Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Keeleuurimine ja keeleteooria läbi aegade Referaat Koostaja Juhendaja Kersti Lepajõe Tartu 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................................................................3 2. Keeleuurimise ajalugu..................................................................................
kontekstist ja neil, mis on erinevad ,,iseenesest". Sama erinevus võib ühes keeles olla distinktiivne ja teises mitte. Foneemi mõistet tal veel ei olnud, see tuli esimest korda Baudouin de Courtenay 1893 publitseeritud foneemiteoorias, mille ta tõenäoliselt oli formuleerinud juba varem (st Tartus, sest BdC töötas Tartu ülikoolis 1883-1893). Saussure tundis BdC töid ja pidas teda üheks vähestest, kes keeleteooria kohta midagi olulist on öelnud. 20. sajand - ajalooline keeleteadus kaotab oma juhtpositsiooni, juhtima asub deskriptiivne (sünkrooniline) keeleteadus. Cours'i ilmumine oli nagu Kopernikuse revolutsioon keeleteaduses. 7. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. sajandi I poolel (Boas, Sapir, Whorf). Taust: 19. sajandil alustati uurimisreise kaugete maade ja kultuuride juurde. Juured saksa romantikute juures. Jätkab liini Praha koolkond strukturalistid Roman Jakobson. Anders
tegelikud suhtlussituatsioonid, mille lindistusi analüüsitakse kõnelejate endi tegevuse põhjal. Vestlusanalüüs võimaldab uurida erinevat laadi suhtlusi (argised, ametlikud vestlused, kohtuprotsessid, arsti-patsiendi suhtlust, hädaabikõnesid jms). Nõrk külg see, et kui tahes täpne transkriptsioon ka poleks, on ta siiski teisend valikuline protsess, mis peegeldab teoreetilisi eesmärke ja definitsioone. Kasutatavad mõisted: 2. Optimaalsusteooria on formaalne keeleteooria, mille esimese versiooni esitasid 1990ndate aastate algul Alan Price ja Paul Smolensky. Olulise panuse OT standardse versiooni kujunemisele on andnud ka John McCarthy. Meetodit kasutatakse selleks, et uurida seda, mis on maailma keeltes ühist ja millised keeleteadmised on sünnipärased. Kuid OT loobub täielikult tuletusreeglitest. Korrektsete keelendite produtseerimisel kasutatakse ainult kitsendusi (piiranguid, mis keelavad teatavate omadustega pindvormid), kusjuures
Oli polüglott, kirj oma tööd saksa keeles. märgil kindel signifikaat ja potentsiaalne referent, kõnes on enam "Fonoloogia alused" refent, kuid potentsiaalne signifikaat. Osutust märgivad näiteks a 4. Charles Sanders Peirce: V. Skalicka- esimese strukturialistliku grammatilise keeleteooria autor a) märkide tüpoloogia Roman Jakobson- vaatles keelt kui praktilist suhtlemist. Lingvistik ja Peirce'i märgitüpoloogia 3 baasmõistet on indeks, ikoon(inimese semiootik. Kirj artikli värsiteadusest. portree) ja sümbol(rahvuslipp). INDEKS- baseerub reaalsel seosel, näiteks teeviidad. Loomulikud indeksid loomulik märk, kui tuli on spetsiaalselt inimese poolt süüdatud, et tähistada oma kohalolu
