Tartu Kutsehariduskeskus Eestis tegutsevate kaubanduskettide iseloomustus Referaat Koostaja:Klaarika Leppik 2008 Sisukord lk 2 Sissejuhatus lk 3 ETK lk 4-7 Põlva Tarbjate Ühistu lk 8-10 Selver lk 11-14 Comarket lk 15 Rimi ja säästumarket lk 16 Prisma Peremarket lk 17-20 Maxima lk 21-22 Ektoni hulgikaubandus lk 23
1.Põllumajandus-majandusharu, mis hõlmab kõiki põllumajandustoodangu tootmisega tegelevaid ja neid põllumajandussaaduste esmatöötlemisel otseselt teenindavaid majandusüksusi Vegetatsiooniperiood-aeg, mil taimed intensiivselt kasvavad, arenevad ja paljunevad Roheline revolutsioon-üritus parandada maailma toitlusolusid, suurendades peamiselt Lõuna riikide teraviljatoodangut Põllumajanduspoliitika-põllumajanduse arendamine tasakaalus ülejäänud majandusega Talu-maal elavata inimeste traditsiooniline elukorraldusüksus ja põllumajanduslik tootmisüksus Ühistu-vähemalt kolme isiku asutatud ning nende juhitav ja kontrollitav eraõiguslik juriidiline organisatsioon, mille eesmärk on toetada liikmeid nende ühistegevuses või osutada neile teenuseid 2.Põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad looduslikud tegurid, majanduslikud tegurid, tehnika ja tehnoloogia tase 3.(lk 16) 4. Talu-maal elavata inimeste traditsiooniline elukorraldusüksus ja põllum...
PEAMISTE PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TOOTMISE ja TÖÖTLEMISE GEOGRAAFIA Taimekasvatuse geograafia Pool maakera põllumaast (0,7 mld ha) teravilja all Tähtsamad teraviljad : RIIS, NISU, MAIS NISU ja RIISI kogusaak maailmas võrdne Suurimad RIISI tootjad: HIINA (200 mlnt/a) ja INDIA (150mlnt/a) Suurimad NISU tootjad: HIINA, INDIA, USA, PRANSUSMAA, VENEMAA Suurimad MAISI kasvatajad : USA (44% ), HIINA (18%) Taimekasvatuse geograafia RUKIS hõlmab vaid 3% nisu toodangust (VENEMAA, SAKSAMAA, POOLA) Põhja riigid tarbivad ¾ maailma teraviljast 2/3 tarbitavatest rasvadest saadakse taimedest Suurim SOJA tootja USA (üle poole) Suurim ARAHIISI tootja INDIA Suurim OLIIVI tootja ITAALIA Taimekasvatuse geograafia Söödakultuure kasvatakse peamiselt PÕHJA riikides KARTULIT kasvatakse peamiselt EUROOPAS ja AASIAS KIUDKULTUURE viljeletakse peamiselt AASIAS (HIINA, INDIA), ka USAs, BRASIILIAS Peamine...
Üleilmastumine tekitab maailmas kloonlinnasid Neeme Raud (Postimees, 08.09.2004) Kaupluse ja restoranikettide pealetung on hävitamas kohalikku eripära ja muutmas maailma linnu üksteisele üha sarnasemateks kloonideks. Lisaks tähendab rahvusvahelise suuräri pealetung ühed poed, ühed filmid, üks söök, üks muusika ka eri rahvusest inimeste tarbimisharjumuste üha sarnasemaks muutumist ning kohalike majanduste vaesumist. Ühendriikides on üheülbalise tarbimise võrdkujuks saanud maailma suurim kauplusekett WalMart. Iga uus äärelinnas kerkiv megakaubamajakarp tähendab linna keskuses olevate väikepoodide jaoks hingekella löömist. Tarbijale on suures soodusmarketis ostude tegemine kahtlemata lihtsam kõik vajaliku saab ühe katuse alt kätte ning sageli erakordselt soodsa hinnaga. Mugavuse enda hinnaks on aga kohaliku omapära kadum...
