mängitakse vähem) 7 viinikontserti 16 keelpillikvartetti 50 klaverisonaati 26 keelpillikvartetti 38 klaverisonaati 5 oratooriumi (´´Aastaajad´´, 19klaverisonaati 5 klaverikontserti ´´Loomine´´) 16 ooperit 1 ooper Keelpillikvartette ja triosid Näiteid teostest MK Sümfoonia nr 45 ´´Figaro pulm´´ ´´Fidelio´´ ´´Lahkumissümfoonia´´ ´´Võluflööt´´ ´´Kuupaiste sonaat´´ MK - ´´Üllatussümfoonia´´ ´´DonGiovanni´´ Helilooja tähtsus Haydni loomingus kujunesid Rõhk ooperitel, peen, Ta oli esimene, kes
"Liiga julge ja j ärskude kontrastidega, tavalisele kuulajale keeruline ja ülemäära kaunistatud" Looming Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose. Looming · Ta on kirjutanud ka viiuli, puhkpilli ja klaverikontserte. · 41 sümfooniat · 27 klaverikontserti · 5 viiulikontserti · 25 keelpillikvartetti · Kammermuusikast peetakse olulisemateks keelpillikvartette ja kvintette ning klaverisonaate ja fantaasiaid. Looming Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat: hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat, sealhulgas viimaseks ja surma tõttu lõpetamata jäänud "Reekviem" (1791) Tellija krahv Franz von Walsegg oma lahkunud naise mälestuseks. Reekviemi lõpetas Mozarti õpilane Franz Süssmayr. Looming Ooperid: Kokku u 20 ooperit; tähtsamad viimasel kümnel aastal Eesmärk muuta ooper elutruumaks ja draamalikumaks
Mozart suri Viinis 5. detsembril 1791. aastal. Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose. Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat (motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat). Surma tõttu jäi lõpetamata "Reekviem" (lõpetatud Franz Xaver Süssmayri poolt). Sümfooniaid on ligi 50. Ta on kirjutanud ka viiuli-, puhkpilli- ja klaverikontserte. Kammermuusikast peetakse olulisemateks keelpillikvartette ja -kvintette ning klaverisonaate ja -fantaasiaid. Mozartist on kirjutanud Peter Shaffer näidendi "Amadeus", mille põhjal Milos Forman tegi samanimelise filmi.
Võimas rühm. Borodin. Võimas rühm "Võimas rühm" oli Vene heliloojate rühmitus, mis kujunes 1860. aastatel Peterburi noorte muusikute ringina, kuhu kuulusid järgmised heliloojad: Modest Mussorgski, Aleksandr 1Borodin, Nikolai Rimski-Korsakov, César Cui ja Mili Balakirev. "Võimas rühm" otsis võimalusi vene rahvusliku muusika arendamiseks ning vastandas ennast tol ajal levinud akadeemilisele suunale. "Võimsa rühma" liikmete arvates pidi tõeliselt venepärase muusika loomiseks hoiduma üldse akadeemilisest muusikaharidusest. Mitmed rühma liikmed olidki muusikaliselt iseõppijad. Aleksandr Borodin näiteks oli elukutselt keemik, kirjutades oma ainsat ooperit "Vürst Igor" aastakümneid teadustöö kõrvalt. Modest Mussorgski klaveripartiid on näiteks sageli kirjutatud äärmiselt ebapianistlikult. Rühma põhimõtete kohaselt oli tähtsam muusika sisu, mitte selle esitamise võimalused. Rühm põlastas nn "puhast muusikat" ning pööras erilist tähelepanu rahv...
