KEEL · Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt- kõikides keeltes eksisteerivad organiseeritud märgisüsteem. Eristatakse keele kahte vormi: · keel kui süsteem, eripärane kood(mismoodi seda kasutatakse.. ) · kõne kui selle koodi kasutamine ehk keele avaldumine teksti ja kõnetegevusena. Kõne viitab sellele, kuidas kasutatakse keelt suhtluseks, kuid see pole ainus võimalus, kasutada võib ka muid märgisüsteeme nt viipekeel · suuline-kirjalik kõne on keele kaks vormi, mis esinevad paralleelselt. Kirjalikku kõnet peab õppima, nt 5-6 aastased lapsed, suuline kõne on loomupärane nt 1a. Inimesi iseloomustab verbaalne kõne- võime kõnet produtseerida ja teiseks teksti mõistmine- arusaamine verbaalselt esitatud materjalist. Verbaalse voolavuse test- minuti aja jooksul pannakirja niipalju loomi kui meelde tuleb vms Põhiküsimused kursusel · Kuidas mõistavad inimesed teateid? Kuidas s...
Auditiivne foneetika:kõne kuulmine Akustiline foneetika: kõnelemisel tekkinud helilained Fonoloogia: häälikute süsteem Foneetika: selline ja selline häälik moodustub nii ja nii Fonoloogia: Keeles X on 8 vokaali, mis jagunevad nii ja nii Keeleteaduse lähedane distsipliin on keelefilosoofia: uurib seoseid keele ja inimmõistuse vahel: ei ole teada, kas keel juhib mõtlemist või vastupidi LOENG III Antiikaja filosoofia Herakleitos: inimmõistus ja keelestruktuur on 1:1 vastavuses Demokritos: keeles pole kõik loogiline ja korrapärane, ei pruugi olla seost sõna ja tähenduse vahel Platon: idee on ideaalne ettekujutus asjast, sõna on idee aineline vorm (mõte sõnaliikidest) Antiikaja filosoofia Aristoteles: sõnu jagatakse vastavalt nende tähenduste liikidele. Tradits. Grammatikateooria rajaja, lauseõpetuse rajaja Antiikaja filosoofia
2) Keelemärk ja leksikaalsed suhted Keelemärk on kokkuleppeline sümbol, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Keelemärgil on kaks poolt: tähistaja ehk häälikujärjend ja tähistatav ehk objekt ise. Onomatopoeetilised sõnad- sõnad, milles tähistaja ja tähistatava vahel valitseb motiveeritud seos. Nt. Sulisema, vulisema. Sünonüüm-samatähenduslik sõna nt. Karu, mesikäpp. Autonüüm-vastastähenduslik sõna nt. Ilus-kole 1. Homonüüm- erineva tähendusega sõna, mis on sarnase kirjapildi või hääldusega. 1. Jaguneb: -homograaf-sama kirjapilt, erinev hääldus näiteks palk-mida makstakse ja palk nagu puupalk. -homofoon- erinev kirjapilt, sarnane hääldus(paar-baar). 2. Paronüüm ehk sarnassõna-kirjapilt ja hääldus sarnane, kuid mitte sama, tähendus ...
o Analoogia mõju o Laenamine d) XX sajandil (strukturalism - Saussure; generativism - Chomsky) Strukturalism (Ferdinand de Saussure 1916) o Strukturalismi põhitõed: o Keel on autonoomne märgisüsteem (võrdlus malega). o Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). o Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. o Keele struktuuris on süntagmaatilised (assotsiatiivsed) ja paradigmaatilised suhted. o Keelestruktuur on tasandiline o (süntaks) o morfoloogia o fonoloogia 20. sajand o Palju eri koolkondi alates 1950. aastatest. o Noam Chomsky, generativism ja universaalne grammatika. (keele struktuur on kaasasündinud) o Keeletüpoloogia: keelte võrdlemine autentse materjali põhjal. o 20. saj viimasel veerandil sotsio- ja psühholingvistika kiire areng. 4 Maailma keeled ja nende liigitamise alused. Keelte tüpoloogiline liigitus
sajandi keskpaigani levinud ideega, et lapsed õpivad emakeele ära üksnes täiskasvanuid kuulates ja neid imiteerides. Usuti, et laste keeleõppel on lihtne korrapära: nad õpivad keele ära katsetamise, vigade tegemise ja kiitmise teel. (Tool Module) Chomsky tuli 1965. aasta teoses ,,Aspects of the Theory of Syntax" välja uue teooriaga (Chomsky 1965), miks lapsed omandavad keelt kogu selle komplekssuse juures siiski vaid paari aastaga. Peaajju on sisse kodeeritud keelestruktuur, mis kergendab õppimist. Inimesel on peaajus sünnist saati hulk piiratud reegleid, millega saab keelt organiseerida. (Tool Module). Seda võiks nimetada kaasasündinud keeleorganiks. See omakorda viitab sellele, et kõikidel keeltel on ühesugune põhistruktuur, mida tuntakse universaalse grammatika nime all (Tool Module). Vastsündinul kui ,,puhtal lehel" on potentsiaal omandada mis tahes keel, sest ,,kõik keeled on
Strukturalismi põhitõed *keel on autonoomne märgisüsteem, üksikfakti tuleb alati uurida süsteemi kui terviku seisukohast *keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine, diakroonilised (ajaloolised) argumendid ei ole sünkroonilises uurimuses vastuvõetavad *keel on sotsiaalne nähtus, tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Keel on struktuur, kõne on selle väljendus *keele struktuuris on süntagmaatilised (assosatsiatiivsed = sidusad) ja pradigmaatilised suhtes. *keelestruktuur on tasandiline (süntaks, morfoloogia, fonoloogia) Ferdinand de Saussure - hariduselt indoeuroopa keelte asjatundja. Keel kui struktuur on olemas ainult tervikuna, luues iseennast eristuste kaudu. Keel on foneetilise eristuste hulk, mis on vastavuses mõisteliste eristustega. Keeles on absoluutset abitaarsust ja suhtelist abitaarsust, mis on süsteemi poolt motiveeritud. Praha fonoloogiline koolkond - Saussure'i seisukohad 15. Strukturalismi edasiareng USAs, Bloomfield
2. Analoogia mõju 3. Laenamine c) XX sajandil (strukturalism - Saussure) Ferdinand de Saussure 1916 - Cours de linguistique générale Strukturalismi põhitõed: • Keel on autonoomne märgisüsteem (võrdlus malega). • Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). • Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. • Keele struktuuris on süntagmaatilised (assotsiatiivsed) ja paradigmaatilised suhted. • Keelestruktuur on tasandiline – (süntaks) – morfoloogia – fonoloogia 20. sajand • Palju eri koolkondi alates 1950. aastatest. • Noam Chomsky, generativism ja universaalne grammatika. • Keeletüpoloogia: keelte võrdlemine autentse materjali põhjal. • 20. saj viimasel veerandil sotsio- ja psühholingvistika kiire areng. 4 Maailma keeled ja nende liigitamise alused. Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogia
• Keeleteaduse tuum on • Keelt esitatagu rangelt sünkrooniline keele uurimine. defineeritavate reeglitesüsteemina, • Keele struktuuris on mis genereerib ja seletab kõik antud süntagmaatilised keele grammatilised (õiged) laused (assotsiatiivsed) ja paradigmaatilised • Keeleteadlane võib usaldada oma suhted. intuitsiooni. • Keelestruktuur on tasandiline • Süva- ja pindstruktuuri eristamine. – (süntaks) • Keeleõppimise võime on – morfoloogia kaasasündinud – fonoloogia 4. Maailma keeled ja nende liigitamise alused. Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogia alusel). Keele päritolu. Keelekontaktid Keelte arv on 6000-7000 Keelte liigitamine
Põhiline idee: Sõnas kass puudub igasugune kassile olemuslik viide. Sõna laud ja ese ei oma olemuslikku seost. Pole kindlat vastavust nende kahe aspekti vahel. On olemas kokkulepe. Nt valgusfoor: pole mingit põhjust, miks roheline on lubav ja punane keelav värv. Rohelises iseenesest ei ole olemuslikult mitte miskit lubavat. Ei ole olemuslikku värvide tähendust, see tuleneb kultuuridest. Erinevus. Valgusfoor töötab selle kaudu, et roheline värv on punasest erinev. Langue keelestruktuur - grammatika. Me ise seda ei teadvusta, kui me räägime ikkagi. Parole üksik kõne akt. Inimene õpib rääkima - sellega ta siseneb struktuuri. Tahab uurida keele enda struktuuri, kui kogu aeg on uuritud kõne. Platon - me elame maailmas, kuhu me oleme laskunud Päriselt Oleva juurest. Eidos (Idee) on kõigele nähtule viitav mõiste. Ning me tunneme objekte ära kuna me oleme kunagi nende ideid näinud.
- Ferdinand de Saussure o 1916 - Cours de linguistique générale o Strukturalismi põhitõed: Keel on autonoomne märgisüsteem (võrdlus malega). Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. Keele struktuuris on süntagmaatilised (assotsiatiivsed) ja paradigmaatilised suhted. Keelestruktuur on tasandiline: (süntaks) morfoloogia fonoloogia - XX sajandi põhitunnuseid: o Palju eri koolkondi alates 1950. aastatest. o Noam Chomsky, generativism ja universaalne grammatika. o Keeletüpoloogia: keelte võrdlemine autentse materjali põhjal. o 20. saj viimasel veerandil sotsio- ja psühholingvistika kiire areng. 4
andma neid psühholoogilisi protsesse, mis tekivad tarbijas tootega kokkupuutumisel või selle tarbimisel. Imagopõhine hea maine on margi tuntuse ja margi poolt esile kutsutud heade tunnete summa. Isiksuseomaduste Suure Viisiku dimensioonid – ekstravertsus/introvertsus, emotsionaalne stabiilsus, kohusetundlikkus, avatus kogemusele, sotsiaalsus. KEELEKASUTUS REKLAAMIS Sõna/mõiste tase, lauseehituse tase, teksti kui terviku tase. Reklaami keelestruktuur kannab reklaamteate argumente, fakte, apellatsioone. Nimetuse valmine: 1) Isikunimed – sobib kui pärisnimi on piisavalt hea kõlaga, mitte liiga keeruline, sellel ei ole ebasoodsat tähendust ega kõrvalvajrundit. 2) Geograafilised nimed 3) Väljamõeldud ehk kombineeritud nimed – nt Eastman Kodak, Kleenex, Xerox, Betty Crocker, Polaroid, Minolta, Zavood. 4) Initsiaalid, lühendid ja/või numbrid 5) Võõrsõnad või muukeelsed mõisted – nt graaf, flora, infintiti, Silver Brass, Ad
sõnum edasi anda. Oleks lihtsameelne uskuda, et keelend ja asi, millele see viitab, on samased. Keel ei kirjelda tegelikkust. (Saussure.) Seega ütleb Saussure, et me jagame maailma keele abil meelevaldsetesse kategooriatesse. Meie meelelise maailma objektid ei eksisteeri väljaspool meid valmina ja samal kujul, nagu nad on meie kujutluses. Keel ei peegelda olemasolevat reaalsust, vaid annab tegelikkuse käsitusele ainult teatud raami ja struktuuri. On olemas keelestruktuur, märkijad ja märgitavad ning tähendus tekib neis. Ludwig Wittgenstein, John Austin ja John Searle on toonud esile, et keel pole pelgalt väljendusvahend. "Hiline" Wittgenstein märgib et keele tähendus sõltub selle tegelikust kasutusest. Iga-päevane keelekasutus on reeglitele tuginev keelemäng, inimesed järgivad reegleid, et keele abil tegutseda. Kuigi Austini ja Searle'i kõneaktiteooria detailid on iseenesest huvitavad, on olulisim järeldus, et sõnadel on tagajärjed
mitte kogu ääretu kogum konkreetsete esemete v.situatsioonide tähistatavaid omadusi, vaid ainult "sematoloogiliselt relevantne" osa nendest omadustest). 3 muutujatfaktorit on kutsutud teda 3 erineval moel tõstma märgi staatusesse. Jooned sümboliseerivad keelelise märgi semantilisi funktsioone. B.Keele märgiline olemus. Aluseks skolastide printsiip aliquid stat pro aliquo + abstraktse relevantsuse printsiip. Keele fenomenid on mitmetasandilised. C. Kõnetegevus ja keelestruktuur. Süntees Humboldti ja Saussure'i kontseptsioonidest Husserli aktide teooria valguses. H Sprechhandlung(kõnetegevus) la parole HW W Sprachwerk (keeleline loodu) ergon ! ! A Sprechakt (kõneakt, tähendustav) energeia ! ! G Sprachgebilde (keeleline struktuur) la langue AG Jaotatult neljaks väljaks, saame kaks ristuvat dihhotoomiat:
Sõnastas strukturalismi põhitõed: Keel on autonoomne märgisüsteem. Üksikut fakti tuleb uurida süsteemi kui terviku seisukohast. Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. Diakroonilised argumendid pole sünkroonilises uurimuses vastuvõetavad. Keel on sotsiaalne nähtus. Tuleb eristada keelt ja kõnet. Keel on struktuur, kõne on keele väljendus. Keele struktuuris on süntagmaatilised (assotsiatiivsed) suhted ehk süntaks ja paradigmaatilised ehk morfoloogia. Keelestruktuur on tasandiline (süntaks, morfoloogia, fonoloogia). Keel on foneetiliste eristuste hulk, mis on vastavuses mõisteliste eristustega. Malemäng on sama ka siis, kui mõni malend ära vahetada. Keel on vorm, mitte substants. Keeles on absoluutne ja suhteline arbitraarsus (nt 2 on absoluutselt arbitraarne, 22 aga suhteliselt arbitraarne), mõlemad süsteemi poolt motiveeritud. Saussure´i seisukohad andsid fonoloogias kiireima tulemuse. Praha strukturalistide koolkond
22. Tähistaja ja tähistatav, kaksikliigendus; strukturalism Strukturalim (F. de Saussure) Kaksikliigendus- häälikud, millel ühelt poolt pole tähendust ja teiselt poolt moodustuvad neist tähenduslikud üksused. Tähistaja on vorm, mis antakse tähistatavale. Tähistaja on sõna, aga tähistatav on pilt. Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. Keel on autonoomne märgisüsteem. Keelestruktuur on tasandiline: semantika, süntaks, foneetika jne. 23. Funktsionaalne ja strukturaalne perspektiiv keelele??????????? 24. Kõnekommunikatsiooni ahel Kõneleja mõte kõneleja signaal kuulaja mõte Lingvistiline tasand Lingvistiline tasand Mõtte kujunemine Mõtte kujunemine Mõtte keeleline väljendus Mõtte keeleline väljendus Füsioloogiline tasand Füsioloogiline tasand
22. Tähistaja ja tähistatav, kaksikliigendus; strukturalism Strukturalim (F. de Saussure) Kaksikliigendus- häälikud, millel ühelt poolt pole tähendust ja teiselt poolt moodustuvad neist tähenduslikud üksused. Tähistaja on vorm, mis antakse tähistatavale. Tähistaja on sõna, aga tähistatav on pilt. Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. Keel on autonoomne märgisüsteem. Keelestruktuur on tasandiline: semantika, süntaks, foneetika jne. 23. Funktsionaalne ja strukturaalne perspektiiv keelele??????????? 24. Kõnekommunikatsiooni ahel Kõneleja mõte kõneleja signaal kuulaja mõte Lingvistiline tasand Lingvistiline tasand Mõtte kujunemine Mõtte kujunemine Mõtte keeleline väljendus Mõtte keeleline väljendus Füsioloogiline tasand Füsioloogiline tasand
22. Tähistaja ja tähistatav, kaksikliigendus; strukturalism Strukturalim (F. de Saussure) Kaksikliigendus- häälikud, millel ühelt poolt pole tähendust ja teiselt poolt moodustuvad neist tähenduslikud üksused. Tähistaja on vorm, mis antakse tähistatavale. Tähistaja on sõna, aga tähistatav on pilt. Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. Keel on autonoomne märgisüsteem. Keelestruktuur on tasandiline: semantika, süntaks, foneetika jne. 222 Funktsionaalne ja strukturaalne perspektiiv keelele??????????? 24. Kõnekommunikatsiooni ahel Kõneleja mõte kõneleja signaal kuulaja mõte Lingvistiline tasand Lingvistiline tasand Mõtte kujunemine Mõtte kujunemine Mõtte keeleline väljendus Mõtte keeleline väljendus Füsioloogiline tasand Füsioloogiline tasand
Ühelt poolt ja neist moodustatud tähenduslikud üksused=morfeemid, teiselt poolt *siiski: ka üks häälik saab olla morfeem, nt. Venekeeles i=ja; loodushääli matkivad häälikud on tähenduslikud · Häälikuid on piiratud hulk, morfeeme piiramatu hulk. Strukturalismi põhitõed: · Keel on autonoomne märgisüsteem-võrdlus malega.- · Tuleb eristada keelt ja kõnet · Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine · Keelestruktuur on tasandiline: süntaks, morfoloogia, fonoloogia. Foneetika: A-k-n-a-s-t t-u-l-e-b ... Fonoloogia: Ak-nast tu-leb... Morfoloogia: Akna--st tule--b külm-a õhk-u Semantika: 'Aknast tuleb külma õhku' Pragmaatika: 'aknast tuleb külma õhku' (vrd. Külma õhku tuleb aknast.) Funktsioonist: Missugune keelevahend seda tähendust/funktsiooni keeles väljendatab? Nt Jah/ei küsimus: sm. Tulet-ko? Ee sk Tuled-vä? Ingl. K Are you coming? Ee ki. Kas sa tuled? Eri keeltes on see vahend erinev
põhitõed: Keel on autonoomne märgisüsteem. Üksikut fakti tuleb uurida süsteemi kui terviku seisukohast. Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. Diakroonilised argumendid pole sünkroonilises uurimuses vastuvõetavad. Keel on sotsiaalne nähtus. Tuleb eristada keelt ja kõnet. Keel on struktuur, kõne on keele väljendus. Keele struktuuris on süntagmaatilised (assotsiatiivsed) suhted ehk süntaks ja paradigmaatilised ehk morfoloogia. Keelestruktuur on tasandiline (süntaks, morfoloogia, fonoloogia). Keel on foneetiliste eristuste hulk, mis on vastavuses mõisteliste eristustega. Malemäng on sama ka siis, kui mõni malend ära vahetada. Keel on vorm, mitte substants. Keeles on absoluutne ja suhteline arbitraarsus (nt 2 on absoluutselt arbitraarne, 22 aga suhteliselt arbitraarne), mõlemad süsteemi poolt motiveeritud. Saussure´i seisukohad andsid fonoloogias kiireima tulemuse.
-hra (yonohra söömata), -pira (timpira andmata) Keeleuniversaalid Saussure, strukturalism Kaksikliigendus häälikud, millel ei ole tähendust ühelt poolt ja neist moodustatud tähenduslikud üksused (morfeemid) teiselt poolt. Ferdinand de Saussure - Cours de linguistique générale 1916 Strukturalismi põhitõed: Keel on autonoomne märgisüsteem. Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. Keelestruktuur on tasandiline: süntaks, morfoloogia, fonoloogia jne Foneetika ja fonoloogia (osale Einar Meistri loengute materjalide põhjal) Foneetika (häälikuõpetus, hääldusõpetus) on teadus, mis uurib inimkõne üksusi - häälikuid - artikulatoorsest, akustilisest ja pertseptiivsest aspektist. Artikulatoorne foneetika uurib kõneorganite tegevust kõneloome protsessis. Akustiline foneetika uurib häälelainet ja selle vahendusel edastatava suulise kõne üksuste akustilisi omadusi.
