Maalikunst Koopamaalid pärinevad nooremast paleoliitikumist u. Ajavahemikust 15000-10000 a ekr. Kuulsamad leiukohad Altamira Hispaanias ja Lascaux Prantsusmaal . Loomi maaliti värvimuldadest ja taimemahladest saadud värviga. Skulptuur Tehti peamiselt kivist või luust usulistel eesmärkidel. Nt Willendorfi Veenus Arhitektuur Esimesteks kiviarhitektuuriks peetakse: Menher-mitme meetri kõrgune püsti asetsev looduslik kivi Dolmen kaks püsti asetsevat kivi, mille peale on asetatud katteplaat (algeline hauakamber) Kromlehh ausambel, mis koosneb menheritest ja dolmenitest (Stonehenge) Mesopotaamia kunst (4000-600 a ekr) Tähendab tõlkes kahe jõe maad (Iraak) Arhitektuur Ehitati peamiselt põletamata tellistest, mis polnud ilmastikukindel. Ehituskunsti peamisteks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja kindlustused. Mesop. Kõige iseloomulikumaks ehitiseks olid astmelised torutemplid e. tsikuraadid. Kuulsamad : Marduki tempel e. paabelitorn
Vabastage sulgur (A) ja avage teraelevaatori alumine luuk (B). MÄRKUS: Augustatud teraelevaatori luugiga varustatud masinal veenduge, et luugi avad poleks ummistunud. H76204-UN-28APR03 A - Klambrid B - Terapunkri aken Lõdvendage klambrid (A) ja pöörake terapunkri aken (B) üles. Puhastage piirkond kabiini taga, primaarse vahevõlli ümber ja trumli kohal. ZX240856-UN-16APR15 ZX240843-UN-16APR15 A - Käsipuu B - Lukustustihvt C - Mootori juurdepääsukatted D - Katteplaat Keerake käsipuu (A) üles, kuni lukustustihvt (B) lukustab selle kohale. MÄRKUS: Tõmmake lukustustihvti (B), et pöörata käsipuu (A) alla. Avage mootorikatted (C) ja puhastage mootoriruumi ülaosa. Puhastage kogu mootoriruumi ümbrus, eriti mootori alt. Pühkige ära mootoriruumis leiduv liigne õli ja määrdeained. Eemaldage mootoriplatvormi katteplaat (D) ja puhuge siis välja voolikuid ümbritsev tolm. ZX240859-UN-16APR15 A - Generaatori võre
sambaid, kuhu sarnased täkked olid jätnud tööriistad. Olid iseloomulikud kõigile sambatüüpidele, kuid dooria sambal oli neid hõredamalt ja vahel võis dooria sammas olla ka sile. (Vt joonist ja pilti termini ,,korintose order" juures) Entaas dooria samba keskosa sujuv paisutus, millega püüti saavutada esteetilist ja optilist tasakaalu ning teha nähtavaks samba tektooniline funktsioon. Abakus (lad. k. abakus plaat, kr. k arvutuslaud) sambakapiteeli nelinurkne katteplaat vanakreeka sammastikus, ka friisi ülalt piirav katteliist. Samuti nimetati Vana- Kreekas ja Vana-Roomas abakuseks kivikeste või pulgakestega arvutuslauda, mis on arvelaua eelkäijaks. See võeti kasutusele 4 saj. e. Kr ja kasutati Euroopas kuni 18. sajandini. Joonisel samba kapiteeli katteplaat abakus (ab). Voluut (lad. k. volutum keeratud) arhitektuuris kasutatav lehtedest, väätidest jt taimornamentidest koosnev spiraalselt kokkurullitud kaunistus. Klassikaline voluut, mis