Teose kui terviku mõju uuritakse struktuuri üksikelementide kaudu (värsimõõt, riim, erinevad kujundivõtted jne). Tähtsamad esindajad: T. S. Eliot, Ezra Pound "Lugemise aabits". Strukturalism (ladina k. structura (sise) ehitus) käsitleb kogu kultuuri kui kommunikatsiooni- ja märgisüsteemi, mille aluseks on struktuurielementide või tunnuste erinevus ehk binaarne opositsioon. Strukturalistliku meetodi aluseks on 20.sajandi alguses Ferdinand de Saussurei väljatöötatud keeleteooria ("Üldine lingvistikakursus", 1916). Teooria aluseks on keele (langue) ja kõne (parole) eristus. Saussurei arvates ei ole sõnad mitte asjadele vastavad sümbolid, vaid pigem kokkuleppelised märgid. Keelemärk koosned kahest osast: tähistajast ja tähistatavast. Teised s.-i edendajad 1950.-60. aastatel: Roman Jakobson, Claude Levy- Strauss, Roland Barthes, Juri Lotman. Poststrukturalism (dekonstruktsioon) Termin ,, dekonstruktsioon" tähistab lugemise viisi,
,,Iga silp peab algama konsonandiga". Ustavuskitsendused nõuavad, et pindvormoleks identne süvavormiga, millest ta genereeritakse. Morfoloogiateooriad Optimaalsusteooria kitsendused olemas kõigis maailma keeltes erinevalt järjestatud, seepärast ongi keelte grammatikad erinevad kitsenduste hierarhia muutumine muudab ka keelt Morfoloogiateooriad Loomuliku morfoloogia teooria on keeleteooria, mille kohaselt toimuvad kõik keelemuutused loomulikkuse suunas. Opositsiooni lihtsamliige on optimaalselt loomulik ehk markeerimata ning keerulisemliige on mitteloomulik ehk markeeritud. Morfoloogiateooriad Peamised loomulikkuse kriteeriumid (1): Ülesehituslik ikoonilisus (keelemärgi vormi ja sisu sarnasus): semantiliselt lihtne kodeeritakse vormiliselt lihtsamana ja semantiliselt keerukam vormiliselt keerukamana.
kontekstist ja neil, mis on erinevad ,,iseenesest". Sama erinevus võib ühes keeles olla distinktiivne ja teises mitte. Foneemi mõistet tal veel ei olnud, see tuli esimest korda Baudouin de Courtenay 1893 publitseeritud foneemiteoorias, mille ta tõenäoliselt oli formuleerinud juba varem (st Tartus, sest BdC töötas Tartu ülikoolis 1883-1893). Saussure tundis BdC töid ja pidas teda üheks vähestest, kes keeleteooria kohta midagi olulist on öelnud. 20. sajand - ajalooline keeleteadus kaotab oma juhtpositsiooni, juhtima asub deskriptiivne (sünkrooniline) keeleteadus. Cours'i ilmumine oli nagu Kopernikuse revolutsioon keeleteaduses. Coursist ilmus 3 trükki ja pärast seda on avaldatud just seda kolmandat, paljude kommentaaridega. Strukturalismi järgi: Keel on terviksüsteem, millel on oma kindel ehitus ja struktuur, ja selle
instinktid). • Nende väljendumine kirjanduses Kirjandus (eelkõige kirjanduse meistriteosed) kui arhetüüpide väljendus. Suur kirjanik loob lugejale juurdepääsu arhetüüpsete kujundite juurde, taaselustab psühhika osad, mis , mis on olulised nii üksikindiviidi harmooniliseks arenguks kui inimkonna vaimseks ja emotsionaalseks heaoluks. • Jacques Lacan Sidus Freudi psühhonalüütilise ja Saussure keeleteooria Fookuses mitte inimeste mentaalsed protsessid vaid tähistusprotsess Alateadvus on struktureeritud nagu keel Psühhoanalüüsis saadakse kõige väärtuslikum info kõnest endast Inimteadvus ei eelne keelele, luuakse selle poolt • Keel ja alateadvus. Imaginaarne ja sümboolne faas; Keel mitteteadvuse struktuurina Subjekt - mina (minasuse tähistaja) - ego. Millegi teadmine või sellest arusaamine eeldab tervikliku teadvuse olemasolu
analüüsi tähendust ja lähtub üksnes tähistajast. Keel on sellest hoolimata semiootiline süsteem (ka siis, kui selle tähendus ei ole huviorbiidis). Kõige efektiivsem on distributiivne analüüs just sellepärast, et see ei lähtu semantikast; tegemist on fenomenoloogilise analüüsiga. Just Kopenhaagenis sai strukturalismi vaim kõige järjekindlama ja adekvaatsema laienduse. Veidi hiljem tekkis Saksamaal uus glossemaatika ring. Keeleteooria seisukohalt on kõige olulisemad siiski Praha lingvistid. Kõige suurema panuse on andnud aga glossemaatika. SEMIOOSISEKOLMDIMENSIOONI - Süntaktika (seotud märkidega, käsitleb märgi struktuuri ja koondmärkide / tekstide / märgiahelate teket; lihtsaimate reeglitega, kõige kohustuslikum) - Semantika (seotud tähendustega, tähenduse edasiandmisega; keerulisemate reeglitega, erandlikum) - Pragmaatika (seotud kasutusega ja kontekstiga; reeglid puuduvad, on soovitused ja tendentsid)
analüüsi tähendust ja lähtub üksnes tähistajast. Keel on sellest hoolimata semiootiline süsteem (ka siis, kui selle tähendus ei ole huviorbiidis). Kõige efektiivsem on distributiivne analüüs just sellepärast, et see ei lähtu semantikast; tegemist on fenomenoloogilise analüüsiga. Just Kopenhaagenis sai strukturalismi vaim kõige järjekindlama ja adekvaatsema laienduse. Veidi hiljem tekkis Saksamaal uus glossemaatika ring. Keeleteooria seisukohalt on kõige olulisemad siiski Praha lingvistid. Kõige suurema panuse on andnud aga glossemaatika. SEMIOOSISEKOLMDIMENSIOONI - Süntaktika (seotud märkidega, käsitleb märgi struktuuri ja koondmärkide / tekstide / märgiahelate teket; lihtsaimate reeglitega, kõige kohustuslikum) - Semantika (seotud tähendustega, tähenduse edasiandmisega; keerulisemate reeglitega, erandlikum) - Pragmaatika (seotud kasutusega ja kontekstiga; reeglid puuduvad, on soovitused ja tendentsid)
sisu. Keeles on kõik ,,ühed" lauad, aga kõnes ,,need" lauad. Praha lingvistiline ring Tähtsaim strukt. koolkond. V. Mathesius, V. Skalicka, R. Jakosbson, N. Trubezkoi (1900-1990). Tsehhidel oli pikk omariikluse traditsioon. Tsehhi kultuur hakkas pärast I Maailmasõda tohutult kiiresti arenema. Mathesiuse arvates tuli uurida potentsiaalset keeleteooriat. Skalicka oli esimese strukturialistliku grammatilise keeleteooria autor. Trubezkoi oli vene intelligent, aristokraatlikku päritolu. Tema isa ja vend olid filosoofid. Elas Viinis ja õpetas slaavi keelt Viini ülikoolis. Suhtles väheste inimestega, sotsiopaat. Ta oli polüglott, kirjutas oma tööd saksa keeles. ,,Fonoloogia alused". Üks tähtsamaid teoseid siiamaani. Fonoloogia teadus häälikutest; oli 2 põhilist suunda: keel on häälikud ja tegevus. Trubezkoi arvates ei ole Saussure'i teoorial keelega mingit pistmist
Tal oli fenomenaalne düsgraafia(õigekirjahäire, aetakse segi häälikute järjekord ja pikkus ning vahel unustatakse sõnalõpud kirjutada) oli vene intelligent, aristokraatlikku päritolu. Tema isa ja vend olid filosoofid. Elas Viinis ja õpetas slaavi keelt Viini ülikoolis. Suhtles väheste inimestega, sotsiopaat. Ta oli polüglott, kirjutas oma tööd saksa keeles. ,,Fonoloogia alused". Üks tähtsamaid teoseid siiamaani. V. Skalicka- oli esimese strukturialistliku grammatilise keeleteooria autor. Roman Jakosbson- vaatles keelt kui praktilist suhtlemist.oli Venemaa juudi päritolu lingvist ja semiootik. Keeleteadlane. Koostas lingvistilise ringi Rootsis. Kirjutas artikli värsiteadusest. Milleks on silpi vaja? Foneemidest modustame sõnu, aga milleks silbid? Tõestas, et silbil on fonoloogiline sisu. Silp on foneemide jada, kus kehtivad piirangud. Silbil on fonoloogiline tähendus, süntaks. Lauseid on vaja, sest keele loogika nõuab seda.
