10 : 2017 3 5 5 6 8 9 1. 10 2 W3Techs 2013 - 2017 6,7% (5) . , . (4) 2016 2017 0,3% , . , Internet World Stats, 2017 2,8% (109,552,842 )(6). , . 1. Ethnologue (7) 170 , , 60 . , . 2. . . . (9) , . 3. . , , . , . 3 : , . : , 4 (. ), : " " . . (8), ". : (9) " .. , "" , . . . . (10). ...
Shilha berberi keel Sissejuhatus Shilha keelt kõneletakse peamiselt Põhja-Aafrika riikides nagu Morokkos, Tuneesias ja Alzeerias. Keelt räägib kuskil 3 890 000 inimest. Keel on berberi perekonnast ning kuulub afroaasia keelkonda. Keel on üldkasutuses igalpool meedias ja ka igapäevaelus, kuigi tavaliselt kõnelevad rohkem mehed. Mainima aga peaks, et keel pole ametlikult kuskil kasutuses ei Morokkos kui teistes riikides. Kirjutatakse araabia tähestikuga aga ka vahest ladina. Keel on tähtis osa moslemielu usulistes tegevustes. Fonoloogia/Foneetika Võrreldes eesti keelega on shilha keelel väga vähe täishäälikuid,eesti keelel 9, seal 4. Suurim vahe on siiski see, et berberi keeles ei esine diftonge. Põhjuseks on see, et Shilha berberi keeles on palju suurema kasutusega kaashäälikud. Shilha keeles on väga rikas konsonandisüsteem, sisaldades 32 foneemi. Võrreldes eesti keele 22 konsonandiga, on shilha ke...
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti keele õppetool Vene keele mõjud eesti keelele Referaat Tartu 2011 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................. 3 1. Sõnavara ideologiseerimine................................................................................................. 4
Tartu Ülikool Inglise keele mõjud eesti keelele Referaat Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................... 3 Inglise keelest laenamise peamised põhjused .................................................... 4 Tsitaatsõnade kasutamine ........................................................................... 5 Mugavdamine .................................................................
Inglise keele mõju eesti keelele Läbi aegade on eestlased laenanud eesti keelde nende riikide keelest tulenevaid sõnu ja väljendeid, kellega neil kokkupuude on olnud. Me oleme sõnu laenanud nii saksa-, vene-, soome- kui ka inglise keelest. Leidub ka veel teisi riike, kelle keelest me sõnu laenanud oleme, kuid viimasel ajal on suurenenud just inglise keele mõju eesti keelele, ning seda üha rohkem just noorte seas. See on suuresti tingitud sellest, et inglise keelest on saanud praeguseks tihtipeale ainus võõrkeel, mida eesti noored oskavad. Veel mängib rolli see, et inglise keele positsioon maailmas on esikohal ning hõlmab paljusi eluvaldkondi. Rohkem ja intensiivsemalt hakati sõnu laenama üha edasi areneva kommunikatsiooni toel. Enamus tele-, ja raadiokanaleid, ning suur osa tuntud filme ja telesaateid on inglisekeelsed.
seisukohta kuna meediast on saanud vahend, mille abil raha teha. Aetakse taga võimalikult suuri tiraaze ja internetis üüratut klikkide arvu. Üldjuhul on intellektuaalseid artilkeid raskem leida kuna kollane ajakirjandus on orienteeritud enese müümisele ja meelitab ennast ostma. Nii ei jõua paljud kogenematud lugejad artikliteni, mis oleksid maailmas toimuva seisukohalt hädavajalikud kuna kollane meedia lihtsalt pimestab. Sõnavabadus on hindamatu väärtusega, aga sellega kaasnevad ka keelele ja kultuurile ohtlikud aspektid. Seetõttu oleks vaja süsteemi, eriti internetis, mis suudaks välja filtreerida keeleliselt ja kultuuriliselt ebasobimatu. Muidugi ei saa enesestmõistetavalt sõnavabadust lihtsalt kaotada ja kehtestada totalitaarne kord. Mariette Vilgo
Keeleteaduse aluste kordamisküsimused. Keeleteaduse alged Roomas, antiikaja keeleteaduslike probleemide üldiseloomustus. Keel ja rahvus, von Humboldti vaated keelele.
Kakskeelsus Kakskeelsus ehk bilingvism on nähtus, mille korral inimene omandab emakeelena kaks keelt ning on valmis vajadusel teisele keelele ümber lülituma. Kuna kakskeelsus ei ole inimesele looduse poolt kaasa antud, vaid on õppimise ja õpetamise tulemus, siis laps, kes kasvab kahe keele keskkonnas ja õpib mõlemat keelt, muutub kakskeelseks. Teise keele omandamine on seotud täiendava koormusega inimese psüühikale, mis haarab kõiki psüühilisi omadusi: tundeid, võimeid, tahet, mälu. Kakskeelsus võib olla individuaalne ja ühiskondlik. Individuaalse kakskeelsuse puhul võib
Vene keele ja inglisekeele kasvav mõjujõud Eesti ühiskonnas Kuigi Eesti Vabariigi sünnitunnistusel on aastaarvuks 1918, mis muudab meie riigi suurriikide kõrval teismeealiseks, oleme me olnud kogu selle aja Euroopa suurriikide lükata-tõmmata. Viimasel sajandil on meid tahetud küll ühe kui teise suurriigiga liita. 21. sajandil on välispoliitiline olukord Eestile küll soodsam, kuid meid on ümbritsemas suurem oht. Oht kaotada oma imeilus riigikeel. Meid varitsev oht on kui aastate pikkuse peiteajaga gripp - elame selle sees, ometi me ei pööra sellele tähelepanu kuni õhtustes uudistes kajastatakse riigikogu istungit, mis meid uue riigikeele poolt hääletama kutsub. Võõrast keelt on igal pool. Isegi poodi piima järele minnes ei saa ümber võõrkeelsetest plakatitest ja reklaamidest. On meil ometigi Eesti Vabariik, mille riigikeeleks eesti keel. Eesti keele väljasuremine võib praegu tunduda täiesti absurdne ja ülepai...