- sulgub neuraaltoruks (DEF) – pea- ja seljaaju algmeks - koos neuraaltoru sulgumisega eraldub neuraalvao dorsaalosast ganglioniliist ehk –plaat (D1) sellest arenevad ajuvälised närvirakkude kogumid – tundeganglionid (EF2) ja vegetatiivsed ganglionid (EF3) Neuraaltoru seina ehitus - sein kasvab ebaühtlaselt - 4. lootenädal koosneb kahest tugevalt arenenud külgplaadist – neid ühendab dorsaalselt õhuke katteplaat (F4) ja ventraalselt põhjaplaat (F5) külgplaadi dorsaalosa nimetatakse alaarplaadiks (taga - F6) ja ventraalosa basaalplaadiks (ees - F7) õõne piirkonnas eraldab neid piirvagu – sulcus limitans (F8) peaaegu kogu ajuaine areneb külgplaatidest põhjaplaat redutseerub katteplaat säilib õhukese epiteliaallestmena vaid ajuvatsakeste piirkonnas KÜLGPLAADI TSOONID Ependüümirakkude tsoon (F9)
TAGAAJU ajusild (pons) - V, VI; VII; VIII - Peaajunärvi tuumad, läbivad juhteteed VÄIKEAJU (cerebellum) - kaalub 120-150 g F: lihaste toonuste regulatsioon, tasakaalu reg-on. - koosneb kahest väikeaju poolkerast ning poolkerasid ühendavast osast - ussist ( vermis) Uss automaatsed liigutused K E S K A J U (m e s e n c e p h a l o n) Keskaju on kõige väiksem peaaju osa. III, IV peaajunärvi tuumad - katteplaat e. nelikküngastik. - nägemis ja kuulmis keskused -orienteerumis keskus - silmaava- ehk pupillaarrefleksi keskus V A H E A J U (d i e n c e p h a l o n) Taalamused (thalamus)ehk tundekühmud - vahepealne (koorealune) sensoorne keskus - seotud mittetahtlike emotsioone väljendavate liigutustega. Põlvikkehad- paiknevad taal-te taga, vahepealsed/kooralused -nägemis ja kuulmiskeskused
Tabel 2. StirlingLloyd deformatsioonivuugi süsteemid. Liikumine kuni 20 mm Kaetud vuuk, mida kasutatakse katkematu pealmise osa puhul. Liikumisruum 0-20 mm. Sisaldab eraldavat veekindlat membraani. Terasest katteplaat suurematele avadele. Moodustab püsiva veekindla pinna asfaldi all. Joonis 7. StirlingLloyd kaetud vuugi lõige. 13 Liikumine kuni 40 mm Asfaltkinnisega vuuk.
1. SUURAJU 1. otsaju suuraju poolkerad (2) 2. vaheaju taalamused hüpotaalamus põlvikkehad (2) 2. AJUTÜVI 3. keskaju katteplaat e. nelikküngastik suurajujalakesed 4. tagaaju ajusild (ja väikeaju) 5. piklik aju 3. VÄIKEAJU väikeaju poolkerad (2) uss
Seevastu ruumilist kujutlusvõimet, muusikalist kuulmist ja nägemismälu mõjutab rohkem parem poolkera. Keskaju on peaaju väikseim osa. Keskajus paiknevad kraniaalnärvide tuumad: · II n. occulomotoris silmaliigutajanärv · IV n. trochlearis plokinärv · V n. trigeminus kolmiknärv. Keskaju eesmise osa moodustavad suurajuvarred kaks jämedat poolrulli, mis alates sillast lahknevad ning suunduvad etteüles suuraju poolkeradesse. Keskaju tagumise osa moodustab katteplaat (katteleste, tektumileste), kus eristatakse nelikkeha (corpus guadrigeminum), mis koosneb kahest paarilisest moodustisest: ala- ja ülakünkast (colliculus inferior et superior). Alumised künkad kätkevad endas juhteteid, mis on seotud kuulmisfunktsiooniga. Sisekõrvast saabuvad närviimpulsid suunatakse sünapsitesse alumistes küngastes, mille kaudu nad edastatakse suurajusse. Ülemised künkad on seotud nägemisrefleksidega. Sinna saabuvad
4671 Polürtüleenkile 0,2mm 97 m2 0 2,26 0,78 295 4672 Soojustus Styrofoam 100mm 97 m2 0,2 14,63 2,6 1672 4673 Hüdroisolatsioon 4674 Vahtpolüstüreen EPS-120 100mm 97 m2 0 9,97 2,34 1195 4675 Katteplaat soojustus KVL30 97 m2 0,2 1,32 2,6 381 47 Piirded ja käiguteed 11156 473 Metallist piirded 4731 Rõdupiire terasraamis puit 1,4m kõrge, 276 m2 1,1 25,33 0,79 14,3 11156
