Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keemia protokoll 2". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kapillaar, keemistemperatuur, tetraklorometaan, naoh, soojusefekt, reaktiivid, 5434, 200g, veaarvutus, eeldatavasti, naatriumtiosulfaadi, gaas, laboratoorse, protokoll, mona, praktikum, vesinikkloriid, hape, naatriumhüdroksiid, hessi, gaasipõleti, kalasaba, otsikuga, sulamine, leek, uhmris, purustatud, põrutada, lastes, 30cm, pikkuses, kukkuda, lahtinePraktikum II Töö 5: Aine sulamis- ja keemistemperatuuri määramine Katse 1: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine Töö eesmärk: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine ning hinnata aine puhtust Kasutatud töövahendid: Õhukeseseinaline 5-8 mm läbimõõduga klaastoru (kapillaaride valmistamiseks), gaasipõleti, põleti kalasabaotsik, uhmer, paberleheke, klaastoru, termomeeter, keeduklaas, pliit, statiiv Kasutatud reaktiivid: naatriumtiosulfaat Töö käik: Õhukeseseinalisest 5 kuni 8 mm läbimõõduga klaastorust tõmmati kaks 50 mm pikkust ja 1 kuni 2 mm läbimõõduga kapillaari. Klaasi ühtlasemaks sulatamiseks varustati põleti kalasabaotsikuga. Klaasi sulatamine algas, kui gaasipõleti leek värvus naatriumsoolade lendumise tõttu kollaseks. Kapillaari üks ots sulatati kinni. Kapillaari täitmiseks puistati uhmris hästi peenestatud naatriumtiosulfaati paberlehekesele ja torgati kapillaari ots ainesse,
MÄÄRAMINE 2 45 3 47 Töö eesmärk: Arvutused: Leida katsete abil tetraklorometaani 1) Keskmine keemistemperatuur keemistemperatuur 46+ 45+47 Töövahendid: = 3 = 46 3 katseklaasi, tetraklorometaan, klaas kapilaari tükid, termomeeter, Veaarvutus: statiiv, gaasipõleti CCl4 tegelik keemistempertuur = Töökäik: 76,72 °C Kuiva katseklaasi valati 3-4 ml Absoluutne viga = 76,72 °C – 46 = tetraklorometaani ja lisati mõni 30,72 klaaskapilaari tükk ühtlase keemise Suhteline viga = 30,72 / 76,72 * 100 saavutamiseks. = 40% Katseklaas suleti avatud korgiga, mida läbis termomeeter
Järgmisetel katsetel proovisime hoida leegi madala ning tõstsime katseklaasi kõrgemale leegist, kuid siiski toimus kondenseerumine võrdlemisi madalal temperatuuril.Iga katsega läksime osavamaks reguleerides õige leegi suuruse ja katseklaasi kõrguse leegist.Võib-olla kui oleks katseid olnud rohkem, oleks meie vastus tulnud rohkem ligilähedasem.Kuid antud katsel on meie keemistemperatuur kõvasti madalam tegelikusest ehk viga on üpris suur. Töö nr. 6- HCl ja NaOH vahelise neutralisatsionireaktsiooni soojusefekti määramine. Töö eesmärk: - HCl ja NaOH vahelise neutralisatsionireaktsiooni soojusefekti määramine. Töö käik: Kuiva keduklaasi mõõta 100 cm3 1 Molaarset HCl lahust. Teise kuiva, soojusisolatsiooniga varustatud 250 cm3 keeduklaasi mõõta 100 cm3 1 molaarset NaOH lahust ja mõõta selle temperatuur. Valada kiiresti vesinikkloriidhape naatriumhüdroksiidi lahusesse ja termomeetriga segades määrata lahuse kõrgeim temperatuur
Cmetall= 1848,18 (J/(kg*K)) 6. Leiame metalli aatommassi Dulong-Petit seaduse järgi Tulemus : Mmetall= 26000/ 1848,18 = 14,06 Järeldused: Metalli, mille aatommass on 14,06 ei ole olemas. Katse ei ole õnnestunud. Põhjuseks võib olla mõõtmise viga või braakiga termomeeter. Töö nr.3 Keemilise reaktsiooni kiiruse sõltuvus muutuvast kontsentratsioonist ja muutuvast temperatuurist. Katse 1(a) Töö vahendid: 8 katseklaasi, sekundimeeter. Töö reaktiivid: Väävelhappe (2% lahus), Na2S203 (2% lahus) Töö kirjeldus: Nelja katseklaasi valame 6cm3 väävelhapet ja nendesse valame sama palju erinevate kontsentratsioonidega naatriumtiosulfaadi lahuseid vastavalt tabelile. Mõõdame ajavahemikku lahuste kokkupuutest kuni lahustel valge-halli värvi tekkimiseni, ehk lahuste reaktsiooni kiirust. Katseklaasi nr. Na2S203, H2O, cm3 Na2S203 Aeg Reakt. Kiirus
juurde (mitte enam suhtes 100:5-le), kuigi tegelt ei tohiks minu arust see lahuse külmumist mõjutada). Samuti oli lahuse temperatuur vahepeal alla -6 oC ja siis temperatuur jälle tõusis ning pool tundi peale katse alustamist otsustad lahus ka lõpuks jäätuda, seda temperatuuril -4oC. Tegelik külmumistemperatuur olekspidanud umbes -2,5oC olema. Töö nr 9: Lahuste molaarne konsentratsioon ja selle määramine Katse 1: Naatriumhüdroksiidi lahuse molaarsuse määramine Reaktiivid: NaOH, metüülpunane, HCl Töö eesmärk : Katseliselt ning arvutuslikult leida kasutatud NaOH molaarne konsentratsioon Töö käik: Tahkest NaOH-st kaaluda 100 cm3 katseklaasi nii palju ainet, kui palju vajatakse 0,25 dm3 0,1 M lahuse valmistamiseks. NaOH kaalutis lahustada ca 50 cm 3 destilleeritu vees jajahtunult kallata saadud lahus 0,25 dm3 mahuga möötekolbi. Lahus lahjendada mõõtjooneni, sulgeda korgiga ning loksutada lahus hoolikalt läbi
Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona-Theresa Võlma praktikum I B-1 102074 Töö nr. 2 - Metalli aatommassi määramine, katse 1, Töö eesmäärk: metalli aatommassi määramine erisoojusjuhtivuse kaudu. Reaktiivid: metalli tükk, vesi Töö käik: Kaalutakse ~30g-ne metalli tükk, seotakse niidi otsa ja asetatakse 15 min-ks keevasse vette. Seejärel kaalutakse kalorimeetri sisemine klaas, valatakse sinna 100cm 3 vett ja kaalutakse uuesti, et teada saada vee mass. Veega klaas asetatakse kalorimeetrisse. Seejärel möödetakse kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur. Kiiresti võtta keevast veest metall ning asetada kalorimeetris olevasse veeklaasi. Seejärel tuleb termomeetriga ettevaatlikult vett segada ning mööta vee kõrgeim temperatuur. Katse andmed Metalli mass m1 0,02992 kg Kalorimeetri m3 0,04568 kg siseklaas
Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona- Theresa Võlma praktikum III B-1 102074 Töö 7: Lahused ja lahustuvus Katse 3: Soojusefekt aine lahustumisel Töö eesmärk: Jälgida temperatuuri muutust reaktiivide vesilahuste valmistamisel. Reaktiivid: H2O vesi ; NH4NO3 ammooniumnitraat ; Na2SO4 naatriumsulfaat Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse 5 cm3 destilleeritud vett ning möödetakse selle temperatuur. Ühte katse klaasi lisada 3 g ammooniumnitraati ning teise 3 g naatriumsulfaati. Termomeetriga ettevaatlikult segades jälgida temperatuuri muutusi ning märkida üles suurim erinevus algtemperatuurist.
milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahutub), küllastunud lahus (lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek)) ja üleküllastunud lahust (aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub. Lahustumise ja hüdraatide tekkega võib kaasneda kas ekso- või endotermiline soojusefekt. Soojushulka, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mol) lahustumisel teatud koguses lahustis nimetatakse lahustumissoojuseks. Gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Henry seadus Gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal. CM=kh*p
Anorganiline keemia I: laboratoorse töö protokoll Gulnara Filippova (KAPB 160801) Laboratoorse töö teostamise kuupäev 13.02.2017 Praktikum 1 Töö nr 2: Metalli aatommaasi määramine Katse 1: metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu Töö eesmark Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu Kasutatud kemikaalid ja töövahendid Kalorimeeter, kaal, niit, termomeeter, metallitükk (30-50 g raskune), vesi Töö käik a) Kaaluti 0,01 g täpsusega 30- 50 g raskune metallitükk, siduti see niidi otsa ja riputati 10 kuni 15 minutiks keevasse vette. b) Kaaluti kalorimeetri sisemine klaas, valati sellesse umbes 100 cm3 vett, kaaluti uuesti ja asetati klaas veega tagasi kalorimeetrisse. c) Mõõdeti kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur. d) Kiiresti võeti keevast veest metall ja asetati kalorimeetri siseklaasi. e) Segati termomeetrig
LABORATOORNE TÖÖ 3 SISSEJUHATUS Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus. Keemilised protsessid võib jagada pöörduvateks ja pöördumatuteks. Pöördumatud protsessid kulgevad ühes suunas praktiliselt lõpuni. Selliste protsesside näiteks on mitmed reaktsioonid, mille käigus üks reaktsioonisaadustest (gaas või sade) eraldub süsteemist 2KClO3(s) →2KCl(s) + 3O2 ↑ Vastupidises suunas see reaktsioon ei kulge. Paljud reaktsioonid on aga pöörduvad, nad kulgevad nii ühes kui teises suunas ja reaktsiooni lõpuks moodustuvas ainete segus (tasakaalusegus) on nii lähteaineid kui saadusi. Sõltuvalt tingimustest (temperatuur, rõhk) nende vahekord tasakaalusegus varieerub. Pöörduvaid reaktsioone märgistatakse sageli kahe vastassuunalise noolega. H2(g) + I2(g) ↔ 2HI(g) Kui see reaktsioon algab, on segus ainult vesiniku ja joodi molekulid. Rea
Kirjutada reaktsioonivõrrand, arvutusvalemid ja selgitada, kuidas on saadud vastavad andmed arvutamiseks? Tähistasin uuritava lahuse mahu Vx-ga ja mõõtelahuse mahu V-ga, uuritava lahuse kontsentratsiooni Cx-ga ja mõõtelahuse kontsentratsiooni C-ga ning arvutasin lahuse kontsentratsiooni järgneva valemi järgi: Cx=V*C/Vx. Andmed sain: moolide arv n=m/M, molaarne kontsentratsioon C=n/V, lahuse ruumala V(dm3) mõõtsin. C2=C1*V1/V2 ; C1 NaOH knots; C2 otsitava HCl knots; V1V2 nende mahud.. Keemiline tasakaal- fikseeritud tingimustel saabub selliste reaktsioonide puhul mingil hetkel olukord, kus ühegi aine konsentratsioon enam ajas ei muutu. Millised reaktsioonid on pöörduvad, millised pöördumatud? Põõrdumatud protsessid kulgevad ühes suunas praktiliselt lõpuni. Pöörduvad protsessid kulgevad mõlemas suunas. Ideaalgaas gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruuni,
mol C = aine = mol mol M -3 = 0,55 Vlahus 250 10 dm 3 l g 28. Kui suur on 200g lahuse ruumala, kui lahuse tihedus on 1,08 ? Kui palju on cm 3 sellises lahuses lahustunud ainet, kui lahuse massiprotsent on 23%? 200 g m V = = 185ml 200 g 23% V = ; g ; m= = 46 g 1,08 3 100%
mol C = aine = mol mol M -3 = 0,55 Vlahus 250 10 dm 3 l g 28. Kui suur on 200g lahuse ruumala, kui lahuse tihedus on 1,08 ? Kui palju on cm 3 sellises lahuses lahustunud ainet, kui lahuse massiprotsent on 23%? 200 g m V = = 185ml 200 g 23% V = ; g ; m= = 46 g 1,08 3 100%
Stöhhiomeetriapunkt e. ekvivalentpunkt on süsteemi (lahus keeduklaasis või koonilises kolvis) seisund, kus lahuses ei ole enam analüüsitavat ainet ja ei ole veel mõõtelahuses olevat reageerivat ainet. Määrasime selle järgi, et lisasime lahusesse indikaatorit ja kui ainet peale tilgutasime siis muutus värv mingi aeg järsku värv ja jäi püsima. Määrasime ühe tilga täpsusega. 4. Kirjutage reaksioonivõrrand, mis toimub naatriumhüdroksiidi tiitrimisel soolhappega. HCl + NaOH NaCl + H2O 5. Milline töövahend on bürett? Kuidas ja milleks te seda kasutasite? Millise täpsusega tuleb võtta lugem büretilt? Bürett on peenike mõõteskaalaga klaastoru, mille ühes otas on klaaspalliga kummitoru, mis võimaldab büretist vedelikku tilkhaaval välja lasta. Katsetes kasutakse büretti, et määrata võimalikult täpselt, millal on büretist välja lastava aine hulk lahuses selline, mis muudab indikaatorite värvi. Lugem võetakse büretilt 0,05 cm 3 täpsusega. 6
Kuidas te määrasite stöhhiomeetriapunkti aluse ja happe tiitrimisel? Seda on võimalik määrata indikaatoritega. Antud töös kasutatud indikaatorina fenoolftaleiini, mis on happelises lahuses värvitu, kuid aluselises lahuses punane, ja metüülpunast, mis on happelahuses punane, kuid aluselises lahuses kollane. 4. Kirjutage reaksioonivõrrand, mis toimub naatriumhüdroksiidi tiitrimisel soolhappega. HCl + NaOH → NaCl + H2O 5. Milline töövahend on bürett? Kuidas ja milleks te seda kasutasite? Millise täpsusega tuleb võtta lugem büretilt? Bürett on koonusekujuline laboriseade. Klaaspalliga kummitoru abil on võimalik büretist vedelikku tilkhaaval välja lasta. Katsetes kasutakse büretti, et määrata võimalikult täpselt, millal on büretist välja lastava aine hulk lahuses selline, mis muudab indikaatorite värvi. Lugem võetakse büretilt 0,05 cm3 täpsusega. 6
3. Selgitage stöhhiomeetriapunkti mõistet tiitrimise juures! Kuidas te määrasite stöhhiomeetriapunkti aluse ja happe tiitrimisel? Stöhhiomeetriapunkt e. ekvivalentpunkt on süsteemi (lahus keeduklaasis või koonilises kolvis) seisund, kus lahuses ei ole enam analüüsitavat ainet ja ei ole veel mõõtelahuses olevat reageerivat ainet. 4. Kirjutage reaksioonivõrrand, mis toimub naatriumhüdroksiidi tiitrimisel soolhappega. HCl + NaOH → NaCl + H2O 5. Milline töövahend on bürett? Kuidas ja milleks te seda kasutasite? Millise täpsusega tuleb võtta lugem büretilt? Bürett on peenike mõõteskaalaga klaastoru, mille ühes otas on klaaspalliga kummitoru, mis võimaldab büretist vedelikku tilkhaaval välja lasta. Katsetes kasutakse büretti, et määrata võimalikult täpselt, millal on büretist välja lastava aine hulk lahuses selline, mis muudab indikaatorite värvi