LADINA KEELE ARENGUST JA ISEÄRASUSTEST Ladina keelt võib tinglikult nimetada Lääne-Euroopa kultuuri ühiseks emakeeleks, mis on mõjutanud kõige suuremate Euroopa keelte kujunemist. Päris emakeel on ta itaalia ja teistele romaani keeltele. Inglise ja saksa keelele on ta rohkem võõrasema moodi, aga sellele vaatamata on ta mõju ka nende keelte kujunemisele olnud väga suur. Ladina keel kuulub indo-euroopa keelte hulka ja ta sai oma nime latiinide hõimu järgi, kes elasid Latiumis, mis on maa-ala Apenniini poolsaare keskosas. Ladina keele kujunemist mõjutasid naabruses elavad teised itali hõimud, samuti latiinidest põhja pool asuvad etruskid. Kuigi etruski keelt ei peeta indo-euroopa leelte hulka
keeles Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi vanema astme õpilaste hulgas. Teema valisin, sest mulle on alati huvi pakkunud eesti keel ja et emakeel ka tulevikus säiliks. Töös on kaks peatükki ja viis alapeatükki. Töö teoreetilises osas vaadeldi eesti keele korrektse kasutamise teemat: miks kasutatakse ingliskeelseid sõnu ja väljendeid, kuigi on olemas vastavad eestikeelsed sõnad ja väljendid ning kas sellel kõigel on eesti keelele positiivne mõju. Praktilise osa tarbeks koostasin ankeetküsitluse Google Docs`s (vt LISA 1) Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi 8.-12. klassi õpilastele. Ankeetküsitlus koosnes 13 küsimusest. 2 Küsimustiku eesmärgiks oli välja selgitada OLPG 8.-12. klassi õpilaste ingliskeelsete sõnade ja väljendite kasutus eesti keeles ning põhjus, miks kasutatakse eesti keelt rääkides inglise keelt
Patriarh Filaret - esimese Romanovite soost valitseja isa. Kloostrid - kiriku osa, enamasti jõukad. Papid lihtvaimulikud. Uus jumalateenistuse kord: kummardada, risti ette lüüa (3 sõrme), 3 x halleluujat laulda. Vene kirikulõhe - vaimulikud, kes uuendustest keeldusid vabastati ametist, heideti (kahesõrmelised) kirikust välja ja 1656.a pandi kirikuvande alla. Raskolnikud - vanausulised. Moskvas kujunes välja 2 suunda: 1) haritlaste toetumine ladina keelele 2) toetumine kreeka keelele. Juraj Krizani (1618- 1683)- haridusolude parandamise eest võitleja Venemaal. 1721 kaotati patriarhi amet, kiriku juhtimiseks loodi Pühim Valitsev Sinod: eesotsas algul president, hiljem ilmalik ülemprokurör. 1714 käsk avada linnades arvutuskoole. 1724 Teaduste Akadeemia rajamine Peterburis. 1755 Moskva ülikool. 1758 Kaasani gümnaasium. 1764 ukaas aadlineiude instituudi loomiseks. 1780 asuti looma rahvakoole. 1786 kolmeastmeline rahvakoolide võrk: alam-, kesk- ja pearahvakoolid. 1711
Peale seda tuli Rootsi aeg. See periood oli hea aeg, sest siis hakkas tekkima kirjakeel ning eestlased hakkasid huvi tundma keele ning selle õppimise vastu. Isegi Saksa kõrgklass õppis tol ajal eesti keelt. Jällegist aga mõisaaja saabudes hakkas olukord halvenema, sest Eesti aladele saabusid Vene võimud. Mõisa ühiskonnal oli hiilgeaeg. Vene võimude sissetulekuga kaasnes ka vene keele suur tähtsuse tõus. Ärkamisaeg - Seda aega võib kindlasti nimetada üheks väga heaks ajaks eesti keelele. Eestlastel hakkas tekkima tulevikutunnetus ning visioonid tuleva osas, rahvas huvitus ka juba iseseisva riigi tekkimisest ning lootsid selle peale. Korraldati laulupidusi ning rahva ühtsust tõstvaid üritusi ja tegeldi isamaaliste asjadega, mis tekitas rahvas ühtse rahva tunde ning, et neil on ka oma keel, eesti keel. Tekkis eesti haritlaskond ning arenes suuresti raamatukultuur, kirjutati palju eestikeelseid raamatuid.
territooriumi, Põhja-Portugali, Astuuriat, praegust Leoni provintsi ja osa Zamorast, sellepärast räägitakse galeegi keelt ka sealsetes piirkondades. Galeegi keelt räägitakse tänu emigratsioonile veel: · Mujal hispaanias nt Madridis · Euroopas (Portugal, Sveits, prantsusmaa · Ameerikas (USA, Argentiina, Uruguay, Brasiilia) Kusjuures Brasiilia keel on rohkem sarnane galeegi keelele kui praegusele ametlikule portugali keelele, milleks on Lissaboni dialekt. Murded Ida-galeegi Kesk-Galeegi Lääne- Galeegi Galeegi keele ajalugu 1. keel kuini ladina keelest eraldumiseni Esimesed elanikud olid eel- indoeurooplased, keelde on tulnud eelindoeuroopsa keelde kuuluvaid sõnu nagu amorodo; lastra; veiga Keldid- keelelised ja kultuurilised mõjutused berce; bugallo; croio Roomlased: jõudsid Galiitsiasse II saj eKr, vallutasid territooriumi alles I saj eKr. Algas aeglane romaniseerumisprotsess
Kas eesti keele on tulevikku või on keel hääbumas? Eesti on iseseisev riik ja see on suur kultuuri osa. Iseseisvus annab eesti riigile võimaluse oma keelt arendada ja maailmas seda rohkem edasi viia. Aga kes seda sooviksid kõneleda? Inimesed kes soovivad Eestisse elama tulla või eestlaste järeltulijad kes elavad väljaspool Eestit ja soovivad oma kultuuri ja keelt tunda. Seega keegi ei suru Eestile oma kultuuri ja keelt peale, see annab keelele suure kaitse, sest saame ise otsustada enda riigi üle. Eesti keel on olnud meie riigis sajandeid. Kui keelt räägib juba miljon inimest ja rahvaarv pole järsult kahanemas, pole keelel ohtu. Eestlasi sünnib aina juurde ja see tähendab, et eesti keel muudkui laieneb. Kui eesti keel peaks isegi kaduma suhtlus keelest siis oleks see kultuuri osas nii tähtis, et kohustuslikuks jääb keel kooli õppekavas. Seega eesti keelel on arenemiseks väga head tingimused.
Gooti keel. Gooti keel (*gutiska razda, * (ruunikirjas , * ) on väljasurnud idagermaani keel, mida kõnelesid goodid, peamiselt läänegoodid. Gooti keel on vanim germaani keel, millest on säilinud käsikirju. Vanimad gootikeelsed kirjutised pärinevad 4. sajandist. Keele kasutuse vähenemine 6. sajandi keskpaigaks oli tingitud frankide võidust gootide üle Prantsusmaal ja Itaalias, üleminekust ladinakeelsele katoliiklusele ning geograafilisest eraldatusest. Keel säilis Pürenee poolsaarel (tänapäeva Hispaanias ja Portugalis) 8. sajandini ning Walafrid Strabo kirjutiste järgi Doonau alamjooksul 9. sajandi alguseni. Krimmis säilis gooti keel 18. sajandini, arenedes krimmi gooti keeleks. Teadmised gooti keele kohta pärinevad peamiselt 4. sajandi piiblitõlkest, mille autor oli piiskop Wulfila. Säilinud on Codex argenteus (188 lk.) ja Codex Ambrosianus (193 lk.). Teised allikad ei ületa pikkuselt 4 lehekülge. Säi...
generaatori sagedus fgen= 104 Hz. 5. Mass 0,5 kg; keele pikkus n1= 0,920 +/- 0,004 m; keele omavõnkesagedus fn= 34 Hz; generaatori sagedus fgen= 38 Hz. 6. Mass 0,5 kg; keele pikkus n1= 0,460 +/- 0,002 m; keele omavõnkesagedus fn= 70 Hz; generaatori sagedus fgen= 78 Hz. Andmetest võib järeldada, et keele omavõnke sagedus sõltub antud katsel keelele mõjuvast jõust ja keele pikkusest. Katsel generaatoriga tekitatud ja keele maksimim võnkeamplituudi juures registreeritud sagedus ja keele omavõnke sagedus ei lange täpselt kokku, aga on sarnased. Kahe sageduse erinevus on tekkinud tõenäoliselt mõõtmise juures tekkinud inimlikust veast, kuna silmaga optiliselt keele võnke maksimim amplituuti mõõtmine võib olla ebatäpne. Samuti võisid mõjutada mõõdetud tulemust keelele riputatud raskuste võnkumine.
tähed, mis on küll raskesti märgatavad, kuid olemas, tulised tähed - enneolematus, pime udu - teadmatus, Isikustamine: Rahuga on jookslemas - keel liigub vaikselt rahva seas, ilma halbade kavatsusteta. Kui meri on hüüdmas - Eestimaa on kaitstud võimsa merepiiriga, meri justkui kaitseks emakeelt. igavikku omale otsida - tahe eesti keel igaveseks muuta, mõte on otsimas - lootus leida ideaalsust (jumalat) Metafoor: lauluallikas - meie esivanemad, kes on alusepanijad meie keelele, laulutuul - loomulikul viisil keele edasikandumine, öösekuningas - kuu, ainus valgusallikas pimedal ööl, kuul on hea ülevaade ööelust meie maal ning jälgib seda, inimese vaim - ininkond, eesti rahvas, Võrdlus: kui tasa ojakene (oma ilu tundmata)- meie keel areneb vaikselt, kuid tagasihoidlikult. nii kui pungasta lillekene - värskus, uus algus. Vastandlikkus: Jumalikkuse rõhutamine: taeva kullases tules, taevani tõustes, taeva
tegevus reform: jumalateenistuse kord => kuidas kummardada, risti ette lüüa (3 sõrme), 3 x halleluujat laulda vaimulikud, kes uuendustest keeldusid vabastati ametist, heideti "kahesõrmelised" kirikust välja ja 1656.a pandi kirikuvande alla => Vene kirikulõhe (raskoll) vanausulised ehk raskolnikud Lääne- Euroopa mõjud materiaalne kultuur; esimesed raamatukogud (tänu võõramaistele munkadele) Moskvas kujunes välja 2 suunda: 1) haritlaste toetumine ladina keelele 2) toetumine kreeka keelele Juraj Krizani (1618- 1683)- haridusolude parandamise eest võitleja Venemaal, uute lahenduste pakkuja suhetes Euroopaga (religioonist parim kirikute unioon, kirjutas rea trakaate, pooldas täielikku ainuvõimu, arvas, et tuleb õpetada ka naisi -> majapidamisoskuste jagamine) Kirik Peeter I reformide ajal 1721 kaotati patriarhi amet, kiriku juhtimiseks loodi Pühim Valitsev Sinod: eesotsas algul president, hiljem ilmalik ülemprokurör
Lugupeetud õpetaja ja õpilased. Mina olen .... Täna räägin ma teile Interneti mõjust eesti keelele. Mina arvan et Internet mõjutab kindlasti Eesti keele kasutamist noorte ja täiskasvanute seas. Iga päev kui mina koolist koju jõuan, lülitan ma kohe arvuti sisse ja asun erinevates suhtlusportaalides teistega suhtlema. Kunagi pole mul aega kasutada õigeid kirjavahemärke, täispikki sõnu ja täpseid õigekirjareegleid. Kasutan palju lühendeid ja väga lühikesi lauseid, et kiiremini kõik räägitud saaks. Seda teevad ka väga suurem enamus teistest internetis suhtlejatest
Eesti keele säilimise eeldused ja võimalused Selleks, et eesti keel säiliks peavad inimesed seda rääkima kuid seda tuleb teha ka korrektselt. Kahjuks mõjutab eesti keelt tänapäeval väga palju inglise keel, on palju laensõnu just inglise keelest ning just selline mõjutus on keelele väga halb sest kui selline surve ja laensõnade kasutusele võtt jätkub , võib eesti keel lakata olemast selline, nagu me seda praegu kõneleme. Eesti keele suurimaks ohuks tulevikus ongi hääbumine. Eestlased praegu küll veel räägivad eesti keelt, aga on näha üha väiksemat huvi selle säilitamise vastu. Eestlasi on natuke peale miljoni inimese ning ühegi teise riigi keel pole eesti keel seega kui meie, Eesti riigis ,seda ei kasuta, siis
