Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keemia KT mõisted". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
aatom, elektron, molekul, ioon, prooton, metalliliste, liitaine, aineosake, aatommass, neutron, elektronkatte, elektronoktett, kovalentne, aatomid, molekulaarne, lihtaine, osakestest, etanool, c2h5oh, väävel, omandanud, real, horisontaalselt, veerus, amü, massiarv, väärisgaas, katioon, anioon, mittemolekulaarne, molekulvalem, segust, lämmastik8d klassi KT kordamisküsimused 1. Mõisted Keemiline element- on kindla tuumalaenguga aatomite liik Aatom- üliväike aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest Molekul- koosneb keemilise elemendi aatomist !! lk 57 Liitaine- liitained koosnevad erinevate elementide aatomitest Lihtaine- on aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomist Iooniline side- erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side Iooniline aine- metall loovutab mittemetallile elektrone, viimasesse kihti tuleb 8 elektroni Katioon- positiivse laenguga ioon Anioon- negatiivse laenguga ioon
Kontrolltöö: Aatomi ehitus. Keemiline side. Lk 10-66 Prooton positiivse laenguga aatomi osake; Neutron laenguta aatomi osake; Elektron negatiivse laenguga, paikneb orbitaalil; Massiarv tuumaosakest arv aatomituumas neutronite arv + prootonite arv; Aatomituum väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist; Aatom keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa; Aatomnumber ehk järjenumber; Lihtaine keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid; Liitaine keemiline ühend, esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid; Elektronkiht Isotoobid sama keemilise elemendi aatomid, mis erinevad üksteisest neutronide arvu poolest ja seega ka massiarvu poolest; Keemiline element on ühesuguse tuumalaenguga(prootonite arvuga) aatomite liik.
MOLEKULID Molekulaarne aine aine mis koosneb molekulidest. Mittemolekulaarne aine aine mis ei koosne molekulidest. Molekul aineosake mis koosneb aatomitest. Molekulil on antud ainele iseloomulik koostis. Molekulivalem näitab millistest aatomitest molekul koosneb. Indeks näitab sama elemendi aatomite arvu molekulis. Miks molekulid tekivad? looduses esinevad üksikute aatomitena ainult väärisgaasid (VIIIA) sest nendel on välimine elektronkiht elektronidega täidetud. Molekulide tekkimine tähendab üleminekut püsivamasse seisundisse, st saavutada elektronidega täidetud väliskiht. (seal on energiasisaldus väiksem) Energia miinimum printsiip kõik süsteemid püüavad saavutada minimaalse potentsiaalse energiaga olukorda
SISSEJUHATUS KEEMIASSE Aine ehitus Kõikide ainete väikseimad osakesed on molekulid. Molekulid omakorda koosnevad aatomitest. Keemiline element on üht liiki aatomite kogum. Iga keemilise elemendi aatomil on oma kindel ehitus. Aatomi ehitus Keemias aine ehituse seletamiseks piisab, et aatomit vaadatakse ehituselt meenutavat päikesesüsteemi. Seda nim. planetaarseks aatomimudeliks. Planetaarse aatomi mudeli järgi koosneb aatom aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituum Aatomituum asub aatomi keskel ja tuuma on koondunud praktiliselt kogu aatomi mass. Tuum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootonid on positiivse laenguga osakesed ja neutronitel laeng puudub. Seega on aatomi tuumal positiivne laeng. Tuumalaenguks nimetatakse aatomi tuumalaengut. Tuumalaengu määrab prootonite arv tuumas. Kokkuleppeliselt loetakse prootoni laenguks +1. Näiteks kui tuumas on 3 prootonit, siis tuumalaeng on +3.
