Abimaterjal (ioon)
Kokkuleppeliselt loetakse elektroni laengut negatiivseks ja prootoni laengut positiivseks. Milline laeng on aatomil? Miks? Aatom tervikuna on elektriliselt neutraalne aatomil puudub elektrilaeng. Kuna prootoni ja elektroni elektrilaengud on suuruselt võrdsed, on aatomi elektronkatte negatiivne laeng suuruselt võrdne aatomituuma positiivse laenguga. 12. Mis on ja kuidas tekib positiivne ja neg. ioon Pos ioon on positiivselt laetud osake, mis tekib, kui aatom loovutab elektronkattest elektrone. Neg. ioon on neg laetud osake, mis tekib, kui aatom haarab elektronkattesse elektrone juurde. 13. Kuidas on seotud elementaarlaeng ja keha elektrilaeng Keha elektrilaeng on elementaarlaengu täisarvkordne q= ±ne 14. Kirjelda, kuidas toimub laengu üleminek neg kehalt ja pos. kehalt laadimata kehale Neg. laetud kehal on elektrone rohkem, kui prootoneid ja neile mõjuvad tõukejõud
TÖÖ ÜLESANNE JA EESMÄRK Hüdrolüüsi uurimine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul. SISSEJUHATUS Definitsioonid: Hüdrolüüsiks nimetatakse lahustunud soola ioonide reageerimist veega, mistõttu soolade vesilahused ei ole neutraalsed, vaid olenevalt soolast kas happelised või aluselised. Hüdrolüüsi tagajärjel muutub lahuse pH. Tugevate aluste katioonid- on Li+, Na+, K+, Rb+, Cs+, Ag+, Mg2+, Ca2+, Sr2+, Ba2+. Need katioonid, ei astu vastastoimesse veega. Teised metalli-ioonid ja ammooniumioon NH 4+ hüdrolüüsuvad. Neutraalseid vesilahuseid- annavad nn tugeva aluse ja tugeva happe soolad NaCl, KNO 3, BaCl2, MgCl2, KI, KClO4 jt. Aluselisi lahuseid- annavad nn tugeva aluse ja nõrga happe soolad. Happelisi lahuseid- annavad nn nõrga aluse ja tugeva happe soolad Nõrga happe ja nõrga aluse soola vesilahuse pH hindamiseks tuleb kasutada dissotsiatsioonikonstantide tabelit. KASUTATUD ...
Sissejuhatus: Kulgemise peamised põhjused : 1 Sademe (vähelahustuva ühendi) teke 2 Gaasi teke 3 Vähe- (või vähem) dissotsieeruva ühendi teke. Sageli tasakaalulised protsessid. Siia alla kuulub ka vee kui nõrga elektrolüüdi teke 4 Hüdrolüüsiprotsessid (soola moodustavate ioonide vastastiktoime veega), mis kulgevad väheses ulatuses, kuid põhjustavad soolalahuste pH erinevusi 5 Kompleksühendi teke Reaktsioone, mis on seotud elektronide üleminekuga ühelt aatomilt teisele, nimetatakse redoksreaktsioonideks. Ainet või iooni, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektrone, nimetatakse redutseerijaks, see aine ise seejuures oksüdeerub (tema oksüdatsiooniaste kasvab). Ainet või iooni, mis seob elektrone, nimetatakse oksüdeerijaks, aine ise seejuures redutseerub (tema oksüdatsiooniaste kahaneb). Oksüdatsiooniastme kindlakstegemiseks lähtutakse järgmistest üldreeglitest: 1 Aine vale...
N: auto mootori töötamise ajal laetakse akut, rooste teke. Voolu magneetiline toime- vooluga mähis mõjutab magnetnõelda. Sõltub voolu suunast. N: auto käivitatakse starteri abil, galavanomeetriga kontrollitakse, kas juhis on elektrivool. AATOMI EHITUS Prooton- posit. Laenguga, haarab elektrone. Prootonitel on ühesugune mass Elektron- negat. Laenguga, prootonist kergem IOON Iooon on laengu omandanud aatom või aatomite rühm. Katioon- posit. Elekrilaenguga ioon Anioon- negat, elektrilaenguga ioon Kui aatom loovutab elektrone, tekib positiivne ioon Kui aatob haarab elektrone juurde, tekib negatiivne ioon KEHADE ELEKTRISEERIMINE Keha saab elektriseerida: Keha teise kehaga hõõrudes Keha laetud kehaga puudutades Hõõrdumisel elektriseeduvad mõlemad kehad.
Seistes formeerub uuesti naatriumatsetaadi sade. Lahusesse tekib rasklahustuv produkt ehk naatriumatsetaat. Vahepealne sademe kadu (hüdrolüüsil) tõestab, et lahuses on lahustuv [Cd(SO3)2] 2– kompleksanioon. Katse 8. a) Co(NO3)2*6H2O kristallid + etanool – roosad kristallid on lahuse põhjas, lahus ise läbipaistev. b) Eelmine lahus + NaCl kristallid – NaCl kristallide ümbrus muutub sinakaks, sest lahusesse tekib Cl- iooni liias sinise värvusega [CoCl4]2- ioon. c) Eelmist lahust loksutasin, kuni NaCl lahustus. Lahus muutus lillakaks. Seejärel kuumutasin katseklaasi vesivannil, lahus värvus siniseks. Sinise värvuse saavutanud lahuse jahutasin kraaniveega, lahus saavutas taas roosa värvuse. Loksutamisel: [Co(H2O)6]2+ + 4 Cl- ↔ [CoCl4]2- + 6H2O – reaktsioon on tasakaalus ja lahuses on mõlemat kompleksiooni. Soojendamisel: [Co(H2O)6]2+ + 4 Cl- + kuumus → [CoCl4]2- + 6H2O – reaktsioon on
Pb(NO3)2 + K2CrO4 2KNO3 + PbCrO4 Pb2+ + CrO42 PbCrO4 Kommentaar: K2CrO4 on vedel kollane aine, Pb(NO3)2 on värvitu, tekib kollane tükiline sade. Hüdrolüüs Katse 4: 1. Al2(SO4)3 lahuse pH-d hinnata metüülpunase lisamisega. Metüülpunane pöördeala pH 4,2...6,3 (sellest väiksema pH juures punane, suurema juures kollane). Tekkiv lahus on punane ehk Al2(SO4)3 on happeline, sest SO42- on tugev happe ioon, aga Al3+ on nõrk aluseline ioon. 2. Na2CO3 lahuse pH-d hinnata fenoolftaleiini lisamisega. Fenoolftaleiin pöördeala pH 8,3...9,9 (sellest väiksema pH juures värvitu, suurema juures punane). Tekkiv lahus on punane ehk Na2CO3 on aluseline, sest CO32- on nõrk happe ioon, aga Na+ on tugev aluseline ioon. Gaasi teke Katse 5. CO32 ioone sisaldavale lahusele lisada mõni tilk indikaatori fenoolftaleiini lahust.
1.Planetaarne aatomimudel. *Aatom on neutraalne, elektronid neg. Prootonid positiivsed, neutronid neutraalsed 2.Miks me ütleme,et aatom on neutraalne? *Aatomi summaarne elektrilaeng on null (elektronid-, prootonid+, neutronid0), seega on aatom neutraalne 3.Mida näitab Z ? *Näitab prootonite arvu tuumas ja elektronide arvu tuuma ümber 4.Millal aatomist saab positiivne ioon? *Kui aatom loovutab elektrone 5.Bohri postulaadid. *Elektron liigub aatomis ainult teatud kindlal orbiidil, sellel orbiidil elektron ei kiirga *Üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele elektron kiirgab või neelab valgustkindlate portsjonite, kvantide kaudu 6.Millal aatom kiirgab ja millal neelab energiat kasutades energianivoo mõistet? *Kiirgab siis kui läheb tuumale lähemale 7.Mida näitab elektronvolt?
juba aatomist eemaldatud. Iga järgmise taseme ionisatsioonienergia on oluliselt suurem kui eelmine. Eriti suur hüpe ionisatsioonienergias toimub peale alamelektronkihi tühjendamist elektronidest. Sel põhjusel on enamus ioone sellised, millel on pealmine alamelektronkiht täidetud. Näiteks naatriumil on väliskihis ainult üks valentselektron ning seega on kõige levinum naatriumi ioon Na+. Perioodilisuse tabeli teises servas on klooril seitse valentselektroni, seega kõige levinum kloori ioon on ühe lisaelektroniga Cl. Kõige väiksem ionisatsioonienergia on frantsiumil ja kõige suurem fluoril. Metallide ionisatsioonienergia on tavaliselt palju madalam kui mittemetallidel, mistõttu metallid reeglina kaotavad elektrone (muutuvad positiivseteks ioonideks) ja mittemetallid haaravad elektrone lisaks (muutuvad negatiivseteks ioonideks).
Laboratoorne töö nr 4 Eksperimentaalne töö Töö eesmärk Elektrolüütide lahustes toimuvate reaktsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsioonide võrrandite tasakaalustamine. Töövahendid Katseklaaside komplekt Kirjeldada toimuvaid muutusi (sademe teke, värvuse muutused, gaside eraldumine jne) ning tekkivaid sademeid. Kirjutada kõiki muutusi kirjeldavad reaktsioonivõrrandid nii ioon- kui molekulaarkujul. Tasakaalustada ja lõpetada juhendis toodud reaktsioonivõrrandid. Redoksreaktsionides märkida, milline ühend on oksüdeerija, milline redutseerija. Sademete teke: Katse 1. SO42- sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisan tilkhaaval Ba2+sisaldavat lahust. BaCl2 (aq) + Na2SO4 (aq) BaSO4 (s)+2NaCl (aq) Ba2+(aq)+SO42-(aq) BaSO4(aq) Tahke BaSO4 sadestub valge sademena. Katse 2. Al3+ sisaldavale lahuse lisan 2M NH3*H2O lahust ammoniaagi lõhna pü...
Töö ülesanne ja eesmärk: Elektrolüütude lahustes toimuvate rektsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon- molekulaarsel kujul, redoksreaktsoonide võrrandite tasakaalustamine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Katseklaaside komplekt Kirjeldada toimuvaid muutusi (sademe teke, värvuse muutused, gaaside eraldumine jne) ning tekkivaid sademeid. Kirjutada kõiki muutusi kirjeldavad reaktsioonivõrrandid nii ioon- kui molekulaarkujul. Tasakaalustada ja lõpetada juhendis toodud reaktsioonivõrrandid. Redoksreaktsioonides märkida, milline ühend on oksüdeerija, milline redutseerija. Töö käik: Sademete teke: Katse 1. SO42- ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada tilkhaaval Ba2+ ioone sisaldavat lahust. Ba2+ + SO42- = BaSO4 Na2SO4 + BaCl2 = BaSO4 + 2NaCl Katseklaasis tekkis kahe värvitu aine kokkusegamisel valge sade BaSO4. Katse 2. Al3+ ioone sis...
aatom- neutraalne osake, mis koosneb aatomituumast ja elektronkattest prooton- positiivse laenguga osake, mis kuulub aatomi koostisesse neutron- laenguta osake, mis kuulub aatomi koostisesse elektron- negaiivse leanguga osake, mis kuulub aatomi koostisesse lihtaine- koosneb ühe keemilise aine osakestest liitaine- koosneb mitme keemilise aine osakestest molekul- aineosake, mis koosneb aatomitest ioon- laengu omandanud aatomite katioon- positiivne ioon anioon- negatiivne ioon kovalentne side- ühiste mittematalli aatomite elektronpaaride abil tekkinud side iooniline side- vastasmärgiliste ioonide tõmbumine metalliline side- metalli aatomite vahel molekulaarsed ained- molekulidest koosnevad ained mittemolekulaarsed ained- aatomitest ja ioonidest koosnevad ained
planetaarne aatomimudel-aatom neutraalne. tuum positiivne. Koosneb positiivsetest prootonitest ja neutraalsetest neutronitest. selle ümber tiirlevad elektronid negatiivsed. Aatom neutraalne-prootonite arv-positiivne laeng võrdne selle ümber tiirlevate elektronidega- negatiivne. Z- laenguarv, prootonite arv tuumas, elektronite arv aatomis. saab positiivne ioon-kui loovutab elektroni. bohri postulaadid 1) elektron liigub aatomis ainult teatud kindlal orbiidil, millel ta ei kiirga. 2)elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teise aatom kas kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite kaupa. Kui elektron läheb üle madalama energiaga energianivoole, siis kiirgab. Kui elektron läheb üle kõrgema energiaga energianivoole, siis neelab energiat. elektronvolt- energia, mille omandab elektron, läbides elektriväljas potensiaalide vahet 1 volt. planetaarmudeli vastuolud? 1. kui elektron kaotab energiat peaks elektron tuuma kukkuma. 2. elektron...