Sand, Merimee, Madame de Stael, Hugo, Saksamaal: Heine, Brentano, Arnim, Hölderlin, ven. Schlegelid, Novales, Tieck, Hoffmann Venemaal: Puskin, Lermontov Inglismaal: Shelley, Blake, Wordsworth, Coleridge, Southey, Byron, Keats Eestis: Kr. J. Peterson, L. Koidula Sotimaal: W. Scott 4. Kes on Walter Scott? Tänu temale tekkis ajaloolise romaani zanr. 5. Millised on Merimee elu ja loomingu olulisimad faktid? ,,Dzentelmen kirjanduses". Loomingutunnusj.: teiste rahvaste keelele, kommetele ja minevikule keskendumine. Töötas muinsuskaitseinspektorina >20a. Tundis huvi vene keele vastu (õppis ära) ja tõlkis Puskini ja Gogoli teoseid. Ta tuli kirjandusse näidenditega, näidenditekogu ,,Clara Gazuli teater". Laialdaselt sai tuntuks ajaloolise romaaniga ,,Charles IX valitsusaja kroonika". 6. Millised on romantilised jooned teoses ,,Carmen"?(Põhiprobleemid) Eksootika(mustlasteema) Tugevad karakteris
Estofiilid ja äratajad – erinevad motiivid, erinevad vahendid? Estofiilid ehk muust rahvusest iskud, kes on meeldivas positsioonis eesti keelele ja kultuurile oli 19. sajandil üsna palju. Need oli baltisakslased, kes püüdsid talurahvast valgustada. Äratajad aga tegutsesid nagu nimigi ütleb ärkamisaja kõrghetkel. Ärkamisaja alguseks loetakse 1861. aastat, mil vabastati Venemaa talupojad pärisorjusest. Toimusid rahutused Venemaa tsaaririigis, kuid ka meil toimusid rahustusi-Mahtra sõda. Kuigi tundub, et baltisakslastest estofiilidel olid ühised eesmärgid äratajatega, siis kas estofiilidel oli tõesti
Kanada või Brasiilia, kuid väikest Eestit, mis on kui täpp teiste riikide kõrval, ei panda esmasel vaatlemisel tähelegi. Kuid vaatamata oma väiksusele, oleme me üks südikust täis rahvas, kes on võidelnud välja iseseisvuse ning seda juba 92 aastat vapralt säilitanud. Kuid kust küll tuleb see meie väikse rahva südikus, elujõud? Esiteks tooks ma välja meie ilusa eesti keele. Olen kindel, et just meie kaunis emakeel on see, mis ühendab meid - eestlasi. Tänu ühisele keelele, saame me omavahel vabalt suhelda igas valdkonnas, jagada informatsiooni ning end harida oma emakeeles. Lisaks võimaldab see meil väljendada emotsioone, üksteist mõista, ning tunnetada maailma ja ühiskonda. Lisaks ühisele keelele ühendavad eesti rahvast ka meie kirjandus. Siinkohal tooksin välja Fr. R. Kreutswaldi poolt kirjutatud eepose "Kalevipoeg", mis on tänapäeval kõigile eestlastele tuttav oma müütide poolest. Ent aastaid tagasi, kui
Kui klahv alla vajutatakse, lööb metallist plaadike keeli altpoolt. Erinevalt klaverist ei põrku plaadike kohe keeltest eemale, vaid jääb nendega kontakti kuni klahv vabastatakse. Plaadike käitub samaaegselt sadula ja heli tekitajana. Heli tugevust saab varieerida muutes löögi tugevust. Kui klahv vabastatakse, kaotab plaadike kontakti keeltega ja keelte võnkumine summutatakse tekstiiliribaga. Kuna keel vibreerib roobist kuni seda lööva plaadikeseni, võib ühele keelele olla määratud mitu klahvi, mis jagavad keelt erineva pikkusega osadeks, tekitades nii erineva kõrgusega heli. Võimalikult paljude helikõrguste mängimine samal keelel jõudis välja sellise pillini nagu monokord, millel on ainult üks keel. Suuremal osal klavikordidel oli aga siiski igale keelele määratud kaks või kolm erinevat helikõrgust. Klavikord Klavessiin
1. Mis olid Eesti rahvusliku ärkamisaja põhjusteks? Pärast pärisorjuse kaotamist 1816, 1819 ja teoorjuse kaotamist 1856 hakkasid Eesti talupojad talusid päriseks ostma. Olid saanud kodaniku staatuse omasid perekonnanimesid ja passe. 2. Kes algatasid eestlaste huvi oma rahvuse vastu?(mis org.) Õpetatud Eesti Selts 3. Mis eesmärgil oli kirjutatud eepos Kalevipoeg? Oli kavandatud mälestusmärgiks väljasurevale eesti keelele. 4. Nimeta eestlaste esimesi rahvuslikke seltse(5) ja mis on neist laulu- ja mänguseltsidest tänapäevaks saanud? 1. "Kannel" Võrus 2. "Vanemuine" Tartus 3. "Endla" Pärnus 4. "Estonia" Tallinnas 5. "Koit" Viljandis Kõik tegutsevad veel. 5. Millised olid kaks suunda Eesti rahvuslikul ärkamisajal ja kes olid nende esindajad(mida tähtsaks pidasid)? 1. mõõdukas (rõhutas kultuurilisi väärtusi, juhtivaks oli Jakob Hurt) 2
Soome keel Soome asub Põhja- Euroopas ning teda ümbritesb Soome laht ja Läänemeri. Tema lõuna naaber on Eesti, ida naaber Venemaa ja lääne naaber Rootsi. Soomes elab ligikaudu 5 304 800. Soome keel on soome-ugri keelte rühm kuuluv keel, mida kõneleb umbes 6 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides. Soome keel on arenenud Häme ja Karjala hõimumurdest ning hilisemast eesti keelele lähedasest Edela-Soome murdest. Soome keelt räägitakse peamiselt Soomes. Soome keelt rääkivad vähemused on Rootsis, Norras, Venemaal ning Eestis. Arvatakse, et soome-ugri keelte rühm arenes soomeugri algkeelest, millest saami keel, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid, eraldus ligikaudu 1500-100 eKr. On väidetud, et soomeugri algkeelel oli kolm murret: põhja-, lõuna- ja idamurre. Soome-ugri keelte rühm eraldus
Eesti keel 21.sajandil Keel on kultuuri väga tähtis, see on meie igapäevane suhtlusvahend. Keel kannab põlvest põlve edasi rahvaloomingut ja traditsioone. Tänapäeva kiiresti muutuvas ja tehnologiseerunud maailmas muutuvad rahvuste ja riikide piirid üha hägusemaks ning kultuuid segunevad rohkem. Eesti nagu ka teiste väikerahvaste kultuur ja keel muutuvad kõige rohkem. Kas eestlased suudavad 21. sajandil säilitada eesti keelt? Eri aegadel on eesti keelt mõjutanud erinevad keeled. Kuni 20. sajandini mõjutas meie emakeele arengut kõige rohkem saksa keel. 20. sajandi esimesel poolel viidi eesti keeles Johannes Aaviku eestvedamisel läbi maailmas üsna ainulaadne keeleuuendus, mis lähendas eesti keelt soome keelele. 20. sajandi teisel poolel kasvas tugevasti vene keele mõju, mis pole lakanud tänaseni. Meil on olnud poolkeelsed kadakasakslased ning pajuvenelased. Uued ajad, uued eeskuju...
..................................................................................................2 1. Soome keele ajalugu.........................................................................................................................3 2. Kasutatud allikad........................................................................................................................................5 Ajalugu Soome keel on arenenud Häme ja Karjala hõimumurdest ning hilisemast eesti keelele päris lähedasest Edela-Soome murdest. Arvatakse, et need läänemeresoome keeled arenesid välja soome ugri keelest täpsemalt siis algkeelest. On väidetud, et soomeugri keelel on kolm murret : põhja-, lõuna- ja idamurre. Läänesoome keeled eraldusid ugri keelest 1.sajandul, ning hiljem hakkasid üksteist mõjutama. Kirjakeelele pani aluse Mikael Aqrikola. Tema koostatud on ka vanim säilinud soomekeelne trükiteos "Abckiria"
reegleid lausete moodustamiseks. ,,Mida rohkem on reegleid, seda rohkem on võimalusi lausete moodustamiseks" ütles Priit Põhjala artiklis ,,Keele vastuoluline loomus". Olen temaga nõus, sest arvan, et eesti keel on mitmekesine ja huvitav just nimelt oma rohkete reeglite ja keerulisuse pärast, enamik välismaalaseid tahavadki eesti keelt just sellepärast õppida, kuna see on oma raskuse poolest äärmiselt huvitav. Võõrkeelte mõju eesti keelele on veel üheks probleemiks, arvan, et see on isegi suurim probleem. Tänapäeva noored kasutavad kõnekeeles aina enam inglise keelseid väljendeid ning mõned neist jäävadki kõnekeeles kasutusse, neid muudetakse ainult eesti keelele omasemaks. Näiteks kui küsida mõnelt tavaliselt eesti noorelt, kuidas tõlkida sõna perfect eesti keelde, siis olen kindel, et vastuseks oleks perfektne kuigi peaks ütlema täiuslik. Mida rohkem
Tänapäeval tegutseb Tartu Ülikoolis eesti kirjakeele uurimiskeskus. Nende eesmärk on luua vanade tekstide ja sõnaraamatute põhjal elektroonilised kogud. Samuti uurivad nad eesti keele sõnavara ja grammatikat. Teine suurem uurimiskeskus on Tallinnas Eesti Keele Instituudis, kus uuritakse eelkõige piiblitõlke ajalugu. Eesti keele säilimine ja areng sõltub aga eelkõige sellest, milline on eestlaste emakeeleoskus, hoiak emakeele suhtes ning keele maine. Leian, et alus elujõulisele eesti keelele pannakse kodus ja koolis. Samuti saab kõrgkool keelele elujõudu juurde anda, säilitades ja arendades ka kõrghariduses eesti keelt. Kui kõrghariduses jätkub endiselt eestikeelse õppe valdav domineerimine ja eestikeelsete õppekavade pakkumine kõigil erialadel, on sel moel võimalik tasakaalustada rahvusvahelisele auditooriumile suunatud ingliskeelsust ja vältida mõne eriala täielikku kadumist eestikeelsest kultuuriruumist. Keel, kui kommunikatsioonivahend muutub kasutuse käigus
PLATON Aigar Iva 11E LÜHIÜLEVAADE ELULOOST · 427 347 e.m.a · Ateena · Vana ja jõukas aristokraatlik suguvõsa · Kasvas mugavuses ja rikkuses FILOSOOFILISED SEISUKOHAD · Kaks maailma · ,,Koopamüüt" · Hing ja voorus · Ideaalriik FILOSOOFILINE PÄRAND · Platoni dialoogid · Tänapäevane Platoni-uurimine · Esimene filosoof, kes keskendub keelele ja mõistete määratlemisele
Kuna internet on tänapäeval väga lihtsalt kättesaadav ja ei ole nii aeganõudev kui kirja kirjutamine või helistamine, siis üha enam inimesi veedavad seal palju aega. Varem mängisid lapsed liivakastis ning ajasid mööda hoovi üksteist taga, kuid nüüd pole neil viitsimist isegi kodust välja minna, sest arvutis on mõni põnev arvutimäng pooleli. Lisaks sellele, et lapsed veedavad palju aega internetis ning see on kahjulik nende tervisele, on sotsiaalmeedia kasutamine kahjulik ka keelele. Suhtlusportaalides kasutatakse palju slängi keelt. Tihti unustatakse kasutada suurt ja väikest algustähte, kirjavahemärke või tehakse sõnadest erinevaid lühendeid, mida hakatakse kasutama ka igapäeva elus, rääkides sõpradega, vanematega või õpetajatega. Kuna suhtlusportaalides kasutatav keel on lihtne ning hakkab kergesti külge siis võib tulevikus tulla probleeme suhtlemisoskusega ning see on kindlasti kahjulik ka meie keelele.