KEEMIA PÕHIMÕISTED AATOM- üliväike aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest. AATOMI MASS- aatomi mass massiühikutes (grammides). AATOMMASS- ehk suhteline aatommass; aatomi mass aatommassiühikutes, tähis Ar . AATOMMASSIÜHIK(amü)- suhteline ühik, mille abil väljendatakse aatomite jt. aineosakeste massi. 1/12 süsiniku (massiarvuga 12) aatomi massist, 1 amü = 1,66054 10 -27 kg. AATOMNUMBER- prootonite arv aatomi tuumas, võrdub tuumalaenguga. Tähis Z. AATOMI ELEKTRONKATE- aatomituuma übritsev elektronide kogum, mis koosneb
Filtrimine hõljuvate tahkete mittelahustunud ainete eraldamiseks lahusest. Jaotuslehter mittesegunevate vedelike eraldamiseks teineteisest (nt vesi ja bensiin). Põhineb vedelike erineval tihedusel. Aurusatmine vedelikus lahustunud tahke aine kättesaamiseks nt mereveest soola saamiseks. Destilleerimine lahusti eraldamiseks lahusest. Seisneb vedelike aurusatmises ja sellele järgnevas kondenseerumises. Aatomid ja keemilised elemendid Aatom üliväike ja neutraalne aineosake, millest koosnevad kõik ained. Läbimõõt ~10 -7 cm Planetaarne aatomimudel aatomi keskel on tuum, mis koosneb prootonitest ja neutronitest. Ümber tuuma tiirlevad elektronkihtidel elektronid. Aatommass aatomi mass aatommassiühikutes (1amü=1,66*10 -24 g) Aatomituum moodustab põhiosa aatomi massist, koosneb tuumaosakestest, positiivse laenguga. Prooton tuumaosake, laeng +1, mass 1. Neutron tuumaosake, laeng 0, mass 1.
Keemia arvestuse kokkuvõte Aineosakesed- aatom,molekul,ioon. * keemiline element: kindla tuuma laenguga aatomite liik. * aatom: keemilise elemendi väiksem osake, molekuli koostisosa * molekulaarne aine: aine väiksem osake, koosneb aatomitest * molekul: koosneb omavahel seostunud aatomitest. Molekulideks liitumisel lähevad aatomid üle püsivasse olekusse, kus nende energia on madalam. * molekuli valem: näitab, millistest aatomitest molekul koosneb. * indeks: näitab sama elemendi aatomite arvu molekulis. * ioon: laenguga aatom (aatomite rühm) - positiivne ioon e. katioon tekib kui aatom loovutab väliskihilt elektrone - negatiivne ioon e. anioon tekib kui aatom liidab väliskihile elektrone * tihedus: ühikulise ruumalaga ainekoguse mass, põhi ühik kg/m kuubis. Ioonsed ained on tahked ained. Koosnevad kristallidest. Osad lahustuvad vees, osad mitte. Valemi kirjutamisel eespool on katioon, tagapool anioonid.
KEEMIA PÕHIMÕISTED. 1. Aatom üliväike aineoskane, koosneb tuumast ja elektronidest. 2. Keemiline element kindla aatominr-ga aatomite liik. 3. prooton positiivse laenguga tuumaoskake. 4. neutron negatiivse laenguga tuumaoskake. 5. elektron üliväike neg. laenguga osake, mis moodustab aatomis tuuma ümbritseva elektronkatte. 6. tuumalaeng aatomi tuuma pos.laeng; prootonite arv tuumas. 7. massiarv tuumaosakest arv aatomituumas; tähis A 8. istroopid keemilise elemendi teisendid, millel on ühesugune prootonite arv(tuumalaeng), kuid erisugune neutronite arv (ja massiarv). 9. elektronkate aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. 10. allkiht 11
Aatomiks - nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma- koostisesse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate- moodustavad elektronid. Isotoobid- on elemendi teisendid,mille tuumas on erinev arv neutroneid. Aatomorbitaal- on ruumisosa, kus elektron viibib kõige sagedamini. Keemiline element - kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik/kogum. Aatomnumber - Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas. Tuumalaeng - aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas. Massiarv, aatommass - Ümardatud aatommass = massiarv = prootonite ja neutronite arv kokku. Elektronide väliskiht - elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel
ELU KEEMIA Mõisted • Keemiline element - aine, mida ei saa keemiliselt lihtsamateks aineteks lahutada. • Keemilised elemendid võivad keemiliste reaktsioonide tulemusena moodustada keemilisi ühendeid Mõisted • Nii ELUS kui ELUTA loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ühenditest e ainetest • Anorgaanilised ja orgaanilised ained koosnevad erinevatest keemilistest elementidest Mõisted • Orgaanilised ühendid on süsinikuühendid, milles C aatom on keemiliste sidemete abil seotud mõne teise aatomiga • Orgaanilised ühendid moodustuvad elusorganismide elutegevuse käigus (või sünteesitakse inimese poolt) • Suur arv, ehituselt keerulised, omadustelt erinevad Bioelemendid • Elusorganismidest on leitud 92 keemilist elementi • Elusorganismide talitluseks vajalik miinimum on 27 keemilist elementi, neid elemente nimetatakse bioelelmentideks ja nad moodustavad organismi elementaarkoostise
5.Filtreerimine tahke aine eraldamine lahusest nt kriidi ja vee filtreerimine filtri abil 6.Keemiline reaktsioon ainete muundumine teiseks nt süst + õhuhapnik aineks süsihappegaas 7.Lahus ühtlane segu, koosneb lahustist vesilahus ja lahustunud ainest 8.Aatom üliväike aineosake, koosneb joonis tuumast ja elektronidest 9.Tuum aatomi keskel asuv osake, mis joonis kooseneb prootonitest ja neutronitest 10.Elektronkate aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest 11.Tuumaosakesed e aatomituuma koostisosad
Keemia põhimõisted (loetelu) 1) Aatom - väiksem osake, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. 2) Tuumalaeng - võrdub prootonite laengute summaga, s.t prootonite arvuga. 3) Elektronkate - koosneb elektronkihtidest, mis omakorda koosnevad elektronidest. 4) Elektronide väliskiht - elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. 5) Keemiline element - kindla tuumalaenguga aatomite liik.(aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng) 6) Ioon - on laenguga aatom või aatomirühm
Keemia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. klass 2010/2011 Aatomi ehitus * Aatom aine osake, millest koosnevad molekulid. -) Aatom ise on neutraalne, ilma laenguta osake. * Aatom läheb kaheks aatomituum ja elektronkatel. -) Aatomituum jahuneb tuumaosakesteks ehk nukleonideks ja need omakorda prootoniteks (+ laeng) ja neuroniteks (0 laeng). -) Elektronkate jaguneb elektronkihiks, mis omakorda jaguneb elektronideks (- laeng) * tuumalaeng Z = prootonite arv. -) Prootonite arv = elektronide arv * 1. Kihil kuni 2e; 2. Kihil kuni 8e; 3. Kihil kuni 18e. * Massiarv A = prootonite arv + neuronite arv.
.......................................9 Aatomi ehituse seos perioodilisussüsteemiga........................................................................... 10 Metalliliste omaduste muutumine perioodilisustabelis.............................................................10 I MÕISTED molekul aine väiksem osake, millel on ainele iseloomulik koostis;koosneb aatomitest. aatom üliväike aine osake, koosneb tuumast ja elektronidest. ioon aatom või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng. oksiid hapniku ühend mingi teise keemilise elemendiga. lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest (nt. Al, C, H2, N2, O2, F2, Cl2, Br2, I2) liitaine keemiline ühend, aine mis koosneb mitmest erinevast keemilise elemendi aatomitest (nt. H2O, CO2, PO4H4, CO) lahus ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest. puhasaine aine, mis koosneb ainult ühe aine osakestest (nt
