Asub Lõuna-Eestis, Sealt läheb kaubatee ida poole Pskovi ja suunaga lõunasse Riiga. Seal on: · Laadimisplats Veetakse: · Metsamaterjali 8. Iseloomustage Tapa jaama kaubaveo mõttes · Veduridepoo · Vagunidepoo · Rongide koostamine 9. Kes esitab kliendile arve kaubaveoteenuse eest? (2) 1)Klient peab leidma endale ekspediitori Eesti Raudtee poolt antud valikutest. Ekspediitor teeb kliendile hinnapakkumise, raudteejaama kaubakontor võib teha eraldi hinnapakkumise oma riigi piires, kusjuures kohustus on valida kliendile lühim marsruut. Ekspediitori teenused valides tuleb sõlmida kaubaveo leping, kus sätestatakse teenuse eest maksmise tingumised. 2) Juhul kui klient ei kasutanud riigi piires ekspediitori teenuseid, esitab kliendile arve Eesti Raudteel toimunud veo eest kaubakontor, väljaspool riigipiiri toimunud vedude eest ekspediitor. 10
Gibraltari kaudu d) Hansakaubandus Põhja- ja Läänemerel: peamiseks kaubavahendajaks oli XII sajandil tekkinud Hansa Liit saksa kaupmeeste ühendus, hiljem kaubalinnade liit (alates XIV sajandist) tähtsaim linn oli Lübeck poliitiliseks organiks olid hansapäevad linnade esindajate kokkutulekud Lääne-Euroopasse toodi Venemaalt karusnahku, mett ja vaha, vastu aga viidi luksuskaupu, tekstiili ja soola Novgorodi loodi Hansa kaubakontor 5. Rahavahetajad ja pankurid a) Erinevate müntide hulk tingis nende vääringuid tundvate rahavahetajate järele b) Aja jooksul spetsialiseeruti raha laenamisele: raha laenati kaupmeestele kõrge protsendiga riskide tõttu (laevahukud, piraadid) õnnestunud kaubaretk tõi piisavalt tulu, et võlg kõrge protsendiga tagasi maksta
teatud määral ka linnriikidele. Kohalikud võimud olid tihti omavahel vastuolus. Samal ajal hakkas killustatud ja nõrgale Vana-Liivimaale järjest tugevamat survet avaldama naabruses asuv Ivan III karmikäelise valitsuse all võimsust koguv Moskva suurvürstiriik, mis huvitus kaubandusõigustest Läänemere piirkonnas. 148081 ja 15011502 tegid venelased Liivimaale rüüsteretki, 1494 suleti jõuga Hansa kaubakontor Novgorodis. 1557. aasta lõpus saadeti Liivimaa saatkond Moskvasse tsaari juurde. Esialgu tingiti maksu suuruse üle ja Ivan IV oli nõus teatud järeleandmisi tegema. Kui aga selgus, et saatkonnal raha Tartu maksu jaoks kaasas ei ole, lasi Ivan nad vangi heita. Sõjapidamise Liivimaa vastu oli ta otsustanud juba varem, sest asus kohe pärast saadikute vangistamist tegutsema. Saadikud jõudsid Liivimaale tagasi alles pärast sõja puhkemist.
