TÖÖ NR.1 MATERJALIDE TIHEDUSE, NÄIVTIHEDUSE, TÜHIKLIKKUSE MÄÄRAMINE 1. Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine Materjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali (koos pooride ja tühemikega) mahuühiku massi. Ehitusmaterjalide tihedus 0 määratakse keha massi ja mahu suhtena [kg/m3], Valem 1: 0 = G/V0 *1000 [Valem 1.] kus G - proovikeha mass õhus [g] V0 proovikeha maht [cm3] Eritingimuste puudumisel kasutatakse tiheduse määramiseks 105°C juures püsiva massini kuivatatud korrapärase kujuga kehasid. Korrapärase kujuga keha maht V0 arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes. Iga mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest. Mõõtmistäpsuseks on 0,1 mm. Siin kasutasin valemeid: V=a*b*h ja V=*r2*h Proovikeha mass õhus G määratakse kaalumise teel. Töö tulemuste vormistamine Proovikeha Materjli Proovikeha Proovikeha Proovikeh...
Tundmatu tüve identifitseerimine 1. Makromorfoloogilised tunnused Visuaalselt hindasin tundmatu tüve kolooniaid, kui nad olid kasvanud kuus päeva toiteagaril toatemperatuuril. Tunnused Tundmatu tüvi Koloonia: kuju ümar profiil kerkinud, servajoon kumer konsistents sirge värvus limajas, läikiv valkjas 2. Rakulised omadused Gramreaktiivsuse määramiseks teostasin grami järgi värvimise. Kuigi mikroskoobis vaadates olid enamus lühikesed üksikud (agregeerumata) punased pulgad (etanool pesi kristallvioleti-joodi kompleksi välja), leidus ka osa lillaka tooniga rakke, kes olid samuti lühikesed üksikud pulgad. Täiendavalt tegin KOHi lüüsi testi, mis näitas, et tegemist on siiski gramnegatiivsete rakkudega (tekkis iseloomulik limajas konsistents). Tundmatu tüve liikuvuse uurimise jaoks kasutasin poolvedelat söödet (Hugh-Leifsoni sööde), millesse olin eelnevalt teinud pistekülvi. Külvi...
docstxt/15410057860366.txt
Töö nr. 15 ELEKTRIJUHTIVUSE MÄÄRAMINE Üliõpliane: Kood: Töö teostatud: Töö ülesanne. Töös määratakse elektrolüüdi vesilahuste eri- ja ekvivalentjuhtivus real kontsentratsioonidel, milleks mõõdetakse juhtivusnõus elektroodide vahel paikneva lahusekihi takistust. Mõõtmisel kasutatavate elektroodide konstant määratakse kindla kontsentratsiooniga teadaoleva eritakistusega KCl lahuse abil. Katsetulemuste töötlus toimub kahes variandis. Nõrga elektrolüüdi korral arvutatakse dissotsiatsiooniastmed ja -konstant. Tugeva elektrolüüdi lahuse puhul leitakse katseandmete alusel ekvivalentjuhtivus lõpmatul lahjendusel (piiriline ekvivalentjuhtivus 0). Teoreetiline osa: Lahusekihi takistus, mis asub elektroodide vahel kaugusega l ja pindalaga s, väljendub valemiga l
8) Valida kasutusotstarbest (teatab õppejõud) nõutavad kõvadused (tabel 5.3) ning nendele vastavad noolutustemperatuurid ning noolutada katsekehad (joonis 5.5). 9) Peale noolutamist mõõta kõigi katsekehade kõvadus kolme jäljega (eelnevalt puhastada baaspinnad) ning joonestada graafik HRC = f (Tnool °C). Hinnata noolutustemperatuuri mõju terase kõvadusele. Kõik kõvadusarvud kanda tabelisse 5.5. Katsetulemuste tabel. Terase Kõvadus Karastustem Kuumutus- Katsekehade Nõutav Saavutatu mark, C- lähteoleku p kestus arv karastus- kõvadus d kõvadus o sisaldus s HRC C Keskkonna HRC HRC kohta 1) Õhk: 0