Teda nimetati ka "punaseks preestriks" Noorena õppis Vivaldi juures J.S.Bach, see jättis tugeva jälje ka Bachi edasisse loomingusse.Mõned Vivaldi viiulikontserdid on säilinud Bachi poolt klavessiinile ümber kirjutatuna . Peale Vivaldi surma tema looming unustati ning see taasavastati alles 1920. aastatel. Looming Vivaldi on kirjutanud üle 500 concerto grosso. Ta on kirjutanud ka kontserte, ca 70 sonaati, ligi 45 ooperit, millest vähesed on säilinud; mitmeid keelpillikvartette ning kantaate. Suur osa tema loomingust on eeskätt kirjutatud viiulile. Kontserdid Mandoliinile · "Kontsert mandoliinile" C-duuris, RV 425 · "Kontsert kahele mandoliinile" G-duuris, RV 532 Plokkflöödile ja flöödile · Kontsert D-duuris, RV 95, "La pastorella" · Kontsert C-duuris sopranplokkflöödile, RV 443 · Kontsert C-duuris sopranplokkflöödile, RV 444 · Kontser A-mollis sopranplokkflöödile, RV 445 Ooperid · "Ottone in villa" (1713)
pärast oktavihüppeid. Vivaldi muusika on energiline ja rõõmus, aeglastes osades laulva meloodiaga. Suur osa tema loomingust on eeskätt kirjutatud viiulile. Tolleaegsetel heliloojatel oli meeletu töötempo Vivaldi näiteks kirjutas ooperi kõigest viie päevaga. Teosed 1. üle 500 soolokontserdi (millest umbes pooled viiulile ja orkestrile) 2. 73 sonaati, 3. 46 ooperit, millest vähesed on säilinud; 4. mitmeid keelpillikvartette, 5. kantaate, 6. sümfooniaid, 7. kammermuusikat, 8. ning kristlikku muusikat. Kontserdid mandoliinile 1. "Kontsert mandoliinile" C-duuris. 2. "Kontsert kahele mandoliinile" G-duuris. Kontserdid plokkflöödile ja flöödile 1. Kontsert D-duuris, "La pastorella" 2. Kontsert C-duuris sopranplokkflöödile. 3. Kontsert C-duuris sopranplokkflöödile. 4. Kontser A-mollis sopranplokkflöödile. Lapsepõlv
18. juunil 1741 sõitis Vivaldi seoses oma teoste ettekannetega Viini, kuid jäi seal peatselt haigeks ning suri 28. juulil samal aastal. Ta maeti Viini ühe haigla kalmistule vaestele mõeldud platsile. Vivaldi oli suure sissetulekuga mees, kuid priiskava eluviisi tõttu suri vaesena. Tähtsamad teosed Vivaldi on üks viljakamaid heliloojaid maailmas, kes on kirjutanud üle 700 heliteose, nende hulgas on: üle 400 concerto grosso. umbes 100 kontserti 73 sonaati ligi 50 ooperit mitmeid keelpillikvartette kantaadid oratooriumid sümfooniad kammermuusika kristlik muusika Vivaldi loomingu iseloomustus Helikeel on väga isikupärane ja kergesti äratuntav. Sageli leidub seal sünkopeeritud rütme, sekventsilisi käike, kordusnoote peale oktaavihüppeid. Muusika on energiline ja rõõmus, aeglastes osades ilusa meloodiaga. Vivaldi oli üks esimesi, kes hakkas kasutama viiulil sordiini (kõla summutajat) ja pizzicato-tehnikat (mäng ilma poognata, pillikeeli näppides).
jaanuaril Salzburgis. Kirjutanud 50 ooperit. Esimesed Mozarti sümfooniad olid meelelahutuslikku laadi ehk divertismentlikud. 1770ndate lõpul muutus Mozarti sümfooniate helikeel jõuliseks ja napimaks. Ta kasutas teravaid kontrastseid muusikalisi kujusid. Mozart kirjutas enim kontserte klaverile, kuid ka viiulile, flöödile, klarnetile, metsasarvele ja fagotile. Mozart oli oma aja pop-muusika helilooja. Ta on kirjutanud sonaadi nii klaverile kui ka viiulile. Kirjutas ka keelpillikvartette, kus võis olla 3 viiulit. LUDVIG van BEETHOVEN (1770-1827): Kui Mozart suri ei olnud Beethoven veel midagi olulist loonud. Ta kirjutas väljakujunenud stiili ja zanrite keskkonnas, kus tegutsesid kodanlike muusika ühingute ülalpeetavad orkestrid, toimus avalik kontserdielu. Beethoven kirjutas sageli mitut teost korraga, neid pidevalt täiendades ja parandades- ehk siis väga aeglaselt. Beethoveni muusika on ühest küljest jõuline, dramaatiline, heroiline, pateetiline, kuid