-elektronide arvu 2. Perioodi number annab elektronkihtide arvu. Elektronide jaotumine kihtidesse toimub valemi 2n2 järgi. 2n2 2*12= 2; 2*22= 8; 2*32= 18 väliskihil ehk viimase kihi elektronide arvu annab rühma number. A rühmas võrdub rühma numbriga. B rühmas üldiselt 2 elektroni (v.a. Cu, Ag, Au, mille väliskihtidel on 1 el) 5. Eelviimasel kihil arvuta elektronide arv. 44 (2+8+18+2)= 14 Neutronite arv võrdub täisarvuni ümarsatud aatommass miinus prootonite arv. 1 1 0n= A p 0n= 101 44= 57 Ru +44 2)8)18)14)2) Z = +44 p= 44 = 44 A = 101 (aatommass) 1 0n= 101 44= 57 4. ELEKTRONVALEM AATOM keemilise elemendi väikseim iseseisev osake, molekuli koostisosa. MOLEKUL aine väikseim osake; koosneb aatomitest, n O 2, H2O. Tavatingimustes iseseisvalt eksisteeriv aineosake, millel on selle aine põhilised keemilised omadused. 1
D. I. Mendelejev jõudis avastuseni originaalsel teel, kogudes ja kriitiliselt läbi töötades tohutu hulga faktilist materjali. Perioodilisuse seadus mitte ainult ei teinud kindlaks elementide omaduste perioodilisuse, vaid andis ka võtme aatomi ehitusest arusaamiseks ja määras kauaks ajaks arvukate uurimuste suuna füüsikas ja keemias. Perioodilisusseaduse avastamise ajal ei tuntud aatomi ehitust. Ainukeseks elemendile iseloomulikuks katseliselt määratud suuruseks oli aatommass. Seepärast sõnastas D. Mendelejev seaduse kui keemiliste omaduste perioodilise sõltuvuse elemendi aatommassist. Perioodilisusseaduse tõeliseks aluseks on elemendi aatomi tuumalaeng, mis ühtib aatomnumbriga. Aatomiehituse ja perioodilisussüsteemi vahel on seosed. Keemilised elemendid on perioodilisustabelis reastatud aatominumbri järjekorras. Kuna keemiliste elementide aatominumber ühtib aatomi tuumalaenguga, võib väita, et elemendid on tabelis
Elektron (e ) -1 0,0005 (~0) Seega on aatomi mass koondunud suhteliselt väiksesse tuuma. Elektronkatte raadius ületab tuuma raadiust ~100 000 korda. 1.2 Aatomi ehituse seosed perioodilisussüsteemiga: Aatomnumber (järjenumber) = tuumalaeng = p arv = e koguarv elektronkattes Perioodi number = elektronkihtide arv A-rühma number = e arv väliskihil = maksimaalne o.-a. B-rühmade elementidel on väliskihil tavaliselt 2 e Ümmardatud aatommass = massiarv = p arv + n arv (seega n arv = ümmardatud aatommass aatomnumber) Elektronskeem väljendab elektronide jaotumist elektronkihtidele: Elektronskeemi koostamiseks: Kirjutame elemendi sümboli ja tuumalaengu (=aatomnumbriga). Tõmbame püstjoone ja selle järele tähistame kaarekestega elektronkihid (=perioodi number). Kirjutame kõige parempoolse kaarekese sisse väliskihi elektronide arvu (A-rühma number või B-rühma elemendi korral 2).
Keemia kokkuvõtva töö küsimused Hape- aine, mis annab lahusesse vesinikioone. Samuti liitaine, mis koosneb happevesinikust ja happeanioonist). Tugevad happed on (HNO3, H2SO 4, HBR, HI, HCL). Alus aine, mis seob H+ (vesinikioone) ehk prootoneid. Aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone OH-. Alused on näiteks: (NaOH, LiOH jne). Leelis- vees hästilahustuv tugev alus (Ca(OH)2, KOH JNE) Üldjuhul Ia rühm kaltsiumist alla poole. Sool- kristalne aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happe aniooonidest. Näiteks: ( ZnCl2, ZnSo4, NaCl jne)
KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom üliväike aineosake, mis ei teki ega hävi keemilistes reaktsioonides. Tuumalaeng aatomituuma positiivne laeng, mis võrdub prootonite arvuga tuumas. Elektronkate aatomituuma ümbritsev elektronide kihiline paigutus. Elektronide väliskiht kõige viimane elektronkatte kiht. Seal võib olla maksimaalselt 8 elektroni. Väliskihi elektronid määravad peamiselt ära elemendi keemilised omadused. Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik.
