassidena. Plastmassid – sisaldavad mingit polümeerset ühendit ja lisaks veel täiteainet • stabilisaatoreid), plastifikaatoreid (vähendavad plastmassi rabedust) ja värvaineid. • Polüestrid ja polüamiidid • Polüestrid – Väga tähtsad tehnikas, tekstiilitööstuses.
Karbonaat- nende kujul kandub CO2 kehast välja Fosfaat- DNA, RNA, ATP ja fosfolipiidide koostises Kloriid- osaleb maitseaistingu tekkimisel Jodiidioonid- kilpnäärme iooni koostises. Kilpnäärme iooni sünteesiks 4. Mis on põhilisteks bioaktiivseteks aineteks? V: Põhilised bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. 5. Teate erinevate süsivesikute e. sahhariidide (mono-, oligi-, polüsahhariide)ehitusliku eripära ja ülesandeid. V: Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on lihtsaimad süsivesinikud. Üks karbonüülrühm ja mitu hüdroksüülrühma. Koosnevad ühest suhkrust. Kasutatakse energia saamiseks. Näiteks glükoos ja fruktoos, riboos, desoksüriboos. 3-6 C-d Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis moodustuvad kahe-kolme monosahhariidi ühinemisel. Kasutatakse energia saamiseks. Näiteks laktoos, sahharoos, maltoos. 5 C-d
1) Makroelemendid – 96-98%: O (65-75%), C (15-18%), H (8-10%), N (1,5- 3%), P, S ning ioonsel kujul elemendid Ca, Mg, Na, K, Cl Sahhariidid e. süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises on Kaalium- ja naatriumioonid osalevad närvi-impulsi moodustumises. süsinik, vesinik ja hapnik Leidub veres ja rakkude tsütoplasmas 1) Monosahhariidid e. lihtsuhkrud – süsinike aatomite arv molekulis on Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevuse 3-6. Magusad ja väga reaktsioonivõimelised Magneesium on seotud nukleiinhapetega C5H10O5 – riboos – RNA koostises 2) Mikroelemendid – Fe, Zn, Cu, I, F jt; ülesanne olla erinevate C5H10O4 – desoksüriboos – DNA koostises
2.3 1. Nimetage keemilisi ühendeid, mida loetakse biomolekulideks. - Lipiidid, sahhariidid, valgud, nukleiinhapped, aminohapped, nukleotiidid (Biomolekulid on keemilised ühendid, mis moodustuvad vaid organismis) 2. Milles seisneb mõnede ainete bioaktiivne toime? - Nad mõjuvad organismis väga väikestes kogustes ja mõju on suur 3. Tooge näiteid mono-ja disahhariidide tähtsusest - Monosahhariididest tähtsaimad on riboos (RNA monomeer) ja desoksüriboos (DNA monomeer), glükoos ja fruktoos on energia saamiseks ja disahhariididest sahharoos (koosneb glükoosist ja fruktoosist), maltoos (koosneb kahest glükoosi molekulist), laktoos (glükoosist ja galaktoosist) ning neid on vaja samuti energia saamiseks 4. Selgitage tärklise ja tselluloosi funktsioonide erinevusi - Tärklis on taimedes energeetilisel otstarbel aga tselluloos on ehituslikul otstarbel 5. Millised ained kuuluvad lipiidide hulka? - Lipiidide julka kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid. 6
molekul võttis endaga mustuse kaasa. 3. Estrite saamine ja hüdrolüüsimine Kuidas saab estreid teha? Mida selleks peab võtma ja tegema? Mis juhtub estritega kui neile lisatakse leelist? Kirjuta mõni näide ja selgita. 4. Polümeerid b) kuidas antakse polümeerile nimetust? c) kuidas leida polümeeri lõigust monomeer? e) peab teadma kuidas tekib liitumispolümeer ja kuidas kondensatsioonipolümeer; VAATA TESTE ja TUNNIS TEHTUD HARJUTUSI VIHIKUST. MONOMEER – polümeeri lähtaine molekul. POLÜMEER – väga suur molekul, mis on tekkinud järjestikku liitunud monomeeri molekulidest. ELEMENTAARLÜLI – üks korduv osa polümeeris. POLÜMERISATSIOONIASTE – nr, mis näitab elementaarlülide arvu polümeeri molekulis, n OLIGOMEER – väike polümeer, kus n on kuni 100 LIITUMISPOLÜMEER – tekib siis, kui monomeeriks on alkeen või alküün LIITUMISPOLÜMERISATSIOON – molekulide liitumine liitumispolümeeris HOMOPOLÜMEER – polümeeris on üks monomeer
Nad jaotatakse ka mono-,oligo-ja polüsahariidideks. Et mono-ja ologisahhariidid on magusamaitselised, nim neid suhkruteks. Monosahhariidid lihtsuhkrud. Madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles süsinike aatomite arv on enamasti kolmest kuueni. Monosahhariidedest on kõige olulisemad riboos ja desoksüriboos.Need kuuluvad nukleiinhapete koostisesse. Kuuesüsinikulistest suhkrutest on looduses olulise tähtsusega glükoos(viinamarjasuhkur)ja fruktoos(puuviljasuhkur). Nii glükoos kui ka fruktoos on organismide põhilised energiaallikad. Rohelistes taimedes moodustub glükoos fotosünteesi tulemusena, loomorganismid saavad seda aga toidust. Oligosahhariidid madalamolekulaatsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel. Nt glükoosi ja fruktoosi omavahelisel liitmisel saame sahharoosi. Linnasesuhkur e maltoos koosneb aga kahest glükoosijäägist
H HH HHH · Süsivesinikke, mis sisaldavad ainult C- C- ja C-H-üksiksidemeid, nimetatakse alkaanideks. · Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid · hästi kättesaadavad · taimedes leidub neid 75-90% · loomades kuni 2% · seentes 1-3% · kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse · määravad veregrupi · kõrge energeetilise väärtusega · neid on kerge säilitada SÜSIVESIKUD JAGUNEVAD KOLME PÕHI RÜHMA: · Monosahhariidid ehk monoosid · Oligosahhariidid · Polüsahhariidid ehk polüoosid · Aju energeetilised vajadused täidab enamuses glükoos · Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks · ligikaudu 3% moodustub glükogeen(ladestub maksas ja lihastes) · Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. Kõige tuntumad disahhariidid
Anorgaaniliste ainete põhiosa mood. vesi. Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem: valke. Enim levinud valgud: LIPIIDID(rasvad, õlid & vahad) SAHHARIIDID( glükoos, tärklis, tselluloos). DNA- pärilikkuse kandja. RNA- molekulidel on oluline roll päriliku inf. avaldumises. VESI: täidab rakus erin. funkt.- hea lahusti & osaleb enamikus keem. reaktsioonides. Peamised ORGAANILISED ained on: süsivesikud, lipiidid, valgud Ja nukleiinhapped. BIOMOLEKULID: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped BIOAKTIIVSED AINED: ensüümid, vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid SAHHARIIDID ehk SÜSIVESIKUD on orgaanilised ühendid, mille
Sahariidid. 1. Sahhariidide : (3) Igale rasvale, sõnale kommentaar. · Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid.viiesüsinikulisest monosahariididest on olulisimad riboos ja dsoksüriboos. Kuuesüsinikulisest suhkrutest on looduses olulise tähtsusega glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuvilja suhkur. · Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel. Näiteks glükoosi a fruktoosi omavahelisel liitumiel saame Sahharoosi, mis on roo- ja peedisuhkru peamoine koostisosa. Linnase suhkur ehk maltoos koosneb aga kahest glükoosijäägist- Piimas sisalduv oligosahhariid laktoos ehk piimasuhkur on samuti disahhariidid mille
annaabi.ee 