klaveri- ja tsellomängu (prantsuse koduõpetajad). Tekkis huvi heliloomingu vastu. 17-a. läheb õppima kirurgilise arstiteaduse akadeemiasse, kus hakkas kujunema teadlaseks. 29-a .oli rahvusvaheliselt tuntud, sai keemia professori tiitli. Liitus Balakirevi ringiga 9 a-lt. Pidi ennast jagama keemia ja muusika vahel. Muusika jäi pühapäevadeks. Maailmatuntud helilooja. Teoste arv üliväike, kuid kõik on tuntud: ooper "Vürst Igor", Bõlina ooper, 2 sümfooniat, kümmekond laulu, keelpillikvartette. Looming: rahvusliku isikupäraga helilooja. Muusika viib kuulaja Vene muistsetesse vägilasaegadesse, meloodiad rahulikud, arhailiselt laiad (vanaaegsed). Meloodia ja harmoonia venepärased. Teosed minevikust, vägilastest, nende kangelastegudest ja tugevusest. Palju vägilaslikkust on II sümfoonias "Vägilassümfoonia". I vaatuses püütud anda pilt vägilaste kokkukutsumine veetsele (koosolek). II osas räägitakse gusli saatel vanadest bõliina lugudest. IV
Mulle väga meeldib see lugu kitarri versioonis, sest see erineb väga ooperist ja toob muusikale uusi värve. Avamäng on pigem rõõmsakõlaline ja tempo on vahelduv. Boccherini 2 oli samuti Itaalia helilooja ning teda kutsuti Hispaania kuninga õukonna kapelli dirigendiks. Kõige rohkem kirjutas mees keelpillikvartette, millest „Introduzione e fandango“ kõlas ka kontserdil kitarridel. See teos oli kohati kurb ja sünge, kuid teisel hetkel muutus rõõmsamaks. Mulle isiklikult sümpatiseeris see teos rohkem kui „Sevilla habemeajaja“ avamäng, just selle huvitava rütmi poolest, mis kohati meenutas flamenko kitarrimuusikat. Jäin kontserdiga väga rahule ja sain suure elamuse osaliseks. Ma ei pidanud mitte milleski
· "Così fan tutte" (1790) · "Titus" (1791) · "Võluflööt" (1791) · "Zaide" (jäi pooleli) Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat: hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat, sealhulgas viimaseks ja surma tõttu lõpetamata jäänud "Reekviem" (lõpetatud Franz Xaver Süssmayri poolt). Sümfooniaid on ligi 50 (tuntuimad: Es-duur, g-moll, C-duur). Ta on kirjutanud ka viiuli-, puhkpilli- ja klaverikontserte. Kammermuusikast peetakse olulisemateks keelpillikvartette ja -kvintette ning klaverisonaate ja -fantaasiaid. 3 Mozart Mozart oli andesäralt isegi geeniuste seas erakordne kuju ja on tänaseni jäänud talendi võrdkujuks üldse Sündis ta 27. jaanuaril 1756 Salzburgis. Tema isa Leopold Mozart (1719-1787) oli viiuldaja, organist, komponist ja viiulipedagoog ning Wolfgang ja paar aastat vanem õde Maria Anna said muusikaõpetust isa käest.
juba lapsena. 17. aastaselt läks ta õppima kirurgilise arstiteaduse akadeemiasse, kus ta hakkas kujunema teadlaseks. 29. aastaselt oli ta juba rahvusvaheliselt tuntud keemikuna ning sai keemia professori tiitli. 3 Teosed: Ta on maailmatuntud helilooja, kuid teoste arv on üliväike. Tuntumad teosed on: ooper "Vürst Igor", Bõlina ooper ning 2 sümfooniat ja kümmekond laulu ja keelpillikvartette. Looming: rahvusliku isikupäraga helilooja. Muusika viib kuulaja Vene muistsetesse vägilasaegadesse. Meloodiad on rahulikud, arhailiselt laiad (vanaaegsed). Meloodia ja harmoonia on venepärased. Teosed on minevikust, vägilastest, nende kangelastegudest ja tugevusest. Palju vägilaslikkust on II sümfoonias "Vägilassümfoonia". I vaatuses on püütud anda pilt vägilaste kokkukutsumine veetsele (koosolek). II osas räägitakse gusli saatel vanadest bõliina lugudest.
kontsertreisid õppima paljude muusikute palasid ja komponeeris ka enda palad. Tööaastad, · 1773 1777 töötas Salzburgi õukonnas. loominguperioodid · 1781 1791 töötas Viinis ja selle ümbruses, mängides klaverit ja luues mitmeid muusikateoseid, sh ka oopereid. Salzburgis kirjutas Mozart teoseid paljudes zanrites (nt sümfooniaid, sonaate, keelpillikvartette). Viinis alustas Mozart pianistina ja kogus samas ka heliloojana palju kuulsust (andis soolokontserte, kuid kirjutas ka oopereid). Isiklik elu Sai tunnustust klaverimängijana ja heliloojana. Ta läks tülli Salzburgi piiskopiga. Põhjusteks olid madal palk ja see, et teda koheldi nagu lihtsat teenrit. Olukord lõppes sellega, et Mozart kolis Viini elama.
täiendas ja parandas neid alatasa. Seetõttu on Beethoveni loomingunimekiri lühem kui teistel Viini klassikute. 32 KLAVERISONAATI. Esimesed neist sarnanesid paljuski Haydni helikeelega. Mida aeg edasi, seda tõsisemaks ja omanäolisemaks Beethoveni muusikaline ,,käekiri" muutus. Mitmed sonaadid on nimelised,näiteks ,,APPASIONATA", ,,KUUPAISTE", ,,PATEETILINE". 5 KLAVERIKONTSERTI, 1 VIIULIKONTSERT. Kuulsaim VIIULISONAAT kannab nime ,,KREUTZERI SONAAT". 9 SÜMFOONIAT. Lisaks palju KEELPILLIKVARTETTE. Beethoveni LAVATEOSED: ooper ,,FIDELIO", ballett ,,PROMETHEUS", 2 missat ( üks neist ,,MISSA SOLEMNIS"), oratoorium ,,KRISTUS ÕLIMÄEL". 19. saj. Eeskuju, enamus heliloojaid lähtuvad tema sümfooniatest ja kammersonaatidest. Teerajaja. Lõpuaastate muusikas romantismi sarnane. Isepäine geenius kes ei kohanenud kunagi aja ja ühiskonnaga. Ooper 18. saj. II poolel. Opera seria kriis ja Glucki ooperireform. Mozarti ooperid Gluck oli
Traagilise üksinduse laulik, instrumentideks viiul ja klaver, õpib Viini õukonnas laulmist, Lühinägelik, magas prillidega, oli väga vaene, olemuselt romantik, idealist. Korraldati Schubertiaade, suurem osa loomingust avastati pärast surma. Oli elu ja surma heitluste õnnetu armastuse, lüüriliste pihtimuste laulik, pani aluse soololaulule,laul metshaldjast, Teisik, Muusikale. Soololaulud: Ilus möldrineiu,Talvine teekond. 9 sümfooniat, Lõpetamata sümfoonia, 19 ooperit, keelpillikvartette, klaverisonaate. Rober Schumann (1810-1856) Käevigastus lõpetas klaveriõpingud, küroplas, 1834 asutab muusikaajakirja, kus käsitleb kaasaegset muusikat, analüüsib seda, tutvustab noori näitlejaid. Kriitikuna oli tal hea võimalus kujundada publiku arvamust. Oli konservatooriumis õppejõud, Schumann oli jaatav romantik, tema muusikas on tormakust, kontrraste, eredaid karaktereid, tema teeneks jääb
legende Loominguline pärand Üle 50 sümfoonia (numeratsioon lõpeb 41ga) 27 klaverikontserti + kontserte rohkem kui ühele klaverile, 5 viiulikontserti, 4 metsasarvekontserti, flöödikontsert (hiljem ümber töötatud oboele), klarnetikontsert, fagotikontsert, kontsert flöödile ja harfile, kontsert 2le viiulile, kontsert viiulile ja vioolale, kontsert puhkpillikvartetile 19 ooperit Missad ja Reekviem Klaverisonaate ja fantaasiaid, keelpillikvartette jpm. Mozarti teosed on katalogiseeritud Ludwig Köcheli poolt ja tähistatud KV (=Köchels Verzeichnis) Loominguline pärand Oma eluajal peeti Mozarti loomingut "liiga julgeks" ja kritiseeriti vägagi teravalt Süstemaatiliselt hakati tema teoseid trükkima sajandivahetusel Mõjutas eelkõige romantismiajastu heliloojaid Mozartite sugupuu (otseliini pidi) W.A.Mozarti lastest Oma abikaasaga oli Mozartil
· Ülemäära kaunistatud · Rõõmsameelne, positiivne 19. MOZARTI LOOMING: · Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose · Ooperid · Vaimulik muusika: motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat · Sümfooniaid on ligi 50, ta on kirjutanud ka viiuli-, puhkpilli- ja klaverikontserte · Kammermuusikast peetakse olulisemateks keelpillikvartette ja -kvintette ning klaverisonaate ja -fantaasiaid
