Naatriumhüdroksiid (NaOH)- Valge tahke aine mis lahustub hästi vees, eraldades seejuures palju soojust. Seda nimetatakse ka seebikiviks, sest rasvade keetmisel naatriumhüdroksiidiga on võimalik saada seepi. Kaltsiumhüdroksiid - Lahustub vees suhteliselt vähe, veega segamisel moodustab lubjapiima. Segatult vee ja liivaga moodustab lubimördi mida kasutatakse ehitustöödel sideainena ning krohvimistöödel. 6. Mis on ühinemis, -lagunemis, -ja neutralisatsioonireaktsioonid? Ühinemisreaktsioonis liituvad omavahel kaks (või ka enam) ainet, moodustades uue aine. Sellega kaasneb enamasti energia eraldumine. Lagunemisreaktsioonis üks aine laguneb kaheks (või enamaks) aineks enamasti aine kuumitamisel Neutralisatsioonireaktsioon on happe ja aluse vaheline reaktsioon, kus saaduseks on sool ja vesi, sellega kaasneb soojuse eraldumine. 7. Reaktsioonivõrrandite kirjutamine. Ühinemisreaktsioon: metalli oksiid + vesi => hüdroksiid NB:
· Elektrolüütide lahuseid kokku valades võib reaktsioon toimuda (CaCl + Na2CO3) ja võib ka mittetoimuda (HCl + HNO3, KCl + NaNO3). Reaktsioon ei toimu siis kui ei teki keemilist sidet. · Reaktsioonide toimumise tingimised elektrolüütide lahustes: 1) reaktsioonil moodustub sade või rasklahustuv ühend (Fe(OH)3). 2) reaktsioonil moodustub molekulaarne vähedissotsieeruv aine (gaas, H2CO3). 3) reaktsioonil moodustub vesi neutralisatsioonireaktsioonid. 6. Soolade hüdrolüüs · Hüdrolüüs soolade reageerimine veega. Toimub nõrga pärast ja tugev annab keskkonna => ei toimu tugeva aluse ja tugeva happe soolades (NaCl). · Nõrga happe ja tugeva aluse soolad annavad aluselise keskkonna (Na2CO3 + H2O NaHCO3 + NaOH, lühidalt CO32- + H2O HCO3- + OH-). · Tugeva happe ja nõrga aluse soolad annavad happelise keskkonna. Tugevad happed: · HCl · HNO3 · H2SO4 Nõrgad happed: · H2S · H2CO3
H2SO4 kahe-prootoniline hape. · Aluste astmeline dissotsiatsioon: Mg(OH)2: I astmes Mg(OH)2 Mg(OH)+ + OH- II astmes Mg(OH)+ Mg2+ + OH-. 5. Keemilisi reaktsioone elektrolüütide lahustes · Reaktsioonide toimumise tingimused elektrolüütide lahustes: 1) reaktsioonil moodustub sade või rasklahustuv ühend (Fe(OH)3). 2) reaktsioonil moodustub molekulaarne vähedissotsieeruv aine (gaas, H2CO3). 3) reaktsioonil moodustub vesi neutralisatsioonireaktsioonid. · Algained peavad vees lahustuma · Sool + sool = sool + sool · Alus + sool = alus + sool · Hape + sool = hape + sool 6. Soolade hüdrolüüs · Tugev alus + tugev hape = neutraalne keskkond (ph = 7) NaCl, K2SO4, LiBr, BaCl2 · Nõrk hape + tugev alus = aluseline keskkond (ph >7) K2S, Na3PO4, Na2CO3 · Tugev hape + nõrk alus = happeline keskkond (ph < 7) NH4Cl, CuSO4, ZnBr2, FeCl3, Al(NO3)3
(mida rohkem on lahuses hüdroksiidioone, seda aluselisem on lahus). · Indikaatorid on ained, mis muudavad värvust hapete või aluste toimel. KEEMILISI REAKTSIOONE ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSTES · Reaktsioonide toimumise tingimused elektrolüütide lahustes: 1) reaktsioonil moodustub sade või rasklahustuv ühend (Fe(OH)3). 2) reaktsioonil moodustub molekulaarne vähedissotsieeruv aine (gaas, H2CO3). 3) reaktsioonil moodustub vesi neutralisatsioonireaktsioonid. · Algained peavad vees lahustuma: 1) sool + sool = sool + sool 2) alus + sool = alus + sool 3) hape + sool = hape + sool SOOLADE HÜDROLÜÜS · Soola hüdrolüüs on soola reaktsioon veega, mille tulemusena võib tekkida kas happeline või aluseline keskkond. Et otsustada hüdrolüüsi toimumise üle tuleb teada, millisest alusest (tugevast või nõrgast) ja millisest happest (tugevast või nõrgast) on sool moodustunud.