majanduskliima tõttu. Teiseks oluliseks teguriks on infotehnoloogia kiire areng, mis on märgatavalt lihtsamaks ja intensiivsemaks muutnud suhtlemise erinevate maade ja rahvaste vahel ülemaailmse arvutivõrgu ehk Interneti kaudu. Siiski võivad globaliseerumisega kaasneda ka mitmed probleemid, millest tuntavamad on arenguvahede suurenemine eri maade vahel ja kultuurilised vastuolud. Eestiski on märgata kohalikul turul välismaiste tootjate ja kaubanduskettide pealetungi, mille tagajärjel on välja tõrjutud mitmed väiksemad kodumaised ettevõtted. Majanduse globaliseerumine ja selle mõju riikidele Maailmas toimib üha laiemalt globaalne majandus ja globaalne turg: kapital, tööturg, tarbekaupade tootmine, toormega varustamine ja juhtimissüsteemid on saanud rahvusvaheliseks. Globaliseerumine tähendab eelkõige maailma riikide ja regioonide vaheliste kontaktide ning kaubavahetuse ja inimeste liikumise kasvu. Globaliseerumise
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja Kaubanduse osakond Emmi Ojala EESTIS TEGUTSEVAD KAUBANDUSKETID Iseseisevtöö Juhendaja Sirje Mets Tartu 2010 SISSEJUHATUS Minu töö eesmärk oli uurida Eestis tegutsevate kaubanduskettide iseloomustusi ja pakutavaid teenuseid ning tooteid. Üritasin teha piisavalt lühikese, kuid vajaliku informatsiooniga kokkuvõtte. Tööd koostades kasutasin enamasti kaupluste ametlike kodulehekülgi. 1. SELVER AS Selver on Eestis tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte, registreeritud kaubamärk, mis kuulub AS-le A-Selver. 1.1
mõlema puhul üheks oluliseimaks eeliseks. Mastaabiefektist saab rääkida konkureerides erinevate nissijäätiseid tootvate ettevõtetega, kuid maailma mõistes mingisugust erilist mastaabiefekti siin siiski ei ole. Unilever suudab kindlasti märksa odavamalt kordades tegutseda. Samas kuna jäätiseturg on väga lokaalne just tarbijate maitseeelistuste erinemise tõttu, siis seetõttu on ka Balbiino ja Premia turul alles. Ohtlikuks on eriti viimase viie aastaga saanud suurte kaubanduskettide surve toodangut private label-i all toota. Seda on tehtud ja tehakse ka edaspidi mõlema ettevõtte poolt eelkõige tootmisvõimsuste efektiivsemaks kasutamiseks, kuid kindlasti ka kohati kaubanduskettide surve tõttu. Tihti loodetakse, et nii saab siseneda uutele välisturgudele, kuid jällegi tarbijate eelistused on väga erinevad ning lõpuks jääb see toodang ikkagi ettevõtete endi brändidega konkureerima. Väga oluline mõlemale ettevõttele on ka erinevate uuendustega kaasas käimine
ei jõudnudki. Kauplustes olid defitsiitsete kaupade müügil tihti pikad järjekorrad, inimesed ostsid niipalju kui võimalik, sest kunagi ei teadnud ette, mida millal vaja võis minna. Defitsiitide hulka kuulusid suitsuvorst, viinerid, mandariinid, kommikarbid, naiste sukkpüksid, autokummid jne. 1980.-90. aastatel jagati kaubatalonge. 29. Millal hoogustus kaubanduse ja kaubanduskettide areng Eestis? Alates 1990. aastast hoogustus Eestis kaasaegsete kaubandusettevõtete areng.
Nii piibelliku kui ka luterliku teoloogia keskmeks on armastus ligimese vastu, mis hõlmab ka tulevasi põlvi kui meie ligimesi. Minu (Tornimäe Neitsi Maarja Kaitsmise kirik Saaremaal) koguduse liikmetel tundub siiski säilinud olevat traditsioon õige looduslähedase eluviisi osas, kuna elatakse maal, kõik inimesed siin tahavad ja harivad põldu vähemalt oma tarbeks, säilinud mingis osas külakogukondlik kord, mis on naabrit ja maa vajadusi arvestav. Siin ei olda niiväga kaubanduskettide kolmekordselt röövpakendatud toidu lõa otsas (omakasvatatud toit on garanteeritud, kuna on maa, kuhu külvata ja ka traditsioon, kuidas seda teha ei ole siin olnud läbi lõigatud ). Nils Gregerson pakkunud välja mõiste ’’süvainkarnatsioon’’(deep inkarnatsioon), mis peaks tähistam Jumala radikaalset inkarnatsiooni kogu mateerias. Inkarnatsioonilises ja sakramentaalses teoloogias väidetakse , et jumal on kohal tervenisti igas seemneivas. Kristus on kohal kõigis
mitmekesisus, ilmumine ei ole regulaarne, puudub avalik juurdepääs sisu toimetamisele ning ei pruugi olla kättesaadav kõigile. Ajakirjalaadseteks väljaanneteks loetakse ka neid, mis ilmuvad alla 2 korra aastas. Siia alla kuuluvad ametlikud väljaanded, näiteks Riigi Teataja ja andmed erinevate institutsioonide tegevuse kohta, näiteks Eesti Panga väljaanne. Infobülletäänide hulka kuuluvad näiteks Eesti Panga Bülletään. Samuti kuuluvad ajakirjalaadsete väljaannete hulka erinevate kaubanduskettide kliendilehed, mis saadetakse inimestele tasuta. Ristsõna – ja koomiksiajakirjad on erinevatele vanusegruppidele ning ka vene keeles, näiteks Miki Hiir ja Ripsik. Aastaraamatud võtavad kokku organisatsiooni või valdkonna arengu. Ebaregulaarsete väljaannete puhul pole teada, kas ja millal ilmub järgmine number. Tutvustavates prospektides ja buklettides sisaldub peamiselt turistidele suunatud informatsioon (Kõuts ja Vihalemm, 2004).
inimestevahelised suhted, perekonnad. Sel põhjusel jäävad lapsedki kas üksikvanema kasvatada või hoopis sündimata. Inimesed on madalatest sissetulekutest ja suurtest väljaminkutest tingituna hakanud rohkem mõtlema kokkuhoiu ja toimetuleku peale. Tekkinud on nn. sokiseisund. Kui mõned aastad tagasi oli palju võimalusi (eriti tänu pankadele)heaks äraelamiseks, siis nüüd ollakse olukorras, kus ei jõuta oma kohustustega hakkama saada. Seda on näha ka kaubanduskettide sooduskampaaniatest, kus poole odavama kohvipaki või kana pärast oleks nagu kodusõda lahti läinud. Järsku ollakse nägema hakatud oma rahakoti tõelist seisu, mis peegeldub väga hästi minu arvates näiteks kaubanduses müüdavate toodete etikettidelt. Asi on ikka nii hull juba, et vorstist enam naljalt liha ei leiagi. Laste saamise soovid on jäänud tahaplaanile ja asendunud pangalaenude pärast välisriikides tööd rügavate kodanikega. Just toimetulek on
Vastavalt langevad ka kasumid kaubamärk nimi, sümbol, kujundus või nende kombinatsioon ja selle põhifunktsiooniks on eristada ühe firma tooteid teistest samaliigilistest kollektiivkaubamärk kaubamärgi eriliik, mida rakendatakse päritolumärgina (nt Champagne vahuveinidel), kvaliteedimärgina, ökomärgina (der Grünepunkt) ning kaubanduskettide kaubamärgina (Interflora) tootemark kaubamärk, millele (nt reklaami abil) on tekitatud lisaväärtusi (n maine) ning seega on välja kujundatud tarbija teadvuses eksisteeriv margitootega seotud hoiakute kompleks margitruudus eksisteerib, kui tarbijad on absoluutselt lojaalsed antud margile TURUNDUSSÕNARAAMAT 1LOG(e)g, Mairo Küünarpuu
Peremarketi kaudu. Me loodame, et aastal 2013 laineb huvi selle vastu aktiivselt ning et alguse saaksid veel mitmed sarnased projektid, kus pakutakse ekspressteenust. Suured kaubandusketid ei ole muutusteks valmis, kuid lisateenus on tarbijatele kui ka ettevõttele kasulikud. Turustamise peamisteks probleemideks on hetkel üks ainuke ,,Drive-in", kaupade hoiustamistingimused ja hetkeline paiknemine ühes poes üle Eesti, mis takistavad müüki. Samuti on kaubanduskettide lepingutingimused sageli meie jaoks üsna karmid. Tootjatele on probleemiks ka teabe vähesus sobilike nõuete kohta.
Põllumajandus Toiduainetetööstus Põllumajandus ..hõlmab kõiki põllu- majandussaadusi tootvaid majandusüksuseid ja ettevõtteid, mis aitavad saadusi esmaselt töödelda (nt. talud) Põllumajanduseks nimetatakse maakeskkonnas arendatavaid tootmisharusid Põllumajandus I- sed paiksed põllud tekkisid 10 000 a. tagasi Ees-Aasias 6000 a. tagasi Hiinas 5200a. tagasi Kesk- Ameerikas Fertile Crescent area I-sed kodustatud põllukultuurid nisu, oder, lääts, lina hernes (kikerhernes, kukerhernes) PÕLLUMAJANDUSE ISEÄRASUSED • SÕLTUB SUURESTI LOODUSLIKEST TEGURITEST: • KLIIMA • MULLASTIK • RELJEEF • RASKE PROGNOOSIDA SAAKI JA KASUMIT • PIKK TOOTMISPERIOOD – INVESTEERINGUTE JA KASUMI VAHEL ON SUUR AJAVAHE • SUUR TOOTMISPIND – KEERULINE KONTROLLIDA TOOTMISPROTSESSI MAARESSURSID MAAKERA PINDALA ON 510 MILJ. KM ², SELLEST ON MAISMAAD 149 MILJ. KM...
esmapilgul mitte nähtaval olevad komponendid. Näiteks XM komponendid on tarbija jaoks tundmatu tootja poolt valmistatud ning Merida omades suurt läbirääkimisvõimu võib oma tootmistsükli jooksul selle tootja iga hetk välja vahetada. Selline vahetus ei muuda kliendi jaoks jalgratta usaldusväärsust ega turuväärtust, kuna komponentidele lisatakse Merida kontrollitav kaubamärgi tunnus. Võrdluseks võib tuua kaubanduskettide Privat-label tooted, kus toimib sama mehhanism. Kokkuvõtteks on jalgrataste tarneahela läbirääkimisvõim on jaotunud komponentide tootjate Shimano ja SRAM ning suurte jalgrattatehaste nagu Merida ja Giant vahel. Kuna Merida on Shimanole suurklient, siis on läbirääkimisvõim kindlasti jagatud mõlema osapoole vahel. Usutavasti ei sooviks ettevõte suurklienti kaotada, eriti kuna jalgrataste arendustöös tehakse koostööd. Samas kuna brändi nimi on oluline ainult osade
Eesti kaubanduse arengus toimus väga palju muutuseid seoses Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega ja uue Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega. Referaadis uurime ja toome välja, millised muutused toimusid kaubanduse arengus antud ajavahemikul 1990-2014. Eesti kaubanduses toimus suur langus, millele järgnes suur tõus. Erastamisreform muutis kaubandust täielikult. Suurem tarbimisvajadus tingis ka suurema kaubanduskettide arengu ja e-kaubanduse arengut. Uurime mis põhjustas nii ulatuslikud muudatused ja kuidas langus ning tõus mõjutas Eesti kaubandust. Referaadi allikad pärinevad kõik internetist. Kasutatud on infot Statistikaameti leheküljelt, interneti entsüklopeediast Estonica ja e-õppe leheküljelt. 1 LÄÄNE SISSETUNG Üheksakümnendate aastate alguses algas riiklike kaupluste kiire erastamine, mis tähistas erastamisreformi algust. Aastaga oli juba 20 % jaekaubanduse ettevõtetest eraomanduses.
Variante leidubki ainult kaks: esimene on kahjulik eelarvele ja teine tervisele. Samas ei saa milleski süüdistada piirikaubandust korraldavaid ettevõtjaid, kes näevad piirikaubanduses kuldvasikat. Poliitilist viga tuleks tunnistada kasvõi sellepärast, et mitte teha edaspidi lühiajalist kasu silmas pidades tähtsaid otsuseid, millel puudub mõjuanalüüs. Asjaolud, mida saanuks arvestada, on lihtsad ja inimlikud ning erilist makromajanduslikku kõrgpilotaazi polegi vaja. Kasvõi kaubanduskettide sooduskampaaniaid jälgides nähtub, et tegus eesti inimene ei pelga väiksemagi kokkuhoiu terendades ära logistilisi ebamugavusi, isegi kui tegelikult jäädakse miinusesse. Mida siis veel arvata kindla peale minekust kaubagruppide puhul, mis teisel pool piiri on kaks korda odavamad, ning üleveo niigi liberaalsete reeglite jõustamiseks pole riigil ressurssi. Inimeste terviseteadlikkuse paranedes on alkoholitarbimine elaniku kohta
Kodumaise toote puhul on lihtsam uurida sihtgruppide eelistusi ja neid täita 3. Toode on tunnistatud kõige riidesõbralikumaks pesupulbriks 4. Keskkonnasäästlikkus- ja sõbralikkus 5. Toode kuulub tarbekaupade alla- on vajalik igale perele 6. Toode on saadaval enamustes kaupluses- toote kättesaadavus. 7. Teavituskampaania "pese säästvalt"- õpetab ja suunab inimesi keskkonnasäästlikkusele 8. Suur osa toodetest 11 tehakse juba kaubanduskettide tellimisel ja nende endi kaubamägi alla- hea turunduvõrgustik. 9. Tegemist on tootega, mis on kohandatud vastavalt meie karedale veele. 10. Heategevusprojekt Pelgulinna sünnitusmajaga. 11. Mayeri "sensitive" omab Eesti Ämmaemandate Ühingu ja eesti Allergia Liidu heakskiitu ja soovitust. 12. Kindel visioon turundusest- peamiselt pannakse rõhku poereklaamidele. Toote ja kommunikatsiooni nõrgad küljed: 1. Toote liialt lihtne ja silmatorkamatu
Kaubamärkide liigid: tootja kaubamärgid- on antud valmistaja poolt ja see aitab tooteid turul identifitseerida. Tootja tagab kontrolli, garantii ja info. müüja kaubamärgid- kaubamärki rakendavad ja kontrollivad vahendajad (hulgi- ja jaekaubandusettevõtted). Sellisel juhul ei ole otseselt võimalik tootjat tuvastada. Kollektiivkaubamärk kaubamärgi eriliik, mida rakendatakse päritolumärgina, kvaliteedimärgina, ökomärgina ja kaubanduskettide märgina. Bränd on lubadusemärk, mis sisaldab ratsionaalseid ja emotsionaalseid lubadusi. Bränd on see, mida tarbija ostab. Brändil on kolm olulist osa: brändi nimi, logo ja slogan. Brändi nimi peab olema teistest eristuv, kergesti meeldejääv ning kirjeldama toote kuuluvust. Brändi logo on nime visuaalne lahendus. Toote vajadus: toodet on vaja, et pakkuda tarbijale kogemusi, elamusi, rahulolu või kasu. Margistrateegiad: 1) Tooteseeria laiendamine(olemasolevad marginimed laiendatakse
Kaubamärk saab õiguskaitse registrisse kandmisega ja seda kasutatakse tootel, pakendil, äridokumendil, reklaamis jm. Kaubamärk võib olla: a. tootja kaubamärk – so. antud valmistajafirma poolt ja aitab tooteid turul eristada; b. müüja kaubamärk – seda kasutavad vahendajad, hulgi- ja jaekaubandusfirmad; c. kollektiivkaubamärk – so. kaubamärgi eriliik, mida kasutatakse päritolumärgina (nt Champagne vahuveinidel), kvaliteedimärgina, ökomärgina (der Grünepunkt) ning kaubanduskettide kaubamärgina (Interflora). Kaubamärgita toote müümisel viidatakse sellele, mida toode sisaldab. Toote kvaliteet ja hind on madalam, pakend lihtne ja reklaami ei tehta. Nimi on kaubamärgi keeleline tunnus, osa kaubamärgist, mida saab suuliselt väljendada: tähed, sõnad, numbrid (McDonald`s, Coke). Märk on kaubamärgi graafiline tunnus: sümbol, nime kirjaviis, kujundus, värvikombinatsioon (Coca-Cola eriline kirjapilt). 13.Brändi mudelid Brändi mudelid jaotatakse kolmeks: 1
Kaubamärk saab õiguskaitse registrisse kandmisega ja seda kasutatakse tootel, pakendil, äridokumendil, reklaamis jm. Kaubamärk võib olla: a. tootja kaubamärk so. antud valmistajafirma poolt ja aitab tooteid turul eristada; b. müüja kaubamärk seda kasutavad vahendajad, hulgi- ja jaekaubandusfirmad; c. kollektiivkaubamärk so. kaubamärgi eriliik, mida kasutatakse päritolumärgina (nt Champagne vahuveinidel), kvaliteedimärgina, ökomärgina (der Grünepunkt) ning kaubanduskettide kaubamärgina (Interflora). Kaubamärgita toote müümisel viidatakse sellele, mida toode sisaldab. Toote kvaliteet ja hind on madalam, pakend lihtne ja reklaami ei tehta. Nimi on kaubamärgi keeleline tunnus, osa kaubamärgist, mida saab suuliselt väljendada: tähed, sõnad, numbrid (McDonald`s, Coke). Märk on kaubamärgi graafiline tunnus: sümbol, nime kirjaviis, kujundus, värvikombinatsioon (Coca-Cola eriline kirjapilt). 13.Brändi mudelid Brändi mudelid jaotatakse kolmeks: 1
Kilekotist saab sangadega saatan 23.01.2008 00:01 Nils Niitra, Tartu Postimees Sellal kui nii hiinlased kui ka londonlased piiravad või lausa keelavad kilekottide kasutamist, ei ole kilekotiepideemia ohjeldamist Eestis tõsiselt arutanud isegi mitte keskkonnaaktivistid. Ainuüksi Tartu Tarbijate Kooperatiiv müüs läinud aastal oma klientidele üle 1,2 miljoni plastkilekoti. Kui lisada sellele kõigi teiste siin tegutsevate kaubanduskettide omad ja tasuta jagatavad õhukesed kilekotid, tarbivad tartumaalased igal aastal kümneid miljoneid kilekotte. Ehkki Tartu Tarbijate Kooperatiivi juhatuse esimehe Tarmo Pungeri kinnitusel on kasvanud nende kundede osa, kes eelistavad osta kassast kaasa paberkoti, laiutab turul kile. Kilekott, mis oli veel 1980. aastatel vaat et luksuskaup, kujutab endast praegu keskkonnasaasta. Vaid väike osa kaupluste klientidest kasutab üht ja sama kilekotti poeskäikudel korduvalt.