4) sonaaditsükli 3. osana kasutusele võtt ¾ taktimõõdus tantsuline osa menuett. 16 Iseloomusta Haydni muusikat. - Muusikat iseloomustab rahva-ja looduslähedus, elurõõm ja heatahtlik huumor, lihtsus ja lapsemeelne siirus. 17 Nimeta Haydni peamised loomingužanrid ja too näiteid teostest. – kirjutas 104 sümfooniat. Tuntuimad on 45. ("Lahkumissümfoonia"), kuus Pariisi sümfooniat (nr 82 – 87), 94. ("Üllatussümfoonia"), 101. ("Kell") ja 104. sümfoonia, keelpillikvartette kokku 83, 18 Milles väljendus Mozarti muusikaline geniaalsus? Ta oli haruldase kuulmisega ja fenomenaalse muusikalise mäluga. Kirjutas esimese muusikapala 4-aastaselt ja 6-aastaselt mängis õukonnas. 19 Nimeta ja iseloomusta Mozarti instrumentaalteoseid (žanrid, teoste nimed) - (Mozarti looming oli Viini klassikutest kõige itaaliapärasem, tema muusika oli järskude kontrastidega, mitmetahuline ja peenekoeline. Tema vaimukus on
Neli osa: Viiul 1, Viiul 2, Alt(Vioola) ja Tsello 19. MOZARTI LOOMING: Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose Ooperid Vaimulik muusika: motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat Sümfooniaid on ligi 50, ta on kirjutanud ka viiuli-, puhkpilli- ja klaverikontserte Kammermuusikast peetakse olulisemateks keelpillikvartette ja -kvintette ning klaverisonaate ja fantaasiaid
omanäolised teosed. III sümfoonia pühendas ta algselt Napoleonile, aga saades aru, et ka seda suurmeest huvitas eelkõige võimutroon , nimetas ta sümfoonia ümber ,,EROICA". V sümfoonia on ,,SAATUSESÜMFOONIA", VI ,,PASTORAALNE". IX sümfoonias aga teeb ta midagi enneolematut- IV osa esitab koos sümfooniaorkestriga KOOR ja SOLISTID! Tekst pärineb F.Schilleri oodist ,,RÕÕMULE". Selles osas kõlav muusikamotiiv on valitud EUROOPA LIIDU HÜMNIKS. Lisaks palju KEELPILLIKVARTETTE. Beethoveni LAVATEOSED: ooper ,,FIDELIO", ballett ,,PROMETHEUS", 2 missat ( üks neist ,,MISSA SOLEMNIS"), oratoorium ,,KRISTUS ÕLIMÄEL" KLAVERIMUUSIKA: Beethoven oli andekas ja tuntud pianist, mistõttu on klaveril tähtis koht ka tema loomingus, olulisem kui mistahes teisel pillil. Kõige tähtsama osa Beethoveni klaveriloomingust moodustavad tema 32 klaverisonaati. Neid iseloomustavad julge ja novaatorlik kompositsioon ning tihedad klassikalistest zanripiiridest väljaastumised
Wolfgang Amadeus Mozart suri 35-aastasena 1791. aastal vaesena ning on maetud Viinis. Looming: on t loonud üle 600 muusikateose. Ta kirjutanud oopereid ,vaimulikku muusikat: hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat, sealhulgas viimaseks ja surma tõttu lõpetamata jäänud "Reekviem" Sümfooniaid on ligi 50 (tuntuimad: Es-duur, g-moll, C-duur). Ta on kirjutanud ka viiuli-, puhkpilli- ja klaverikontserte. Kammermuusikast peetakse olulisemateks keelpillikvartette ja -kvintette ning klaverisonaate ja -fantaasiaid. LUDWIG VAN BEETHOVEN (1770-1827) Beethoven ei olnud Haydni ega Mozarti eakaaslane. Beethoven sündis Bonnis. Tema isa oli õukonnakapelli laulja, temast sai ka Beethoveni esimene klaveri- ja viiuliõpetaja. Ta soovis, et pojast kujuneks teine Mozart, ning esmakordselt esines Beethoven klaveril seitsmeaastaselt. Tema tõeline õpetaja oli Neefe. Ema surma ja isa süveneva joomakire tõttu sai Beethovenist 19-aastaselt perekonnapea
Ülemäära kaunistatud Rõõmsameelne, positiivne 19. MOZARTI LOOMING: Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki žanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose Ooperid Vaimulik muusika: motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat Sümfooniaid on ligi 50, ta on kirjutanud ka viiuli-, puhkpilli- ja klaverikontserte Kammermuusikast peetakse olulisemateks keelpillikvartette ja -kvintette ning klaverisonaate ja -fantaasiaid