Õigused ÜLDISED INIMÕIGUSED * õigus elule * õigus vabadusele * õigus korrakohasele õigusemõistmisele * õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest. * õigus perekonnale ja elule KULTUURILISED ÕIGUSED * õigus haridusele ja kultuurile * õigus rahvuskultuurile ja -keelele * õigus teabele POLIITILISED ÕIGUSED JA VABADSED * õigus rahvusele ja kodakondsusele * usu- ja mõttevabadus * sõnavabadus * koosoleku- ja ühingutevabadus * hääleõigus SOTSIAALMAJANDUSLIKUD ÕIGUSED * õigus tööle, töötasule ja puhkusele * õigus puhtale toidule ja joogiveele * õigus väärikale elatustasemele * õigus arstiabile * õigus sotsiaalsele kaitsele
Põhjus, usun mina ja ka paljud teised, on selles, et siis tekkis täielikult tänapäevane inimkeel ja neil inimesel arenes sümboliline mõtlemine. Kogu nende käitumine muutus. Anatoomiliselt tänapäevased inimesed, sellised, kes näevad välja nagu kõik meiegi, ilmusid esmakordselt umbes 200 000 aasta eest, kuid nad jätkasid senist käitumist veel 150 000 aastat. Käitumiselt tänapäevasteks inimesteks said nad alles 50 000 aasta eest. Nii et Homo sapiens võlgneb oma edu keelele? Tänapäevane keel on väga võimas tööriist. Sellega on võimalik teha mida iganes ja just nii läkski. Kuni selle ajani olid inimesed primitiivsed, nii eluviiside kui tööriistade osas. Keel muutis kõik, see lubas neil Aafrikast lahkuda ja levida üle ilma. Seal olid ees teised varased inimlased, nagu neandertallased Euroopas või Homo erectus Hiinas, kuid tänapäevased inimesed lihtsalt asendasid kõik teised. Nad ei
Alvina Panova ja Sirle Toots TAANLASED Üldinfo : Riik : Taani Kuningriik Pindala : 43 094 km² Rahvaarv : 5 543 819 inimest (11.02.2010.a.) Riigikeel: taani keel Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: kuninganna Margrethe II Pealinn: Kopenhaagen 678 873 elanikku Rahaühik: Taani kroon Usund: luteri usk Rahvas: Praegune Taani rahvas on kujunenud : kohalikest germaani hõimudest jüütidest Taanlastest Seepärast pole imekspandav, et taani keel on sarnane saksa keelele ja väga lähedane norra keelele - sedavõrd, et üksteist on võimalik mõista. Taanlased armastavad oma maad looduse idülli pärast: rohelised tasandikud vaheldumisi rulluvate põldudega, nende vahele lõikuvad sinised fjordid ja abajad. Et meri on hästi lähedal, kuskilt pole rannikuni pikem maa kui 17 km ja saari on palju (403), siis on purjetamine Taanis rahvusspordi staatuses. Igal perel on oma jaht või paat. Vabal ajal on pop minna loodusesse sportima ja jalutama.
aktsentideks. Seepärast, et enamjaolt põhinevad need samal fonoloogial, grammatikal ja sõnavaral, ent erinevad siiski häälikute ja rütmi poolet. Soome edelaosas räägitavad edela- soome murded meenutavad mitmeti eesti keelt. Karjalas kõneldav karjala keel on aga piisavalt erinev, et omada oma ortograafiat. Põhimurret meänkieli õpetatakse ja räägitakse eraldiseisva keelena. (Soome keel, 2014) Soome keel on arenenud Häme, Karjala ja eesti keelele lähedasest Edela-soome murdest. Soome kirjakeele lõi Mikael Agricola, kes toetus rootsi, saksa ja ladina keelele. Tema koostatud on ka vanim 16.sajandist pärinev soomekeelne trükis, aabits „Abckirja“. Uut testamenti tõlkides lõi Agricola palju uusi sõnu, millest umbes 60% on kasutusel ka tänapäeval, näiteks armo (arm) ja vanhurska (õiglane). (Samas, 2014) Soome ja eesti keeles on palju sarnaseid, kuid tähenduselt erinevaid sõnu. Näiteks ase (relv),
Portugali keel Portugali keel Kuulub romaani keelerühma Kõnelejaid on üle 200 miljoni Arvult maalilma kaheksas keel Pärineb Pürenee poolsaarelt Lähedane galeegi ja hispaania keelele Riigikeeleks Brasiilia Mosambiik Angola Portugal Guinea-Bissau São Tomé ja Príncipe Ida-Timor Ekvatoriaal-Guinea Cape Verde Riigilipp Kuulutati välja 30. juunil 1911. aastal Põhivärvid on roheline ja punane, eraldusjoonel asub Portugali vapp Tuntud portugallased Portugali vabariigi president Belém Palace Tuntud poeedid on
Võibolla järgmine universaalkeel saab olema hiina keel kui hiina majandus pidevas tõusuteel jätkab vähemalt 50 aastat. Niisiis, et mõni tehiskeel saaks universaalkeeleks, on vaja mõjuvõimsat riiki selle taha. (168 | 168) Ma ei ole universaalkeelte suhtes eriti positiivne sest kui kõik räägiksid ainult ühte ja sama keelt siis mis järgi jääb on hall, suurearvuline, rahvamass kes teeb kõike ühtemoodi. Ja isegi siis kui niimoodi juhtub, tekib aja jooksul sellele keelele dialekte sest inimesed erinevatest keelekultuuridest on sama keelt õppinud ja iga kultuuri osanik räägib seda keelt aktsendiga ning keel moondub, mitte ei arene. Keele areng saab olla ainult keelel mis on naturaalselt tekkinud. Kuid universaalkeel eemaldaks ka kultuursed piirid (kedagi teist ei saa välja naerda tema keele pärast [kuigi see on midagi mida ainult lauslollid teeksid] või häälduse pärast [kui täiuslik universaalkeele oskus oleks kõigil]) ja võibolla isegi usulised piirid