3. Selgitage stöhhiomeetriapunkti mõistet tiitrimise juures! Kuidas te määrasite stöhhiomeetriapunkti aluse ja happe tiitrimisel? Stöhhiomeetriapunkt e. ekvivalentpunkt on süsteemi (lahus keeduklaasis või koonilises kolvis) seisund, kus lahuses ei ole enam analüüsitavat ainet ja ei ole veel mõõtelahuses olevat reageerivat ainet. 4. Kirjutage reaksioonivõrrand, mis toimub naatriumhüdroksiidi tiitrimisel soolhappega. HCl + NaOH NaCl + H2O 5. Milline töövahend on bürett? Kuidas ja milleks te seda kasutasite? Millise täpsusega tuleb võtta lugem büretilt? Bürett on peenike mõõteskaalaga klaastoru, mille ühes otas on klaaspalliga kummitoru, mis võimaldab büretist vedelikku tilkhaaval välja lasta. Katsetes kasutakse büretti, et määrata võimalikult täpselt, millal on büretist välja lastava aine hulk lahuses selline, mis muudab indikaatorite värvi
3. Selgitage stöhhiomeetriapunkti mõistet tiitrimise juures! Kuidas te määrasite stöhhiomeetriapunkti aluse ja happe tiitrimisel? Stöhhiomeetriapunkt e. ekvivalentpunkt on süsteemi (lahus keeduklaasis või koonilises kolvis) seisund, kus lahuses ei ole enam analüüsitavat ainet ja ei ole veel mõõtelahuses olevat reageerivat ainet. 4. Kirjutage reaksioonivõrrand, mis toimub naatriumhüdroksiidi tiitrimisel soolhappega. HCl + NaOH NaCl + H2O 5. Milline töövahend on bürett? Kuidas ja milleks te seda kasutasite? Millise täpsusega tuleb võtta lugem büretilt? Bürett on peenike mõõteskaalaga klaastoru, mille ühes otas on klaaspalliga kummitoru, mis võimaldab büretist vedelikku tilkhaaval välja lasta. Katsetes kasutakse büretti, et määrata võimalikult täpselt, millal on büretist välja lastava aine hulk lahuses selline, mis muudab indikaatorite värvi
LABORATOORNE TÖÖ 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata ideaalgaas. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: Temperatuur 273,15 K (0 °C) Rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Viimasel ajal soovitatakse kasutada gaaside mahu väljendamiseks ka nn standardtingimusi: Temperatuur 273,15 K (0 °C) Rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750
gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 3. Millest sõltub lahuste tihedus? – Temperatuurist ja rõhust. Mida kõrgem on temperatuur, seda väiksem on aine tihedus. Mida väiksem on rõhk, seda väiksem on gaasi tihedus. 4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus? Lahuste tihedus on suurem kui lahusti tihedus. 5. Kui suur on 200g lahuse ruumala, kui tihedus on 1,08 g/cm3? Kui palju on sellises lahuses lahustunud ainet, kui lahuse massiprotsent on 23%? V = 200 / 1.08 = 185 cm3 23% = (x • 100%) / 200 x = 46 g 6. Kuidas väljendatakse lahuste koostist? 1) Massiprotsent (C%) 2) Molaarne kontsentratsioon (CM ) 3) Molaalne kontsentratsioon (Cm) 4) Moolimurd (Cx) 5) Normaalne kontsentratsioon (CN ) 7. Mida väljendab lahuse massiprotsent