aastal. Hayden kirjutas talle tihti, väljendades on üksindust ja enda õnne nende mõndade kordade üles, mil tal oli võimalik külastada teda Viinis, hiljem kirjutas talle korduvalt Londinist. Maria surm 1793. aastal Haydenile oli tugev löök ja ta F minoor variatsioon klaverile võis olla kirjutatud tema surma puhul. Tema teine sõber Viinis oli Wolfgang Amadeus Mozart, kellega ta kohtus vahetevahel 1784. aastal. Tihti mängisid nad koos keelpillikvartette. Hayden oli Mozarti tööst suures vaimustuses ja kiitis seda heldelt teistele. Mozart ilmselgelt vastas selle austusele, kirjutades kuuest osast koosneva kvarteti, mida tänapäeval tuntakse Haydeni kvartettide nime all. 1790. aastal suri prints Nikolaus. Tema ameti võttis üle ebamusikaalne prints, kes lasi lahti kogu muusikalise koosseisu ja saatis Haydeni pensionile. Vaba enda kohustustest, võttis Hayden vastu tulusa pakkumise Johann Peter Salomoni käest, kes oli Saksamaa teatri
siis kaks viiulikontserti, balalaikakontsert, kontrabassikontsert, kontsertiino klaverile ja orkestrile. Veel sümfoonilised süidid ja lühivormid ehk sümfoniett, tokaata ja veel palju teisi. Tubin oli mees, kes kirjutas esimese balletti, milleks oli ’’Kratt’’ ning ooperi ’’Barbara von Tisenhusen’’ ja ’’Reigi õpetaja’’. Tubin oli mitmekülgne mees, Ta on kirjutanud rohkesti kammermuusikat seal hulgas siis keelpillikvartette, sonaadid klaverile, viiulile, vioolale, flöödile, altsaksofonile ja soololauludele ja veel paljudele. Kuna ta on juhatanud ka koore, siis kõige tähtsam töö on ’’Reekviem langenud sõdurite mälestuseks’’. Ta on loonud palju töid ja tegemisi, kuid tema helikeeles tööd on ühendatud kaasaegsete võtetega – keerlised harmooniad, rütmid, dodekafooniad. Tubinile oli väga tähtis, et teosed oleksid temaatiliselt ühtsed ja kindlasti terviklikud
Sümfooniaid on Mozart kirjutanud 41, millest tuntumad on Es-duur, g-moll ning C-duur. Mozarti enam kui poolesajast sümfooniast loetakse kõige iseloomulikumaks just sümfooniat g-moll. See on üks tema kolmest viimasest ja kõige kuulsamast sümfooniast. Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat: hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat. Ta on kirjutanud ka viiuli-, puhkpilli- ja klaverikontserte. Kammermuusikast peetakse olulisemateks keelpillikvartette ja -kvintette ning klaverisonaate ja -fantaasiaid. Viinis kirjutas Mozart ka oma viimased kolm sümfooniat (1788) ja Reekviemi (1791). Reekviemi kirjutas Mozart paralleelselt ooperiga "Võluflööt". Olles väga haige tundus Mozartile, et ta kirjutab reekviemi endale. Reekviem jäigi lõpetamata, kuna Mozart suri. Teose lõpetas tema õpilane Süssmayer Mozarti enda materjalide põhjal. KOKKUVÕTE
Sageli leidub seal ka sünkopeeritud rütme, sekventsilisi käike, kordusnoote peale oktaavihüppeid. Muusika on peamiselt energiline ja rõõmus, aeglastes osades ilusa meloodiaga. Vivaldi oli üks esimesi, kes hakkas kasutama viiulil sordiini (kõla summutajat) ja pzzicatotehnikat (mäng ilma poognata, pillikeeli näppides. Teoseid Tal on üle 500 soolokontserti (millest umbes pooled on viiulile ja orkestrile); 73 sonaati; 46 ooperit, millest vägesed on säilinud; mitmeid keelpillikvartette; kantaate; sümfooniaid; kammermuusikat;ning kristlikku muusikat. Kontserdid mandoliinile "Kontsert mandoliinile" C-duuris, RV 425 "Kontsert kahele mandoliinile" G-duuris, RV 532 Kontserdid plokkflöödile ja flöödile Kontsert D-duuris, RV 95, "La pastorella" Kontsert C-duuris sopranplokkflöödile, RV 443 Kontsert C-duuris sopranplokkflöödile, RV 444 Kontsert A-mollis sopranplokkflöödile, RV 445 Ooperid Ottone in villa (1713) Cunegonda (1726)
aristokraadile ja muusikasõbrale krahv Karl Joseph Franz Morzinile. talviti elas Morzini Viinis, suved veetis aga oma Plzeoi- lähedases Lukaveci mõisas. Tegutsedes Morzini juures helilooja ja kapellmeistrina, sai Haydn nii tasuta ulualuse, söögi kui ka palka. Teenistus osutus küll lühiajaliseks (1759-1760), kuid aitas siiski kaasa Haydni edasistele sammudele heliloojateel. 1759. aastal kirjutas Haydn oma esimese sümfoonia, millele järgnes lähiaastail veel neli. Nagu juba keelpillikvartette kirjutades tuli Haydnil nüüd ka sümfoonilise muusika valdkonnas määratleda ja kujundada uut muusikaajastut iseloomustavaid zanre- julge, otsusekindla novaatorina näitas ta end nii kvartette luues kui ka sümfooniaid komponeerides. Kui Haydn abiellus, rikkus ta krahv Morzini tingimusi- too võttis oma kapelli üksnes poissmehi. Muide, muutust oma eraelus ei tulnud noorel abielumehel siiski kaua varjata. Krahvil tekkisid
koduõpetajad). Tekkis huvi heliloomingu vastu. 17-a. läheb õppima kirurgilise arstiteaduse akadeemiasse, kus hakkas kujunema teadlaseks. 29-a .oli rahvusvaheliselt tuntud, sai keemia professori tiitli. Liitus Balakirevi ringiga 29 a-lt. Pidi ennast jagama keemia ja muusika vahel. Muusika jäi pühapäevadeks. Maailmatuntud helilooja. Teoste arv üliväike, kuid kõik on tuntud: ooper "Vürst Igor", Bõlina ooper, 2 sümfooniat, kümmekond laulu, keelpillikvartette. Looming: rahvusliku isikupäraga helilooja. Muusika viib kuulaja Vene muistsetesse vägilasaegadesse, meloodiad rahulikud, arhailiselt laiad (vanaaegsed). Meloodia ja harmoonia venepärased. Teosed minevikust, vägilastest, nende kangelastegudest ja tugevusest. Palju vägilaslikkust on II sümfoonias "Vägilassümfoonia". I vaatuses püütud anda pilt vägilaste kokkukutsumine veetsele (koosolek). II osas räägitakse gusli saatel vanadest bõliina lugudest. IV osa Finaal on
· "Così fan tutte" (1790) · "Titus" (1791) · "Võluflööt" (1791) · "Zaide" (jäi pooleli) Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat: hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat, sealhulgas viimaseks ja surma tõttu lõpetamata jäänud "Reekviem" (lõpetatud Franz Xaver Süssmayri poolt). Sümfooniaid on ligi 50 (tuntuimad: Es-duur, g-moll, C-duur). Ta on kirjutanud ka viiuli-, puhkpilli- ja klaverikontserte. Kammermuusikast peetakse olulisemateks keelpillikvartette ja -kvintette ning klaverisonaate ja -fantaasiaid. Kasutatud kirjandus · http://z.about.com/d/musiced/1/0/r/3/bach.jpg · http://z.about.com/d/classicalmusic/1/0/8/mozart_portrait.jpg · http://et.wikipedia.org/wiki/Klassitsism · http://et.wikipedia.org/wiki/Barokkmuusika · http://www.annaabi.com/ · http://www.google.ee/search?hl=et&q=barokk&btnG=Otsi&lr= · http://www.google.ee/search?hl=et&q=klassitsism&btnG=Otsi&lr=
" Umbes 20 instrumentaalkontserti on ta kirjutanud veel teistelegi instrumentidele (viiulile, flöödile, klarnetile, metsasarvele, fagotile). W. A. Mozarti vanemate viiul, mis oli ka väikese Wolgangi esimene viiul, mis sellel pildil tema sünnikodu majamuuseumis Salzburgis Wolfgangi klaver ja lähivaade klaviatuurile sünnikodu majamuuseumis Salzburgis Kammermuusika Mozarti kammermuusika pärast sisaldab hulgaliselt teoseid erinevatele koosseisudele: sonaate kalverile ja viiulie, keelpillikvartette ja kvintette ning palju muud. 1770.- 1780. aastatel kirjutas Mozart mitmeid serenaade ja divertismente, mida kanti tavaliselt tellitud muusikana ette vabaõhukontsertidel, aiapidudel, sünnipäevadel, laulatustel ning kodustel kontsertidel. Viimane ja ühtlasi kuulsaim selline teos Mozartil on serenaad ,,Väike öömuusika" väikesele keelpilliorkstrile. Selle teose lõi helilooja 1787. aasta suvel, mil ta töötas ka oma ooperiga Don Giovanni". Ooperid
omanäolised teosed. III sümfoonia pühendas ta algselt Napoleonile, aga saades aru, et ka seda suurmeest huvitas eelkõige võimutroon , nimetas ta sümfoonia ümber ,,EROICA". V sümfoonia on ,,SAATUSESÜMFOONIA", VI ,,PASTORAALNE". IX sümfoonias aga teeb ta midagi enneolematut- IV osa esitab koos sümfooniaorkestriga KOOR ja SOLISTID! Tekst pärineb F.Schilleri oodist ,,RÕÕMULE". Selles osas kõlav muusikamotiiv on valitud EUROOPA LIIDU HÜMNIKS. Lisaks palju KEELPILLIKVARTETTE. Beethoveni LAVATEOSED: ooper ,,FIDELIO", ballett ,,PROMETHEUS", 2 missat ( üks neist ,,MISSA SOLEMNIS"), oratoorium ,,KRISTUS ÕLIMÄEL"
· "Così fan tutte" (1790) · "Titus" (1791) · "Võluflööt" (1791) · "Zaide" (jäi pooleli) Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat: hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat, sealhulgas viimaseks ja surma tõttu lõpetamata jäänud "Reekviem" (lõpetatud Franz Xaver Süssmayri poolt). Sümfooniaid on ligi 50 (tuntuimad: Es-duur, g-moll, C-duur). Ta on kirjutanud ka viiuli-, puhkpilli- ja klaverikontserte. Kammermuusikast peetakse olulisemateks keelpillikvartette ja -kvintette ning klaverisonaate ja -fantaasiaid. · Ludwig van Beethoven ELULUGU Beethoven oli saksa helilooja. Ta on üks Viini klassikutest.Ludwig van Beethoven (arvatavasti 16. detsember 1770 Bonn 26. märts 1827 Viin). Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt
· "Così fan tutte" (1790) · "Titus" (1791) · "Võluflööt" (1791) · "Zaide" (jäi pooleli) Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat: hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat, sealhulgas viimaseks ja surma tõttu lõpetamata jäänud "Reekviem" (lõpetatud Franz Xaver Süssmayri poolt). Sümfooniaid on ligi 50 (tuntuimad: Es-duur, g-moll, C- duur). Ta on kirjutanud ka viiuli-, puhkpilli- ja klaverikontserte. Kammermuusikast peetakse olulisemateks keelpillikvartette ja -kvintette ning klaverisonaate ja -fantaasiaid. L. V. Beethoven (1770-1827) oli saksa helilooja. Ta on üks Viini klassikutest. Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi ka Ludwigil end teenistustel asendada. Tänu Neefele sai
Tom". Selleaastasel Eurovisioonil esindas Soomet Paradise Oskar, lauluga ,,Da da dam". Laul pääses poolfinaalist edasi finaali ning saavutas lõpuks 57 punktiga 21. koha. Soome heliloojad Einojuhani Rautavaara (1928) · Tuntud kui Soome üks produktiivsemaid heliloojaid. · Loonud 8 sümfooniat, mitmeid kontserte, kooritöid (neist mitmed instrumentaalse saateta), sonaate erinevatele instrumentidele, keelpillikvartette ning muud kammermuusikat, aga ka oopereid. · Iseloomulikuks "Rautavaara muusikapildiks" võib nimetada rapsoodilist keelpilliviisi kerge flöödisaatega, lisaks õrnalt dissonantsed kellad ja pastoraalne puhkpillisaade. · Olulisemad teosed. "Nägemusteraamat" "Manhattani triloogia" "Enne ikoone" "Ikoonid". Aulis Sallinen (1935) · Tuntud rohkem ooperite kirjutajana. · 1978. aastal võitis ooperi "Ratsumies" eest
annaabi.ee 
