molluskikasvatusalal, mis asub taudivaba staatusega vesiviljelustsoonis või -piirkonnas, ning juhul, kui Eestis või Eestis asuvas vesiviljelustsoonis või -piirkonnas kohaldatakse seireprogrammi taudivaba staatuse saamiseks. Veterinaar- ja Toiduamet võib epidemioloogilisest olukorrast tulenevalt teha mitte-eksootilise veeloomataudi (VHS) vastast vaktsineerimist kasvanduses või molluskikasvatusalal, mis asub taudivabaks tunnistamata vesiviljelustsoonis või -piirkonnas, mille kohta ei kavatseta rakendada seireprogrammi, ja kasvanduses või molluskikasvatusalal, kus vaktsineerimist rakendatakse asjaomase mitte-eksootilise veeloomataudi likvideerimisprogrammi raames. Veterinaar- ja Toiduamet teeb vaktsineerimise ja vaktsiini kasutamise üle järelevalvet «Ravimiseaduse» ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt. Veeloomataudi vastase vaktsineerimise korral kasutatakse «Ravimiseaduse» kohaselt eriloa saanud vaktsiini või
Radioaktiivsed jäätmed Mis on radioaktiivsed jäätmed? radioaktiivseteks jäätmeteks loetakse igasugused ained, mis sisaldavad või on saastunud kehtestatud vabastamistasemeid ületava radioaktiivsusega ja mida ei kavatseta enam kasutada. RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE TEKE Kõige erinevama isotoopkoostise, poolestusaja ja aktiivsusetasemega radioaktiivseid jäätmeid tekkib tuumkütusetsükli kõikidel etappidel, eriti aga tuumkütuse kasutamisel reaktoris ja kütuse ümbertöötlemisel. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja lõppladustamise eesmärk: Kaitsta inimesi Kaitsta keskkonda. KÕIK TEKKIVAD JÄÄTMED ISOLEERITAKSE KESKKONNAST,
MERCOSUR-i maad ei kavatse aga piirduda ainult majandusalase koostööga. Nad on kokku leppinud, et MERCOSUR-i liikmesriigid peavad austama demokraatlikke institutsioone. Sama põhimõtte järgimist kavatsetakse nõuda ka igalt majandusühendusse astuda soovivalt riigilt. Selliselt üritatakse vältida tulevikus diktatuuride sündi mõnes Lõuna- Ameerika riigis. Siit edasi veel teinegi tõsine taotlus. MERCOSUR-i liikmersriikide liidrid on avalikult teatanud, et maailmaareenil ei kavatseta esineda ainult majandusühendusena. Nad tahavad välja kujundada ka ühise välispoliitika ning edaspidi tegutseda ühise poliitilise rühmitusena. See on otsene signaal USA-le. Washington peab edaspidi arvestama, et Lõuna-Ameerika riigid kavatsevad kollektiivselt teostada sellist poliitikat, mis arvestab kontinendi ühiste poliitiliste huvidega. Need on sageli aga kaugel USA huvidest. Nii ongi mõlema Ameerika - Alaskast Tulemaani - integreerimise kavad seatud tõsise küsimärgi alla
Suur osa riikidest tunnustab ja jälgib rahvusvahelisi radioaktiivsete jäätmete käitlemise põhimõtteid, konventsioone. Rahvusvaheliste alusdokumentide baasil on välja töötatud siseriiklik seadusandlus, tagamaks inimese, keskkonna, järeltulevate põlvkondade kaitset. Rahvusvaheliselt tunnustatud määratluse järgi loetakse radioaktiivseteks jäätmeteks igasugused ained, mis sisaldavad või on saastunud kehtestatud vabastamistasemeid ületava radioaktiivsusega ja mida ei kavatseta enam kasutada. Radioaktiivsete jäätmete käitlemisel kasutatakse nii tavajäätmete käitlemise praktikast tuntud (kaks esimest) kui ka neile ainuomaseid protseduure: · kontsentreerimine ja isoleerimine · ahjendamine ja hajutamine · viivitamine ja radioaktiivne lagunemine. Radioaktiivne lagunemine vähendab jäätmete ohtlikkust ja lõppeb kunagi tingimata mitteradioaktiivse lõppsaadusega. Olenevalt jäätmete poolestusajast võib see tõsi küll väga
