Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma- koostisesse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate- moodustavad elektronid. Isotoobid- on elemendi teisendid,mille tuumas on erinev arv neutroneid. Aatomorbitaal- on ruumisosa, kus elektron viibib kõige sagedamini. Keemiline element - kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik/kogum. Aatomnumber - Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas. Tuumalaeng - aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas. Massiarv, aatommass - Ümardatud aatommass = massiarv = prootonite ja neutronite arv kokku. Elektronide väliskiht - elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. elektronoktett - Kui aatomi väliskihis on kaheksa e...
· Aluste astmeline dissotsiatsioon: Mg(OH)2: I astmes Mg(OH)2 Mg(OH)+ + OH- II astmes Mg(OH)+ Mg2+ + OH-. 5. Keemilisi reaktsioone elektrolüütide lahustes · Reaktsioonide toimumise tingimused elektrolüütide lahustes: 1) reaktsioonil moodustub sade või rasklahustuv ühend (Fe(OH)3). 2) reaktsioonil moodustub molekulaarne vähedissotsieeruv aine (gaas, H2CO3). 3) reaktsioonil moodustub vesi neutralisatsioonireaktsioonid . · Algained peavad vees lahustuma · Sool + sool = sool + sool · Alus + sool = alus + sool · Hape + sool = hape + sool 6. Soolade hüdrolüüs · Tugev alus + tugev hape = neutraalne keskkond (ph = 7) NaCl, K2SO4, LiBr, BaCl2 · Nõrk hape + tugev alus = aluseline keskkond (ph >7) K2S, Na3PO4, Na2CO3 · Tugev hape + nõrk alus = happeline keskkond (ph < 7) NH4Cl, CuSO4, ZnBr2, FeCl3, Al(NO3)3...
Reaktsioon ei toimu siis kui ei teki keemilist sidet. · Reaktsioonide toimumise tingimised elektrolüütide lahustes: 1) reaktsioonil moodustub sade või rasklahustuv ühend (Fe(OH)3). 2) reaktsioonil moodustub molekulaarne vähedissotsieeruv aine (gaas, H2CO3). 3) reaktsioonil moodustub vesi neutralisatsioonireaktsioonid . 6. Soolade hüdrolüüs · Hüdrolüüs soolade reageerimine veega. Toimub nõrga pärast ja tugev annab keskkonna => ei toimu tugeva aluse ja tugeva happe soolades (NaCl). · Nõrga happe ja tugeva aluse soolad annavad aluselise keskkonna (Na2CO3 + H2O NaHCO3 + NaOH, lühidalt CO32- + H2O HCO3- + OH-). · Tugeva happe ja nõrga aluse soolad annavad happelise keskkonna. Tugevad happed: · HCl · HNO3 · H2SO4 Nõrgad happed: · H2S · H2CO3...
Mis on hüdrooniumioonid? Kuidas nad tekivad? 12. Mis on astmeline dissotsiatsioon? Millised happed dissotsieeruvad astmeliselt? 13. Koostage järgmiste ainete dissotsiatsioonivõrrandid: HNO3, H2SO3, HI, NH3 · H2O, HCOOH, H2SO4, H3PO4 . Milliste ainete korral on dissotsiatsioon astmeline? Millistes dissotsiatsioonivõrrandites tuleb märkida nooled kahes suunas? Miks? 14. Nimetage ioonidevaheliste reaktsioonide toimumise tingimused. 15. Mis on ja miks toimuvad neutralisatsioonireaktsioonid ? Millisel juhul kulgeb neutralisatsioonireaktsioon lõpuni? 16. Millised järgmistest ainetest reageerivad omavahel lahuses? a) KCl + Na2SO4, b) H2SO4 + BaCl2, c) NH4Cl + Ca(OH)2 (tº), d) Ba(NO3)2 + LiCl, e) K2CO3 + NaOH, f) CuSO4 + Na2S, g) FeSO4 + KOH, h) Ca(OH)2 + HCl, i) HNO3 + KCl, j) MgCO3 + HCl, k) KCl + Cu(OH)2. Põhjendage reaktsioonide toimumist või mittetoimumist. Kirjutage vastavate reaktsioonide...
H2SO3, H3PO4 H4SiO4, HF HNO3 14. Keemilised reaktsioonid elektrolüütide lahustes ELEKTROLÜÜT ioone sisaldavaid lahuseid moodustav aine. Reaktsioonide toimumise tingimused elektrolüütide lahustes: 1) reaktsioonil moodustub sade või rasklahustuv ühend (Fe(OH)3). 2) reaktsioonil moodustub molekulaarne vähedissotsieeruv aine (gaas, H2CO3). 3) reaktsioonil moodustub vesi neutralisatsioonireaktsioonid . Algained peavad vees lahustuma Sool + sool = sool + sool Alus + sool = alus + sool Hape + sool = hape + sool...