PÕHIMÕISTED AATOM - aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. TUUMALAENG võrdub arvuliselt elemendi järjenumbriga perioodilisussüsteemis. ELEKTRONKATE tuuma ümbritsevad elektronid. ELEKTRONIDE VÄLISKIHT elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. KEEMILINE ELEMENT kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. IOON laenguga aatom või aatomite rühmitus. KATIOON positiivse laenguga ioon. ANIOON negatiivse laenguga ioon. MOLEKUL liht- või liitaine väikseim osake, millel on kõik selle aine põhilised keemilised omadused, koosneb aatomitest. AATOMMASS aatommassiühikutes väljendatud aatomi suhteline mass. MOOL aine hulk, mis sisaldab 6*1023 aineosakest. MOLAARMASS aine ühe mooli mass grammides. AVOGADRO ARV osakeste arv ühes moolis aines; NA=6,02*1023 dm3/mol.
Keemia mõisted Aatom aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. Tuumalaeng Elektronkate aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv. See jaguneb elektronkihtideks ja need omakorda alamelektronkihtideks ja orbitaalideks. Elektronide väliskiht ehk valentselektronkiht on suurima peakvantarvuga elektronkiht. Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik. Ioon laenguga aatom või aatomite rühmitus. Molekul molekulaarse aine väikseim osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitus. Aatommass aatomi mass, mis on väljendatud aatommassiühikutes; tähis Ar. Mool ainehulga ühik, mis sisaldab Avogadro arvu aineosakesi; tähis n, ühik mol. Molaarmass ühe mooli aineosakeste mass grammides; arvuliselt võrdne molekulmassiga; tähis M; ühik g/mol. Ainehulk aine kogus moolides; tähis n.
Koosneb: elektronkattest ja tuumast 2. tuumalaeng - suurus, milles väljendatakse prootonite arvu 3. elektronkate - aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum 4. elektronide väliskiht - aatomituumast kõige kaugemal olev elektronkiht, milles võib paikneda kuni 8 elektroni 5. keemiline element - aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (sama aatomnumbriga) aatomite klass 6. isotoop - mingi elemendi teisend, neutronite arv tuumas erineb prootonite arvust 7. allotroop - lihtaine 8. ioon - aatomi või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng 9. molekul - (molekulaarse) aine väikseim osake, millel on ainele iseloomulik koostis, koosneb aatomitest. 10.aatommass - aatomi massi aatommassiühikutes, tähis A 11.mool - aine hulga ühik (mol) 12.molaarmass - ühe mooli aineosakeste mass grammides (arvuliselt võrdne molekulmassiga) tähis M 13.Avogadro arv - loendusühikule mool vastav osakeste arv NA= 6,02 x 1023 14
Aatom - Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Keemiline element - Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. . Prooton - Prooton on elementaarosake, mis koosneb kvarkidest. Seega ei ole prooton mitte fundamentaalosake, vaid liitosake. Prooton on positiivse elektrilaenguga Neutron - Neutron on elementaarosake, mis koosneb kvarkidest. Seega ei ole neutron fundamentaalosake vaid ta on liitosake. Ei oma laengut. Elektron - Elektron on fundamentaalne elementaarosake (tähis e-).Negatiivse elektrilaenguga. Massiarv - Massiarv on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas. Isotoop - Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aatomite tüübid, mis erinevad massiarvu (A) poolest. Järjenumber ehk aatomnumber ehk laenguarv (Z) langeb neil kokku. Elektronkate - Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv
b)nõrutamine laboris valatakse põhjasettinud aineilt vesi ettevaatlikult pealt ära. c)filtrimine vesi ja lahutamatud ained, vesi läheb läbi, aga osakesed jäävad filtrile 2)Vees lahustuvate ainete eraldamine a)destileerimine vedelik kuumutatakse. Esimesena aurustub neist madalama keemistemp. komponent. Eraldunud aine aurud jahutatakse, muutes need jälle vedelikuks. b)aurustamine vesi aurutatakse ja sete jääb alles. 5. 1) AATOM Aatomituum elektronid (positiivselt laetud) (negatiivselt laetud) laenguta aatom 2 2) AATOM Aatomituum (+) Elektronkate (-) Prootonid (laeng +1) neutronid(laeng 0) elektronkihid p+ arv tuumas= tuumalaeng elektronpilved aatomi tähtsaim omadus