sondiga valmispuuritud auku. Auk puuriti sellise sügavusega, et hiljem sai kujundada sobiva välisvormistuse. Auk varda ümber täideti liivaga ja tihendati tampimisega. Tsentrivarda kohale asetati betoonist (mark 400) valmistatud krae nii, et varda ülemine ots jäi krae alumisest pinnast ~5 cm madalamale ja tsentrimärk ülalt vaadates krae avause keskele. Sõltuvalt märgi asukohast asetati kraele mõõtudega 400 × 400 ×100 mm: - tüüp 5001: metallist katteplaat, mõõtudega 250×250×6 mm, milles on 10 mm läbimõõduga avaused. Plaat on kaetud epoksüüdvärviga "EPITAR". Välisvormistuseks on tunnuspost. - tüüp 5030: malmist katteluuk, mille pealispind jäi maapinnaga tasa. Välisvormistuseks on võimalusel tunnuspost. Tüüp nr 4623 Märki kasutati 2. järgu põhivõrgu punktide rajamisel kompaktse hoonestuse ja
Ühendades erinevaid osi saadakse iga kord vajalik hulk kapi-, sahtlite- ja riiulipinda. Uuemates baasdetailides on karkassisse tehtud augukesed detailide lihtsamaks ümberpaigutamiseks. See teeb võimalikuks hiljem ette tulevad praktilisest tööelust tingitud ja vajalikud muudatused. Näiteks võib vaja minna muuta sahtlid kapiks. Valida olevad detailelemendid on järgmised: ● erisuurused kraanikausid (sügavus, pikkus, laius ning katteplaat) ● töölauad (pikkus, sügavus, pritsmekaitse, servade paine) ● sahtlid tarvikute ja väikeste töövahendite jaoks ● sahtlid GN-nõude jaoks ● kapid ● siinid GN-nõudele ● restid ja tasapinnad töölaudade alla ● lõikelaudade kuivatusrestid/hoidjad ● käterätikute- ja töövahenditeelemendid ● seinariiulid (reguleeritavus, tasapindsed- ja sõrestikriiulid)
FUNKTSIOONID on *tasakaalu ja lihaste toonuse regulatsioon, *liigutuste ulatuse, jõu ja kiiruse reguleerimine; VÄIKEAJU KAHJUSTUS: *lihastoonuse langus *tasakaaluhäired *liigse ulatusega liigutused, kui on vaja küündida objektini *lihaste treemor, kui on vaja sooritada täpne liigutus *KESKAJU– peaaju väikseim osa. seal paiknevad järgmised kraniaalnärvide tuumad: silmaliigutajanärv, plokinärv, kolmiknärv. keskaju eesmise osa mood suurajuvarred ja tagumise osa mood katteplaat, millel on 2 üla ja 2 alaküngast. alumised künkad on seotud kuulmisfunktsiooniga, ülemised nägemisrefleksidega. keskaju ristlõikes ülemiste küngaste tasandil on eristatavafd punatuumad, mis on seotud motoorika alateadliku regulatsiooni ja koordineerimisega. mustaine jääb punatuumade ja suurajuvarte vahele ja osaleb lihaste toonuse ja koordinatsiooni reguleerimises; Keskaju FUNKTS: *visuaalse ja akustilise info analüüs *nägemise ja kuulmisega seotud reflekside integreerimine
Keskajus on 3. peaaju närvi parasümpaatilised närvituumad, millest üks inerveerib silmaava ehk pupilli ahendajat lihast, teine ripslihast, mille abil toimub silma läätse kohanemine lähedal ja kaugemal olevate esmete vaatluseks (ehk mille vahendusel toimub silma akkommadatsioon). Silmaliigutaja närv inerveerib ka pisaranäärmed. Keskajus paiknevad närviraku kehade kogumikud, mis kannavad nimetusi punatuum (n. ruber), mustaine (subst. nigra) ja ka katteplaat. Keskajus asuvad veel nägemis- ja kuulmismeele erutuste edasi kandvate neuronite kehad. Need paiknevad nn nelikküngastikus ja nendest nelikküngastikust ülemistes toimub nägemismeele neuronite ülekanne, aga alumistes küngastes kuulmismeele erutuse neuronite ülekanne. Keskaju läbivad mitmesugused ülenevad ja alaneva juhteteed.Alanevad juhteteed toovad infot suuraju poolkeradest seljaajju . Ülenevad toovad seljaajust peaajju. F-d seotud kolmanda ja neljanda peaaju närviga