Termini meetodi ebaõige kasutus tuleneb sellest, et ei järgita vajalikke tehnilisi nõudmisi. Terminite kasutamisel kehtib muuhulgas järjepidevuse nõue, et vältida süsteemi hägustumist ja ebaselgusi tõlgendamisel. Termini mahu varieerumisel, tuleb selle maht õigusnormi jaoks määratleda. Järjepidevuse nõue ei puuduta vaid üksiktermineid vaid ka nende liike ja tüüpe IV teema. Keeletunnetus ja õigusteaduse metodoloogia 1. Keeleteooria kohaväärtusest õigusteaduse meetodiõpetuses 2. Struktureeriv õigusõpetus 2.1. Praktilise semantika juriidilise aspekti tähendusest Eesti õiguskorras 3. Grammatilise tõlgendamise võimalustest 4. Analüütiline jurisprudents ja kõneaktiteooria tänapäeva õigusmõtlemises 5. Eesti õigussõnavara kujunemise loost 5.1. Oskussõnade lähteallikad 5.2. Sõnaloome viisid ja võtted Sissejuhatus: Õiguskeele areng vajab sisulisi ja institutsioonilisi lahendusi
sõltub kontekstist ja neil, mis on erinevad ,,iseenesest". Sama erinevus võib ühes keeles olla distinktiivne ja teises mitte. Foneemi mõistet tal veel ei olnud, see tuli esimest korda Baudouin de Courtenay 1893 publitseeritud foneemiteoorias, mille ta tõenäoliselt oli formuleerinud juba varem (st Tartus, sest BdC töötas Tartu ülikoolis 1883-1893). Saussure tundis BdC töid ja pidas teda üheks vähestest, kes keeleteooria kohta midagi olulist on öelnud. 20. sajand - ajalooline keeleteadus kaotab oma juhtpositsiooni, juhtima asub deskriptiivne (sünkrooniline) keeleteadus. Cours'i ilmumine oli nagu Kopernikuse revolutsioon keeleteaduses. Coursist ilmus 3 trükki ja pärast seda on avaldatud just seda kolmandat, paljude kommentaaridega. Strukturalismi järgi: Keel on terviksüsteem, millel on oma kindel ehitus ja struktuur,
Liberaalne kommunitarism – püüab hoiduda ühe eelneva segmendi liigsest rõhutamisest. Indiviid on ühiskonnastunud, kuid see on toimunud erinevate vastuolude kaudu ning on mitmetasandiline. Inimene elab läbi ning vajabki mitmeid ühiskonnastumisi. 1 IV. Keeletunnetus ja Õteaduse metodoloogia IV.-1. Keeleteooria kohaväärtusest Õteaduse meetodiõpetuses Õteaduse metodoloogia üks suundadest on Se keelelise interpretatsiooni (tõlgendamise) probleem seoses Õnormide tõlgendamisega. Se tekstide tõlgendamine on tähenduselt alati mingis ulatuses küsimus keele tundmisest. S on kommunikatsioonimeedium Sandja ja Se rakendaja vahel. Seega keel on esimene ja oluline eeldus Õe kehtimise jaoks. Seega on Õ keele alusel kehtiv Õreeglite-normide süsteem.