Mõningaid reaktsioone saab läbi viia ka väikeses katseklaasis, kuid üldiselt on see ebaotstarbekas. Üksikute tilkadega teostatavat analüüsi nimetatakse tilkanalüüsiks.Tilkanalüüsi võib läbi viia kahel viisil: 1. filterpaberil (mõõtmetega 3x3 cm) - pipetti tuleb võtta reaktiivi kapillaarotsa jagu ja suruda see vastu paberit; tekib märg laik diameetriga 0,5-1 cm ;selle keskele tuleb analoogiliselt kanda uuritava lahuse tilk. 2. klaasplaadil - uuritav lahus ja reaktiivid kanda plaadile ühe tilga kaupa.Mitmeid aineid identifitseeritakse kristallide iseloomuliku kuju järgi,vaadeldes neid mikroskoobiga (mikrokristalloskoopia).Sel juhul vajalikud korrapärase kujuga kristallid saadakse lahuste aeglasel segunemisel ning tilgad tuleb plaadil paigutada kõrvuti ja ühendada peene kapillaariga. Gaasikambris tõestatakse eralduvaid gaase.Gaasikamber koostatakse väikesest tiiglist ja klaasplaadist
Nii on väävli aatomimass Ar(S) = 32,06. Indeks r (relativus) tähendab suhtelist, relatiivset ja osutab, et tegemist on suhtarvudega. Aatommass on dimensioonita suurus. 38 39 Heeliumi aatom 40 Aine füüsikalised ja keemilised omadused Füüsikalisi omadusi saab mõõta ja jälgida, reeglina ilma ainet ja tema koostist muutmata (värvus, sulamistemperatuur, keemistemperatuur ja tihedus) Keemilised omadused, on seotud aine koostise muutusega, keemiliste reaktsioonidega (vesiniku põlemine hapnikus, raua roostetamine)) 41 Aine füüsikalised ja keemilised omadused Füüsikalisi omadusi saab mõõta ja jälgida, reeglina ilma ainet ja tema koostist muutmata (värvus, sulamistemperatuur, keemistemperatuur ja tihedus) Keemilised omadused, on seotud aine
punktmassidena), mõjutavad teineteist ainult kokkupõrke hetkel ja kogu oleku energia on kineetiline. Taoliste gaaside segus on individuaalsete gaaside rõhk sõltumatu ja additiivne, p1 + p2+ pi = psum. (Daltoni seadus). Universaalne gaasi seadus seob ideaalgaasi rõhu, mahu, temperatuuri ja hulga valemis PV = nRT, kus R on nn. universaalne gaasikonstant. Puhastele ainetele on omased teatud kindlad füüsikalised konstandid, näit. sulamis- ja keemistemperatuur, aururõhk, lahustuvus teatud lahustites, spektraalsed omadused. Need omadused,s.h. faasimuutuste temperatuurid iseloomustavad jõude, mis antud faasis toimivad osakeste vahel Keemisele ja kondenseerumisele suletud nõus on omane dünaamiline tasakaal, mille asend on määratud temperatuuri ja rõhuga anumas. Kui aine muudab oma olekut, siis soojus kas eraldub või neeldub. Vesi temale omaste tugevate vesiniksidemete tõttu on efektiivne soojuse siduja
Lahusti molekulid ja lahustunud aine osakesed (ioonid, molekulid) või dispergeeritud süsteemides kolloidosakesed liituvad, tekivad muutuva koostisega solvaadid. Solvatatsiooni erijuhtum hüdratatsioon - vee molekulide liitumine mingi muu aine osakestega (ioonidega, molekulidega), lahusesse moodustuvad hüdraadid. Dissotsiatsioon lahustumisel lahustunud aine jagunemine solvateeritud ioonideks. Lahustumisega võib kaasneda soojusefekt: · eksotermiline efekt lahustuva aine kristallvõre lõhkumiseks kulutatav energia on väiksem kui solvatatsioonil vabanev energia; · endotermiline efekt - kristallvõre lõhkumiseks kulutatav energia on suurem kui lahustuva aine solvatatsioonil vabanev energia. Lahustumissoojus soojushulk, mis eraldub või neeldub kindla koguse aine lahustumisel teatud koguses lahustis. Kontsentratsioon ehk sisaldus Kontsentratsioon väljendab lahustunud aine hulka kindlas lahuse või lahusti koguses.
· kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga · kuivas õhus on vask püsiv Cu + 2HCl + O2 = CuCl2 + 2H2O Cu + H2SO4(lahjen.) = ei toimu Cu + 2H2SO4(konts.) = CuSO4 + SO2 + 2H2O Cu + 4HNO3(lahjen.) = Cu(NO3)2 + 2NO + 2H2O Cu + HNO3(konts.) = Cu(NO3)2 + NO2 + H2O 17. Nikkel ja niklisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). Nikli tihedus normaaltingimustel on 8,9 g/cm3. Nikli sulamistemperatuur on 1455 °C ja keemistemperatuur 2913 °C. Nikkel on lihtainena hõbevalge, kollaka läikega plastne metall. Ta on hästi töödeldav, kuid juba vähesed lisandid, eriti väävel ja hapnik, halvendavad oluliselt mehaanilisi omadusi ja korrosioonikindlust. Keemiliselt on kompaktne nikkel väheaktiivne, õhus püsiv. Leeliste lahustega nikkel ei reageeri. Vesinikuga moodustab nikkel tahkeid lahuseid. 18. Alumiinium ja alumiiniumisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). Hõbevalge. Tihedus: 2,7 g/cm³
värvusega biureetkompleksi. Kompleksi värvus on tingitud Cu2+-ioonide koordinatiivsest seostumisest nelja peptiidsidemete koostisse kuuluva lämmastiku aatomiga, kaks kummastki polüpeptiidahelast või selle fragmendist. Kompleksi värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses. Töö käik Katseklaasi valatakse 1 ml munavalgu lahust. Lisatakse 1 ml 10%-list NaOH lahust ja mõni tilk 1%-list CuSO4 lahust. Katseklaasi sisu loksutatakse hoolikalt. Reaktsiooni kiirendamiseks võib katseklaasi vesivannil soojendada. Jälgitakse reaktsioonisegu värvuse muutumist ja selgitatakse nähtust. 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) Ksantoproteiinreaktsioon (xanthos kollane, kr k) tõestab aromaatset tuuma sisalda-vate aminohapete (Tyr, Trp, Phe) olemasolu valgus
Vedelikus on molekulide vaheline kaugus mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. Gaaside puhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti vabalt liikuda. Molekulidevahelised jõud on väikesed. 5. Aine omadused (füüsikalised, keemilised). Füüsikalisi omadusi saab mõõta ja jälgida ilma ainet ja tema koostist muutmata (värvus, sulamistemperatuur, keemistemperatuur ja tihedus). Keemilised omadused, on seotud aine koostise muutusega, keemiliste reaktsioonidega (vesiniku põlemine hapnikus). 6. Materjalid- definitsioon. Materjal on keemilisest seisukohast mistahes keemiline aine, mille kasutamisel (töötlemisel) ei toimu keemilisi muutusi. Keemiliste omaduste olulisus sõltub vastava aine või materjali kasutamise eesmärgist (viisist) või käitlemise ja hoidmise tingimustest.
Siseenergia muut on võrdne soojusefektiga konstantsel ruumalal. Entalpia (kui rõhk ei muutu) Keemias toimub enamus reaktsioone aga konstantsel rõhul (lahtises anumas). Siin teeb süsteem saadud soojuse arvel ka tööd ja tema siseenergia muutus on selle võrra väiksem. Siseenergia pole piisavalt hea olekufunktsioon, kirjeldamaks süsteemiga toimunud muutusi. Konstantsel rõhul toimuvate protsesside kirjeldamiseks on parem entalpia H. H = U + PV -Entalpiamuut on soojusefekt konstantsel rõhul. Kuna antud juhul sõltub soojushulk ainult alg- ja lõppolekust, siis võime nimetada selle suuruse olekufunktsiooniks: q p = H Soojusmahtuvus Soojusmahtuvus konstantsel ruumalal CV: CV= U/T Konstantsel rõhul on soojusmahtuvused mõnevõrra suuremad, kuna osa saadud soojusest kulub paisumistöö tegemiseks: Cp= H/T. Ideaalsete gaaside soojusmahtuvused ei sõltu temperatuurist. Kõigil muudel juhtudel tuleb