Mitmekesise informatsiooni integratsioon väikeajus aitab koordineerida skeletilihaste kontraktsioone liikumise ajal, s.o. liikumiste planeerimist, ajalisi suhteid, aga ka mustrit. Vanasti arvati, et väikeaju on vaid motoorne struktuur, kuid kaasaegne piltdiagnostika viitab tema osalusele keele ja teiste kognitiivsete funktsiooni täitmisel. 33. Keskaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Keskaju on väikseim ajutüve osa.Keskaju kooseisu kuuluvad suurajujalakesed,katteplaat,punatuum ja mustaine. Keskaju neuronid omavad olulist tähendust motoorse süsteemi komponentide seostamisel, iseäranis on see seotud väikeaju, basaalganglionite ja suuraju poolkerade ühendamisega. Keskajus asuvad kuulmis- ja nägemissüsteemi ümberlülitusneuronid. Mitmed keskaju piirkonnad on seotud silma ekstraokulaarsete lihastega ja moodustavad olulise juhtetee silmaliigutuste kontrollimiseks.Keskajus asub pupillirefleksi keskus. 34. Vaheaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused
Mitmekesise informatsiooni integratsioon väikeajus aitab koordineerida skeletilihaste kontraktsioone liikumise ajal, s.o. liikumiste planeerimist, ajalisi suhteid, aga ka mustrit. Vanasti arvati, et väikeaju on vaid motoorne struktuur, kuid kaasaegne piltdiagnostika viitab tema osalusele keele ja teiste kognitiivsete funktsiooni täitmisel. 33. Keskaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Keskaju on väikseim ajutüve osa.Keskaju kooseisu kuuluvad suurajujalakesed,katteplaat,punatuum ja mustaine. Keskaju neuronid omavad olulist tähendust motoorse süsteemi komponentide seostamisel, iseäranis on see seotud väikeaju, basaalganglionite ja suuraju poolkerade ühendamisega. Keskajus asuvad kuulmis- ja nägemissüsteemi ümberlülitusneuronid. Mitmed keskaju piirkonnad on seotud silma ekstraokulaarsete lihastega ja moodustavad olulise juhtetee silmaliigutuste kontrollimiseks.Keskajus asub pupillirefleksi keskus. 34. Vaheaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused
- väikeaju vahendusel pärsitakse inertsi mõju kehaosade liigutustele - reguleeritakse liigutuste ulatust, jõudu ja kiirust - ussi abil täpsustatakse kogu keha automaatseid liigutusi - väikeaju poolkerade abil täpsustatakse tahtlikke liigutusi KESKAJU MESENCEPHALON ● väikseim peaaju osa ● III ja IV peaajunärvi tuumad ● tema eesmise (alumise) osa moodustavad suurajujalakesed, tagumise (pealmise osa) moodustab katteplaat e nelikküngastik. ★ nendes on närvirakkude kogumikud, kuhu tulevad impulsid vastavatelt peaajunärvidelt. - ülemises on koorealused nägemiskeskused - alumises on koorealused kuulmiskeskused - katteplaadi tuumad on nägemiserutuste ja kuulmiserutuste mõjul toimuvate reflektoorsete põgenemis- ja orienteerumisliigutuste keskused. - nt pea pööramine heli või valguse suunas. ★ keskajus asub ka silmaava- ehk pupillaarrefleksi keskus
lihastega ja moodustavad olulise juhtetee silmaliigutuste kontrollimiseks. Keskaju on peaaju väikseim osa. Keskajus paiknevad kraniaalnärvide tuumad: II n. occulomotoris silmaliigutajanärv IV n. trochlearis plokinärv V n. trigeminus kolmiknärv. Keskaju eesmise osa moodustavad suurajuvarred kaks jämedat poolrulli, mis alates sillast lahknevad ning suunduvad etteüles suuraju poolkeradesse. Keskaju tagumise osa moodustab katteplaat (katteleste, tektumileste), kus eristatakse nelikkeha (corpus guadrigeminum), mis koosneb kahest paarilisest moodustisest: ala- ja ülakünkast (colliculus inferior et superior). Alumised künkad kätkevad endas juhteteid, mis on seotud kuulmisfunktsiooniga. Sisekõrvast saabuvad närviimpulsid suunatakse sünapsitesse alumistes küngastes, mille kaudu nad edastatakse suurajusse. Ülemised künkad on seotud nägemisrefleksidega. Sinna saabuvad närviimpulsid
liigutuste sooritamist. Väikeaaju kahjustuste korral on häiritud liigutuste kooordinatsioon, liikumisel esineb ataksia, tekivad tasakaaluhäired ja raskused seismisel, lihastoonus on langenud, varakult areneb lihasväsimus, langenud on võime sooritada kiiresti üksteisele järgnevaid liigutusi antagonistlike lihasrütmidega. 33. Keskaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Keskaju koosseisu kuuluvad suurajujalakesed, katteplaat, punatum ja mustaine. Siin asuvad III ja IV peaajunärvi (silmaliigutaja ja plokinärvi) tuumad. Keskaju struktuuride hulka kuuluvad katteplaadi ülaküngastes lülitatakse ümber osa nägemismeele ja alaküngastes osa kuulmismeele tsentraalsetest teedest. Keskaju tuumadest kulgevad närvimplulsid piklikajju ja selaaju eessarvede motoorsete rakkudeni. Nende keskuste kaudu toiumuvad lihtsamad orienteerumisrefleksid nagu silmade ja kõrvade pööramine heli ja valguse suunas
Kapiteel on kettakujulise padjandiga (ehhiin) , millel asetseb ruudukujulise plaadina abakus . Dooria stiili friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest . Kõige peal on geison ja siima akroteeridega nurkadel ja keskel Entaas - dooria samba tüvese keskosas esinev sujuv paisutus, s.t. vaevalt märgatav samba läbimõõdu suurenemine, mis nähtavalt sümboliseerib samba kandejõudu. Abakus - sambakapiteeli nelinurkne katteplaat, eriti antiikses ehituskunstis Ehiin - dooria , joonia v. toskaana kapiteeli ümmargune padjataoline alumine osa, mis asub samba tüvese ja abakuse (katteplaadi) vahel Kannelüür - rihv, püstloodis ehisvaoke sambal , piilaril v. pilastril; dooria orderil on neid 16-20 Arhitraav - alustala, antiikses arhitektuuris (ja sellest sõltuvais stiilides) otseselt kolonnide kapiteelidele toetuva talastiku alaosa, mis ülal ulatub friisini, all abakuseni
Teras 1 93 Joon. 8.3b: Näide samas tasapinnas talastiku ühendussõlmest Joon. 8.4: Üks mõnevõrra tavatum talastik Teras 1 94 Joon. 8.5: Vahelaetalastiku näide 8.2 Katteplaadi arvutus Katteplaadi kaudu antakse koormus taladele. Katteplaat võib olla mitmesuguse konstruktsiooniga ja mitmesugustest materjalidest. Käesolevas vaatleme terasest katteplaati. Arvutusskeem (tavaliselt): Joon. 8.6: Tüüpiline katteplaadi arvutusskeem - ühekordselt staatikaga määramatu, lisaks paindele tekivad plaati tõmbejõud (aheljõud). Määravaks osutub tavaliselt jäikus, s.o katteplaadi läbipaine. Plaadi läbipainete arvutamisel kasutatakse nn. silindrilist jäikust E1I, kus E