Seda nimetatakse ka seebikiviks, sest rasvade keetmisel naatriumhüdroksiidiga on võimalik saada seepi. Kaltsiumhüdroksiid - Lahustub vees suhteliselt vähe, veega segamisel moodustab lubjapiima. Segatult vee ja liivaga moodustab lubimördi mida kasutatakse ehitustöödel sideainena ning krohvimistöödel. 6. Mis on ühinemis, -lagunemis, -ja neutralisatsioonireaktsioonid ? Ühinemisreaktsioonis liituvad omavahel kaks (või ka enam) ainet, moodustades uue aine. Sellega kaasneb enamasti energia eraldumine. Lagunemisreaktsioonis üks aine laguneb kaheks (või enamaks) aineks enamasti aine kuumitamisel Neutralisatsioonireaktsioon on happe ja aluse vaheline reaktsioon, kus saaduseks on sool ja vesi, sellega kaasneb soojuse eraldumine. 7. Reaktsioonivõrrandite kirjutamine. Ühinemisreaktsioon: metalli oksiid + vesi => hüdroksiid NB:...
· Indikaatorid on ained, mis muudavad värvust hapete või aluste toimel. KEEMILISI REAKTSIOONE ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSTES · Reaktsioonide toimumise tingimused elektrolüütide lahustes: 1) reaktsioonil moodustub sade või rasklahustuv ühend (Fe(OH)3). 2) reaktsioonil moodustub molekulaarne vähedissotsieeruv aine (gaas, H2CO3). 3) reaktsioonil moodustub vesi neutralisatsioonireaktsioonid . · Algained peavad vees lahustuma: 1) sool + sool = sool + sool 2) alus + sool = alus + sool 3) hape + sool = hape + sool SOOLADE HÜDROLÜÜS · Soola hüdrolüüs on soola reaktsioon veega, mille tulemusena võib tekkida kas happeline või aluseline keskkond. Et otsustada hüdrolüüsi toimumise üle tuleb teada, millisest alusest (tugevast või nõrgast) ja millisest happest (tugevast või nõrgast) on sool moodustunud....
Keraamika, metallisulatus. Looduse teaduslik uurimine (eeldab eksperimentaalset lähenemisviisi) ei sobinud antiikkreeklase mentaliteediga; “universaalne tööriist” oli sõna. Egiptlased tundsid: kulla metallurgiat, hõbeda saamist, vaske, pronksi, rauda, pliid, elavhõbedat, keraamikakunsti, klaasi, rasv + taimetuhkseep, kangaste värvimist, nahaparkimist, toiduaine- tehnoloogiat, paljusid medikamente, kosmeetikat, lubi ehitusmater. II ALKEEMIA PERIOOD IV - XVI saj. Terviklik keskaegne kultuurinähtus, mitte vähe ja veidralt arenenud keemia. See, mis alkeemias ühtib keemiaga (ainete ja nende omaduste eristamine, reaktsioonide läbiviimine, keemialaborile sarnane sisseseade jne.) ei olnud alkeemias eesmärk omaette. Tähtis oli, et alkeemik elaks läbi jumaliku loomishetke, arendaks endas jumalikke jooni (täiustuks). III KEEMIAVALDKONDI ÜHENDAV PERIOOD XVI...
Atmosfääri ülakihtides leidub ka osooni (o3), kogu atmosfääris co2. Leidub ka väga vähe aeroioone. 5. millistel juhtudel ioonreaktsioonid lähevad lõpuni, iga korral näide. v: 1)tekib vähelahustuv sade: Ag*+Cl´= AgCl(t) 2) tekib lenduv ühend: SO3´+2H*= So2(g) +H2O* 3) Kompleksiooni moodustumine: Au3*+4Cl´=[AuCl4]´ 4) Vähedissotsieeruva ühendi teke: a) neutralisatsioonireaktsioonid (tugev hape + alus) h*+oh´= H2O b) nõrga happe väljatõrjumine (tugeva happega) H*+ CH3COO´=CH3COOH H*+CN´=HCN 6. entroopia valem läbi tõenäosuse v: entroopia ehk S=( R/Na)x ln W (tõenäosus on W) 7.Mendelejevi perioodilisuse definitsioon v: Elementide omadused, aga seetõttu ka nende poolt moodustatud lihtsate ja keeruliste kehade (liht- ja liitainete) omadused on perioodilises sõltuvuses nende aatomkaalust. II rida 1. Ideaalgaas...
Nt metaani kloreerimisel moodustuvad üksteisele järgnevalt CH3Cl, CH2Cl2, CHCl3 ja CCl4 Ahelreaktsioonid - mitmeastmelised reaktsioonid, milles moodustub vaba radikaal (paardumata elektroniga osake), mis algatab reaktsiooni, ning milles seda radikaali taastoodetakse Fotokeemilised reaktsioonid - kulgevad valguskiirguse (nähtava valguse, infrapunase kiirguse, ultraviolettkiirguse) mõjul fotosüntees Sadestamisreaktsioonid tekib sade (katlakivi) Neutralisatsioonireaktsioonid omavahel reageerivad happe vesinikioonid ja aluse hüdroksiidioonid moodustades väga püsivad vee molekulid, happe anioonid ja aluse katioonid reaktsioonist osa ei võta ja jäävad ioonidena lahusesse. Kasutatakse palju heitvee puhastamisel ja soolade valmistamisel 1. Sadestusreaktsioon ja lahustuvuskorrutise mõiste Ks konstantne suurus, mis väljendab ioonide korrutist lahuses 1. Neutralisatsioonireaktsioon 2. Redoksreaktsioonide mõiste ja tasakaalustamine...