Läbivaatamata kuid kehtivad seadused IAS (kokku 41) Raamatupidamise mõisted: Vara rmp kohulasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus · Käibevarad (e. Lühiajalised varad) · Põhivarad ( e pikajalised varad) Põhivarad- kõik pikaajalised üle 1 a. varad. Kasutusiga pikem kui 12 kuud. Ühikumaksumus on kõrgem piirmäärast. Riigiettevõtetel kindel ühikumaksumus. Kuuluvad esemed, mida ei planeerita ega kavatseta müüa. 1. Pikaajalised finantsinvesteeringud: aktsia;, teiste ettevõtete aktsiad ja tulu, mida ei kavatse müüa järgmise 12 kuu jooksul. 2. Kinnisvarainvesteeringud: maa või hoone või mõlemad, mida rmpkoh omab väärtuse kasvu eesmärgil või renditulu teenimise eesmärgil. 3. Bioloogilised varad: taimsed ja loomsed elusoragnismid, lüpsilehmad 4. Immateriaalsed varad: füüsilise substantsita-arvuti tarkvara (ei kuulu raamatupidamisetarkvara)
Võib juhendada, ette näidata, teha aidata - ebamugavustunnet tekitamata ja klienti alandamata. Familiaarne klient Ei tohi minna kliendi familiaarsusega kaasa . Tuleb käituda lugupidavalt ja asjalikult . Ei tohi rõhutada kliendi ebakohast käitumist ega alanda klienti . Klient lööb külge Komplimendi eest tulebtänada tagasihoidlikult (firma nimel) . Tähelepanu tuleb pöörata ainult töösse puutuvale jutule . Ei tohi edvistada ega eputada . Hoiduda tuleb lubadustest, mida ei kavatseta täita. Ilmne külgelöömine tuleb lõpetada põhjendusega, et töö ajal ei tegele kõrvaliste asjadega. Manipuleerija Manipuleerija tuleb ära tunda- kõige viisakamate väljenditega libekeelsus, võlts naeratus, pugemine. Oskamatu suhtlemise korral võib muutuda agressiivseks . Kaebab "kõige kõrgemal " tasemel. Sellise käitumise korral tuleb säilitada rahu ja viisakus. Ei tohi lasta end "surnuks rääkida" ega alandada . Keskenduma peab probleemile ja lahendusvariantidele.
uurituid terveid koeri, kuid ka see ei välista düsplaasia esinemisvõimalust. Suuresti loevad keskkonnatingimused (koera hooldamine, toitmine, liikumisreziim). Keskkonnatingimused mõjutavad düsplaasia esinemistugevust, mitte pärilikkust. Võib ette tulla ka pärilikke silmahaigusi, kui nende riski saab viia minimaalseni, kui uurida aretuses kasutatavate koerte silmi iga 1-2 aasta tagant. Uurida tuleks ka neid koeri, keda kunagi ei kavatseta aretuses kasutada - see annaks infot vanemate kohta. Eesti rahvuslikud tõukoerad Esimene teadaolev regionaalne aretus jääb 18.-19. sajandisse, kus kohalikest linnukoertest olevat Baltimail kasutatud Liivimaa linnukoera (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate oletusel sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd
sorteerimine. Lambad viiakse suvisele karjamaale ja hooldatakse talvine koppel. Toimub sõnniku väljavedu laudast. Juunis saab alguse heinategu ja toimub ka suvise kopli hooldus järjepidevalt. Juulis kestab jätkuvalt heinategu, ja toimub noorlammaste (oinaste) müük ning jätkub karjatamine. Septembris tuuakse loomad suviselt karjamaalt lauta. Toimub lammaste sorteerimine (vanad ja jõuetud oinad korjatakse välja). Lambapügamine on lambakasvataja jaoks tähtis töö. Isegi kui villa ei kavatseta müüa, peab lambaid vähemalt kord aastas pügama. Lamba vill kate ehk villak moodustab tervikliku sasipuntra, mis koosneb tihedalt kokku surutud alus-ja pealis karvadest. Villakut töödeldakse, et saada vill, mida kasutatakse rõivaste, vaipade, tekkide ja elamute isolatsioonimaterjalide valmistamiseks. Ta on kerge, elastne, tugev ning seob niiskust ja hoiab sooja. (teadmisis talupidamisest 2009;142) Lambaid toidetakse talvel nii heina kui ka siloga
kuna 2016. aastal karmistuvad ka lämmastiku normid ning kodumaise põlevkivil põhineva elektritootmise säilitamiseks on vaja järjekordseid märkimisväärseid investeeringuid. Investeeringuteks vajaliku kapitali leidmiseks võimaldab Euroopa Liidu reeglistik pakkuda ettevõtetele nii tasuta kasvuhoonegaaside kvooti, kui kasutada ka üleliigse kvoodi müügist saadud raha. Mõlemat varianti on Eesti ka kasutanud. Põlevkivil põhinevate elektrijaamade renoveerimist ei kavatseta ette võtte aga mitte täies ulatuses, vaid üksnes Eesti elektrivarustuse tagamiseks vajalikus mahus. (MKM. Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020, 2008) Vanade põlevkivielektrijaamade renoveerimine oli vajalik ka teise Eesti poolt küllaltki selgelt valitud strateegilise suuna täitmiseks. Nimelt jooniselt 2 on võimalik näha, et eriti viimastel aastatel on Eesti läbi Eesti Energia võtnud eesmärgiks toota elektrienergiat võimalikult palju ka ekspordiks
Rahvuslikud jõud algatasid kodanike komiteede liikumise, mis muutus peagi massiliseks kodanikualgatuseks. Eesmärgiks oli taastada Eesti iseseisvus juriidilise järjepidevuse alusel. Sidemed Riia ja Vilniusega muutusid üha tihedamaks. Mais toimus Tallinnas Rahvarinnete Balti Assamblee. Pärast ärevat suve tuli päevakorda ühise suurürituse korraldamine. Sellega taheti kogu maailmale ja Moskvale näidata, et Balti rahvastel on oma vabaduse eest võitlemisega tõsi taga ja sellest ei kavatseta loobuda. 2. Balti kett 2.1. Idee Juunis hakkas RR üha tihedamini arutama läheneva MRP 50. aastapäeva "tähistamise" võimalusi. Seekord taheti kaasata ka lätlased ja leedulased. Kolme Balti riiki läbiva inimketi idee väljapakkujaks oli Edgar Savisaar. Esmalt suhtuti sellesse skeptiliselt, kuid idee jäeti siiski ellu. 15. juulil toimus kolme rahvarinde esinduste kokkutulek, kus arutati ettepaneku esialgset skeemi. Eestimaa Rahvarinde poolt osalesid Arvo
Kas Eesti on juutidele isamaa, kodumaa või asukohamaa? Osale venekeelseile juutidele on see, nagu öeldud, transiitmaa. Nendel, kel seisavad ees keeleõpe ja integreerumisprobleemid, pole kõigil oma suhtumine veel välja kujunenud. Eesti põliste juutide puhul, kes on õigusjärgsed Eesli kodanikud, neid probleeme ei kerki. Tihti koosneb nende identiteet kahest sõnast - Eesti juut. Iisraeli riigi olemasolu on juutide enamikule väga tähtis. Isegi kui ei olda sionistid ega kavatseta Iisraeli ümber asuda, peetakse seda maad mingiks vaimseks keskuseks. Mõnigi põline Eesti juut on väljendunud nii: Iisrael on meie esivanemate maa ja isamaa, kuid Eesti on meie kodumaa. Statistikaameti andmeil elas seisuga 01.01.1995 Eestis 2864 juuti (1989. aasta loendusel 4613) ja 01.01.1997 2553 juuti. Veel mõni aasta tagasi oleksid juudid olnud Eesti vähemusrahvuste hulgas ainsad, kes võinuksid reanimeerida ennesõjaaegse kultuur- autonoomia idee
endale vastuseks kolme variatsiooni ühest mõttest: «vastavalt vabariigi valitsuse ametlikule poliitikale» (Lobjakas, 2015).’’ ’’ Esiteks, praktilises plaanis on ETV+ ilmselt surnult sündinud projekt. Temast ei saa meie venekeelsete kaasmaalaste jaoks arvestatavat konkurenti Kremli kontrollitud kanalitele (Lobjakas, 2015).’’ ’’ Tõsisem on sõnum, mille Eesti riik saadab nii oma suhtumisest: eestivenelastega ei kavatseta pidada ühiskondlikku keskustelu, vaid pakutakse ainsa valikuna ümberkoolitamist (Lobjakas, 2015).’’ 6. Rääkimine, rääkimine ja aina rääkimine ’’ERR käivitab küll venekeelse telekanali, kuid vabalevisse see ei jõuagi. Selline kuulujutt tundus küll uskumatu, kuid ETVst järelepärimine ei hajutanud kahtlusi: otsust ei ole veel tehtud, selgus peaks saabuma juuni lõpuks. Mitteametliku info
kodanikualgatuseks. Eesmärgiks oli taastada Eesti iseseisvus juriidilise järjepidevuse alusel. [1, lk 146] Sidemed Riia ja Vilniusega muutusid üha tihedamaks. [2, lk 51] Mais toimus Tallinnas Rahvarinnete Balti Assamblee. [2, lk 54] Pärast ärevat suve tuli päevakorda ühise suurürituse korraldamine. Sellega taheti kogu maailmale ja Moskvale näidata, et Balti rahvastel on oma vabaduse eest võitlemisega tõsi taga ja sellest ei kavatseta loobuda. 2. Balti kett 2.1. Idee Juunis hakkas RR üha tihedamini arutama läheneva MRP 50. aastapäeva "tähistamise" võimalusi. Seekord taheti kaasata ka lätlased ja leedulased. Kolme Balti riiki läbiva inimketi idee väljapakkujaks oli Edgar Savisaar. Esmalt suhtuti sellesse skeptiliselt, kuid idee jäeti siiski ellu. 15. juulil toimus kolme rahvarinde esinduste kokkutulek, kus arutati ettepaneku esialgset skeemi. Eestimaa Rahvarinde poolt osalesid Arvo
tõhususest jne. Ka briljantne idee võib kehva teostuse korral läbi kukkuda ja kehv idee hea teostus korral läbi lüüa. OPERATIIVNE PLANEERIMINE Operatiivsed plaanid lähtuvad taktikalistest plaanidest ja on suunatud lähemate eesmärkide saavutamiseks. Plaanide liigid Kirjeldus Plaanid ühekordseks kasutamiseks Plaanitakse ühekordne tegevus, mida tulevikus ei kavatseta korrata Programm Ühekordseks kasutuseks mõeldud mitut tegevust haarav plaan Projekt Ühekordseks kasutuseks mõeldud, vähem 17 komplektsne plaan
põhjusel ei rahulda üht või teist osapoolt. Kas mõni lahendusvariant on puudulik? Kas seda on liiga raske ellu viia või kas see lahendus võib mingil põhjusel mitte töötada? Kas lahendus on kõigi suhtes õiglane? Kuula aktiivselt. Ka hindamise käigus võib kellelgi pähe tulla päris uus lahendus, mis ületab kõik eelmised või taibatakse äkki, kuidas varasemat ideed laiendada. Selles etapis kiirustamine on ohtlik, sest lihtne on jõuda kehva või sellise lahenduseni, mida ei kavatseta tõsimeelselt ellu viia. 4. Otsustamine Püütakse selgusele jõuda, milline võimalikest lahendustest on parim. Kui kõik faktid tuuakse välja, kerkib tavaliselt teiste seast esile üks ilmselgelt parim lahendus. Oluline on kõikide osapoolte pühendumus ühele lahendusele. Arutletakse kasu ja õnnestumise tõenäosuse üle. Otstarbekas on ette kujutada lahenduse tagajärgi. Ära püüa oma lahendust peale suruda. Kui lahendus pole kõigi jaoks sobiv, võib juhtuda, et seda ei viidagi ellu
põhivaraobjektide miinimumväärtusest. Käibevarad: raha, aktsiad ja muud väärtpaberid, nõuded ostjate vastu, mitmesugused nõuded, viitlaekumised, ettemakstud tulevaste perioodide kulud, varud. Põhivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul, tavaliselt rohkem kui üks aasta ja mida ei kavatseta müüa tavapärase majandustegevuse käigus. Põhivarad: pikajalised finantsinvesteeringud, materiaalne põhivara, immateriaalne põhivara. 15. Põhivarade soetusmaksumus ja selle muutumine. Ostetud põhivarad võetakse arvele soetusmaksumuses. Eristada tuleb põhivaraobjekti turuhinda ja muid soetamisega seotud otseseid ja kaudseid väljaminekuid (komisjonitasud, juriidilise teenindamise eest makstud kulud, kohaletoimetamise, ehituse, montaazi ja kasutuselevõtu kulud)
m määr on 15%? 1. Ettevõttes olid seisuga 31.12.200…järgmised majandus näitajad (tuh, kr) Käibevara: Raha pangakontol Nõuded ostjatele Varud Põhivara soetamismaksumuse Akumuleeritud põhivara kulum Tütarettevõtja aktsiad Lühiajalised kohustused Pikaajaline pangalaen Riskivaba intressimäär Rootsi pikaajalistel võlakirjadel Ettevõte sai eelmisel kuul pangast laenu intressiga Ettevõtte riskipreemia (firma tegeleb kütusetransiidiga) Kapitali struktuuri lähimalajal muuta ei kavatseta Milline on kapitali kaalutud keskmine hind? WACC 2. Investeering maksumusega € 10 000 annab aastase sissetuleva rahavoo € 4000 3 aasta jaol Turuintressimäär on 10% Kas te investeerte? Põhjendage oma otsust vähemalt 2 investeeringute hindamise meetodi abil. 3. Omanikud nõuavad uue projekti puhul tasuvust 12%. Milline projekt valida? Leida projekti sisemine tulumäär. Millest võib olla tingitud projektide erinev sisiemine tulumäär? IRR
saldot, mida bilansis kajastatakse hoopis lühiajaliste kohustuste all. Põhivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema aja jooksul (tavaliselt rohkem kui üks aasta). Põhivara liikideks on: · materiaalne põhivara (seadmed, hooned, masinad, maa); · immateriaalne põhivara (litsentsid, patendid, autoriõigused, programmid); · firmaväärtus. Pikaajaliste investeeringute hulka kuuluvad teiste ettevõtete aktsiad ja väärtpaberid, mida ei kavatseta müüa lähema aja jooksul. Loogika järgi kuuluvad pikaajalised investeeringud ka immateriaalse vara hulka. Firmaväärtust (goodwill) nimetatakse tihti kõige " immateriaalsemaks" immateriaalsest põhivarast. Firmaväärtuse unikaalsus seisneb selles, et ta ei eksisteeri eraldivõetuna, teda saab identifitseerida ainult koos ettevõttega. Kui üks ettevõte omandab teise, võib soetusmaksumus olla suurem kui ostetud ettevõtte netoaktivate turuväärtus
Põhjusteks võib olla, et need on liiga vanad või ohutuse tagamise tõttu, tavaliselt roheliste nõudmisel. 6 Tuumajäätmed Radioaktiivsed jäätmed Radioaktiivsed jäätmed on need, mis sisaldavad radioaktiivseid keemiliste elementide isotoope ja neil ei ole praktilist väärtust. Rahvusvaheliselt tunnustatud määratluse järgi loetakse radioaktiivseteks jäätmeteks ained, mis sisaldavad või on saastunud kehtestatud vabastamistasemeid ületava radioaktiivsusega ja mida ei kavatseta enam kasutada. Neid annavad tuumatehnikas, meditsiinis ja tööstuses kasutatavad radioaktiivsed materjalid. Kõige erinevama isotoop koostise, poolestusaja ja aktiivsusetasemega radioaktiivseid jäätmeid tekib tuumakütusetsükli kõikidel etappidel, eriti aga tuumakütuse kasutamisel reaktoris ja kütuse ümbertöötlemisel. Kõik tekkivad jäätmed isoleeritakse keskkonnast, käideldakse ja ladustatakse vastavalt nende omadustele ja potensiaalsele ohtlikkusele.
Riigiarhiivis (fond 14, nim 2, sü 450, 721 jt) säilitatavast kirjavahetusest selgub, et tegemist oli võrdlemisi ajaloovaenuliku ja pealiskaudse ettevõtmisega. Petserimaal nähti ette muuta nii venepäraseid külanimesid, millel setu vasted olemas (need ei sobinud), kui ka mitmed setu külanimed (Päll 1998a). Sama üritus rootsi vähemuse aladel tekitas proteste nii kohalike rootslaste seas kui ka Rootsi ajakirjanduses. Järeleandmisena teatas Kohanimede Nõukogu, et muuta ei kavatseta külanimesid neil aladel, kus rootslased on enamuses, pidades vastavaid nimesid Eesti ajaloo seisukohalt positiivset tähtsust omavaiks (Smõslova 2000). Pärast baaside lepingu sõlmimist NSV Liiduga laienes sama seisukoht ilmselt Petserimaa vene enamusega valdadele, sest viimastes protokollides 1940. a veebruaris ei kajastunud enam nende nimede eestistamise kavad. Kogu asulanimede eestistamise kavadele tõmbas kriipsu peale 1940. aasta, siiski
saldot, mida bilansis kajastatakse hoopis lühiajaliste kohustuste all. Põhivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema aja jooksul (tavaliselt rohkem kui üks aasta). Põhivara liikideks on: · materiaalne põhivara (seadmed, hooned, masinad, maa); · immateriaalne põhivara (litsentsid, patendid, autoriõigused, programmid); · firmaväärtus. Pikaajaliste investeeringute hulka kuuluvad teiste ettevõtete aktsiad ja väärtpaberid, mida ei kavatseta müüa lähema aja jooksul. Loogika järgi kuuluvad pikaajalised investeeringud ka immateriaalse vara hulka. Firmaväärtust (goodwill) nimetatakse tihti kõige " immateriaalsemaks" immateriaalsest põhivarast. Firmaväärtuse unikaalsus seisneb selles, et ta ei eksisteeri eraldivõetuna, teda saab identifitseerida ainult koos ettevõttega. Kui üks ettevõte omandab teise, võib soetusmaksumus olla suurem kui ostetud ettevõtte netoaktivate turuväärtus
saldot, mida bilansis kajastatakse hoopis lühiajaliste kohustuste all. Põhivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema aja jooksul (tavaliselt rohkem kui üks aasta). Põhivara liikideks on: · materiaalne põhivara (seadmed, hooned, masinad, maa); · immateriaalne põhivara (litsentsid, patendid, autoriõigused, programmid); · firmaväärtus. Pikaajaliste investeeringute hulka kuuluvad teiste ettevõtete aktsiad ja väärtpaberid, mida ei kavatseta müüa lähema aja jooksul. Loogika järgi kuuluvad pikaajalised investeeringud ka immateriaalse vara hulka. Firmaväärtust (goodwill) nimetatakse tihti kõige " immateriaalsemaks" immateriaalsest põhivarast. Firmaväärtuse unikaalsus seisneb selles, et ta ei eksisteeri eraldivõetuna, teda saab identifitseerida ainult koos ettevõttega. Kui üks ettevõte omandab teise, võib soetusmaksumus olla suurem kui ostetud ettevõtte netoaktivate turuväärtus
saldot, mida bilansis kajastatakse hoopis lühiajaliste kohustuste all. Põhivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema aja jooksul (tavaliselt rohkem kui üks aasta). Põhivara liikideks on: · materiaalne põhivara (seadmed, hooned, masinad, maa); · immateriaalne põhivara (litsentsid, patendid, autoriõigused, programmid); · firmaväärtus. Pikaajaliste investeeringute hulka kuuluvad teiste ettevõtete aktsiad ja väärtpaberid, mida ei kavatseta müüa lähema aja jooksul. Loogika järgi kuuluvad pikaajalised investeeringud ka immateriaalse vara hulka. Firmaväärtust (goodwill) nimetatakse tihti kõige " immateriaalsemaks" immateriaalsest põhivarast. Firmaväärtuse unikaalsus seisneb selles, et ta ei eksisteeri eraldivõetuna, teda saab identifitseerida ainult koos ettevõttega. Kui üks ettevõte omandab teise, võib soetusmaksumus olla suurem kui ostetud ettevõtte netoaktivate turuväärtus
Viimastel juhtudel kutsutakse neid ka operatiivseteks või jooksvateks kavadeks ja plaanideks. Joonis 15. Taktikaliste plaanide arendamine ja täideviimine (Alas, 2004) Tabel 2. Operatiivplaanid (Griffin, 1999, viidatud Alas, 2004 järgi) Plaanide liigid Kirjeldus Plaanid ühekordseks kasutuseks nendega plaanitakse ühekordne tegevus, mida tulevikus ei kavatseta korrata programm ühekordseks kasutamiseks mõeldud mitut tegevust haarav plaan projekt ühekordseks kasutamiseks mõeldud vähem kompleksne plaan Plaan korduvkasutuseks Kasutatakse sellise tegevuse planeerimiseks, mida on tulevikus tarvis pidevalt korrata
Noole A suunas. Noole B suunas. Noole C suunas, kui minu kõrval paremal sõidab auto. 2. Mis on kaitsliku (defensiivse) sõidu tunnus? Oma õiguse jäigast seisukohast loobumine. Eesoleva olukorra õige hindamine. Teiste liiklejate võimalike vigade arvestamine. 4. Kas tohite vasakpoolsel sõidurajal sõitvast autost paremalt möödudа? Ei. Jah. 6. Kas ringristmikule sõites tuleb näidata suunda, kui ei kavatseta muuta sõidurada? Jah. Ei. 10. Kuidas ületada ristmik? Pean andma teed trammile. Ületan ristmiku esimesena. Pean andma teed autole. 11. Te lähenete foori ja tõkkepuuga reguleeritud raudteeülesõidukohale. Punane tuli hakkab vilkuma,kuid tõkkepuu on veel üleval. Kuidas käitute? Jään seisma tõkkepuu ees. Ületan raudteeülesõidukoha, kui ühtegi rööbassõidukit näha ei ole. Sõidan edasi, kuni tõkkepuu on veel üleval. 12
Levinumad operatiivplaanid on toodud tabelis 4.2 Tabel 4.2. Levinumad operatiivplaanide liigid153 Plaan Kirjeldus Plaanid ühekordseks kasutamiseks: Nendega plaanitakse ühekordne tegevus, mida tulevikus ei kavatseta korrata - programm Ühekordseks kasutamiseks mõeldud mitmeid tegevusi haarav plaan 153 Alas, R. Juhtimise alused. Tallinn: Külim. 1997, lk. 46 - projekt Ühekordseks kasutamiseks mõeldud vähem kompleksne plaan
annaabi.ee 