Piiskopid otsivad liitlasi ordu vastu Saksa ordu eesmärk võidelda paganatega, kokkupõrked Pihkva ja Novgorodi linnvabariikidega Ordu rahvusvahline positsioon hakkab halvenema Kalmari unioon Taani, Rootsi, Norra, taani proovib sekkuda Liivimaa siseasjadesse Krevo unioon Leedu, Poola Nõuti ordu lahkumist läänemere piirkonnast, euroopale oht türklaste poolt Moskva hakkas ühendama vürstiriike, suleti Hansa liidu kaubakontor Novgorodis Olukord muutub pidevalt kriitilisemaks, sõlmitakse vaherahu venelastega 6 aastaks, pikendatakse pidevalt kuni Liivi sõjani Talupoegade jagunemine Adratalupojad arvukaim kiht, jõukus väga erinev, maa suurus 0.5-5 adramaad Üksjalgtalupojad koormised väiksemad kui adratalupoegadel, tavaliselt adratalupoegade pojad, kes asutasid oma väikese talu
Liidu tähtsaimaks keskuseks sai Lübeck ja poliitiliseks organikd linnade esindajate kokkutulek hansapäevad. Seal otsustati sõja ja rahu küsimusi, lahendati liikmete vahelisi tülisid jne. Hansakaupmehed toimetasid Lääne-Euroopasse Põhja- Venemaalt ja Skandinaavia maadest karusnahku, mett ja vaha, Skandinaaviast veel rauda ja Liivimaalt vilja. Venemaal kujunesid Hansal väga tihedad suhted Novgorodiga. Sidemete hõlbustamiseks rajati Novgorodi Hansa kaubakontor. Lääne-Euroopast Venemaale ja Põhja-Euroopasse veeti eelkõige luksuskaupu ja Flandria tekstiiltooteid ja soola. Pangad Kaubanduse areng suurendas nõudmist metallraha järele. Varakeskajal käibinud Frangi hõberaha ja araabia ning Bütsantsi müntide kõrvale tekkisid nüüd näiteks Firenze floriinid ja Veneetsia tukatid. Müntide hulk tingis tarviduse erinevaid vääringuid tundvate rahavahetajate järele
Ametlikult kontrollis linnu valitsev aadel, kuid tegelikkuses oli neil vähe sõnaõigust või tunnistasid nad ise Hansa Liidu sõltumatust ja privileege. 13. sajandil oli ka keisrivõim tänapäeva Saksamaa aladel üsna nõrk ja tänu sellele suutis Hansa Liit oma poliitilist ja majanduslikku võimu säilitada. Välismaal olid liidu tugipunktideks kaubakontorid, millest olulisemad asusid Novgorodis (Hansa Liidu Novgorodi kaubakontor), Londonis, Brugges ja Bergenis. Samal ajal polnud ükski nendest linnadest ise Hansa Liidu liige. Hulganisti oli ka väiksemaid kontoreid, nt Hansa Liidu Pihkva kaubakontor Pihkvas, Kaunases, Kopenhaagenis, Oslos ja koguni Venezias. Hansa Liit oli nii sõltumatu ja iseseisev, et Saksa keiser ei teinud mingeid katseidki liidu tegevust keelata, kuid ta ka ei toetanud seda mitte mingil moel. 1356. aasta Kuldbulla keelustas kõik
Ametlikult kontrollis linnu valitsev aadel, kuid tegelikkuses oli neil vähe sõnaõigust või tunnistasid nad ise Hansa Liidu sõltumatust ja privileege. 13. sajandil oli ka keisrivõim tänapäeva Saksamaa aladel üsna nõrk ja tänu sellele suutis Hansa Liit oma poliitilist ja majanduslikku võimu säilitada. Välismaal olid liidu tugipunktideks kaubakontorid, millest olulisemad asusid Novgorodis (Hansa Liidu Novgorodi kaubakontor), Londonis, Brugges ja Bergenis. Samal ajal polnud ükski nendest linnadest ise Hansa Liidu liige. Hulganisti oli ka väiksemaid kontoreid, nt Hansa Liidu Pihkva kaubakontor Pihkvas, Kaunases, Kopenhaagenis, Oslos ja koguni Venezias. Hansa Liit oli nii sõltumatu ja iseseisev, et Saksa keiser ei teinud mingeid katseidki liidu tegevust keelata, kuid ta ka ei toetanud seda mitte mingil moel. 1356. aasta Kuldbulla keelustas kõik
