Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Redoksreaktsioonid (6)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


Redoksreaktsioonid
0 I+
V+ II- I+ V+ II- IV+ II- I+ II-
  • As + 5HNO3 → H3AsO4 + 5NO2 + H2O
    As0 – 5e → As5+ 1
    N5+ +e → N4+ 5
    5
    0 I+ V+ II- I+ V+ II- II+ II- I+ II-
  • 3Sb + 5HNO3 → 3HSbO3 + 5NO + H2O
    Sb0 – 5e → Sb5+ 3
    N5++3e → N2+ 5
    15
    0 I+ V+ II- IV+ II- II+ II- I+ II-
  • 3C + 4HNO3 → 3CO2 + 4NO + 2H2O
    C0 – 4e → C4+ 3
    N5++3e → N2+ 4
    12
    I+ VII+ II- I+III+II- I+ VI+ II- II+ VI+II- I+V+ II- I+ VI+ II- I+ II-
  • 2KMnO4 + 5HNO2 + 3H2SO4 → 2MnSO4 + 5HNO3 + K2SO4 + 3H2O
    Mn7++5e → Mn2+ 2
    N3+-2e → N5+ 5
    10
    II+ V+ II- IV+ II- I+ V+II- I+ VII+ II- II+ V+ II- I+ II-
  • 2Mn(NO3)2 + 5PbO2 + 6HNO3 → 2HMnO4 + 5Pb(NO3)2 + 2H2O
    Mn2+-5e → Mn7+ 2
    Pb4++2e → Pb2+ 5
    10
    III+ I- I+ II- II+ I- 0 I+ I-
  • 2FeCl3 + H2S → FeCl2 + S + 2HCl
    Fe3++e → Fe2+ 2
    S2-+2e → S0 1
    2
    II+ II- I+ V+ II- I+ I- II+ I- II+ II- 0 I+ II-
  • 3CoS + 2HNO3 + 6HCl → 3CoCl2 + 2NO + 3S + 4H2O
    S2--2e → S0 3
    N5++3e → N2+ 2
    6
    II+ II- I+ V+ II- I+ I- II+ I- I+ I- 0 I+ II-
  • 3NiS + KClO3 + 6HCl → 3NiCl2 + KCl + 3S + 3H2O
    S2—2e → S0 3
    Cl5++6e → Cl1- 1
    6

  • Redoksreaktsioonid #1 Redoksreaktsioonid #2
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 160 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Rain Ungert Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    1
    doc

    Redoksreaktsioon

    Redoksreaktsioon-keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele, sellega kaasneb elementide okspdstsiooniastme muutus.Fe+S=FeS. Redutseerija-aine, mille osakesed loovutavad elektrone. Li, Na, Mg. Oksüdeerija-aine, mille osakesed liidavad elektrone. H2O2, CrO3. Redutseerumine-elektronide liikumine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme vähenemine. Oksüdeerumine-elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme suurenemine. Katalüsaator-aine, mis muudab reaktsiooni kiirust, vabanedes reaktsiooni lõpus esialgses koostises ja koguses. Aktiivsed metallid (K-Mg) reag. külma veega, tekivad leelis ja H2. Ca+2H2O=Ca(OH)2+H2. Zn+H2O=ZnO+H2. Väheaktiivsed metallid (alates Ni-st) ei reageeri veega. Vesinikust eespoololevad metallid tõrjuvad hapetest vesiniku välja. Zn+2HCl=ZnCl2+H2. Metall reageerib vees lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall. Zn+CuCl 2=

    Keemia
    thumbnail
    13
    pdf

    Redoks

    REDOKSREAKTSIOONID Redoksreaktsioonides on seotud kaks vastandlikku protsessi: ühe elemendi redutseerumisega peab kaasnema teise elemendi oksüdeerumine Fe + S FeS Selles reaktsioonis raud on redutseerija, mis oksüdeerus raud(II)iooniks ja väävel on oksüdeerija, mis redutseerus sulfiidiooniks. 0 (-) II redutseerija Fe - 2e Fe oksüdeerija 0 (-) -II oksüdeerija S + 2e S redutseerija Redoksreaktsioonide korral toimub kõigi või osa valentselektronide ülekanne ühtedelt aatomitelt, molekulidelt või ioonidelt teistele aatomitele, molekulidele või ioonidele ning muutub elementide oksüdatsiooniastme märk või suurus. A. ELEMENDI OKSÜDATSIOONIASTME MÄÄRAMINE Oksüdatsiooniaste on formaalne suurus, mis näitab elemendi laengut ühendis eeldusel, et ühend koosneb üheaatomilistest ioonidest. H2SO4 k

    Keemia
    thumbnail
    7
    doc

    Keemia materjaliõpetus ja ( vene keeles )

    - 1. - , () . . - , (, ) - , ; ­ , . ­ , 0 , ( ) . (Zn, Al, ). E 0 Al 3+ / Al = -1,66V . [ ] pH ­ () E 0 ( Zn 2+ / Zn ) = -0,76V pH = - log H + . ( ) E 0 Fe 2+ / Fe = -0,44V . ­ , . - , ­ 1 . . =M