Tehnilised andmed: Tarbitav vool 3V Patareide tööaeg u50 tundi Patarei tüüp 2 ümarpatareid 1,5V 34x 61 mm Välitelefoni kaal 4,5 kg Mõõdud 90x 190x 260 mm 162 Välitelefoniaparaadi M-37 komplekt. Pilt 5.2 1. Korpus 7. konduktori vänt 2. Kaas 8. Kõnetoru 3. Välitelefoni tööosa 9. Kõrvaklapp 4. Induktori katteplaat 10. Patareikonteiner 5. Kruvikeeraja 11. Patareikonteineri 6. Välitelefoni tööosa kaas kinnituskruvid 12. Rihm VÄLIKAABEL DL Välikaabel DL on ette nähtud traatside rajamiseks välitingimustes. Välikaabli DL tehnilised andmed Väikaabel jaotatakse kahte klassi: 1. Klass A- uued, kasutamata kaablid, välikaabli tehnilised parameetrid vastavad tehnilistele normidele. Kasutatakse ainult eriolukordades
Väikeaju kaudu reguleeritakse automaatset motoorikat ning tahtlike liigutuste ulatust ja jõudu, korrigeeritakse aeglasi liigutusi, programmeeritakse kiireid liigutusi. Kahjustuse korral häiritud liigutuste koordinatsioon, esineb ataksia, tasakaaluhäired,astaasia(seismisraskused), atoonia(lihastoonuse langus), asteenia(kiire lihasväsimus),adiadohhokinees. 33. Keskaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Keskaju koosseisu kuuluvad suurajujalakesed,katteplaat,punatuum ja mustaine. Siin asuvad III ja IV peaajunärvi (silmaliigutaja,plokinärvi) tuumad. Katteplaadi ülaküngastes lülitatakse ümber nägemismeele ja alaküngastes kuulmismeele tsentraalseid teid. Keskajus asub pupillirefleksi keskus. Mustaju kaudu reguleeritakse neelamis ja mälumisliigutusi. Punatuum seostub punatuuma-seljaaju kulgla ja ajukoore, koorealuste tuumade ning väikeaju kaudu seljaaju eessarvede motoorsete rakkudega, mille abil korrigeeritakse lihastoonust. 34
tasakaaluelundist. funktsioonid on *tasakaalu ja lihaste toonuse regulatsioon, *liigutuste ulatuse, jõu ja kiiruse reguleerimine; Väikeaju kahjustus: *lihastoonuse langus *tasakaaluhäired *liigse ulatusega liigutused, kui on vaja küündida objektini *lihaste treemor, kui on vaja sooritada täpne liigutus *KESKAJU peaaju väikseim osa. seal paiknevad järgmised kraniaalnärvide tuumad: silmaliigutajanärv, plokinärv, kolmiknärv. keskaju eesmise osa mood suurajuvarred ja tagumise osa mood katteplaat, millel on 2 üla ja 2 alaküngast. alumised künkad on seotud kuulmisfunktsiooniga, ülemised nägemisrefleksidega. keskaju ristlõikes ülemiste küngaste tasandil on eristatavafd punatuumad, mis on seotud motoorika alateadliku regulatsiooni ja koordineerimisega. mustaine jääb punatuumade ja suurajuvarte vahele ja osaleb lihaste toonuse ja koordinatsiooni reguleerimises; Keskaju funkts: *visuaalse ja akustilise info analüüs *nägemise ja kuulmisega seotud reflekside integreerimine