Eksperimentaalne töö nr. 1 Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Töö eesmärk: Elektrolüütide lahustes toimuvate reaktsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsioonide võrrandite tasakaalustamine. Töövahendid: Katseklaaside komplekt. Kirjeldada toimuvaid muutusi (sademe teke, värvuse muutused, gaaside eraldumine jne) ning tekkivaid sademeid. Kirjutada kõiki muutusi kirjeldavad reaktsioonivõrrandid nii ioon- kui molekulaarkujul. Tasakaalustada ja lõpetada juhendis toodud reaktsioonivõrrandid. Redoksreaktsioonides märkida, milline ühend on oksüdeerija, milline redutseerija. Oksüdatsiooniastmete muutuseta kulgevad reaktsioonid Sademete teke Katse 1 SO42 ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada tilkhaaval Ba2+ ioone sisaldavat lahust. Na2 S O4 + BaCl 2 2 NaCl+ BaS O4 2+¿ BaS O4 2-¿+ Ba¿ ...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Puidutehnoloogi õppetool Janar Oks PT-12 Erialatööga seotud tervistkahjustavad tegurid ning terviserikete ennetamise võimalused ja seadusandlik regulatsioon Eesti Vabariigis Referaat õppeaines ,,Riskianalüüs ja töökeskkonnaohutus" Juhendaja õpetaja: Aivar Kalnapenkis Väimela 2013 Sisukord Müra Töömüra mõju Kokkupuude töömüraga võib kahjustada töötajate tervist. Kõige paremini teatakse, et töömüra kahjustab kuulmist seda probleemi täheldati vaskseppadel juba 1731. aastal. Kuid see võib ka süvendada stressi ja suurendada õnnetusjuhtumite ohtu. Käesolevas teabelehes kirjeldatakse töökoha müra mõju. Kuulmiskah...
Br 35 45 35 4 2. Koosta elektronskeem. N, Mg, K N:+7|2)5) Mg:+12|2)8)2) K:+19|2)8)8)1) 3. Aatomnumber, aatommass, perioodi nr, A-rühma nr-> seos aatomi ehitusega Aatomnumber prootonid/elektronid aatommass prootonid+neutronid perioodi nr elektronkihid A-rühma nr viimase kihi elektronid 4. Keemiline element, aatom, molekul, ioon, lihtaine, liitaine, alus(hüdroksiid), leelis, hape, oksiid, sool Keemiline element ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik Aatom aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest; molekuli koostisosa Molekul molekulaarse aine väikseim osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitus Ioon laenguga aatom või aatomite rühmitus Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest Liitaine aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest
Relatsioonid ja funktsioonid 1. Relatsioon on hulk paare Lähtu me ees pooldefineeri tud hulkade Cartes ius e korrutis es t ehk ris tkorrutis es t (öeldaks e ka ots ekorrutis ) A × B tähendab kõiki järj es tatud paaride hulka (a,b), kus a A j a b B. N 1: A ntud on hulgad A= { 1,2} j a B={ 1} Leia me : A × B= { (1,1),(2,1)} B × A ={ (1,1),(1,2)} J äreldus : A × B B × A Hu lga A × B alam h ulk a R n im etatak s e b in aars eks relats ioon ik s hu lgas t A hu lk a B K ui (a,b) R, s iis kirj utataks e ka aRb. J uhul kui a pole s eotud b-ga s iis kirj utataks e a R b . Erij uhul kui B=A , s iis R on binaars e relats ioon hulgal A . (alterna tiivne levinud tähis tus on A x B : A B ) Relatsiooni (vastavuse) määramispiirkond , tähis on Dom(R) D om(R )= { a A |leidub b B nii et (a,b) R } (doma in of R) Relatsiooni (vastavuse) muutumispiirkond
Elektrolüüdid Elektrolüüdid-ained mis vesilahustes ja sulatatud olekus jagunevad täielikult või osaliselt ioonideks. Elektrlüüdid- happed, alused ja soolad. Ioon- laenguga aatom või aatomite rühmitus. Katioon-positiivse laenguga ioon. Anioon-negatiisve laenguga ioon. Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. Hüdraatumine ehk hüdratatsioon on lahustunud aine osakeste seostumine vee molekulidega. Mitteelektrolüüdid-ained mis ei esine lahuses mitte ioonide, vaid neutraalsete molekulidena. Tugevad elektrolüüdid- esinevad lahuses ainult ioonidena. Nõrgad elektrolüüdid- esinevad aines nii ioonidena kui ka molekulidena. T elektrolüüdid- soolad, tugevad happed ja tugevad alused (leelised)
Ioonide teke Õp: 88 Tv:58-59 Kuidas tekib iooniline side · Kõige stabiilsema elektroonilise struktuuriga on väärisgaaside aatomid. · Aatomid mille väliskihis on 1 kuni 3 elektroni , loovutavad need kiiresti ja muutuvad positiivselt laetud ioonideks. · Aatomid mille väliskihil on 6 kuni 7 elektroni, liidavad kergesti elektrone ja muutuvad negatiivselt laetud ioonideks. · Tekivade ioonide ehitus sarnaneb väärisgaasi struktuurile · Kokku peab liidetud elektronide arv võrduma loovutatud elektronide arvuga. · Erinimeliselt laetud ioonid tõmbuvad elektrostaatiliselt. · Ioonilise sidemega ainete ehk iooniliste ainete kristallides molekule ei esine. Ioonilise sidemega ühendid ei koosne tahkelt molekulidest, vaid erinimeliselt laetud ioonidest, mis moodustavad ioonkristalli.
Katioonide IV ja V rühm Katioonide neljandasse rühma kuuluvad Ba 2+, Sr2+, Ca2+ ja viiendasse rühma Mg2+, K+, Na+ ja NH4+. Nende katioonide vesilahused on värvuseta. IV rühm eraldatakse viiendast rühmast rasklahustuvate karbonaatide moodustumisel (BaCO3, SrCO3, CaCO3 ) rühmareaktiivi (NH4)2CO3 toimel. Nõrga aluse ja nõrga happe soolana hüdrolüüsub ammooniumkarbonaat vees peaaegu täielikult. NH4+ + H2O NH3 H2O + H+ CO32– + H2O HCO3 – + OH– (NH4)2CO3 + H2O NH4HCO3 + NH3 H2O Kuna hüdrolüüsil tekkinud vesinikkarbonaat-ioon ei anna katioonidega rasklahustuvat sadet, lisatakse lahusele ammoniaakhüdraati, et nihutada tasakaalu karbonaatiooni tekke suunas. Liigaluselises keskkonnas sadestub ka MgCO3. 2Mg2+ + CO32– + 2OH– → Mg2(OH)2CO3 ↓ Selle vältimiseks lisatakse lahusesse ammooniumkloriidi, et saada pH ≈ 9. NH3 H2O NH4 + + OH– IV-V rühma kati...
Materjaliteaduse instituut TTÜ füüsikalise keemia õppetool Töö nr 1k Adsorptsiooni uurimine lahuse ja õhu piirpinnal Üliõpilase nimi: Õpperühm: KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 19.02.2014 Joonis 1. Stalagmomeeter Töö eesmärk Määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpidevus sõltuvalt lahuse kontsentratsioonist. Pindpidevuse isotermist leida adsorptsiooni isoterm. Adsorptsiooni isotermist arvutada pindala ja pikkus monomolekulaarses kihis. Töövahendid Stalagmomeeter (joonis 1), mtkolvid mahuga 25(50) ml, pipetid Töö käik ja teoreetilised alused Vastavalt juhendajalt saadud tööülesandele valmistasin pindaktiivse aine vesilahused. Pindpidevuse määrasin stalagmomeetriga tilkade lugemise meetodil. Meetod põhineb eeldusel, et tilk rebitakse lahti kapillaari kü...
Keemia mõisted 10 klassis Elektrolüüt- aine, mis vesilahuses ja sulatatud olekus jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks (alused, happed, soolad) Ioon- laenguga aatom, või aatomite rühmitus (katioon on positiivne, anioon on negatiivne) Elektrolüütiline dissotsiatsioon lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. Hüdraatumine- lahustunud aine osakeste seostumine vee molekulidega. Tugev elektrolüüt- jaguneb lahuses täielikult Nõrk elektrolüüt- jaguneb lahuses ainult osaliselt Ioonsed ained on tugevad elektrolüüdid Happe elektrooniline dissotsiatsioon happe ja vee molekulide vaheline keemiline reaktsioon, milles tekivad hüdrooniumioonid ja (happe) anioonid. Aine lahustuvust väljendatakse tavaliselt lahustunud aine maksimaalse kogusega grammides, mis võib lahustuda 100g lahustis antud temperatuuril. Molaarne kontsentratsioon väljendab lahustunud aine moolide arvu 1 liitis ehk 1 dm3 lahuses. Tugev...
Elementaarlaeng on väikseim iseseisvalt eksisteeriv laeng, mille väärtus on q= 1.6 ∙10 C 4. Millistel osakestel, millise märgiga see esineb? Seega on iga keha laengu suurus nende osakeste laengute summa. Igal kehal. 5. Laengu jäävuse seadus? Laengu jäävus väljendab maailma üldist keskmist elektrilist neutraalsust. Laengu jäävuse seadus elektriliselt isoleeritud ehk suletud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. 6. Mis on ja kuidas tekib a)negatiivne b)positiivne ioon? a) Negatiivne ioon tekib siis kui aatom omastab elektrone. b) Positiivne ioon tekib siis kui aatom loovutab elektrone. 7. Mis on elektrivool ja kuidas on määratud selle suund? q Elektrivool- laengukandjate suunatud liikumine. I = t Voolu suunaks on kokkuleppeliselt valitud positiivsete laengukandjate liikumise suund. 8. Ainte liigid juhtivuse järgi
Lahus on ühtlane segu, mis koosneb lahustist (võib olla nii vedelas, tahkes kui gaasilises olekus, kui on vedel, siis on ka lahus vedel) ja selles ühtlaselt jaotunud ühest (jaotunud üliväikeste osade aatomite, molekulide või ioonidena) või mitmest ainest (soolvesi). Aine lahustuvus iseloomustab aine sisaldust küllastanud lahuses. Elektrolüütide hulka kuuluvad happed, alused ja soolad. Tugevad elektrolüüdid on lahuses täielikult jagunenud ioonideks, nende molekule lahuses ei esine (enamik sooladest, tugevda happed ning leelised). Nõrgad elektrolüüdid on vaid osaliselt jagunenud ioonideks. Põhiliselt esinevad nad lahuses molekulidena (nõrgad happed ja nõrgad alused). Kui aine kristallid koosnevad ioonidest, mida hoiavad kristallvõres koos nendevahelised tõmbejõud, siis ümbritsevad aine kristalli vee molekulid. Seejuures pöörduvad vee molekulid aine katioonide poole oma negatiivse poolusega ning aine anioonide poole positiivse poolusega....
1. aineosakesed- aatom,molekul,ioon. * keemiline element- teatud kindel aatomite liik * aatom- keemilise elemendi väiksem osake, molekuli koostisosa * molekul- aine väiksem osake, koosneb aatomitest * ioon- laenguga aatom (aatomite rühm) - positiivne ioon e. katioon tekib kui aatom loovutab väliskihilt elektrone - negatiivne ioon e. anioon tekib kui aatom liidab väliskihile elektrone 2. Elementaarosakased- prooton,neutron,elektron, asuvad aatomis (aatomi sees) * prooton- aatomtuuma positiivse laenguga osake (laenguga+1,mass 1,asub tuumas * neutron- aatomtuuma laenguta osake? (laenguga 0, mass 1,asub tuumas) * elektron- elektronkatte negatiivse laenguga osake? (laenguga-1,mass 0,asub elektronkattes) 3. Perioodilisussüsteem koosneb rühmadest ja perioodidest. * periood- tabeli horisontaalne rida
Tsentrifuugisin eelmises katses kasutatud lahust (mis oli eelnevalt 5 minutit seisnud) ning eemaldasin pärast tsentrifuugimist pipetiga tsentrifugaadi. Seejärel lisasin 1M HNO3 ning tekkis valge sade, mis tõestas Ag+-ioonide olemasolu. AgCl + 2NH3⋅H2O → [Ag(NH3)2]Cl + 2H2O [Ag(NH3)2]Cl + 2HNO3 → AgCl ↓ + 2NH4NO3 Seejärel viisin läbi tõestusreaktsioonid Ag+-ioonide tõestamiseks. Rühmareaktiivi, HCl lisamisel tekkis valge sade, mille puhul oli ioon tõestatud. Jodiidiooni lisamisel (KI lahusena) moodustus samuti kollakasvalge sade. CrO42—ioonide lisamisel ei tekkinud esialgu aga telliskivipunast sadet. Sellepärast otsustasin kontrollida lahuse pH-d, mis pidi antud reaktsioonis olema neutraalne või nõrgalt aluseline. Indikaator aga näitas tugevat aluselist keskkonda (tõenäoliselt eelnevalt lisatud ammoniaakhüdraadi vesilahuse lisamise tõttu ning tekkinud kompleksi
nimetatakse valentssidemete mudeliks. Molekulidevahelised jõud Keemilise sideme teooriad seletavad, kuidas aatomid liituvad molekulideks. Molekulid või aatomid ei esine üksikuna vaid suurearvuliste kogumitena. Ainete füüsikalised omadused (agregaatolek, sulamis- ja keemistemperatuur, pindade ja vedelike vastastiktoime, lahustumine - hüdraatide teke lahustes) olenevad jõududest molekulide vahel. Molekulide vahelised jõud on: 1. ioon dipool vastastikmõju 2. dipool dipool vastastikmõju 3. dispersioonimõju ja induktsioonimõju a. indutseeritud dipool indutseeritud dipool vastastikmõju (Londoni jõud) b. dipool indutseeritud dipool vastastikmõju 4. vesinikside Väga nõrgad molekulide vahelised jõud (dipool dipool, dispersioon, induktsioon) on tuntud ka kui van der Waalsi jõud. van der Waalsi jõud kahanevad kaugusega väga kiiresti, eriti
H+ ioonid, lahus happeline. 5. Kompleksühendi teke. Kompleksühendid on keemilised ühendid, mille kristallvõres või lahuses esinevad liitosakesed- kompleksioonid, mis koosnevad tsentraalaatomist ja sellega seotud ligasnditest. Need on üldjuhul lahustes väga püsivad. Redoksreaktsioonid on reaktsioonid, mis on seotud elektronide üleminekuga ühelt aatomilt teisele. Redutseerija on aine või ioon, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektrone, aine ise seejuures oksüdeerub. Oksüdeerija on aine või ioon, mis seob elektrone, aine ise seejuures redutseerub. Redoksreaktsioonid toimuvad ainult siis, kui reaktsioonis on nii oksüdeerija kui ka redutseerija. Oksüdatsiooniastme kindlakstegemisel lähtutakse järgmistest üldreeglitest: 1. Aine valemis olevate elementide aatomite oksüdatsiooniastmete algebraline summa on null. 2
Sissejuhatus Et eristada erinevates agregaatolekutes olevaid ja lahustunud ühendeid, on korrektne märkida olek ühendi või iooni juurde. aq – ühend lahuses, s – tahke ühend või sade (vahel näidatakse ka noolega ↓), l – vedelik, g – gaas (vahel märgitakse ka noolega ↑). Ioonvõrrandite kirjutamisel jälgida järgmisi reegleid: lahku võib kirjutada kõik tugevad elektrolüüdid vasakul ja paremal pool korduvad ioonid jäetakse võrrandist välja (taandataks) kokku jäetakse o gaasid jt mitte dissotsieeruvad ühendid (CO2, NH3, SO2, MnO2 jt) o vähelahustuvad ühendid (BaSO4, AgCl, Cu(OH)2 jt) o vesi H2O ning muud vähe dissotsieeruvad ühendid (H2S, HCN, HF, NH3 ⋅ H2O, CH3COOH jt) o kompleksioonid ([Ag(NH3)2]+, [Al(OH)6]3– jt) laengute summa võrrandi vasakul pool peab võrduma laengute summaga paremal pool (ülaltoodud näites vasakul 2*(–1) + 2 = 0,...
keemia väärisgaaside aatomitle on väliskihise enamasti 8 elektroni ehk, nn elektronkett. Ühiste elektronpaaride moodustamine või elektronide litmine- loovutamine sab toimuda kemilisetes reaktsioonides. Keemiline reaktsioon on protsess milles tekivad või katkevad keemilised sidemed. Keemiliste sidemete tekkel alati eraldub keemiliste sidemete lõhkumiseks tuleb energiat kulutada. Iga süsteem püüab võimaluse korral minna üle kõige madalama energia olekusse nn. Energia miinimumi printsiibile. Rekatsioonil eralduvat või neelduvat energiat nim. Reaktsiooni soojusefektiks ja täh. Sümbol H. Oktetprintsiip- kui elemendid püüavad saada väliskihi 8 elektoni liitmis või loovutamisel. Termokeemiline võrrand- on reaktsiooni võrrand kus o märgitud eralduv või nelduv soojushulk. Eksodermiline- kui lähtaine energia on kõrgem kui saadustel ja energia eraldub. Entotermiline- kui saaduste eneria on kõrgem kui lähte saadus. Kovalentne side- on ühis elekton ...
0 Aine iseloomustus CH4 metaan CO vingugaas CO2 süsihappegaas 1. Süsiniku oksüdatsiooniaste selles ühendis,ioonis molekulis. 2. Kas süsiniku ühend CH4+2O2CO2+2H2O 2CO+O22CO2 CO2+O2ei toimu reageerib hapnikuga ja kui reageerib siis võrrand 3. Süsiniku ühendi M(CH4 )=12+14*1=16 M(CO)=12+16=28 M(CO2 )=12+32=44 molaarmass kergem kergem raskem Õhk =29g/mol 4. Kas süsiniku ühend Ei ole Väga mürgine Ei ole on mürgine,ohtlik 5. Aine tekkereaktsioo...
Anioon –negatiivse laenguga ioon Ioon-aatom või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng Iooniline aine ehk ioonne aine-aine, millles ioonid on seotud ioonilise sidemega Iooniline side ehk ioonne side-erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side kristallis Keemiline side- aatomite-või ioonidevaheline vastasmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks Kovalentne aine- aine, milles aatomid on ühendatud kovalentsete sidemetega Kovalentne side-aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moodustumisel Kristall-korrapärase ehitusega tahke aine(tahkis), koosneb suurest hulgast keemilise sidemega seotud aatomitest, ioonidest või molekulidest Kristallvõre-ruumiline struktuur,mis vastab ioonide,aatomite või molekulide korrapärasele asetusele kristallis Kristalne aine-kristallidest koosnev aine Reaktsioonivõrrand-keemilise reaktsiooni üleskirjutus, mis näitab reaktsioonis osalevaid aineid (läh...
elektronegatiivsusega aatomi vahel, millest vähemalt ühel peab olema ka vaba elektronipaar. Londoni jõud kõigi molekulide vahel, ka mittepolaarsete molekulide vahel. 37. Selgitage, millest sõltub ioon-dipool ja dipool-dipool vastastikmõju suhteline tugevus. Ioon-dipool interaktsioonid on palju nõrgemad kui ioon-ioon interaktsioonid. Samas tagavad ioon-dipool interaktsioonid näiteks enamike soolade lahustuvuse vees. Mida väiksem on ioonraadius, seda lähemale saab ioon dipoolile minna, seda tugevamad on ioon-dipool interaktsioonid. 38. Kuidas tekivad Londoni jõud? Selgitage nende sõltuvust aatomi polariseeritavusest ning molekuli kujust ja suurusest. Elektrontiheduse jaotus molekulis pole staatiline, pidevalt toimub elektrontiheduse fluktuatsioone; ühes või teises molekuli osas on eleketrontihedus suurem või väiksem keskmisest. Kui 2 mittepolaarset molekuli satuvad kokku, siis nende dipoolmomendid kooskõlastuvad (+,-)
asenduda vesiniksidemetega veemolekulide osalusel. Kuid vees ei lahustu mitte ainult vesiniksidemete doonorid ja aktseptorid. Erinevalt enamikust orgaanilistest solventidest on vesi heaks lahustiks ioonsetele ühenditele. Näiteks söögisool NaCl, mis esineb tahkel kujul stabiilse ioonvõrega kristallina, lahustub vees hästi. Vastus peitub veemolekulide polaarsuses. Veemolekulide dipoolid interakteeruvad katioonide ja anioonidega põhjustades viimaste hüdraatumist. Hüdraatunud ioon on ümbritsetud veemolekulide kihtide poolt (hüdratatsiooni kihid) (joonis 3.3). Paljude ioonsete ühendite nagu NaCl vees lahustuvus on tagatud kahe faktori poolt. Esiteks on hüdratatsioonikihtide moodustumine energeetiliselt soodne. Teiseks, nähtuvalt vee kõrgest dielektrilisest konstandist varjestab vesi efektiivselt laenguid ja seega on ioonilist kristalli koos hoidvad elektrostaatilised interaktsioonid vesikeskkonnas oluliselt nõrgestatud
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr 6/9k Kolloidosakeste elektrokineetilise potentsiaali elektroforeetiline määramine Joonis 1. Elektroforeesi uurimise seadme põhimõtteskeem Fe(OH)3 SOOLI VALMISTAMINE Töö eesmärk Töös on vaja valmistada raudhüdroksiidi kolloidlahus. Määrata kolloidosakeste laengumärk ja ζ - potentsiaal elektroforeesi teel. Töövahendid FeCl3 2% värskelt valmistatud lahus, keeduklaasid, pipetid. Töö käik Raudhüdroksiidi sooli saab, kui intensiivsel segamisel juhtida 10 ml 2% värskelt valmistatud FeCl3 lahust 250 milliliitrisse keevasse vette. Toimub hüdrolüüsireaktsioon FeCl3 + 3H2O = Fe(OH)3 + 3HCl Raudhüdroksiidi raskestilahustuvad molekulid moodustavad omavahel ühinedes osakese tuuma. Ionogeense rühma annavad raudoksükloriidi molekulid, mis tekivad tuuma mole...
TUUMALAENG võrdub arvuliselt elemendi järjenumbriga perioodilisussüsteemis. ELEKTRONKATE tuuma ümbritsevad elektronid. ELEKTRONIDE VÄLISKIHT elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. KEEMILINE ELEMENT kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. IOON laenguga aatom või aatomite rühmitus. KATIOON positiivse laenguga ioon. ANIOON negatiivse laenguga ioon. MOLEKUL liht- või liitaine väikseim osake, millel on kõik selle aine põhilised keemilised omadused, koosneb aatomitest. AATOMMASS aatommassiühikutes väljendatud aatomi suhteline mass. MOOL aine hulk, mis sisaldab 6*1023 aineosakest. MOLAARMASS aine ühe mooli mass grammides. AVOGADRO ARV osakeste arv ühes moolis aines; NA=6,02*1023 dm3/mol. GAASI MOLAARRUUMALA kõikide gaaside ühe mooli ruumala normaaltingimustes; Vm=22,4 dm3.
• Ioonide jagunemine • Katiooni ja aniooni võrdlus • Aatomite ja ioonide mõõtmete võrdlus • Ioonide nimetuste moodustamine • Ülesanne 1 Täida lüngad Sisuleht • Iooniline side • Iooniline side • Slaid 14 (Ioonilise sideme tekkimine NaCl) • Slaid 15 (Ioonilise sideme tekkimine • Ioonide tekkimine (video) • Ioonidest koosnevad ained • Ülesanne 2 • Teemaga seotud lingid • Kasutatud materjal Ioonide tekkimine • Ioon – laenguga osake. • Aatomid liidavad või loovutavad väliskihi elektrone, et saavutada elektronoktett. • Elektronoktett – 8 elektroni väliskihil. Mg aatomi ja katiooni võrdlus Magneesiumi aatom Magneesiumioon • Väliskihil 2 • Väliskihil 8 +1 +1 Mg 2 2 –2 Mg : +12/ 2)8)2) : +12/ 2)8) )
Anoodil toimub oksüdeerumisprotsess: 2Cl- - 2e- = 2Clo = Cl2 eraldub a) toodetakse soolhapet b) toodetakse ammoniaaki HNO3 (lämmastikhapet) ja NH4NO3 (amooniumväetisi) c) toodetakse kloori (soolhappe jt sünteesideks) d) toodetakse hüdroksiidi · Cl saamine (red-oksvõrrand) 2KmnO4 + 16HCl = 5Cl2 + 2MnCl2 + 2KCl + 8H2O Mn7+ + 5e- = Mn2+ 2 2Cl+ - 2e- = 2Clo 5 · Ioonide tõestusreaktsioonid 1. Fe3+- ioon: uuritavale lahusele lisada KSCN lahust. Tekib raud(III)titsüanaad, Fe(SCN)3, lahus värvub sügavpunaseks. VÕI Uuritavale lahusele lisada kollast veresoola K4[Fe(CN)6] lahust tekib berliini sinine lahus Fe2+- ioon: lahusele lisada punast veresoola K3[Fe(CN)6] lahust tekib Turnbulli sinine lahus Cu2+- ioon: lahusele lisada oksiidikihist puhastatud raudnael sellele tekib vasekiht Pb2+- ioon: lahusele lisada KI lahust. Tekib kollakas PbI2 sade.
Katioonide ja anioonide nimetused Katioonide nimed: elemendi eestikeelne nimi + vajadusel ioonilaeng. (Konkreetsete ainete nimetustes sõna ioon ei kasutata). H+ - vesinikioon Fe2+ - raud(II)ioon Na+ - naatriumioon Fe3+ - raud(III)ioon Al3+ - alumiiniumioon Ca2+ - kaltsiumioon Anioonide nimed: tuletatakse elemendi ladinakeelsest nimest Lihtaniooni nime lõpp on -iid, (analoogiliselt kutsutakse ka hüdroksiidiooni). Tabelis on nime lõpp - ioon ära jäetud. Ioon Hape Mõni näide
Prooton „ + ’’ ja neutron „ 0 ’’ on tuum „ + ’’ ELEKTRONKATE + TUUM = AATOM „ 0 ’’ Naatrium: Kloriid: +11/ 2) 8) 1) +17 / 2) 8) 7) Prooton: +11 / +11 Prooton: +17 / +17 Elektron: -11 / -10 Elektron: -17 / +18 0 / +1 ioon ehk KATIOON 0 / -1 ioon ehk ANIOON Aatom koosneb: Tuum: prootonid ja neutronid Elektronkate: elektronid Aatomi osakeste iseloomustamine Mass: kõik prootonid, elektronid ja neutronid on ühe suurused Elektrilaeng: prootonil ja neutronil Kõigi elektronide ja prootonite elektrilaeng on täpselt ühe suurune. See on vähim looduses teadaolevatest elektrilaengutest. Vähimat looduses eksisteerivat elektrilaengut nimetatakse elementaarlaenguks.
Relatsioonid ja funktsioonid 1. Relatsioon Lähtu me ees pooldefineeri tud hulkade Cartes ius e korrutis es t ehk ris tkorrutis es t (öeldaks e ka ots ekorrutis ) A × B tähendab kõiki järj es tatud paaride hulka (a,b), kus a A j a b B. N 1: A ntud on hulgad A= { 1,2} j a B={ 1} Leia me : A × B= { (1,1),(2,1)} B × A ={ (1,1),(1,2)} J äreldus : A × B B × A Hu lga A × B alam h ulk a R n im etatak s e b in aars eks relats ioon ik s hu lgas t A hu lk a B K ui (a,b) R, s iis kirj utataks e ka aRb. J uhul kui a pole s eotud b-ga s iis kirj utataks e a R b . Erij uhul kui B=A , s iis R on binaars e relats ioon hulgal A . (alterna tiivne levinud tähis tus on A x B : A B ) Relatsiooni (vastavuse) määramispiirkond D om(R )= { a A |leidub b B nii et (a,b) R } (doma in of R) Relatsiooni (vastavuse) muutumispiirkond R ange(R )= { b B | leidub a A nii et (a,b) R} (range of R)
Kompleksühend – ühendid, mis koosnevad tsentraalaatomist (kompleksimoodustajast) ja seda ümbritsevatest ligandidest, lisaks võib sisaldada ka muid ioone (nt välissfäär). Sisesfäär koosneb tsentraalaatomist ja ligandist. Valemis eraldatakse nurksulgudega Ligandid – molekulid või ioonid, mis on tuntud ka eraldi seisvatena (H 2O; NH3; Cl-; OH-). Saab jaotada: 1 monodentaatne, ühehambaline (NH3) 2 bidentaalne, kahehambaline (etüleendiamiin) ≥3 polüdentaalne, mitmehambaline [Ag(NH3)2]Cl ühend nimetus Tsentr ligand Koor välissf aal d. äär aatom arv Na[Al(H2O)2(O Al3+ H2O; 6 Na+ H)4] OH- K2[...
kattub 2 objektmikromeetri jaotusega? 0,01*2=0,02. 0,02/13=0,0015 mm. 0,0015*16=0,024mm 1. teema 1. Miks on bakterirakud valgusmikroskoobis halvasti nähtavad ja kuidas neid muuta neid paremini nähtavaks? Mikroobirakud on peaaegu värvitud ja suure veesisalduse tõttu ei eristu ümbritsevast keskkonnast. Detailide eristamiseks tuleb neid värvida. 2. Milliseid värve kasutatakse mikroobide värvimisel? Sooladega värvitakse, millest üks ioon annab värvi. On positiivne värvioon (aluseline värv) ja negatiivne värvioon (happeline värv). 3. Kuidas värvuvad mikroobid katioonsete värvidega happelises keskkonnas ja miks? Värvuvad rakud ise ja halvasti sellepärast, et raku negatiivne laeng väheneb H +-ioonidega seostumise tõttu. 4. Missugustes tingimustes värvuvad paremini happelised värvid ja miks? Happelistes tingimustes. Ioniseerudes annavad negatiivse kromogeense osa. Raku negatiivne laeng
eemaldada ega maksas, neerudes ja müokardis lammutada. • Laktaadi kontsentratsiooni tõus = mitterespiratoorne atsidoos. • Kui intratsellulaarne pH langeb alla normaalse taseme käivituvad suure ainevahetuse muutused. Bikarbonaadi tagasiimendumine • Bikarbonaadi tagasiimendumist soodustab vesinikioonide pumpamine distaalsesse torru. • Tänu pH langusele tekib bikarbonaadist CO2 ja vesi. CO2 difundeerub tubulaar rakku kus sünteesitakse uuesti vesinik ioon ja bikarbonaatioon. • Vesinik ioonid liiguvad tagasi neerutorusse ning bikarbonaat ioon transporditakse tubulaar rakust välja kloriidi vahetusega. Bikarbonaadi tagasiimendumine Guyton and Hall Textbook of Medical Physiology (Guyton Physiology) Fosfaadi väljutamine • Neerud eritavad mitte-lenduvaid happeid et hoida plasma pH-d normaalsel tasemel. • Fosfaatioonid seovad endaga vesinikioone • Tekib nõrk hape (dissotseerub vähe)
Elektriauto Liisi Lehtsa ar 11R Ajalugu leiutati enne sisepõlemismootoriga sõidukeid 20. sajandi algusaastateni olid elektriautode valduses maismaal liikumise kiiruserekordid 20. sajandil oli 38% Ameerika autodest elektriautod Müügi tipp oli aastal 1912 Nafta ülekülluses jäid elektriautod tahaplaanile Tollal $1/barrel 1970. aastal toimunud energiakriis ja 2008 aasta majanduslangus tõid elektriauto taas ekraanile Aku Kasutatakse spetsiaalseid liitium-ioon akusid Tavapärases vooluvõrgus laeb aku ca 6-8 tundi Kiirlaadijaga on laadimisaeg 20-30 minutit Selle aja jooksul laeb akust täis umbes 80% Integreeritud põrandasse: Raskuskese madalam Parem juhitavus Rohkem ruumi salongis Eelised Ei saasta keskkonda Väiksem müra Ei vaja käigukasti Väike energia- ja sõidukulu Mootor lihtne ja töökindel Väiksemad ülalpidamiskulud...