    Keemia ja materjaliõpetus
    thumbnail
    14
    docx

    Reaktsioonid elektrolüütide lahustes

    ei astu (selles näites SO42–ja Na+). Sama reaktsioon ioonvõrrandina 2OH–(aq) + Cu2+(aq) →Cu(OH)2(s) Et eristada erinevates agregaatolekutes olevaid ja lahustunud ühendeid, on korrektne märkida olek ühendi või iooni juurde. aq– ühend lahuses, s– tahke ühend või sade (vahel näidatakse ka noolega ↓), l– vedelik, g– gaas (vahel märgitakse ka noolega ↑). Oksüdatsiooniastmete muutusega kulgevad ehk redoksreaktsioonid Reaktsioone, mis on seotud elektronide üleminekuga ühelt aatomilt teisele, nimetatakse redoksreaktsioonideks. Ainet või iooni, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektrone, nimetatakse redutseerijaks, see aine ise seejuures oksüdeerub (tema oksüdatsiooniaste kasvab). Ainet või iooni, mis seob elektrone, nimetatakse oksüdeerijaks, aine ise seejuures redutseerub (tema oksüdatsiooniaste kahaneb). Ainult redutseerija ja oksüdeerija olemasolu korral ühel ajal ühes ja samas

    Keemia
    thumbnail
    18
    docx

    Keemia praktikum nr4: Reaktsioonid elektrolüütide lahustes

    väheses ulatuses, kuid põhjustavad soolalahuste pH erinevusi. 5. Kompleksühendi teke. Kompleksühendid on keemilised ühendid, mille kristallvõres või lahuses esinevad liitosakesed – kompleksioonid, mis koosnevad tsentraalaatomist (siin näites Cu) ja sellega seotud ligandidest (aatomid, ioonid või molekulid, siin näites NH3 molekulid). Kompleksioonid on üldjuhul lahustes väga püsivad. Oksüdatsiooniastmete muutusega kulgevad ehk redoksreaktsioonid Reaktsioone, mis on seotud elektronide üleminekuga ühelt aatomilt teisele, nimetatakse redoksreaktsioonideks. Ainet või iooni, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektrone, nimetatakse redutseerijaks, see aine ise seejuures oksüdeerub (tema oksüdatsiooniaste kasvab). Ainet või iooni, mis seob elektrone, nimetatakse oksüdeerijaks, aine ise seejuures redutseerub (tema oksüdatsiooniaste kahaneb).

    Keemia alused
    thumbnail
    3
    doc

    Halogeenid ja soolad

    KEEMIA · Halogeenide aatomiehitus: F Cl Br I F2 Cl2 Br2 I2 gaas gaas vedelik tahke kollane rohekaskollane punakaspruun must hõbehalli läikega +9| 2)7) +17| 2)8)7) +35| 2)8)18)7) +53| 2)8)18)18)7) 2 5 2 5 2 5 2s 2p 3s 3p 4s 4p 5s25p5 Max o.a. on VII Min o.a. on ­I · Cl keemilised omadused 1. Cl2 + 2NaBr =

    Keemia
    thumbnail
    12
    docx

    Keemia aluste praktikumi Protokoll 4

    Sissejuhatus Et eristada erinevates agregaatolekutes olevaid ja lahustunud ühendeid, on korrektne märkida olek ühendi või iooni juurde. aq – ühend lahuses, s – tahke ühend või sade (vahel näidatakse ka noolega ↓), l – vedelik, g – gaas (vahel märgitakse ka noolega ↑). Ioonvõrrandite kirjutamisel jälgida järgmisi reegleid:  lahku võib kirjutada kõik tugevad elektrolüüdid  vasakul ja paremal pool korduvad ioonid jäetakse võrrandist välja (taandataks)  kokku jäetakse o gaasid jt mitte dissotsieeruvad ühendid (CO2, NH3, SO2, MnO2 jt) o vähelahustuvad ühendid (BaSO4, AgCl, Cu(OH)2 jt) o vesi H2O ning muud vähe dissotsieeruvad ühendid (H2S, HCN, HF, NH3 ⋅ H2O, CH3COOH jt) o kompleksioonid ([Ag(NH3)2]+, [Al(OH)6]3– jt)  laengute summa võrrandi vasakul pool peab võrduma laengute summaga paremal pool (ülaltoodud näites vasakul 2*(–1) + 2

    Keemia alused
    thumbnail
    6
    rtf

    Keemia aluste 4. praktikumi protokoll

    Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Eksperimantaalne töö Töö eesmärk: Elektrolüütude lahustes toimuvate rektsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsoonide võrrandite tasakaalustamine. Töövahendid: Katseklaaside komplekt Kasutatud uurimis- ja analüüsimismeetodid: · Al2(SO4)3 lahuse pH-d hinnata metüülpunase lisamisega. Metüülpunane ­ pöördeala (värvuse muutumise pH vahemik) pH 4,2...6,3 (sellest väiksema pH juures punane, suurema juures kollane). · Na2CO3 lahuse pH-d hinnata fenoolftaleiini lisamisega. Fenoolftaleiin ­ pöördeala 8,3...9,9 (sellest väiksema pH juures värvitu, suurema juures punane). Töö käik: Sademete teke: Katse 1. SO42- ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada tilkhaaval Ba2+ ioone sisaldavat lahust. Ba2+ + SO42- = BaSO4 H2SO4 + BaCl2 = BaSO4 + 2HCl Katseklaasis tekkis valge sade (piis

    Keemia alused




    Kommentaarid (6)

    knepri profiilipilt
    knepri: päris head näited, kuid mul oleks just teooria poolel abi vaja..
    17:04 16-04-2009
    katariina143 profiilipilt
    katariina143: Kahju jah et teooriaga on seal nii kuda on
    20:21 18-11-2009
    goblin11 profiilipilt
    goblin11: võiks olla jah teooria pool parem :D
    22:15 08-02-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun