Venivus: 0,5-4% .Tugevus: .Hügroskoopsus: 12%. Temperatuuride mõju:Linast riiet võib triikida päris kõrgel termperatuuril,laguneb temperatuuril 260-320 °C.Pesemistemperatuur peaks olema alla 70 °C. Põlemine: Lina põlemine toimub analoogiliselt puuvilla põlemisega. Lina keemilised koostisosad: tselluloos 80% Lambavill- Villakiud on tekstiilkiududest kõige keerukama ehitusega.Villakarva kasvades moodustuvad erisugused kiukihid.Villarakke on kolme liiki: Katterakud,pärisrakud ja säsirakud. Venivus: 30-45%. Tugevus: 10.15 cN/tex. Hügroskoopsus: 14-19% Temperatuuride mõju:villaseid tooteid pressitakse temperatuuril 140-170 °C.Pesemistemperatuur on 40 °C. Põlemine: Vill on rasksüttiv,põelb aeglaselt,kustub leegist eemaldamisel,põlemisel levitab põlevate sulgede lõhna.Järele jääb must või hall rabe kera. Lambavilla keemilised koostisosad: Villakiud koosnevad peamiselt keratiinist.Villakius on
· Eesti veekogudes elab järvekäsn ja vooluvetes jõekäsn. 2 · Käsn ei sarnane välimuselt loomaga. · Käsnade keha meenutab karikat või silindrit. · Enamasti elavad käsnad tihedalt koos kolooniana, kus üksikuid loomi pole võimalik eristada. · Käsna kuju võib olla ka kerajas, varreline, põõsjas, munakujuline jne. Käsnad võivad kasvada kuni 1 meetri kõrguseks. 3 4 · Käsnade keha moodustavad kaelusviburrakud, katterakud, tugirakud, toitefunktsiooniga amööbotsüüdid, sugurakud ja poorid ehk avad. · Käsnade välimisel kihil on kattefunktsioon. · Süvamere käsnadele on iseloomulik ränidioksiidist skelett, mis on väga rabe. 5 · Tuntud süvamere liik on veenusekorv. 6 · Käsna keha pinnal on arvukad poorid. Nende kaudu pääseb vesi looma sisemuses olevatesse kanalitesse ning liigub heiteava kaudu välja. Kanalites asuvad väikesed kambrikesed, kus
Ehitus Käsnad on kõige lihtsama kehaehitusega hulkraksed loomad, kelle keha pole eristunud kudedeks. Käsn ei sarnane välimuselt loomaga. Käsnade keha meenutab karikat või silindrit. Enamasti elavad käsnad tihedalt koos kolooniana, kus üksikuid loomi pole võimalik eristada. Käsna kuju võib olla ka kerajas, varreline, põõsjas, munakujuline jne. Käsnad võivad kasvada kuni 1 meetri kõrguseks. Käsnade keha moodustavad kaelusviburrakud, katterakud, tugirakud, toitefunktsiooniga amööbotsüüdid, sugurakud ja arheotsüüdid. Käsnade välimisel kihil on kattefunktsioon. Üksikute rakkude koordineeritud tegevus praktiliselt puudub, sest puudub närvisüsteem. Süvamere käsnadele on iseloomulik ränidioksiidist skelett, mis on väga rabe. Tuntud süvamere liik on veenusekorv. Elupaik Käsnad elavad peamiselt soojades meredes. Magevetes on liike vähe. Eesti veekogudes elavad järvekäsn (seisuveekogudes) ja jõekäsn (vooluvetes)
põhirühma: peenvillalised, segatõulised ja karmivillalised. Kõige parema kvaliteediga on peenvillalistelt lammastelt saadud vill. Villa saadaPügamisel saadud toorvilla töödeldakse sorteeritakse, ropsitakse, pestakse ja kuivatataksekse lammaste pügamisel kevadel (ebaühtlase villaga lammastel veel ka sügisel) Villakiu ehitus Lambavillakarv ehk villakiud koosneb villarakkudest. Neid on kolme liiki: · villakiu välispinda katvad soomuselised katterakud (nende iseloomust oleneb kiu läige) · pärisrakud, mis moodustavad tüvikihi (määravad kiu tugevuse, venivuse, elastsuse, painduvuse, loodusliku värvuse ja pehmuse) · säsirakud (vähendab villakiudude soojusjuhtivust, aga ka tugevust). Lambavilla koosseisus võib olla mitmesuguseid villakarvu: · alusvill (kõige peenemad, pehme läikega kiud) · ogakiud (kõige pikemad ja jämedamad, tugeva läikega)
kudedeks. Välimuselt ei sarnane ta loomaga, tema keha meenutab karikat või silindrit. Enamasti elavad käsnad tihedalt koos kolooniana, kus üksikuid loomi pole võimalik eristada.(LISA 1) Käsna kuju võib olla ka kerajas, varreline, põõsjas, munakujuline jne. Võivad kasvada kuni meetri pikkuseks. Käsnade keha moodustavad kaelusviburrakud, katterakud, tugirakud, toitefunktsiooniga amööbotsüüdid, sugurakud ja arheotsüüdid. Käsnadel puudub närvisüsteem. (http://miksike.ee/docs/referaadid2006/kasnad_brita.htm) Elupaik Käsnad elavad tavaliselt soojades meredes, mageveekogudes on neid vähem. Üldiselt armastavad puhast vett. Kõige ilusamad isendid kasvavad seal kus on veevool kiire, sest seal on neile toidu kättesaamine kõige parem
Samuti on tähel- Normaalne juustekadu päevas on 50100 Kui soomusrakud on veidi ülestõstetud, muutuvad juuksed tuhmiks. Terves datud, et eri rahvuste esindajad hakkavad juuksekarva, samapalju juukseid hakkab ka hallinema erinevas vanuses, näiteks kasvama. juuksekarvas asuvad katterakud teine- Kaukaasia rahvustel muutuvad juuksed Juuste kaitse. Ära vali kõige kuumemat temperatuuri ning
Amülaas lõhustab polüsahhariidid disahhariidideks ja maltaas omakorda disahhariidid monosahhariidideks. Süljes olevad fermendid (amülaas, maltaas) saavad toimida ainult leeliselises keskkonnas. 11. Mao limaskesta sekreedid Epiteelkihi pindmine osa - lima eritus (kaitseb mao seina seedefermentide eest) Mao põhimiku pearakud - maomahla eritus (seedefermendid: pepsiin lõhustab valke, kümosiin piima kalgerdumiseks, lipaas rasvade lõhustamineks) Mao põhimiku katterakud - soolhappe eritus (et toit roiskuma ei läheks) 12. Milliste toitainete seedimist ei toimu maos? Miks? Süsivesikud, kuna neid lõhustavad fermendid ei saa toimida happelises keskkonnas 13. Mis on isumahl? Maomahla eritus, mis tekib reflektoorselt. Algab enne, kui toit makku jõuab, kutsub esile kesknärvisüsteemist tulev impulss. Näiteks toidu nägemisel, kui kõht on tühi, toidu lõhna tundmisel, nätsu närimisel jne
algab valkude ja lipiidide lõhustamine. Maomahl on happaline pH 0,9- 2,5, sisaldab soolhapet, pepsiine( lõhustavad valke), lipaasi( lipiide lõhustav) ja kümosiini ( oluline piimavalgu seedimiseks-> kalgerdumine) eritub ööpäevas 1,5-2 l. Mao limaskest on mitmekihiline, epiteelkiht:toodab lima, mis kaitseb maoseinu söövituse eest. Mao põhimiku pearakud eritavad maomahla( sisaldab seedeensüüme) ja katterakud eritavad soolhapet: 1) sisaldab rasvu lahustavaid enesüüme 2) teeb kahjustuks makku sattunud mikroorganismid(et ei tekiks roiskumist, temp. 40 C) 2) aktiveerib pepsinogeene, muutes need pepsiinideks ( valkude süntees) 3) soolhape mõjutab toidu üleminekut maost peensoolde, madal pH soodustab mao tühjenemist. Maos ei toimu süsivesikute seedimist, pH happeline( amülaas inaktiveerub). Isumahl- maomahla
Tallevill on lammaste villast pehmem ja peenem, kõige karedam on jääravill. Pügamisel saadud toorvilla töödeldakse sorteeritakse, ropsitakse, pestakse ja kuivatatakse. Toorvilla kvaliteet oleneb lamba tõust, elutingimustest ja sellest, milliselt kehaosalt on ta pügatud (väiksema väärtusega on pea, saba ja jalgade vill). Villakiu ehitus Lambavillakarv ehk villakiud koosneb villarakkudest. Neid on kolme liiki: · villakiu välispinda katvad soomuselised katterakud (nende iseloomust oleneb kiu läige) · pärisrakud, mis moodustavad tüvikihi (määravad kiu tugevuse, venivuse, elastsuse, painduvuse, loodusliku värvuse ja pehmuse) · säsirakud (vähendab villakiudude soojusjuhtivust, aga ka tugevust). Lambavilla koosseisus võib olla mitmesuguseid villakarvu: · alusvill (kõige peenemad, pehme läikega kiud) · ogakiud (kõige pikemad ja jämedamad, tugeva läikega)
vesinikkloriidist HCl, ensüümidest ja limast. Lima katab mao sisepindu ning kaitseb magu iseenda seedimisest. 77. Mao sein Katab serooskest Kolmekihiline lihaskest: piki-, ring- ja põikilihaskiht. Mao limaskest tekitab rohkesti pikisuunalisi jämedaid kurde, mis mao täitumisel kaovad. Limaskestas hulgaliselt näärmeid, milles kolme liiki rakke: ensüüme eritavad pearakud, HCl valmistavad katterakud ja lima (eilase maol ennast seedida) produtseerivad kõrvalrakud. 78. Maksa asend, sagarad, seondumus seedekanaliga Asetseb roidekaare all, valdavalt paremal, on keha suurim nääre (~1,5 kg), osaleb seedetalitluses (toodab sappi, mis omakorda muudab rasva tilkadeks). Sapp on neutraliseerija, mis neutraliseerib maost tulevat massi. Maks koosned neljast sagarast parem, vasak, ruut ja sabasagar. Sagarikud koosnevad näärmelistest
erinevate seedeensüümidega. Seedimine suuôônes. · Toidu maitseomaduste ja söödavuse määramine. · Toidu peenestamine · Toidu süljega niisutamine · Toidu seedimine süljefermentide toimel(amülaas, maltaas) Mao limaskesta sekreedid · Epiteelkihi pindmine osa- lima eritus · Mao põhimiku pearakud- maomahla eritus · Mao põhimiku katterakud- soolhappe eritus Milliste toitainete seedimist ei toimu maos? Miks? Maos ei toimu süsivesikute seedimist, sest maos on happeline keskkond, milles süsivesikud ei lahustu, lõhustu. Mis on isumahl? EHK REFLEKTOORNE FAAS ON MAOMAHLA SEKRETSIOONI ESIMESEKS FAASIKS, MILLELE JÄRGNEB KEEMILINE FAAS Mao sekretoorse talitluse faasid Reflektoorne faas, mille käigus tekivad isumahlad. Keemiline faas, kui toit on juba maos
ilmselt kogu seedetrakti otsast lõpuni, juhul kui allaneelatud ese pole eriti pikk või terveservaline. 1.4. Magu on seedekanali ülaosa reservuaarja toidu annustaja, mis lükkab toidumassi sobivates kogustes edasi peensoolde. Toitu töödeldakse enneedasi toimetamist. Magu mahutab umbes 1,5 liitrit toitu, kuid tühjana tõmbub üsna väikeseks. Maomahl on maolimaskest ja selle näärmete rakkude eritis. Ööpäevane kogus on 2-3 liitrit. Maomahlas on soolhapet, pepsiini ja lima. Katterakud eritavad sellesse ka süsivesikurikast valgulist ainet, mis seob B12-vitamiini ja on asendamatu selle hilisemal imendumisel peensoole lõpposast vereringesse. Maomahla happelisus surmab peaaegu kõik toidu ja allaneelatud õhuga kaasunud mikroorganismid (v.a. happekindlad liigid, nagu tuberkuloositekitaja). Maomahl muudab ka valkude ehitust ja loob soodsad tingimused pepsiinile, mis toimib ainult happelises keskkonnas. Pepsiin osaleb valkude lõhustamisel. 1.5
SLJE THTSUS SEEDEPROTSESSIS: muudab peenestatud toidu libedamaks. Suus algab keemilise ttlemise protsess, sest slg sisaldab amlaasi ja maltaasi, mis lhustavad ssivesikuid. Baktereid hvitava toimega ainete sisalduse tttu vhendab slg organismi sattuva nakkuse ohtu. 5. MAO LIMASKESTA SEKREEDID: 1. Epiteelkihi pindmine osa-lima eritus. Kaitseb mao seina, kuna maomahl viks selle muidu ra svitada. 2. Mao phimiku pearakud-maomahla eritus. Sisaldab toiduseedimise fermente lhustamiseks. 3. Mao phimiku katterakud- soolhappe eritus. Muudab rasvu aktiivsemaks; toodab baktereid; hoiab ra toidu roiskumist. 6. MIKS TOODETAKSE MAO LIMASKESTAS SOOLHAPET? Muudab rasvu aktiivsemaks; toodab baktereid; hoiab ra toidu roiskumist. 7. MILLISTE TOITAINETE SEEDIMIST EI TOIMU MAOS: Maos ei toimu ssivesikute seedimist, kuna seal on vaid valke ja rasvu lhustavaid aineid (peptiin, lipaas). Alles peensooles hakatakse lhustama ssivesikuid, sest siis lisatakse toitkrdile khunrmest khunrmenre, milles on ensme kikide
inaktiveerub ja algab valkude ja lipiidide lõhustamine. Maomahl on happalinepH 0,9-2,5, sisaldab soolhapet, pepsiine( lõhustavad valke), lipaasi( lipiide lõhustav) ja kümosiini ( oluline piimavalgu seedimiseks->kalgerdumine) eritub ööpäevas 1,5-2 l. Mao limaskest on mitmekihiline, epiteelkiht:toodab lima, mis kaitseb maoseinu söövituse eest. Mao põhimiku pearakud eritavad maomahla( sisaldab seedeensüüme) ja katterakud eritavad soolhapet: 1) sisaldab rasvu lahustavaid enesüüme 2) teeb kahjustuks makku sattunud mikroorganismid(et ei tekiks roiskumist, temp. 40 C) 2) aktiveerib pepsinogeene, muutes need pepsiinideks ( valkude süntees) 3) soolhape mõjutab toidu üleminekut maost peensoolde, madal pH soodustab mao tühjenemist. Maos ei toimu süsivesikute seedimist, pHhappeline(amülaas inaktiveerub). Isumahl- maomahla eritumine, mis tekib reflektoorselt enne toidu makku jõudmist
Magu paikneb kõhuõõnes diafragma all, keha keskteljest 5/6 vasakul, 1/6 paremal pool. Osad: maolävis, maopõhi, maokeha, suur kõverik, väike kõverik, maolukuti jne · Joonis lk 112 77. Mao seina ehitus, seina kihtide iseloomustus, limaskesta näärmed. · Sisemine kest Limaskest (limaskestas on hulgaliselt väikesi näärmeid, milles on kolme liiki rakke: ensüüme eritavad pearakud, vesinikkloriidhapet valmistavad katterakud ja ilma produtseerivad kõrvalrakud. Mao limaskesta ja selle näärmete poolt toodetavat sekreeti nim maomahlaks, mida ööpäevas tekib 2-3 liitrit). · Keskminekest - Lihaskest (kolmekihiline: piki-, ring- ja põikilihaskiht)(silelihas) · Välimine kest serooskest (sidekoeline) 78. Maks: Asend Asub diafragma all kõhuõõne ülemises osas valdavalt paremal pool, ainult väikene osa ulatub keha keskteljest vasakule
Eristatakse kolme kesta: limaskest sisemine; lihaskest keskmine; adventitsiaalkest välimine v serooskest. Magu. Maolävises asendub söögitoru mitmekihiline epiteel ühekihilise silinderepiteeliga. Maolimaskestas paiknevadmaolohukesed, millede põhjas asuvad maonäärmed, mis toodavad HCl ja pepsiini sisaldavat maomahla. Suurima ja olulisema näärmete rühma moodustavad mao korpuse- ja põhjaosas asuvad pärismaonäärmed. Nende seinas paiknevad küllaltki suured katterakud. Need eritavad väga kontsentreeritud soolhapet (pH 0,9). Maomahla toodetakse ööpäevas 2-3 l. Katterakud eritavad ka valguslist sisemist faktorit, mis seob B12-vitamiini ja on asendamatu imendumisel peensoole lõpposas. Sisemise teguri puudus tekitab raske kehvveresuse. Soolhappe teke kattekudedes üks teooria HCl tekkest maonäärmete katterakkudes. Verest siirdub katterakkudesse vett, mis rakus oleva ensüüm karboanhüdraasi toimel liitub süsinikdioksiidiga
Eristatakse kolme kesta: limaskest sisemine; lihaskest keskmine; adventitsiaalkest välimine v serooskest. Magu. Maolävises asendub söögitoru mitmekihiline epiteel ühekihilise silinderepiteeliga. Maolimaskestas paiknevadmaolohukesed, millede põhjas asuvad maonäärmed, mis toodavad HCl ja pepsiini sisaldavat maomahla. Suurima ja olulisema näärmete rühma moodustavad mao korpuse- ja põhjaosas asuvad pärismaonäärmed. Nende seinas paiknevad küllaltki suured katterakud. Need eritavad väga kontsentreeritud soolhapet (pH 0,9). Maomahla toodetakse ööpäevas 2-3 l. Katterakud eritavad ka valguslist sisemist faktorit, mis seob B12-vitamiini ja on asendamatu imendumisel peensoole lõpposas. Sisemise teguri puudus tekitab raske kehvveresuse. Soolhappe teke kattekudedes üks teooria HCl tekkest maonäärmete katterakkudes. Verest siirdub katterakkudesse vett, mis rakus oleva ensüüm karboanhüdraasi toimel liitub süsinikdioksiidiga
Suhu tuleb sülg, süljenäärmed toodavad sülge. Limasem sülg. Vedel sülg. Esimene seedenõre seedetraktis, sisaldab amülaasi ja maltaasi, mis lõhustavad süsivesikud. Lagunevad-magusad süsiveskud. Mida kauem närida seda magusamaks läheb. Seedimine maos. Magu on kaetud seespoolt limaskestaga, on kolm kihti. Toodavad teatud sekreeti pindmine kiht toodab lima-kaitsekihiks seespoolt. Maos on toit kuni 10tundi. Pearakud toodavad maomahla. Maopõhimiku katterakud-soolhape. Vajalik rasvade seedmise jaoks, temp on maos 40kraadi. Hävitab ära bakterid mis toiduga riknemised põhjustab. Suus on ph leeliseline, sülje reaktsioon on leeliseline. Maos on keskkond happeline. Süsivesikuid ei seedi. Maomahla koostis. Süsivesikud ei seedi. Sisaldab pepsiini-lõhustab valke, sisaldab lipaasi. Lõhustab rasva, kümosiin-piima valkude seedemine. Maomahla hakatakse eritama enne kui toit satub makku. Esimene reflektoorne faas e isefaas.