kuulus võim Liivi ordule, piiskoppidele, mõisnike-läänimeeste rüütelkondadele ja teatud määral ka linnadele. Kohalikud võimud olid tihti omavahel vastuolus. Samal ajal hakkas killustatud ja nõrgale Vana-Liivimaale järjest tugevamat survet avaldama naabruses asuv Ivan III karmikäelise valitsuse all võimsust koguv Moskva suurvürstiriik, mis huvitus kaubandusõigustest Läänemere piirkonnas. 148081 ja 15011502 tegid venelased Liivimaale rüüsteretki, 1494 suleti jõuga Hansa kaubakontor Novgorodis. Võimeka ordumeistri Wolter von Plettenbergi juhtimisel tegid orduväed 1502 vasturünnaku ning saavutasid Smolino järve ääres venelaste üle võidu ("Smolino ime"), mis tõi mõneks ajaks maale rahu, 1503. aastal sõlmitud lepet pikendati 1509., 1521., 1531. ja 1554. aastal. Rahutusi tekitasid aga Liivimaale 1525. aastal jõudnud reformatsiooni-ideed, mida toetasid linnad, kuid mitte ordu ja piiskopkonnad, mis jäid katoliiklikuks
Viis tugisammast. – Usutunnistus, Palvus 5x päevas, Almus, Paast ramadaanikuul, Palverännak Mekasse. Hansa Liit Põhja-Euroopa peamised kaubateed kulgesid Põhjamerel ja Läänemerel. Peamiseks kaubavahendajaks sai siin XII sajandil tekkinud Hansa liit. Alguses oli see saksa kaupmeeste ühendus, kuid muutus XIV sajandil kaubalinnade liiduks. Liidu tähtsaimaks keskuseks sai Lübeck ja poliitiliseks organiks linnade esindajate hansapäevad. Sidemete hõlbustamiseks rajati Novgorodi Hansa kaubakontor. Kaubeldi karusnaha, mee, vahaga, rauaga ja ka viljaga. I ristisõda 1096 - 1099 Islami ajaarvamise algus 622 Lääne-Rooma riigi lõpp 476 IV ristisõda 1201 - 1204 Karl Suur kroonitakse keisriks 800 Keskaja lõpp 1492 Frangi riiki valitseb Karl Suur 768 - 814 Keskaja algus 476 Jeruusalemma vallutamine 1099 Kõrgkeskaeg 11 - 13 saj Karl Suur kroonitakse keisriks 800 Riia linna asutamine 1201 843.a.- Verduni lahing 1119.a - Bologna ülikooli asutamine 1054 – Kiriku lõhe 1000.a
Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust. Rae võim oli väga suur, see sekkus ka kodanike isiklikku ellu (nt. pulmade suurus sõltus pruudi kaasavarast). Linnades olid gildid. Tähtsaim oli kaupmehi ühendav Suurgild. Veel oli Mustpeade Vennaskond. Käsitöölistel oli Väike gild. Käsitöölised koondusid ametialade järgi tsunftidesse. Igal tsunftil oli oma põhikiri ehk skraa. Kaubanduslikult olid Liivimaa linnad soodsa asendi tõttu soodsalt arenenud. Tähtsaim kaubakontor oli Novgorod 2. Kroonik Balthasar Russowi Liivimaa kroonika Russowi Liivimaa kroonika on Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja Balthasar Russowi poolt alamsaksakeeles kirjutatud kroonika, mis käsitleb Vana- Liivimaa ajalugu 12.sajandi Liivimaa vallutamisest kuni 1583. aastani, kirjeldades Liivi sõja eelset riigi siseolu, elulaadi ja sõjasündmusi. Pilet nr. 5 1. Vana-Liivimaa kiriklik korraldus
kuulus võim Liivi ordule, piiskoppidele, mõisnike-läänimeeste rüütelkondadele ja teatud määral ka linnadele. Kohalikud võimud olid tihti omavahel vastuolus. Samal ajal hakkas killustatud ja nõrgale Vana-Liivimaale järjest tugevamat survet avaldama naabruses asuv Ivan III karmikäelise valitsuse all võimsust koguv Moskva suurvürstiriik, mis huvitus kaubandusõigustest Läänemere piirkonnas. 148081 ja 15011502 tegid venelased Liivimaale rüüsteretki, 1494 suleti jõuga Hansa kaubakontor Novgorodis. Võimeka ordumeistri Wolter von Plettenbergi juhtimisel tegid orduväed 1502 vasturünnaku ning saavutasid Smolino järve ääres venelaste üle võidu ("Smolino ime"), mis tõi mõneks ajaks maale rahu, 1503. aastal sõlmitud lepet pikendati 1509., 1521., 1531. ja 1554. aastal. Rahutusi tekitasid aga Liivimaale 1525. aastal jõudnud reformatsiooni-ideed, mida toetasid linnad, kuid mitte ordu ja piiskopkonnad, mis jäid katoliiklikuks. 1554. aastal nõudis Ivan IV rahu pikendamise
2) omavahelisi tüliküsimusi Otsuste vastuvõtmiseks oli vaja kõigi kuuriate nõusolekut Tähtsaim otsus 1507.a. võtta talupoegadelt relvakandmisõigus Vana-Liivimaa riikide suhted naabritega XIV saj lõpul olukord keeruline 1) 1385.a. loodi Krevo unioon Poola ja Leedu liit 2) 1397. a. loodi Kalmari unioon Taani, Rootsi ja Norra ühendriik 3) XV saj hakkas tugevnema Moskva suurvürstiriik: -- allutati Novgorod - suleti Hansa kaubakontor - rajati Ivangorod Narva jõe kaldale Liivimaa ordumeister W.von Plettenberg hakkas koondama ühisjõudusid 1502.a võitsid Liivi ordu väed Moskva vägesid Smolino lahingus 1503.a. sõlmiti vaherahu, mida edaspidi kordi pikendati MAA-AADEL JA TALURAHVAS KESKAJAL Eesti asustus ja rahvastik Rahvastikuprotsessid Eestis XIII- XVI sajandini: 1. Rahvaarvu kasv: 1) XIII saj. 150000-180000 2) XVI saj. 250000-280000 2
hävitava löögi. Liivimaa orduharu side Preisi keskvalitsusega hakkas nõrgenema. 15.sajandil kujunesid Liivimaa suhted Leeduga aga heaks. 15.sajandi teisel poolel kerkis uus oht Liivimaale. Nimelt hakkasid Moskva vürstid endaga liitma uusi alasid. 1478.aastal allutasid moskvalased Novgorodi. 1481.aastal tundsin liivlased esimest Moskva, Novgorodi, Pihkva ühendatud vägede rüüstavat jõudu. 1492.aastal lasi Ivan III rajada otse vastu Narva ordulinnust Ivangorodi. 1494.aastal suleti Hansa kaubakontor Novgorodis, vangistati 48 saksa kaupmeest ning nende vara. Liivimaa meister Wolter von Plettenberg püüdis siseolusid ületada ja koguda kokku kõik, et astuda vastu venelastele. 1501.aastal sõlmisid liivlased ja leedukad liidu, et lüüa venelasi, mis ka õnnestus Smolina järve ääres. 1503.aastal sõlmiti 6 aastaks vaherahu, mida pikendati kuni Liivi sõja puhkemiseni. 5. Läänikorraldus Liivimaal. Pärast vallutusi kujunes Eestis läänikorraldus
enam, et Saksamaalt tulijate seas oli vähe naisi. Lisaks linnadele ehitati Eestis uute valitsejate poolt terve rida väiksemaid kivilinnuseid. VANA-LIIVIMAA SUHTED NAABRITEGA. Vana-Liivimaa põhivaen lasteks jäid Leedu, Novgorod ja Pihkva. Ordu ja kirikuvürstide välispoliitilised vallutushuvid läksid aga vastuollu Hansa huvidega. Viimane soovis kaubanduse edenemise nimel edasisi sõdu vältida ja lõi Novgorodiga koguni omamoodi liidusuhted. Novgorodis asus Hansa alaline kaubakontor, toimusid laadad jne. Hansa tähtsus suurenes eriti 14. sajandil. Teiseks suuremaid sõdu ärahoidvaks teguriks oli Kuldhord. Nii toimus 1268. aastal Saksa-Taani ja Vene vägede vahel verine Rakvere lahing, mis jäi viiki, kuid mille järel lahinguväli jäi venelastele. Aasta hiljem plaanitsesid sakslased-taanlased suuremat vasturetke, kuid loobusid sellest, sest Novgorodi saabus väike mongoli-tatari abisalk. Alles 1320-ndail aastail, mil Hordi haare juba
Preisimaa orduharu sai PoolaLeedult lahingus lüüa, pärast seda hakkas Liivimaa orduharu side Preisi omaga lõdvenema, see tõi kaasa muutusi. Leeduga kujunesid 15.saj heanaaberlikud suhted. 15.saj teisel poolel uus oht Vene vürstiriigid ühtseks. 1478. allutati Novgorodi venelaste poolt, seega Liivimaa idapiiri jõudude tasakaal hävis. 1481. vene ühendatud vägede rüüsteretk LõunaEestisse. 1492. lasi Ivan III rajada Ivangorodi. 1494. suleti Hansa kaubakontor Novgorodis Liivimaa meister Plettenberg püüdis sisevastuolusid ületada ja koondada jõud venelastele vastulöögi andmiseks. 1510. sõlmisid liivimaalased liidu Leeduga ja asusid Venemaa vastu sõtta võites järgmisel aastal Vene väed. 1503. sõlmiti venelastega vaherahu, mida pikendati korduvalt kuni 1558.aastani. Rahvas Asutus ja rahvastik Ühiskond oli agraarühiskond. Enamik rahvastiku moodustasid talupojad, teisi ühiskonna kihte (aadlike, vaimulike, kaupmehi ja
Algul oli see saksa kaupmeeste ühendus, kuid muutus XIV saj kaubateede liiduks. Liidu tähtsaim keskus oli Lübeck ja poliitiline organ linnade esindajate kokkutulekul-hansapäevad. Seal otsustati sõja ja rahu küsimusi, lahendati liikmete vahelisi tülisid jne. Hansakaupmehed toimetasid Lääne-Euroopasse Põhja-Venemaalt ja Skandinaaviast karusnahku, mett ja vaha, Skandinaaviast veel rauda ja Liivimaalt vilja. Venemaa ja Hansa suhete hõlbustamiseks rajati Novgorodi Hansa kaubakontor. Lääne-Euroopas Venemaale ja Põhja-Euroopasse veeti eelkõige luksuskaupu, Flandria tekstiilitooteid ja soola. 5.Ristiusk ja kirik Usudogmad- Sakramendid-Jumala armust oli usklikul võimalik osa saada ka kiriku õnnistavate toimingute e sakramentide kaudu. Nende hulka kuulusid ristimine, usukinnitus, armulaud, pihtimine, viimne võidumine enne surma, kiriklik laulatus ja vaimulike ametisse pühitsemine. Ilma
· Põhiohuks sai aga Venemaa, kus XV saj.ks oli kujunenud tugeva keskvõimuga Moskva vürstiriik eesotsas suurvürst IvanIII-ga. 1480. aastal ründas ordu Pihkvat, linna vallutada ei suudetud, 1481. aastal korraldasid venelased vasturetke Liivimaale, põletati maha Viljandi linn. Maa vallutamiseks puudus aga venelastel jõud ja 1481 sõlmiti 10 aastakse vaherahu. · 1492 rajas Ivan III Ivangorodi linnuse Narva jõe idakaldale, 1494 suleti Novgorodi kaubakontor ja sealsed saksa kaupmehed vangistati. · Wolter von Plettenberg 1494-1535 Liivi ordumeister soovis kaitsevõime tugevdamiseks ületada maa sisemisi lahkhelisid. 1501 tungis Plettenberg suure väega Venemaale, peale piiri ületamist kohtuti vene vägedega, kes peale väikest kokkupõrget põgenesid, meeste hulgas aga hakkasid levima nakkushaigused ja pöörduti kiiresti tagasi Eestisse.
· Põhiohuks sai aga Venemaa, kus XV saj.ks oli kujunenud tugeva keskvõimuga Moskva vürstiriik eesotsas suurvürst IvanIIIga. 1480. aastal ründas ordu Pihkvat, linna vallutada ei suudetud, 1481. aastal korraldasid venelased vasturetke Liivimaale, põletati maha Viljandi linn. Maa vallutamiseks puudus aga venelastel jõud ja 1481 sõlmiti 10 aastakse vaherahu. · 1492 rajas Ivan III Ivangorodi linnuse Narva jõe idakaldale, 1494 suleti Novgorodi kaubakontor ja sealsed saksa kaupmehed vangistati. · Wolter von Plettenberg 14941535 Liivi ordumeister soovis kaitsevõime tugevdamiseks ületada maa sisemisi lahkhelisid. 1501 tungis Plettenberg suure väega Venemaale, peale piiri ületamist kohtuti vene vägedega, kes peale väikest kokkupõrget põgenesid, meeste hulgas aga hakkasid levima nakkushaigused ja pöörduti kiiresti tagasi Eestisse.
kuulus võim Liivi ordule, piiskoppidele, mõisnike-läänimeeste rüütelkondadele ja teatud määral ka linnadele. Kohalikud võimud olid tihti omavahel vastuolus. Samal ajal hakkas killustatud ja nõrgale Vana-Liivimaale järjest tugevamat survet avaldama naabruses asuv Ivan III karmikäelise valitsuse all võimsust koguv Moskva suurvürstiriik, mis huvitus kaubandusõigustest Läänemere piirkonnas. 148081 ja 15011502 tegid venelased Liivimaale rüüsteretki, 1494 suleti jõuga Hansa kaubakontor Novgorodis. Võimeka ordumeistri Wolter von Plettenbergi juhtimisel tegid orduväed 1502 vasturünnaku ning saavutasid Smolino järve ääres venelaste üle võidu ("Smolino ime"), mis tõi mõneks ajaks maale rahu, 1503. aastal sõlmitud lepet pikendati 1509., 1521., 1531. ja 1554. aastal. Rahutusi tekitasid aga Liivimaale 1525. aastal jõudnud reformatsiooni-ideed, mida toetasid linnad, kuid mitte ordu ja piiskopkonnad, mis jäid katoliiklikuks. 1554
- reeglite keht. Kvaliteedile - hindade kindlaksmääramine - keelati toota neil, kes tsunfti ei kuulunud Gild suurkaupmeeste ühendus (suurgild), tsunftide ühendus Hansakaubandus 12. sajandil tekkis Hansa liit, millest kujunes peamine kaubavahendaja. Algul kaupmeeste ühendus, 14.saj. Aga kaubalinnade liit. Liidu keskuseks sai Lübeck ja poliitiliseks organiks hansapäevad, kus otsustati sõja ja rahu küsimusi, lahendati liikmetevahelisi tülisid jne. Novgorodis Hansa kaubakontor. Lääne-Euroopasse viidi mett, vaha ja karunahku, lisaks vilja ja rauda, Põhja- Euroopasse ja Venemaale aga luksuskaupu, tekstiilitooteid ja soola. Linnad. Eluolu ja kultuur Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid. Värsivormilised lühilood fabliood pilasid erinevaid inimtüüpe ja ühiskonnakihte. Sama laadi teadmata autori poolt kirjutatud prantsuse eepos