lahuses? 11. Mis on hüdrooniumioonid? Kuidas nad tekivad? 12. Mis on astmeline dissotsiatsioon? Millised happed dissotsieeruvad astmeliselt? 13. Koostage järgmiste ainete dissotsiatsioonivõrrandid: HNO3, H2SO3, HI, NH3 · H2O, HCOOH, H2SO4, H3PO4 . Milliste ainete korral on dissotsiatsioon astmeline? Millistes dissotsiatsioonivõrrandites tuleb märkida nooled kahes suunas? Miks? 14. Nimetage ioonidevaheliste reaktsioonide toimumise tingimused. 15. Mis on ja miks toimuvad neutralisatsioonireaktsioonid? Millisel juhul kulgeb neutralisatsioonireaktsioon lõpuni? 16. Millised järgmistest ainetest reageerivad omavahel lahuses? a) KCl + Na2SO4, b) H2SO4 + BaCl2, c) NH4Cl + Ca(OH)2 (tº), d) Ba(NO3)2 + LiCl, e) K2CO3 + NaOH, f) CuSO4 + Na2S, g) FeSO4 + KOH, h) Ca(OH)2 + HCl, i) HNO3 + KCl, j) MgCO3 + HCl, k) KCl + Cu(OH)2. Põhjendage reaktsioonide toimumist või mittetoimumist. Kirjutage vastavate reaktsioonide
Juhuslikud komponendid on nt tööstusrajoonides esinevad ühendid nagu so2 h2s co nh3 jt. Atmosfääri ülakihtides leidub ka osooni (o3), kogu atmosfääris co2. Leidub ka väga vähe aeroioone. 5. millistel juhtudel ioonreaktsioonid lähevad lõpuni, iga korral näide. v: 1)tekib vähelahustuv sade: Ag*+Cl´= AgCl(t) 2) tekib lenduv ühend: SO3´+2H*= So2(g) +H2O* 3) Kompleksiooni moodustumine: Au3*+4Cl´=[AuCl4]´ 4) Vähedissotsieeruva ühendi teke: a) neutralisatsioonireaktsioonid (tugev hape + alus) h*+oh´= H2O b) nõrga happe väljatõrjumine (tugeva happega) H*+ CH3COO´=CH3COOH H*+CN´=HCN 6. entroopia valem läbi tõenäosuse v: entroopia ehk S=( R/Na)x ln W (tõenäosus on W) 7.Mendelejevi perioodilisuse definitsioon v: Elementide omadused, aga seetõttu ka nende poolt moodustatud lihtsate ja keeruliste kehade (liht- ja liitainete) omadused on perioodilises sõltuvuses nende aatomkaalust. II rida 1. Ideaalgaas
Elektrolüütiline dissotsiatsioon- on ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustumisel vees. Dissotsiatsioon põhjustab hüdraatumine- vee molekulide seostumine ioonidega. Ioonvõrrand- ioonidena kirjutatakse tugevad hästi lahustuvad elektrolüüdid.1)tugevad happed. 2)tugevad alused, 3) lahustuvad soolad. Molekulaarselt kirjutatakse :1)nõrgad happed, 2) nõrgad alused, 3) praktiliselt lahustumatud soolad, 4) H20, oksiidid, lihtained, gaasid. Neutralisatsioonireaktsioonid- on happe ja aluse vahelised rekatsioonid, mille saaduseks on sool ja vesi. Soolade hüdrolüüs- on soola reaktsioon veega, mille tulemusena võib tekkida kas happeline või aluseline keskkond. Aluseline keskkond- pH>7 = tugev alus + nõrk hape happeline keskkond- pH<7 = nõrk alus + tugev hape neutraalne keskkond- pH=7 = tugev alus + tugev hape redoksreaktsioonid- on reaktsioonid, mille käigus muutub elementide oksüdatsiooniaste. Alati korraga redutseerumine ja oksüdeerumine.