77. mao seina ehitus, seina kihtide iseloomustus, limaskesta näärmed Seina ehitus- 3-kihiline lihaskest(Pikilihaskiht, ringlihaskiht,põikilihaskiht) Limaskest- tekitab pikisuunalisi jämedaid kurde(kaovad mao täitumisel) Väikesi näärmeid palju(3 liiki rakke): Pearakud- erit. ensüüme Katterakud- HCl Kõrvalrakud- valm. Lima Maomahl- mao limaskesta ja selle näärmete poolt toodetud sekreet Serooskest 78. maks Inimese keha suurim nääre Asend- parem roidekaare all(diafragma all kõhuõõne ülemises osas valdavalt paremal pool) 2 suurt sagarat- suurem parem sagar Väiksem vasak sagar Vaod jagavad maksa altvaates 4-ks sagaraks: Parem Vasak Ruut
77. mao seina ehitus, seina kihtide iseloomustus, limaskesta näärmed Seina ehitus- 3-kihiline lihaskest(Pikilihaskiht, ringlihaskiht,põikilihaskiht) Limaskest- tekitab pikisuunalisi jämedaid kurde(kaovad mao täitumisel) Väikesi näärmeid palju(3 liiki rakke): Pearakud- erit. ensüüme Katterakud- HCl Kõrvalrakud- valm. Lima Maomahl- mao limaskesta ja selle näärmete poolt toodetud sekreet Serooskest 78. maks Inimese keha suurim nääre Asend- parem roidekaare all(diafragma all kõhuõõne ülemises osas valdavalt paremal pool) 2 suurt sagarat- suurem parem sagar Väiksem vasak sagar Vaod jagavad maksa altvaates 4-ks sagaraks: Parem Vasak Ruut
Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond kehas asuvad mao pärisnäärmed. Igal näärmel eristatakse -põhi, -keha, -kael, viimane on viimajuhaks, mis avaneb maolohukestes. http://www.rivm.nl/interspeciesinfo/Images/stomach-figure-2_tcm75-26457.gif Näärmes on 3 liiki rakke: ensüüme eritavad pearakud, HCl valmistavad katterakud lima produtseerivad kõrvalrakud. Lävise osas paiknevad näärmeid, millel leidub vähem katterakke, kui maokeha ja -põhja näärmetes, seega seal HCl tootmine tagasihoidlik. Siinkohal tuleb mainida, et maopõhja pearakud valmistavad nn. sisemist faktorit, mis mängib olulist rolli vit. B12 imendumisel. Lukutiosa näärmetes ei ole katterakke ja seetõttu ei tooda nad ka HCl, samas leidub neis palju lima tootvaid kõrvalrakke.
Peale kohanemisperioodi lõppu aga kleebivad end ensüümide abil soole seinale, lagundades rakkudevahelist ainet ja tekitavad haavandeid. Kujunenud haigus kannab nimetust balantidioos. Loomariik. Hulkraksed loomad. Selgrootud Hõimkond: Käsnad Porifera Neid võib vaadelda kui protistide eri liikidest koosnevaid kolooniaid. Üksikute rakkude koordineeritud tegevus praktiliselt puudub, sest puudub närvisüsteem. Kolooniad on asümmeetrilised. Käsnade keha moodustavad kaelusviburrakud, katterakud, tugirakud (mineraalainet produtseerivad skleroblastid ja orgaanilist ainet spongiini produtseerivad spongioblastid), toitefunktsiooniga amööbotsüüdid, sugurakud ja arheotsüüdid (diferentseerumata rakud, millest vajadusel kujunevad kolooniale vajalikud spetsialiseerunud rakud). Vesi, mille panevad liikuma kaelusviburrakud, liigub läbi käsna keha, toob sinna toidu ja hapniku ning viib välja ainevahetusjäägid. Sigivad sugulisel ja mittesugulisel teel (välis- ja sisepungumine)
Maopõhjas ja maokehas on MAO PÄRISNÄÄRMED,kuna sisaldavad kõiki maonäärme liike ● Toodavad MAONÕRET e MAOMAHLA SUCCUS GASTRICUS. ● PARIETAALRAKK -maonõret tootev rakk. ● Igal näärmel eristataksenäärmepõhi, -keha, -kael, mis on VIIMAJUHAKS, mis avaneb maolohukestes. ● Näärmes on kolm liiki rakke: 1. pearakud - toodavd seedefermente (ensüüme) 2. katterakud/parietaalrakud - valmistavad soolhapet (HCl) 3. kõrvalrakud - toodavad lima (muikoidi) 11 2. Mao lihaskest Koosneb 3 kihist silelihaskiududest, mis KINDLUSTAVAD MAO PIDEVA TOONUSE JA PERISTALTIKAGA. ● Toonuse tõttu ei lange toit makku nagu tühja kotti, vaid haaratakse aktiivselt mao seina poolt.