ARVUTUSED! 2. Seadistamine. X-Lite telefoninumber: Kasutaja 41 TEL1 telefoninumber: Kasutaja 48 TEL2 telefoninumber: Kasutaja 47 3. Kaja test Viite aja subjektiivne hinnang: X-Lite 0,3 sek Grandstream (TEL1) ühendatud kommutaatori porti tähistusega 2 1,2 sek Grandstream (TEL2) ühendatud kommutaatori porti tähistusega 1 0,9 sek Järeldused katsetulemuste kohta: kaja peale mõjub kasutatav riistvara ja koodeki võimalused. 4. Koodekite uurimine Küsimus: Mis on nende kahe helistamise korral erinevat? Vastus: Tel1 ja X-lite kõne on hea Video oli puudu. Tel 1 ja Tel 2 Kõne on halb pikk viivitus Video puudub.. 5.1 Sidekanali parameetrite kontroll Ping tulemused: Grandstream on ühendatud kommutaatori porti tähistusega 3 (piiramata võrk) 0 ms Grandstream on ühendatud kommutaatori porti tähistusega 2 (200 kbit/s) 3 ms
2. Seadistamine. X-Lite telefoninumber: 34 TEL1 telefoninumber: 32 TEL2 telefoninumber: 37 3. Kaja test Viite aja subjektiivne hinnang: X-Lite viide praktiliselt puudub Grandstream (TEL1) ühendatud kommutaatori porti tähistusega 2 lühike viide Grandstream (TEL2) ühendatud kommutaatori porti tähistusega 1 tuntav viide Järeldused katsetulemuste kohta: Telefonide vahel eksisteerib viide, ka siin on oluline pordi kiirus kuid see on lühike ja ei takista normaalset suhtlemist. 4. Koodekite uurimine Küsimus 1. Mis on nende kahe helistamise korral erinevat? X-Litele helistades ei näinud X-Lite videopilti. Helistades teisele IP-Telefonile on videopildiga kõik ok. Küsimus 2. Mis on võimalike erinevuste põhjuseks?
9,3 0,1 6. 0,81 20 1,8 9,9 0,5 4.Arvutage keskmine g väärtus ja keskmine absoluutne viga △. Keskmine g väärtus=9,4 m/s2 , keskmine absoluutne viga △=0,55 5.Hinnake saadud tulemuste kvaliteeti. Raskuskiirenduse g väärtuseks loetakse ~9,8m/s2. Meie katsetulemuste põhjal tuli raskuskiirenduse g keskmiseks väärtuseks 9,4m/s2 . Kõige enam erines üldkasutatavast raskuskiirenduse väärtusest katse nr2 puhul saadud raskuskiirenduse väärtus, milleks saime 8,5m/s2 , erinevus seega 1,3m/s2. Kõige täpsema väärtuse saime katse nr6 korral, kui g väärtuseks tuli 9,9m/s2. Keskmiseks absoluutseks veaks tuli meie katsetulemuste põhjal 0,55, mis on üsna suur. Seega ei saa meie töötulemusi pidadada väga kvaliteetseks.
1. Teaduslikud kirjeldused Ajaloolised loodusteadused nagu näiteks kosmoloogia, paleontoloogia on üles ehitatud konkreetsete sündmuste ja protsesside kirjeldusele. Laboriteadustes nagu tahkisefüüsika ja valkude keemia pööratakse tähelepanu hoopis teistsugustele asjadele. Laboriteaduses teevad teadlased katseid ning otsivad selle abil, kuidas katseobjekt mingites tingimustes käitub. Sarnaste katsetulemuste vahele märgitakse seos. See annab võimaluse hiljem ennustada sarnaste katsete lõpptulemusi. Nähtusi liigitatakse süstemaatiliselt, selle põhjal tekivad valdkonnad, milles kehtivad sarnased seaduspärasused. Süstemaatilisuse abil on võimalik ennustada ette olukordi, kuidas näiteks sarnased katsed lõppevad või kuidas mõni materjal reageerib, mis omakorda võimaldab teadusel edasi areneda. 2. Teaduslikud seletused Teaduses kasutatakse tihti teooriaid
0 katsekeha korraga vette ja võtta sealt ükshaaval välja järgmiste ajavahemike järel: 1. 0,5 min, 2. 1 min, 3. 3 min, 4. 5 min, 5. 10 min ja 6. 20 min. Pärast väljavõtmist tähistada katsekehad numbritega. 5. Pärast vanandamist määrata kõigi katsekehade kõvadus, kanda saadud tulemused tabelisse 7.3 ja joonestada nende alusel (arvestades ka kõvadust karastatud olekus) graafik HRB = f (t van). Katsetulemuste tabel. Kõvaduse HRB 1 2 3 Termotöötlemise viis Vanadamise kestus min . . . keskm. Enne karastamist - 69 69 66 68 Pärast karastamist - 15,5 18 19 17,5
k h∗6∗P∗a 1,08∗6∗27,5∗103∗400 Paindetugevus f m ,k = = =70 MPa>f m ,k , 50=50 MPa → 2∗b∗h2 2∗51∗1002 Tugevusklass C50 Elastsusmoodul E0,mean =10312 MPa ≥ 10000 MPa → Tugevusklass C22 8. Tala eeldatav kandevõime kandepiirseisundis Pk,1 katsetulemuste alusel määratud tugevusklassi korral f m ,k , C22=22 N /mm2 f m , k b h 2 22∗51∗1002 Pk ,1= = =9350 N=9,35 kN 3a 3∗400 9. Kasutuspiirseisundi eeldatav koormus Pk,2 katsetulemuste alusel määratud tugevusklassi korral, millele vastab suhteline läbipaine f=l/250 3 3 4 f E0, mean b h 4∗4∗10312∗51∗100
on tegemist trafoõliga, sest keskmised läbilöögi pinged jäävad sinna vahemikku või on seal lähedal; 10 mõõtmise korral on keskmine läbilöögi pinge väiksem trafoõli elektrilisest tugevust, kuid trafoõli korduv kasutamine ja „läbilöömine“ on aja jooksul vähendanud trafoõli elektrilist tugevust. Teise õli visuaalsel vaatlusel ilmnes, et tegu on punase värvi õliga, mis on oluliselt vähem viskoossem võrreldes õliga 1. Nagu on näha jooniselt 2.2 katsetulemuste väärtused ei kõigu suurtes vahemikes. Esimese 5 katse puhul on usaldusvahemik 138,9-st 206,5kV-ni ja õli keskmine läbilöögitegevus sel juhul 172,68kV/cm. Täpsuse tõstmiskes võrdleme 10 mõõtmise tulemust, antud juhul on usaldusvahemik 162,8 kuni 192,4kV vahel ja keskmine läbillöögipinge on 177,6kV/cm. Antud õli puhul on mõõtetulemuste usaldusvahemik ja katsetulemuste erinevus oluliselt väiksemad kuigi ka siin ei jää 2 mõõtmist lubatud usaldusvahemikku
Töö eesmärk: · Tutvuda alumiiniumsulami- duralumiiniumi termilise töötlemisega ja uurida termilise töötlemise mõju duralumiiniumi omadusele. Katsetulemuste tabel: Vanandamise kestus Termotöötlemise viis Kõvadus HRB min Enne karastamist - 63,5 Peale karastamist - 12,5 Pärast vanandamist 0,5 22,5
viite ja kvaliteet on nagu Telefonil2
Järeldused katsetulemuste kohta:
Need viided ja erinevus video -ja heli signaali kvaliteedis erinevates telefonides
on põhjustatud sellega, et telefonid olid ühendatud erinevatesse portidesse ja
portid olid erinevate andmete edastamisega, ehk pordil1 oli kiirus 300kbit/s ja
pordil2 - 0,3s.