Siseenergia muut on võrdne soojusefektiga konstantsel ruumalal. Entalpia (kui rõhk ei muutu) Keemias toimub enamus reaktsioone aga konstantsel rõhul (lahtises anumas). Siin teeb süsteem saadud soojuse arvel ka tööd ja tema siseenergia muutus on selle võrra väiksem. Siseenergia pole piisavalt hea olekufunktsioon, kirjeldamaks süsteemiga toimunud muutusi. Konstantsel rõhul toimuvate protsesside kirjeldamiseks on parem entalpia H. H = U + PV -Entalpiamuut on soojusefekt konstantsel rõhul. Kuna antud juhul sõltub soojushulk ainult alg- ja lõppolekust, siis võime nimetada selle suuruse olekufunktsiooniks: qp = H Soojusmahtuvus Soojusmahtuvus konstantsel ruumalal CV: CV= U/T Konstantsel rõhul on soojusmahtuvused mõnevõrra suuremad, kuna osa saadud soojusest kulub paisumistöö tegemiseks: Cp= H/T. Ideaalsete gaaside soojusmahtuvused ei sõltu temperatuurist. Kõigil muudel juhtudel tuleb arvestada, et
10. Kovalentse sideme omadused. Kovalentne side on on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side. See esineb molekulides, liitioonides ja kristallides. Kuna kovalentse sidemega seotud aatomid on küll omavahel tugevalt seotud ning moodustavad molekuli ulatuses tiheda terviku, ei tõmba kovalentsete sidemetega molekulid eriti teisi molekule ligi. See tingib järgnevad füüsikalised omadused: • Suhteliselt madal sulamis- ja keemistemperatuur • Halb elektrijuhtivus • Paljud kovalentsete sidemetega ained lahustuvad vees halvasti. 11. Teised keemilise sideme liigid: Iooniline side, selle erinevus kovalentsest sidemest. Vesiniksideme olemus ja tekkimise tingimused; vesiniksideme mõju aine omadustele, selle tähtsus eluslooduses. Metalliline side. Iooniline side Kovalentne side Moodustumine Tekib metalli ja mittemetalli vahel
Mittemetallide aktiivsus ülalt alla väheneb,
sest aatomi raadiuse kasvades väheneb võime liita elektrone
1. Elementide perioodilised omadused
Perioodiliselt muutuvad elektronstruktuuriga seotud omadused: elementide aatomi- ja iooniraadiused
ning nendest tulenevad omadused (red-oks).
Aatomi raadiuse vähenedes elemendi oksüdeerivad omadused suurenevad ja vastupidi.
Füüsikalised omadused: sulamis- ja keemistemperatuur, kõvadus, magnetilised omadused,
kristallstruktuur
Mitteperioodiliselt muutuvad tuumalaenguga seotud omadused (aatomi nr, aatommass)
1. Ionisatsioonienergia
Ionisatsioonienergia - energiahulk, mida tuleb kulutada, et elektroni aatomist eraldada ja tuuma mõjusfäärist
kõrvaldada. Ühik kJ/mol. Tähis I. I1
Kummal juhul on soojusmahtuvus suurem? ΔU ΔH Konstantsel ruumala: Cp= Konstantsel rõhul: Cp= ΔT ΔT Soojusmahtuvus on suurem konstantsel rõhul, kuna osa saadud soojusest kulub paisumistöö tegemiseks. 6. Termokeemia, reaktsiooni soojusefekt, endotermiline ja eksotermiline reaktsioon. Termokeemia-tegeleb keemiliste muundumiste soojusefektidega, põhineb termodünaamika esimesel seadusel. Keemilise reaktsiooni entalpia on soojusefekt, mis kaasneb keemilise reaktsiooniga (kui rõhk ja temperatuur ei muutu). Entalpiamuut (soojusefekt) sõltub süsteemi alg- ja lõppolekust, mitte aga protsessi läbiviimise teest või reaktsiooni vahestaadiumitest! Eksotermiline protsess – soojus eraldub Endotermiline protsess – soojus neeldub 7
Termokeemiaks. Termodünaamika I seaduse energia jäävuse seaduse- järgi peab energia vabanemine või neeldumine põhjustama muutuse Nimetades keha sisemist energiavaru siseenergiaks võib öelda, et eksodermilises reaktsioonis vabaneb soojust siseenergia vähenemise arvelt. Endotermilises reaktsioonis neeldub soojust ja süsteemi siseenergia kasvab. Isotroopseks soojusefektiks e reaktsiooni energiaks nim. Jääval ruumalal toimuva keemilise reaktsiooni soojusefekti. Isobaarne soojusefekt e reaktsioonientalpia on jäävale rõhule vastav soojusefekt. Keemilise reaktsiooniga kaasneb sageli ruumala muutus, mis on oluline gaasi reaktsioonide korral, sel juhul saab püsivaks lugeda välisrõhku. Gaaside eraldumise puhul peab süsteem kulutama osa oma energiast paisumis tööks w=P* V ; qp-W=U; qp=U+W=U+P*V= (U+pq)= -> ENTALPIA muut. Seega on isobaarne soojusefekt võrdne süsteemi entalpia muuduga. Protsessid tööstuses toimuvad isobaarses reziimis
annaabi.ee 