H2SO3, H3PO4 H4SiO4, HF HNO3 14. Keemilised reaktsioonid elektrolüütide lahustes ELEKTROLÜÜT ioone sisaldavaid lahuseid moodustav aine. Reaktsioonide toimumise tingimused elektrolüütide lahustes: 1) reaktsioonil moodustub sade või rasklahustuv ühend (Fe(OH)3). 2) reaktsioonil moodustub molekulaarne vähedissotsieeruv aine (gaas, H2CO3). 3) reaktsioonil moodustub vesi neutralisatsioonireaktsioonid. Algained peavad vees lahustuma Sool + sool = sool + sool Alus + sool = alus + sool Hape + sool = hape + sool
arvutada hapete tugevust. Vesinikeksponent (pH): Happelisust-aluselisust ebamugav väljendada arvu 10 astmetena; S.Sorensen (1909): vesinikeksponent pH = - log aH Lahuse pH: selles lahuses sisalduvate vesinikioonide aktiivsuste negatiivne kümnendlogaritm Ioonireaktsioonide lõpuni kulgemise tingimused: Tekib vähelahustuv sade: Tekib lenduv ühend: Kompleksiooni moodustumine: Vähe dissotsieeruva ühendi teke: (neutralisatsioonireaktsioonid (tugev hape + alus) või nõrga happe väljatõrjumine tugeva happega) Redoksreaktsioonid - Keemil. reaktsioonid on vahetus- või redoksreaktsioonid. RR : elementide oksüd.-aste muutub reakts. käigus : üks oksüdeerub, teine redutseerub (elektronkanne) Oksüdeerija seob elektrone, redutseerija loovutab elektrone. Aktiivsem metall oksüdeerub, passiivsem redutseerub Redoksreaktsioonide (RR) liigitus 1)Molekulide (ioonide) vahelised-
Nt metaani kloreerimisel moodustuvad üksteisele järgnevalt CH3Cl, CH2Cl2, CHCl3 ja CCl4 Ahelreaktsioonid - mitmeastmelised reaktsioonid, milles moodustub vaba radikaal (paardumata elektroniga osake), mis algatab reaktsiooni, ning milles seda radikaali taastoodetakse Fotokeemilised reaktsioonid - kulgevad valguskiirguse (nähtava valguse, infrapunase kiirguse, ultraviolettkiirguse) mõjul fotosüntees Sadestamisreaktsioonid tekib sade (katlakivi) Neutralisatsioonireaktsioonid omavahel reageerivad happe vesinikioonid ja aluse hüdroksiidioonid moodustades väga püsivad vee molekulid, happe anioonid ja aluse katioonid reaktsioonist osa ei võta ja jäävad ioonidena lahusesse. Kasutatakse palju heitvee puhastamisel ja soolade valmistamisel 1. Sadestusreaktsioon ja lahustuvuskorrutise mõiste Ks konstantne suurus, mis väljendab ioonide korrutist lahuses 1. Neutralisatsioonireaktsioon 2. Redoksreaktsioonide mõiste ja tasakaalustamine
annaabi.ee 