atoonia(lihastoonuse langus), asteenia(kiire lihasväsimus),adiadohhokinees. 33. Keskaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Väikseim ajutüve osa, asub ajusillast rostraalemalt. Väikeaju, basaalganglionide ja ajupoolkerade ühendamine. Seal asuvad kuulmis-ja nägemissüsteemi ümberlülitusneuronid. Seal asub must ollus – tahtlike liigustuste regul ja punatuumad. Keskaju koosseisu kuuluvad suurajujalakesed,katteplaat,punatuum ja mustaine. Siin asuvad III ja IV peaajunärvi (silmaliigutaja,plokinärvi) tuumad. Keskajus on rohkesti ülenevaid ja alanevaid juhteteid. Katteplaadi ülaküngastes lülitatakse ümber nägemismeele ja alaküngastes kuulmismeele tsentraalseid teid. Keskajus asub pupillirefleksi keskus. Mustaju kaudu reguleeritakse neelamis ja mälumisliigutusi. Punatuum seostub punatuuma-seljaaju kulgla ja ajukoore, koorealuste tuumade ning väikeaju kaudu seljaaju
Jaguneb kaheks poolkeraks ja nende vahele jäävaks ussiks. ussis eritatakse sõlmekesi ja tätrakesi ning neisse juhitakse närviimpulssre seljaajust ja tasakaaluelundist. funktsioonid on *tasakaalu ja lihaste toonuse regulatsioon, *liigutuste ulatuse, jõu ja kiiruse reguleerimine; *keskaju peaaju väikseim osa.seal paiknevad järgmised kraniaalnärvide tuumad: silmaliigutajanärv, plokinärv, kolmiknärv. keskaju eesmise osa moodustavad suurajuvarred ja tagumise osa moodustab katteplaat, millel on 2 üla ja 2 alaküngast. alumised künkad on seotud kuulmisfunktsiooniga, ülemised nägemisrefleksidega. keskaju ristlõikes ülemiste küngaste tasandil on eristatavafd punatuumad, mis on seotud motoorika alateadliku regulatsiooni ja koordineerimisega. mustaine jääb punatuumade ja suurajuvarte vahele ja osaleb lihaste toonuse ja koordinatsiooni reguleerimises.; *vaheaju peamised osad on talamus, subtalamus, hüpotalamus ja epitalamus. talamus kujutab endast tuumade kogumit,
i võimsu s, kW Mass, 860 1130 1540 2200 5050 6000 kg Sahttõstukid: Sahttõstuk koosneb sõrestikkonstruktsiooniga külgedelt suletud sahtist, mille sees liigub vintsi ja tõstetrossi abil tõstetav ning sahti juhtpindu mööda liikuv lastiplatvorm või kast. Sahti allosas asub laadimiskolu , mille kaudu last suunatakse lastiplatvormile või kasti, ning vastavalt vajalikule lossimiskõrgusele on selles kohas sahti küljelt eemaldatud katteplaat ja asendatud vastuvõtu koluga. Sahttõstukite tõstevõime küündib 3 tonnini ja tõstekõrgus 100 meetrini Trosstõstukid: Koostuses on juhttrosside pingutusraskus , vints , lasiplatvorm või korv, mis liigub juhtpindadega mööda juhttrosse , tõstetross, plokiratas , tala ja vasturaskus, mille mass tuleb arvutada vastavalt tala õlapikkustele ja eeldatava tõstetava lasti raskusele. Trosstõstukite tõstevõime on tavaliselt piirides (250..
(foramen intervertebrale), millest kulgeb läbi spinaalnärv (seljaajunärv). Risti- ja ogajätked on rinnalihaste alguskoht. 12 rinnalülil paiknevad lülikehade ja ristijätkete külgedel täiendavad liigesepinnad roietele. Kahel esimesel kaelalülil on teistsugune kuju kui ülejäänud lülidel. Esimene kaelalüli (atlas) on ringikujuline ja teine kaelalüli (axis või epistropheus) kannab oma keha ülemisel pinnal (katteplaat) käbikujulist jätket (dens axis). Kaelalülide ristijätketel on mulgud kaelalülisambaga paralleelselt kulgeva kaela lülisambaarteri (a. vertebralis cervicalis) jaoks. Lülid on omavahel ühendatud lülidevaheliste ketastega (lülivahekettad) ja lülidevaheliste sidemetega. Koos lülikeha tagaseinaga lülisambakanalit eestpoolt piiravad lülivahekettad koosnevad tugevast kiudkõhrelisest rõngast ja pehmest sültjast tuumast. Lülivaheketta
annaabi.ee 