Hansakaubandus Põhja- ja Läänemerel: · Peamiseks kaubavahendajaks oli XII sajandil tekkinud Hansa Liit Saksa kaupmeeste ühendus, hiljem kaubalinnade liit (alates XIV sajandist). · Tähtsaim linn oli Lübeck. · Poliitiliseks organiks olid hansapäevad linnade esindajate kokkutulekud. · Lääne-Euroopasse toodi Venemaalt karusnahka, mett ja vaha, vastu aga viidi luksuskaupu, tekstiili ja soola. · Novgorodi loodi Hansa kaubakontor. 5. Rahavahetajad ja pankurid a. Erinevate müntide hulk tingis vajaduse nende vääringuid tundvate rahavahetajate järele. b. Aja jooksul spetsialiseeruti raha laenamisele: · Raha laenati kaupmeeste riskide tõttu (laevahukud, piraadid) kõrge protsendiga. · Õnnestunud kaubaretk tõi piisavalt tulu, et võlg tagasi maksta. Linnad Eluolu ja kultuur 1. Linnaelu ja traditsioonid a. Majad:
1481 sept Moskva suurvürst Joann III Novgorodis ja Pihkvas sõlmiti Liivimaaga 10 aastaks Liivim-l jätkusid isetülid Ordu,pp ja Riia vahel. 1492 suvel ehitavad venelased otse Narva ordulinnuse vastu jõe paremale kaldale Ivangorodi(Ivan III) 1493 uus vaherahu 10 aastaks Pärast Moskva ja Leedu suurvürsti Aleksandriga sõlmitud rahu- ja liidulepingut 1494 algul, muutus Moskva Hansa ja ka Liivim suhtes agressiivsemaks. 1494 nov vangistati Novgorodis Skskaupmehed, suleti sealne kaubakontor-se samm suunatud Hansa, eriti Liivim-eeskätt Trt, Tln-vastu. 1494 juulis Liivim om-ks Wolter von Plettenberg, püsis seal üle 40 aasta (-1535). Seadis ül- ks Vene hädaohu vastu valmistumise. 1501 Volmaris maapäeval otsustatakse sõlmida liit Leeduga ja alustada sõda Venemaaga. 17.juuni 1501 suri Poola kun, kelle asemele pretendeeris Leedu Aleksander, vend, kes nüüd Leedu huvid ja võitluse Venega tahaplaanile jättis. 26
Hansakaubandus Põhja- ja Läänemerel: Peamiseks kaubavahendajaks oli XII sajandil tekkinud Hansa Liit Saksa kaupmeeste ühendus, hiljem kaubalinnade liit (alates XIV sajandist). Tähtsaim linn oli Lübeck. Poliitiliseks organiks olid hansapäevad linnade esindajate kokkutulekud. Lääne-Euroopasse toodi Venemaalt karusnahka, mett ja vaha, vastu aga viidi luksuskaupu, tekstiili ja soola. Novgorodi loodi Hansa kaubakontor. Rahavahetajad ja pankurid Erinevate müntide hulk tingis vajaduse nende vääringuid tundvate rahavahetajate järele. Aja jooksul spetsialiseeruti raha laenamisele: Raha laenati kaupmeeste riskide tõttu (laevahukud, piraadid) kõrge protsendiga. Õnnestunud kaubaretk tõi piisavalt tulu, et võlg tagasi maksta. Linnad Eluolu ja kultuur Linnaelu ja traditsioonid Majad: Ümbruskonna aadlisuguvõsade uhked kindlustatud majad.
kaudu. Hansakaubandus Põhja- ja Läänemerel: Peamiseks kaubavahendajaks oli XII sajandil tekkinud Hansa Liit Saksa kaupmeeste ühendus, hiljem kaubalinnade liit (alates XIV sajandist). Tähtsaim linn oli Lübeck. Poliitiliseks organiks olid hansapäevad linnade esindajate kokkutulekud. Lääne-Euroopasse toodi Venemaalt karusnahka, mett ja vaha, vastu aga viidi luksuskaupu, tekstiili ja soola. Novgorodi loodi Hansa kaubakontor. Rahavahetajad ja pankurid Erinevate müntide hulk tingis vajaduse nende vääringuid tundvate rahavahetajate järele. Aja jooksul spetsialiseeruti raha laenamisele: Raha laenati kaupmeeste riskide tõttu (laevahukud, piraadid) kõrge protsendiga. Õnnestunud kaubaretk tõi piisavalt tulu, et võlg tagasi maksta. Linnad Eluolu ja kultuur Linnaelu ja traditsioonid Majad: Ümbruskonna aadlisuguvõsade uhked kindlustatud majad.