suhtlemisstiilid, mis ei hõlma kaugelti piisavalt eesti keelseid sõnu. Midagi tuleb kiiremas korras ette võtta! Kommenteeritud kava: 1. Sissejuhatus: Eesti keeles räägiti juba väga ammustest aegadest. Tänini säilinud keel on ohtralt erinevate mõjutuste pärast muutunud. Hetkeline eesti keele kulg pole veel kõige hullem, kuid mõnekümne aasta möödudes on kindlasti välismõjude hulk ohtlikumaks kujunenud. Võõrkeelte kasutamise kasv on üheks suurimaks ohuks meie keelele. Slängi kasutamine on samuti tohutuks mõjutajaks. Kindlasti saab midagi kasulikku keele sälitamiseks ette võtta. 2. Slängi mõjust keelele: Nimelt igapäevases noorte suhtluses leiab kasutust mõnigi slängisõna. Selline käitumine tundub küll esmapilgul kahjutu, kuid pikema aja möödudes võib släng põhjustada mitmete eesti keelsete sõnade kadumist. See on tingitud nii-öelda vanade sõnade väljavahetamisest uutega.
lisandumine eesti keelde · Soomes on ei tegusõna ja seetõttu muutub nagu iga teine tegusõna, eesti keeles aga mitte Tänapäeva eesti keel Tänapäeva soome keel mina ei tule mina en tule sina ei tule sinä et tule tema ei tule hän ei tule meie ei tule me emme tule teie ei tule te ette tule nemad ei tule he eivät tule · Vältevaheldus on omane eesti keelele · Teistes läänemere soome keeltes see puudub · Nendel sõnade on tüvi mõnes vormis III ja mõnes vormis II vältes (selle kooli:seda kooli) · Arvatavasti tekkis vältevaheldus laadivahelduse eeskujul Uuseesti keel Uuseesti keele alguseks peetakse eestikeelse täispiibli avaldamist 1739. aastal Võttis täieliku kuju kirjakeel Keelekasutus muutus ühtlasemaks Keel on stabiilne- viimase 400 aasta jooksul pole keeles enam väga suuri ja põhjapanevaid muutusi esinenud
(180 000-lt alla 100 000) pärast liivi sõda ja katkuepideemiat (300 000-lt 120 00-ni) põhjasõja, näljahäda ja katkuga (350 000-lt 150 000 inimeseni) pärast iga suuremat sõda tuli sisse naaberalade elanikke, kes sulandusid juba paari põlvkonnaga talupoeglik elulaad (sunnismaisus ei pääsenud linna saksastuma) soodustas keele põlvkondlikku edasikannet 8. Missugused demograafilised protsessid võivad tekitada arvestatava ohu eesti keelele? Rahvaarvu vähenemine, massiline väljaränne või ka muulaste sisseränne 9. Missugused keele ja kultuuri arendusvaldkonnad on olulised keele jätkusuutlikkuse tagamise seisukohalt? Miks? Esita konkreetseid näiteid. 1. 2. 3. 4. 5. 6.
000-lt alla 100 000) pärast liivi sõda ja katkuepideemiat (300 000-lt 120 00-ni) põhjasõja, näljahäda ja katkuga (350 000-lt 150 000 inimeseni) pärast iga suuremat sõda tuli sisse naaberalade elanikke, kes sulandusid juba paari põlvkonnaga talupoeglik elulaad (sunnismaisus ei pääsenud linna saksastuma) soodustas keele põlvkondlikku edasikannet 8. Missugused demograafilised protsessid võivad tekitada arvestatava ohu eesti keelele? Rahvaarvu vähenemine, massiline väljaränne või ka muulaste sisseränne 9. Missugused keele ja kultuuri arendusvaldkonnad on olulised keele jätkusuutlikkuse tagamise seisukohalt? Miks? Esita konkreetseid näiteid. 1. 2. 3. 4. 5. 6.
Keele uuendus- üheks juhtivaks eesti keele korraldajaks kuj J. Aavik. Ta jätkas keeleuuenduse propageerimist, kuigi uuenduslik keel ei levinud enam nii hoogsalt kui esimese paarikümne a jooksul. Mõtles välja sellised sõnad nagu: roim, laup, tõik, sark,süüme,embama, veenma jpt. Keeleuuendus muutis eesti kirjakeelt mitmekesisemaks. Keelekorraldus 20.saj II poolel- hakkas taanduma murdeerinevusest tingitud varieerumine. Nõukogude keelekorraldus oli range, tänapäevane keelehoole annab keelele hingasmisruumi. Eesti keele murded-murdeliselt jag eesti kaheks suureks piirkonnaks : P-eesti ja L-eesti. Nende murrete erinvused on nii suured, et neid võiks pidadada ka eri keelteks. Murderühmade sees eristatakse traditsiooniliselt 8t peamurret: P-E mood rannikumurre, keskmurre, idamurre, läänemurre ja saartemurre. L-E mood mulgi, tartu ja võru murre. Peamurded jag 107 kihelkondlikuks murrakuks. Suurem on eesti territooriumist on põhjamurretel ala.