Klientide identifitseerimine on hädavajalik CRM'i kavandamisel, seega peaks see tegevus saama osaks ettevõtte igapäevasest tööst. Alati tuleb juurde uusi kliente, kelle vajadused ja soovid on veel teadmata ning välistatud ei ole ka olemasoleva klientuuri profiilide muutmine. Kliendiinfo kogumine ei ole lihtne ülesanne, eriti kui tegemist on suurettevõttega. Iga kliendikontakti korral tuleb paluda kliendilt võimalust tema andmete täpsustamiseks. Suuremate kaubanduskettide puhul on üheks lahenduseks kliendikaardi kasutuselevõtmine. Kaardi taotlemisel peab klient ära täitma põhjalikku ankeedi, mis võimaldab korraga palju infot saada. Tavapärased kliendikaardiga seotud lojaalsusprogrammid püüavad klienti ettevõtte küljes kinni hoida, tehes regulaarselt erinevaid soodustusi. Selline käitumine lojaalsust ei suurenda, kuid andmete kogumiseks on see hea võimalus. Kliendilt tööalase või isikliku informatsiooni küsimine võib tekitada delikaatse
Kaubamärk võib olla: a. tootja kaubamärk – so. antud valmistajafirma poolt ja aitab tooteid turul eristada; b. müüja kaubamärk – seda kasutavad vahendajad, hulgi- ja jaekaubandusfirmad; c. kollektiivkaubamärk – so. kaubamärgi eriliik, mida kasutatakse päritolumärgina (nt Champagne vahuveinidel), kvaliteedimärgina, ökomärgina (der Grünepunkt) ning kaubanduskettide kaubamärgina (Interflora). Kaubamärgita toote müümisel viidatakse sellele, mida toode sisaldab. Toote kvaliteet ja hind on madalam, pakend lihtne ja reklaami ei tehta. Nimi on kaubamärgi keeleline tunnus, osa kaubamärgist, mida saab suuliselt väljendada: tähed, sõnad, numbrid (McDonald`s, Coke). Märk on kaubamärgi graafiline tunnus: sümbol, nime kirjaviis, kujundus, värvikombinatsioon (Coca-Cola eriline kirjapilt).
tooteid turul identifitseerida. Selle usaldus luuakse kvaliteedikontrolli, garantii ja informatsiooniga. Müüja kaubamärki rakendavad ja kontrollivad vahendajad, hulgi- ja jaekaubandusfirmad. Selline markeering ei võimalda tootjat tuvastada. Kollektiivkaubamärk on kaubamärgi eriliik, mida rakendatakse päritolumärgina (nt Champagne vahuveinidel), kvaliteedimärgina, ökomärgina (der Grünepunkt) ning kaubanduskettide kaubamärgina (Interflora). Kollektiivkaubamärgi kasutamiseks õigustatud ühenduste ja isikute ring on suhteliselt lai ning hõlpsasti muudetav. Kaubamärgita toodete müümisel osutatakse üksnes sellele, mida toode sisaldab. Selliste toodete kvaliteet ja hind on üldiselt madalam ning neid pakutakse lihtsas pakendis ilma reklaamita. Kaubamärgiseadus jõustus 1. oktoobril 1992. a. Seadus kehtestab nõuded kaubamärkidele ja nende registreerimise tingimused.
annaabi.ee 