· Mihhail Bahtini ja Balentin Volosinovi keele ideoloogilisus zanriteooria iga teksti tähendus sõltub selles, mis zanris teda esitatakse loomulikus keskkonnas olev tekst, asteades ta erinevasse zanrisse muutub teksti mõte. · Analüütiline filosoofia enne kõike seisukoht, et filosoofia probleemid on ennekõike keeleprobleemid kõik filosoofilised küsimuses, mis ei võimalda ühest vastust, on tingitud keele enda vasturääkivustest. Keelestruktuur lähtub teataval viisil maailmastruktuuriga. · Strukturalistlik traditsioon lähtus ennekõike lingvistikast, mis vaatas keelt kui erinevat süsteemi (ühelgi sõnal pole positiivset tähendus keeles pole positiivseid tähendus). Sõna tähendus sõltub sellest, mis kontekstis sõna on. Epostemoloogia ja ontoloogia vahekord Keele roll tunnetuses · Traditsiooniline vaade oli, et tõesele teadmisele tegelikkuse kohta on võimalik jõuda,
häälikud on tähenduslikud. · Häälikuid on piiratud hulk, morfeeme piiramatu hulk (nt teoreetiliselt võimalikud morfeemid nila, kuka, tiru, keru jne). Ferdinand de Saussure · Strukturalismi põhitõed: o Keel on autonoomen märgisüsteem (võrdlus malega); o Tuleb eristada keelt (languaeg) ja kõnet (parole); o Keeleteaduse tuum on sünkroonoiline keele uurimin keelt tuleb uurida konkreetses ajas; o Keelestruktuur on tasandiline: süntaks, morfoloogia, fonoloogia. Mis keeles on Foneetika häälikud A-K-N-A-S-T T-U-L-E-B ... Fonoloogia häälikute ühendis > ak-nast tu-leb... Morfoloogia morfeeme, nende moodustamine ja liitmine sõnadeks* Süntaks sõnade liitmine suuremateks üksusteks osalauseteks, lauseteks ja liitlauseteks* Semantika keelelised (=keeles väljendatud) tähendused 'aknast tuleb külma õhku'
Saussure, strukturalism Keeltes on häälikud, vormid ja tähendused Kaksikliigendus häälikud, millel ei ole tähendust ühelt poolt ja neist moodustatud tähenduslikud üksused (morfeemid) teiselt poolt. Häälikuid on piiratud hulk Ferdinand de Saussure Cours de linguistique générale 1916, eesti keeles 2017 Strukturalismi põhitõed: Keel on autonoomne märgisüsteem. Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. Keelestruktuur on tasandiline: süntaks, morfoloogia, fonoloogia jne Mis keeles on Foneetika häälikud a k n a s t t u l e b Fonoloogia häälikuteühendid aknast tuleb Morfoloogia morfeemid aknast tuleb Sütak sõnade liitmine Külma õhku tuleb aknast Semantika keelelised tähendused Aknast tuleb külma õhku Pragmaatika arvestatakse ka mittekeelelist konteksti
(nt me ei saa uurimust kirjutada lihtminevikust, kui me ei tea midagi olevikust, minevikust, täisminevikust) • Keeleteaduse tuum on sünkrooniline(keeleajalugu arvestamata) keele uurimine, diakroonilised argumendid ei ole sünkroonilises uurimuses vastuvõetavad. • Keel on sotsiaalne nähtus. Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Keel on struktuur, kõne selle väljendus. • Keele struktuuris on süntagmaatilised (assotsiatiivsed) ja paradigmaatilised suhted. • Keelestruktuur on tasandiline (süntaks, morfoloogia, fonoloogia) Ferdinand de Saussure’i mõtteid keelest • Nagu on võimatu kääridega paberit lõigates lõigata ainult ühte poolt, nii ei saa keeles eristada märgi tähendust ja vormi (signifiant ja signifie). • Keel kui struktuur on olemas ainult tervikuna, luues iseennast eristuste kaudu. Kontrastidest moodustuvad paradigmaatilised suhted. • Keel on foneetiliste eristuste hulk mis on vastavuses mõisteliste eristustega.
annaabi.ee 