kaudu. Hansakaubandus Põhja- ja Läänemerel: Peamiseks kaubavahendajaks oli XII sajandil tekkinud Hansa Liit – Saksa kaupmeeste ühendus, hiljem kaubalinnade liit (alates XIV sajandist). Tähtsaim linn oli Lübeck. Poliitiliseks organiks olid hansapäevad – linnade esindajate kokkutulekud. Lääne-Euroopasse toodi Venemaalt karusnahka, mett ja vaha, vastu aga viidi luksuskaupu, tekstiili ja soola. Novgorodi loodi Hansa kaubakontor. Rahavahetajad ja pankurid Erinevate müntide hulk tingis vajaduse nende vääringuid tundvate rahavahetajate järele. Aja jooksul spetsialiseeruti raha laenamisele: Raha laenati kaupmeeste riskide tõttu (laevahukud, piraadid) kõrge protsendiga. Õnnestunud kaubaretk tõi piisavalt tulu, et võlg tagasi maksta. Linnad – Eluolu ja kultuur Linnaelu ja traditsioonid Majad: Ümbruskonna aadlisuguvõsade uhked kindlustatud majad.
Taani, Rootsi, Narva sõlmisid kokkuleppe ühisest välispoliitikast Venemaal hakkas Moskva ümber koonduma ühtne riik 1478. a liitis Ivan III Moskvaga Novgorodi ja 1480. a loetakse mongolitatari ike lõppenuks; algas Moskva kui VanaLiivimaa põhivastase tõus Lahingud venelastega: 1480. a ründas ordu Pihkvat, kuid ei vallutanud seda 1481. a oli venelaste vasturetk, millele järgnes kümneaastane vaherahu 1492. a ehitati Ivangorodi kindlus e Jaanilinn 1494. a suleti Novgorodis Hansa kaubakontor 1501. a tungis ordumeister Wolter von Plettenberg suure sõjaväega Venemaale, oli esialgu edukas, aga siis retk katkestati 1502. a toimus uus ordu (Plettenbergi) retk Venemaale, Smolino lahing, venelased pidid taanduma 1503. a sõlmiti Venemaaga vaherahu, mida pikendati pidevalt kuni Liivi sõjani 2.4 Talurahva olukorra muutumine Jüriöö ülestõusu järel Pärsiorjuse tunnused: sunnismaisus keeld vabalt elukutset valida talupoegade müümine maast lahus
Vene alasid hakatakse koguma Moskva vürsti võimu alla. Võitlus tatarlastega. Moskva vürstiriik hakkab koguma alasid, mis enne olid tatarlastel. Ivan III 1562-1565 ajal eriti agressiivne. Seda pol jätkab tema poeg Vassili III. Viib Venemaa kogumise lõpuni. Venemaa=Moskva. Liikumine Läänemere suunas. Pihkva ja Novgorod ei tahtnud Venemaale alluda. 1471 tungitakse Novgrodi. 1479 ametlikult Novgorod Moskva koosseisus. 1492 jõutakse Soome lahe kaldale. 1494 suletakse Novgorodis Hansa kaubakontor. 1510. 1514 Smolensk. Pihkva ja Novgrodi asemel on tulnud Venmaa. Liivimaalased hakkavad takistama läänemaalaste kontakte Venemaaga. Moskva riik oli liivimaalaste silmis arengust maha jäänud. Takistati käsitööliste minekut itta. 1548 Saksa- Rooma keiser Karl V andis loa, et mingi osa käsitöölistest võiks siiski Venemaale minna. Kogus kokku 125 spetsialisti. Tallinna raad suhtles Lübecki raega ja otsustasid spetsialistide tulekut boikoteerida
annaabi.ee 