ühiskonna päritolu küsimusi; analüüsis primitiivsete ja moodsate keelte struktuuri; leidis esimesena, et primitiivsed keeled kasutavad lihtsate mõistete väljendamiseks ülearu keerukaid sõnu; uuris põhjalikult eurooplaste poolt kolonialiseeritud maade keeli; keelte viis staadiumit Adam Smith soti filosoof, ühiskonna- ja majandustegelane, tänapäevase majandusteooria looja, liberaalse turumajanduse pooldaja; tüpoloogiline lähenemine keelele Johann Gottfried von Herder saksa poeet, kriitik, teoloog ja filosoof; sõnastas võrdleva filoloogia alused; huvitus rahvalauludest ja humanismist Sir William Jones kõmri filoloog, muistse India uurija, indoeuropistika looja; Indo- Euroopa keelte suguluse postuleerija; pani aluse võrdlevale keeleteadusele; 1786. aastal pidas kõne hindude ajaloost ja kultuurist, mida peetakse võrdleva filoloogia ja indoeuropistika alguseks
kasutusel laensõnades nagu taxi, whisky jms. Tavaliselt on itaalia keelsetel sõnadel vokaal lõpus. e) Itaallased on väga temperamentsed ja kasutavad suhtlemisel hästi palju zeste ja miimikat, iseloomustab ka keelt, sest itaalia keelt ei saa tuimalt rääkida, siis kaob ära keele võlu. Tänapäeva itaallane kasutab mitut dialekti - ühte kodus ja sõprade keskel, teist kõiki ametlikke asju ajades. Itaalia keelele on iseloomulik kaashäälikute teravuse kadumine ning lihtsustamine, mis annab keelele pehmema kõla. Sellepärast on ta väga voolav keel, mida saab hea valdamise korral väga ladusalt rääkida. Iseloomulik on veel see, et tavaliselt asub rõhk sõnal eelviimases silbis, kui see seal ei ole, siis on see näidatud rõhumärgiga. 7. Kahtlemata üks uus tõde, mille ma sain itaalia keele kohta teada oli see, et neil on
Kalmus ,,Juudas" Teemad, mis kajastusid pagulasluules: 1. Tõsine ja süngetooniline luule, milles domineeris koduigatsus (põhiliselt vanima põlvkonna esindajad) 2. Graafilised eksperimendid, piltluule ja sürrealism ning vihjeline kujundikeel (keskmise põlvkonna esindajad: Laaban, Lepik) 3. Isiklikud hingehädad, perekond ja loodus Ilmar Laaban 1921- 2000 Koduseks keeleks oli lisaks eesti keelele ka saksa keel. Ta oli varaküps ja geniaalne isiksus. Koolitee: 1. Tallinna Reaalkool (lõpetas 1940) 2. Tallinna Konservatoorium (klaveriõpingud jäid pooleli) 3. Tartu Ülikool (õppis romaani keeli 4. Stockholmi ülikool (lõpetas 1949) Kuulus ka rühmitusse ,,Elbumus". Laaban oli polüglott, ta on kirjutanud lisaks eesti keelele ka inglise, saksa, prantsuse, rootsi, soome, itaalia ja hispaania keeles.
TAANLASED Koostaja: Triin Pärkma Üldinfo : Riik : Taani Kuningriik Pindala : 43 094 km² Rahvaarv : 5 543 819 inimest (11.02.2010.a.) Riigikeel: taani keel Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: kuninganna Margrethe II Pealinn: Kopenhaagen 678 873 elanikku Rahaühik: Taani kroon Usund: luteri usk Rahvas: Praegune Taani rahvas on kujunenud : kohalikest germaani hõimudest jüütidest Taanlastest Seepärast pole imekspandav, et taani keel on sarnane saksa keelele ja väga lähedane norra keelele - sedavõrd, et üksteist on võimalik mõista. Taanlased armastavad oma maad looduse idülli pärast: rohelised tasandikud vaheldumisi rulluvate põldudega, nende vahele lõikuvad sinised fjordid ja abajad. Et meri on hästi lähedal, kuskilt pole rannikuni pikem maa kui 17 km ja saari on palju (403), siis on purjetamine Taanis rahvusspordi staatuses. Igal perel on oma jaht või paat. Vabal ajal on pop minna loodusesse sportima ja jalutama.
LINGVISTILINE RELATIIVSUS Maris Uusmaa Annely Uukkivi Lingvistiline relatiivus · Lingvistiline relavtiivsus- erinevused keeles vastavad erinevusele mõtlemises, ehk keeleline suhtelisus · Lingvistiline relatiivsus seisneb selles, et ühe kindla keele väljendid on ainuomased just sellele keelele. · keel mida me kasutame, ükskõik milline see ka poleks, jaotab ja kujundab mitte ainult värvispektrit, aga ka kogu ümbritsevat maailma. Lingvistiline determinism · Lingvistiline determinism- ehk keeleline piiratus. Määrab ära mõtlemise. · Jaguneb: tugev ja nõrk determinism Sapir- Wolfi hüpotees · Sapir- keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida neis ei saa väljendamata jätta
1. Kirjuta, kasutades Villoni väljendeid, kuidas peaks Villoni arvates karistama kadedaid keeli. Villoni sõnul tuleks kadedaid keeli keeta booraksis, valges arseentrioksüüdis, tõrvas, sulanud tinas, solgis, rästikuveres ning paljus muus ebameeldivas ning mürgises. Mürgisele keelele tuleb vastata samamoodi. 2. Kuidas tänapäeval suhtutakse kadedusse? Kas ja kuidas seda karistatakse? Tänapäeval on kadedust meie ümber väga palju, see võib teha nii kurja kui olla ka motivaatoriks. Kui inimene tunneb kadedust ning ei suuna seda vihasse vaid võtab seda motivatsioonina liikuda edasi ning püüelda paremuse poole siis ei ole selles midagi halba. Kadedusel ei tohi lasta tekitada endas viha ning seda ei tohi teistele välja näidata, sest muidu suhtutakse sellesse halvasti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