monosahhariidideks). Sahhariidide lõhustumine saab toimuda ainult leeliselises keskkonnas. 3. Seedimine maos. Maos võib olla toit kuni 10 tundi. Mao sisetemperatuur on 40 oC. Happeline keskkond. Mao limaskesta sekretoorsed elemedid: 1) Epiteelkihi pindmine osa – lima eritus. Limal on kaitsefunktsioon, et mao sein ei kahjustuks 2) Mao põhimiku pearakud – maomahla eritus. Toidu töötlemine. 3) Mao põhimiku katterakud –soolhappe eritus. Aktiviseerib rasvu lõhustavaid aineid. Hävitab baktereid, mis kutsuvad esile toidu riknemist. Maomahla koostis: 1) Pepsiin – lõhustab valke 2) Kümosiin e. laapferment – põhjustab piima kalgerdumist. Vananedes võib väheneda ja seetõttu tuleks tarbida vähem rõõska piima. 3) Mao lipaas – teostab rasvade lõhustumist. Maomahla sekretsiooni faasid: 1) Reflektoorne faas – “isumahl”. Algab enne toidu makku sattumist, kui näeme/tunneme toitu
Suri välja palju loomaliike (nt mammut, karvane ninasarvik). Mitmeid väljasuremisi seostatakse inimese üha kasvanud mõjuga planeedi elustikule. 10. Käsnasid nimetatakse ka kõrvalhulkrakseteks, sest neil puuduvad tõelised koed ja organid. Neid võib vaadelda kui protistide eri liikidest koosnevaid kolooniaid. Üksikute rakkude koordineeritud tegevus praktiliselt puudub, sest puudub närvisüsteem. Kolooniad on asümmeetrilised. Käsnade keha moodustavad kaelusviburrakud, katterakud, tugirakud (mineraalainet produtseerivad skleroblastid ja orgaanilist ainet spongiini produtseerivad spongioblastid), toitefunktsiooniga amööbotsüüdid, sugurakud ja arheotsüüdid (diferentseerumata rakud, millest vajadusel kujunevad kolooniale vajalikud spetsialiseerunud rakud). Käsnad on meredes laialt levinud paigalise eluviisiga filtraatorid. Magevetes on liike vähe. Vesi, mille panevad liikuma kaelusviburrakud, liigub läbi käsna keha, toob sinna toidu
pool. Mao maht kuni 1,5- 4 liitrit. OSAD: lävis, põhimik, väikekõverik, suurkõverik, lukuti 78) Mao seina ehitus, seina kihtide iseloomustus, limaskesta näärmed MAOSEIN: 1) Limaskest: tekitab pikisuunalisi jämedaid kurde; hulgaliselt väikesi näärmeid 2) Lihaskest: kolmekihiline lihaskest – piki, ring, ja põikilihaskiht 3) Seroosne kest? LIMASKESTA NÄÄRMED: sisaldavad kolme liiki rakke: 1) Katterakud: valmistavad HCL’i (bakterite surmamiseks) PH 3-4 2) Kõrvalrakud: produtseerivad lima (säästab magu enese seedimisest) 3) Pearakud: eritavad ensüüme Mao limaskesta ja selle näärmete poolt toodetavat sekreeti nim. MAOMAHLAKS. (ööpäevas 2-3l) 79) Maks: asend: Asub diafragma all kõhuõõne ülemises osas valdavalt paremal pool keha keskteljest. väliskuju (sagarad): Maksal on ebakorrapärane seenekübarat meenutav kuju. Eristatakse ülemist kumerat ja alumist lamedat pinda
hõõrumine, sõtkumine) kindlustatakse mao motoorikaga mao seinas asuvate silelihaste kontraktsioonidega. Keemiline töötlus toimub maomahla mõjul, mida nõristavad mao limaskestas asuvad näärmed. Mao limaskesta sekretoorsed elemendid: - epiteelkihi pindmine osa lima eritus (limal on kaitsefunktsioon maos, kaitseb soolhapete, seede fermentide eest). - Mao põhimiku pearakud mao mahla eritus (sisaldab fermente, lagundab toitu). - Mao põhimiku katterakud soolhappe eritus (tähtsus: soolhape hoiab ära roiskumis- protsessid maos maos on 40oC sooja, toit on seal kaua, toit hakkaks muidu riknema); soolhape muudab rasvu lõhustavad fermendid aktiivseks). Inimesel tekib ööpäevas 1,5-2 liitrit maomahla. Maomahl sisaldab fermente, soolhapet ja lima. Maomahl on happelise reaktsiooniga, tema pH kõigub vahemikus 1,5-2,5. Maomahla koostis: pepsiin (lõhustab valke); kümosiin e.
adventitia)v.serooskest(t.serosa) Maolävises asendub söögitoru mitmekihiline epiteel ühekihilise silinderepiteeliga. Maolimaskestas paiknevad maolohukesed (foveoolid), millede põhjas asuvad maonäärmed, mis toodava HCl ja pepsiini sisaldavat maomahla. Maomahla (soolhape, pepsiin, lima) toodetakse ööpäevas 2-3 l. Suurima ja olulisema näärmete rühma moodustavad mao korpuse- ja põhjaosas asuvad pärismaonäärmed. Nende seinas paiknevad küllaltki suured katterakud. Need eritavad väga konsentreeritud soolhapet (pH=0,9). Pepsinogeen ja pepsiin ·Mao pepsiini toimel algab valkude lagundamine maos ·Maonäärmete pearakkudes sünteesitakse ensümaatiliselt inaktiivne pepsinogeen ·Puutudes kokku HCl maovalendikus, muutub ta proteolüütiliselt aktiivseks pepsiiniks ·Toidusegamisel maomahlaga tekib toidukört e küümus, mis võib püsida maos 2-3 h, sõltuvalt toidu kogusest ja iseloomust: Vedelik pääseb peensoolde peaaegu kohe
Mehhanosensorite ärritamine pidurdab mao motoorikat ning tõstab mao sulguri toonust. Kaksteistsõrmiksoole kemosensorid kontrollivad küümuse pH’d, kui see muutub liialt happeliseks, vallandub sekretiin, mis pidurdab maomahla teket ja langetab mao motoorikat. Maonäärmete talitluse ealised iseärasused: o Mao limaskest sisaldab näärmerakke, mis produtseerivad maonõret o Pearakud produtseerivad ensüüme o Katterakud HCl’i o Kõrvalrakud lima o Mao limaskesta rakud kujunevad välja järk-järgult, sellest tulenevad ka vanuselised iseärasused maonõre koostises ja toidu seedimises o HCl teke kujuneb välja alles 2,5-4 aastaselt o Imiku maosisaldise pH on 3,8-5,8 (täiskasvanul 1,0-2,0) Kuna imiku maosisaldis ei ole nii happeline kui vaja, jäetakse seedimata keerulise struktuuriga valgud (seetõttu
Mehhanosensorite ärritamine pidurdab mao motoorikat ning tõstab mao sulguri toonust. Kaksteistsõrmiksoole kemosensorid kontrollivad küümuse pH’d, kui see muutub liialt happeliseks, vallandub sekretiin, mis pidurdab maomahla teket ja langetab mao motoorikat. Maonäärmete talitluse ealised iseärasused: Mao limaskest sisaldab näärmerakke, mis produtseerivad maonõret o Pearakud produtseerivad ensüüme o Katterakud HCl’i o Kõrvalrakud lima Mao limaskesta rakud kujunevad välja järk-järgult, sellest tulenevad ka vanuselised iseärasused maonõre koostises ja toidu seedimises o HCl teke kujuneb välja alles 2,5-4 aastaselt o Imiku maosisaldise pH on 3,8-5,8 (täiskasvanul 1,0-2,0) Kuna imiku maosisaldis ei ole nii happeline kui vaja, jäetakse seedimata keerulise struktuuriga valgud (seetõttu ei tohiks lapsele selliseid valke sisaldavaid toite ka manustada).
annaabi.ee 