3. Elementide sümbolid Elementidele antakse ka kindel keemiline sümbol, aatomiraadiuse ja metallilisuse kasv mis põhineb elemendi ladinakeelsel nimetusel. Keemilised sümbolid võimaldavad keemikute suhtlemist hoolimata keelte erinevustest. 4. Igapäevaelust tuntud ainete keemilised valemid ja kasutusotstarve 5. Tänapäevase aatomimudeli kujunemine (elektronpilv, orbitaalid) Thomson aatom on "positiivse elektri meri", millesse on korrapäraselt paigutatud elektronid: "rosinapuding". Rutherford aatomi kese on tuum, mille ümber tiirlevad elektronid (justkui planeedid Päikese ümber): "planetaarne mudel". Bohr elektronid jaotuvad energiatasemete järgi kihtidesse (tiirlevad kindlatel orbitaalidel) Tänapäeval tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev
Kordne side keemiline side, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil Osalaeng positiivse või negatiivse laengu ülekaal ? Polaarne kovalentne side üks aatomitest seob elektroni endaga tugevamini, mistõttu aatomitel tekivad vastasmärgilised osalaengud Mittepolaarne kovalentne side ühine elektronpaar on jaotunud võrdselt mõlema aatomi vahel. Vesinikside täiendav side, mille tugeva positiivse osalaenguga vesiniku aatom saab moodustadanegatiivse osalaneguga hapniku, lämmastiku või fluoriga vms. Iooniline side ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu. Katioon positiivse laenguga ioon Anioon negatiivse laenguga ioon Metalliline side keemiline side metallides, tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil. 1. väärisgaasidel on väliselektronkihil reeglina ns2np6 (va He, millel on ainult 2
Võrdub järjekorra numbriga. 3) Elektronkate aatomituuma ümber tiirlevate elektronite kogum, koosneb elektronkihtidest. 4) elektronide väliskiht 5) keemiline element aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. 6) isotoop keemilise elemendi kindla neutronite arvuga esinemisvorm...(?) 7) allotroop üks mitmest võimalikust lihtainest, mida mingi keemiline element moodustab. 8) ioon laenguga aatom või aatomite rühm 9) molekul molekulaarse aine väikseim osake, mis koosneb kovalentsete sidemetega seotud aatomitest 10) aatommass aatomi mass massiühikutes 11) mool ainehulk. Füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine kogust osakeste arvu järgi. 12) molaarmass ühe mooli aineosakeste mass grammides 13) Avogadro arv ühes moolis aines sisalduv aineosakeste arv 14) gaasi molaarruumala - 15) Keemiline side aatomite või ioonide vaheline vastastikmõju
1. KEEMIA PÕHIMÕISTED Gümnaasiumi lõpetaja teab ainekavas esitatud põhimõisteid ja seaduspärasusi. Gümnaasiumi lõpetaja oskab neid rakendada keemiliste nähtuste kirjeldamisel ja seletamisel, arvutus-ning probleemülesannete lahendamisel. 1)Aatom on keemilise elemendi kõige väiksem osa. Aatom koosneb tuumast ja elektronidest. 2)Tuumalaeng on aatomi tuuma positiivne laeng. On määratud prootonite arvuga tuumas. 3) Elektronkate on aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. Väliselektronkiht on aatomituumast kõige kaugemal asuv elektronkiht, selle elektronide arv määrab elemendi omadused. 4)Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. 5) Ioon on laenguga osake. Positiivne ioon on katioon , negatiivne ioon on anioon.
See on 1.KT materjal Aatomi ehitus ja elemendi keemilised omadused. Perioodilisussüsteem. Keemia õpik kutsekoolile lk. 32, 34 Üldine keemia lk. 29...39 Aatom on üleväike aineosake O Molekul koosneb mitmest aatomist O2 Aatomi laeng on tervikuna null ehk neutraalne, sest prootonite ja elektronide arv aatomis on võrdne. Aatomi koostis Aatom = aatomituum + elektronkate Aatomituum on + laenguga ( tuumale annavad laengu + laenguga prootonid ) Tuum koosneb: prootonitest ja laenguta neutronitest. ( massid võrdsed ) Prooton on elektronist 1840 korda suurem, elektronide mass on tühine. Seega aatommass on võrdne prootonite ja neutronite massi summaga.
KEEMIA MÕISTED AATOM neutraalne osake, mis koosneb aatomtuumast ja elektronkattest ELEKTRONSKEEM näitab elektronide paigutust elektronkihtidel KEEMILINE ELEMENT ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik IOON laetud aatom KATIOON positiivselt laetud ioon ANIOON negatiivselt laetud ioon O-A arvutuslik suurus, mis näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis LIHTAINE koosneb ainult ühe elemendi aatomitest LIITAINE koosneb vähemalt kahe erineva elemendi aatomitest MOLEKULAARSED AINED soolad, metallid, alused, aktiivsete metallide oksiidid MITTEMOLEKULAARSED AINED happed, orgaanilised ained, vedelikud, gaasid KEEMILINE SIDE jõud või mõju, mis seob aatomid molekuliks või aatomid ja ioonid kristalliks
Aatomi tuum aatomi keskosake, moodustab põhiosa aatomi massist, koosneb prootonitest ja neutronitest Ainete segu mitme aine segu, mis koosneb erinevate ainete osakestest Alus e. hüdroksiid on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (OH-), metalli katioonide+ ühend hüdroksiidiooniga - Aluseline keskkond ülekaalus on hüdrosiidioonid (OH-), pH>7 Aluseline oksiid metallioksiid, hapniku ühend metalliga Anioon negatiivse laenguga ioon Elementide rühm Mendelejevi perioodilisuse tabelis kohakuti üksteise all asuvate elementide rida, rühma elementidel väliskihis rühma numbrile vastav arv elektrone Elementide periood Mendelejevi perioodilisuse tabelis kõrvuti asuvate elemantide rida, perioodi elementidel perioodi numbrile vastav elektronkihtide arv Füüsikaline nähtus nähtus, milles muutuvad aine füüsikalised omadused Hape aine, mis annab lahusesse vesinikioone (H+)
KORDAMINE KEEMIA EKSAMIKS 1.Aatom koosneb aineosakestest.(elektronid, prootonid, neutronid) Elektron skeem: Mg: +12| 2)8)2 12-on prootonite arv, väike number vasakul üleval. 2,8,2-on elektronide arv 2. lahus-on ühtlane segu, mis koosneb lahustunud ainest ja lahustist. lahustuvus-näitab aine massi mis saab lahustuda kindlas koguses lahustis kindlal temperatuuril. anioon- on negatiivse laenguga ioon katioon-on positiivse laenguga ioon aatom-üliväike aineosake, mis koosneb tuumast ja elektronidest molekul-aine väikseim osake, koosneb aatomitest ühinemisreaktsioon-on reaktsioon mille käigus ained ühinevad, moodustades uue aine lagunemisreaktsioon-on reaktsioon mille käigus aine laguneb kaheks või enamaks aineks redoksreaktsioon- on reaktsioon, mille käigus ained loovutavad ja liidavad elektrone ja sellega kaasneb elementide öksüdatsiooniastme muutumine neutralisatsioonireaktsioon-happe ja aluste vaheline reaktsioon
..............................7 Ioonvõre.....................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus...............................................................................................................10 2 Anioon Anioon on negatiivse elektrilaenguga ioon.Aatomi või ühendi negatiivne elektrilaeng tuleneb normaalsest suuremast arvust elektronidest ehk elektronide koguarv ületab positiivse laenguga prootonite koguarvu. Anioonide jagunemine Erinevalt katioonidest, mis kvalitatiivsel analüüsil jaotatakse viide analüütilisse rühma, puudub anioonidel range jaotus rühmadesse. Anioonide klassifiktasioon põhineb vastavate hapetebaariumi- ning hõbedasoolade erineval lahustuvusel.Nende reaktiivide suhtes jaotatakse kõik anioonid kolme rühma
annaabi.ee 