erinevaid emotsioone. Olulisimad arhetüübid: persona (mask), anima ja animus, vari (loomalikud instinktid) Kirjandus (eelkõige kirjanduse meistriteosed) kui arhetüüpide väljendus. Suur kirjanik loob lugejale juurdepääsu arhetüüpsete kujundite juurde, taaselustab psühhika osad, mis , mis on olulised nii üksikindiviidi harmooniliseks arenguks kui inimkonna vaimseks ja emotsionaalseks heaoluks. Jacques Lacan Sidus Freudi psühhonalüütilise ja Saussure keeleteooria Fookuses mitte inimeste mentaalsed protsessid vaid tähistusprotsess Alateadvus on struktureeritud nagu keel Psühhoanalüüsis saadakse kõige väärtuslikum info kõnest endast Inimteadvus ei eelne keelele, luuakse selle poolt Määratles ümber Freudi poolt sõnastatud psühhoseksuaalse arengu staadiumid: keele-eelne e. imaginaarne faas ja sümboolne faas (peale keele omandamist) Imaginaarses faasis puudub subjekti ja objekti , mina ja teise vahe. Kahe vahe vahel on nn.
erinevaid emotsioone. Olulisimad arhetüübid: persona (mask), anima ja animus, vari (loomalikud instinktid) Kirjandus (eelkõige kirjanduse meistriteosed) kui arhetüüpide väljendus. Suur kirjanik loob lugejale juurdepääsu arhetüüpsete kujundite juurde, taaselustab psühhika osad, mis , mis on olulised nii üksikindiviidi harmooniliseks arenguks kui inimkonna vaimseks ja emotsionaalseks heaoluks. Jacques Lacan Sidus Freudi psühhonalüütilise ja Saussure keeleteooria Fookuses mitte inimeste mentaalsed protsessid vaid tähistusprotsess Alateadvus on struktureeritud nagu keel Psühhoanalüüsis saadakse kõige väärtuslikum info kõnest endast Inimteadvus ei eelne keelele, luuakse selle poolt Määratles ümber Freudi poolt sõnastatud psühhoseksuaalse arengu staadiumid: keele-eelne e. imaginaarne faas ja sümboolne faas (peale keele omandamist) Imaginaarses faasis puudub subjekti ja objekti , mina ja teise vahe. Kahe vahe vahel on nn.
Liberalismi ja konservatismi ühine eesmärk on luua toimiv, sidus ühiskond. 17. Kuidas muutsid kunsti tegemise ja vastuvõtmise praktikaid strukturalism ja semiootika. Poststrukturalism. Dekonstruktsioon. Strukturalism: Käsitleb kogu kultuuri kui kommunikatsiooni- ja märgisüsteemi, mille aluseks on struktuurielementide või tunnuste erinevus ehk binaarne opositsioon.Strukturistliku mmetodi aluseks on 20.saj alguses Ferdinand se Saussure`i väljatöötadud keeleteooria.Selle teooria aluseks on keele ja kõne eristus. Keel tähendab tema jaoks süsteemi, mis eksisteerib kõigis keelelise väljenduse valdkondades(nt kirjanduses), samas kui kõne puhul on tegemist individuaalse väljendusega.Oma teoorias lükkas Saussure kõrvale seisukoha, et kee on aegade jooksul tekkinud hulk sõnu, mille esmaseks funktsiooniks on osutada asjadele.Tema arvates ei ole sõnad mitte asjadele vastavad sümbolid, vaid pigem kokkuleppelised märgid.
tõenäoliselt oli formuleerinud juba varem (st Tartus, sest BdC töötas Tartu ülikoolis 1883-1893, foneemi mõiste arvatavasti Tartust). • BdC tegi katseliselt kindlaks, et inimene tajub palju vähem häälikuid kui suudab moodustada. Eristades hääliku materiaalset (kuidas hääl välja tuleb) ja psühholoogilist poolt pani aluse foneemi mõistele. • Saussure tundis BdC töid ja pidas teda üheks vähestest, kes keeleteooria kohta midagi olulist on öelnud. Ferdinand de Saussure 1857-1913 • Sündis ja elas Šveitsis, Genfis. • Charles Bally & Albert Sechehaye avaldasid 1916 Cours de linguistique generale kolme legendaarse üldkeeleteaduse kursuse põhjal. (Selle panid kirja tema õpilased oma konspektide põhjal) • Hariduselt indoeuroopa keelte asjatundja (kreeka, ladina, sanskrit). • 21-aastaselt avaldas oma “peateose” Memoire sur le systeme primitif ... (uurimus IE keelte algsest vokaalisüstemist)
eetilise diskursina, mille käigus leitakse riigi kodanike ja nende eluvormide jaoks (arvestades traditsioone) parim lahendus. Tähtis on selle tunnetamine, millises riiklikult organiseeritud ühiskonnas me soovime elada, milliseid traditsioone jätkata, kuidas suhtuda vähemusrahvustesse, põgenikesse, marginaalsetesse sotsiaalsetesse ühendustesse jne. Kõik see kuulub riikliku poliitika ka õiguspoliitika hulka. IV Keeletunnetus ja õigusteaduse metodoloogia 1t 1. Keeleteooria kohaväärtusest õigusteaduse meetodiõpetuses Õigusteaduse metodoloogia üks suundadest on seaduse keelelise interpretatsiooni (tõlgendamise) probleem seoses õigusnormide tõlgendamisega. Seaduse tekstide tõlgendamine on tähenduselt alati mingis ulatuses küsimus keele tundmisest. See tähendab, et õigusteaduse metodoloogia peab toetuma keeleteaduslikele ja keelefilosoofilistele nn. tähendusteooriatele. Klassikaline
Matemaatiline lingvistika uurib keelt kui süsteemi, mis moodustab jadasid (tähendus ei ole oluline). Loomuliku keele süntaktiline kirjeldus läheneb matemaatilise keele kirjeldusele ja ideaalis peab olema sama korrektne ja eranditeta kui ükskõik milline matemaatiline keel. Noam Chomsky (1928) püüdis luua puhtgrammatilist keeleteooriat, ignoreerides kõnelejate keelekompetentsi muid aspekte. Peagi selgus, et grammatilisus pole kaugeltki piisav tingimus keeleteooria õigsusele. Nii hakati keeleteooriasse sisse tooma alul semantilisi, hiljem ka pragmaatilisi elemente (kõneaktide teooria). Noam Chomsky näited lausetest, kus grammatilisel tasandil on kõik õige, aga semantilisel mitte: Värvusetud rohelised ideed magavad raevukalt Caesar on algarv Poiss võib ehmatada siirust Siirus võib ehmatada poissi [Viimane lause on seejuures praktiliselt normaalne: keel kasutab igal sammul taolisi võtteid, kus
ET küsimuste abil saab last aidata ja suunata nt veel mis on kolmnurga kõrval/üleval jne. Ükski teadus pole üksinda, ta on kas kuskilt eraldunud, eraldi, aga ikkagi kuidagi on ta millegagi lõivunud. Nt keeleteadus ja psühholoogia on lähenenud tänapäeval. PsL >--- keeleteadus Misa see meile pakub? Kirleldav, Missugused keeleüksused on süsteemis, mis on struktuur? Nt mis sõnaliigid, lauseliikmed on olemas, et teada ülevaadet foneemidest. Funktisonaalne keeleteooria. - Keele kasutamine sõltuvalt eesmärgist. Nt millest võimaldab rääkida alale-ütlev käänevorm? Nt vennal on uued saapad (kuuluvus), õhtul lähme kinno (aeg) laul on 4 jalga (kuuluvus või paigutus) Mida siin vaja arvestada? Teada, mida üks või teine grammatline vorm, keeleüksus võimaldab, mitte lihtsalt määrtata et on alaleütlev-kääne, vaid mis vorme saame moodustada praktiliselt. Peab lõimuma semnatikaga!!!. Siis me aitame last. Muidu on see sisuliselt mõttetu, Aga kui me
annaabi.ee 