Niklit sisaldavad proteesid on ka olnud kahtluse all tekitamaks lokaalseid kasvajaid, aga see pole tõestatud. Kokkupuude nikli ühenditega kiirendab DNA-metüleerimist, mis viib geeni ekspressiooni inhibitsioonini ning vaigistab teatavad kasvaja vastased geenid, see on seostatud rakkude muutumisega „in vivo“ uuringutes. Mehhanism millega nikkel tekitab hüpermetülatsiooni ei teata küll, aga üks teoreetiline mudel on, et Ni2+ ioon asendab Mg2+ iooni mis on tavaliselt DNA küljes. See tekitab kromatiidide kondensatsiooni ja tänu sellele algab „de novo“ DNA metülatsioon metülaaside poolt, mis tunnevad ära uued hetero-kromatiidid ja metüleerimata DNA. Selline omadus on võetud sellest, et nendel on sama laeng ja ioon raadius on väga sarnane. Lisaks sellele on niklil võime mõjutada kogu keha histoonide modifikatsiooni. N-
LIITIUM-IOON AKU Elektrolüüt on enamasti segu orgaanilistest karbonaatidest nagu näiteks etüleenkarbonaat või dietüülkarbonaat, mis sisaldavad liitiumi ioone. Need mitte vesikeskkonnas elektrolüüdid kasutavad kokkusobimatuid aniooni soolasid, näiteks LiPF6, LiAsF6, LiClO4, LiBF4, LiCF3SO3. Sõltuvalt Li-ioon aku materjalist, erinevad selle voolutugevus, mahtuvus, eluiga ja turvalisus suurel määral. Hiljuti võeti Li ioon akude arenduses kasutusele nanotehnoloogia, et parandada akude jõudlust. LIITIUM-IOON AKU OMADUSED Puhas liitium on väga aktiivne. See reageerib väga jõuliselt veega, et moodustada liitium hüdroksiidi, mille käigus vabaneb vesinik. Seega ei kasutata enamasti vee keskkonda Li-ioon akude elektrolüüdis. Liitium-ioon akud on palju kallimad kui Nikkel kaadium akud, aga nad suudavad hakkama saada laiema temperatuurivahemikuga ja on paremini taaslaetavad
Nt:Vask, soolvesi; 6.Pooljuhid-mis sisaldavad keskmiselt vabasid laengu kandjaid ja juhivad elektrivoolu mingitel tingimustel. Nt:Räni,germaanium; 7.Dielektrikud-ained või ainete segud, mis sisaldavad vähe vabasid laengu kandjaid ja juhivad elektrivoolu halvasti. Nt:Kumm, plastmassid; 8.q=+-ne q-keha elektrilaeng, e-elementaarlaeng,n-elektronide arv; 9.Elektrilaengu jäävuse seadus,isoleeritud süsteem-elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on muutumatu; 10.Positiivne ioon on ioon millel on positiivne laeng; 11.Negatiivne ioon on ioon millel on negatiivne laeng;
1 Kordamispunktid füsioloogias Lihasfüsioloogia Lihasvalgud aktiin ja müosiin. Aktiini ja müosiini kutsutakse mikrofilamentideks ehk pisiniitideks. Leidub eriti rohkelt lihasrakkudes, kutsuvad esile lihaste kokkutõmbeid ehk kontraktsioone. Tekitavad liikumist ja säilitavad rakusisese süsteemi. Kokkutõmbevalgud. Aktiin on väiksema molekulmassiga kui müosiin. MüofibrillSarkomeeride ahel, koosneb aktiini filamentide kimpudest. Lihasrakk ehk lihaskiud koosneb müofibrillidest. Müofibrilli moodustavad pikas reas üksteise kõrval olevad sarkomeerid. Sarkomeer Skeletilihaste struktuurne ja funktsionaalne üksus. Iga sarkomeer koosneb kahte tüüpi filamentidest: peened filamendid, mis koosn...
Üliõpilase nimi:_________________________ Õpperühm:____________________________ Kuupäev:____________________________ LABORATOORNE TÖÖ 4 Reaktsioonid elektrolüütide lahustes. Heterogeenne tasakaal Praktiline osa NB! Sademed ei ole alati kohevad ja suuremahulised. Sademe teket uurides tuleb katseklaasi loksutada ja vaadata hoolega vastu valgust või vastu tumedat tausta, kas katseklaasis pole mitte peenekristalset või kolloidset sadet. Kirjud ja kihilised sademed viitavad lahuste liigvähesele segamisele-loksutamisele reaktsioonide läbiviimisel. 1. Rasklahustuva ühendi sadenemine ja lahustumine Katse 1.1 Valada katseklaasidesse 1 mL HCl, NaCl ja CaCl 2 lahust ning lisada igasse katseklaasi 0,1 mL (2 tilka) AgNO3 lahust. Kirjeldada, mis toimub HCl lahu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