Juhendaja: Elmar-Jaan Just Tallinn 2015 1. Puidu surve pikikiudu 1.1 Katsekeha eskiis, koormusskeem ja katsetabel Joonis 1.1. Katsekeha eskiis ja koormusskeem h = 252 mm a = 43 mm b = 90 mm m = 515,8 g Tabel 1.1 1.2 Katsekeha survetugevus pikikiudu 2 Fmax 180∗103 f c, 0= = =46,5 MPa A 43∗90 1.3 Koormus-deformatsioonikõver katsetulemuste alusel 200 180 160 140 120 100 Jõud F [kN] 80 60 40 20 0 0.00 0.50 1.00 1.50 2.00 2.50 3.00 3.50 4.00
6. Pärast 28-päevast kivistumist proovikehad mõõdetaks ja kaalutakse 1 g täpsusega ning katsetatakse paindele ja survele, tihedus esitatakse täpsusega 10 kg/m3, painde- ja survetugevus täpsusega 0,5 MPa. Igast proovikehade kolmikust võetakse proov niiskusesisalduse määramiseks. Proov ikehade niiskusesisaldus survekatsete ajal antakse massi- ja mahuprotsentides 0,1% täpsusega. Katsetulemuste vormistamine (üldised nõuded): 1. Katsetulemused vormistatakse formaadis A4 (paberi ü hel poolel käsikirjas). 2. Protokollis peavad olema kajastatud KÕIK katsete kä igus saadud katsetulemused. Põhiliselt tuleb katsetulemused esitada tabelite ja graafikute kujul (graafikud ainult millimeetripaberil). Siinjuures tuleb silmas pidada ka seda, et katseprotokollis peavad olema ära toodud ka proovikehade valmistamise ja ka tsetamise ajad. 3
Jrk. nr. tihedus % kg/m3 1 2237 15,58 2 2203 16,87 3 2191 17,32 Keskmine 2210,33 16,59 7 Graafik 1.1 Materjalide tihedused 8 Järeldused Allika [2] kohaselt on graniidi tihedus 2500-2700 kg/m3, katsetulemuste keskmine on 2630 kg/m3, ehk mahtus antud vahemikku. Silikaattellise puhul, mille etteantud tihedusvahemik on 1700-1900 kg/m3, katsete põhjal tuli 1849 kg/m3 kohta. Mullbetooni tihedusvahemik õpiku põhjal on 300-900 kg/m3, katsete tulemusel tuli 865 kg/m3. Normaalbetooni tiheduseks on antud 1800-2500 kg/m3 kohta, katsetes tuli 2520 kg/m3. Nelja eelneva materjali katsetatud tiheduste tõepärasus lubab eeldada, et ka ülejäänud katsete tulemused on lubatud normides.
Sarnaselt mõõta ka uuritava aine külmumistemperatuur. Katseandmed Kasutatud lahusti: H2O Lahusti krüoskoopiline konstant Kk = 1,86 Lahusti külmumistemperatuur T0 = 0,47°C Lahuse külmumistemperatuur T = -4,89°C Lahuse külmumistemperatuuri langus T = T0 - T = 0,47 (-4,89) = 5,36°C Lahustatud aine hulk g = 10 grammi Lahusti hulk G = 90 grammi Arvutatud molaarmass: Graafikud Järeldus Katsetulemuste põhjal arvutatud molaarmassiks sain 38,56 g/mol.
Elektromagnetlained Elektromagnetväli Ühtse teooria lõi Faraday katsetulemuste põhjal soti füüsik James Clerk Maxwell. Elektrivälja muutumine ühes punktis põhjustab kõigepealt muutuva magnetvälja ja selle magnetvälja muutus kutsub elektromagnetilise induktsiooni teel esile elektrivälja muutumise naaberpunktis. Kuidas tekib? Kui mingis ruumipunktis tekib muutuv elektriväli (või ka magnetväli), siis põhjustab see muutuva magnetvälja (elektrivälja) tekkimise selle punkti vahetus ümbruses.
matemaatiliste valemite kujul. Ta kirjutas, et ,,loodus on nagu raamat, mis on kirja pandud matemaatika keeles". https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/cc/Galileo.arp.300pix.jpg Suurteadlane Galileo Galilei Galileo Galilei oli itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Ta elas 78- aastaseks (15. veebruar 1564 Pisa 8. jaanuar 1642 Arcetri). Galilei pani aluse teaduslikule eksperimenteerimisele ja katsetulemuste matemaatilisele tõlgendamisele, mis omakorda lõid alused seletavatele loodusteadustele. Ta tegeles ka teleskoopidega, näiteks valmistas ta Galilei teleskoobi. Samuti eksperimenteeris Galilei temperatuurimõõtmistega. Galilei teleskoop http://www.syg.edu.ee/~peil/astronoomia/vahendid/pildilehed/05.html Elulugu Sünd ja perekond
Katsetemperatuur: Küllastatud hõbe-hõbekloriidelektroodi potentsiaal katsetemperatuuril: Kinhüdroonelektroodi normaalpotentsiaal katsetemperatuuril: Arvutatud pH: Katsevea arvutus Tegelik pH on 4,80. Minu arvutuse ja tegeliku tulemuse erinevus: Veaprotsent: Järeldused tööst ja hinnang tulemustele Antud töös pidin määrama uuritava lahuse pH potentsiomeetriliselt, määrates esmalt galvaanielemendi elektromotoorjõu. Katsetulemuste ja tegeliku tulemuse võrdlemisel võib väita, et antud meetod on väga täpne leidmaks lahuse pH lähtudes elektromotoorjõu ja indikaatorelektroodi potentsiaali avaldisest.
TALLINNA TEHNIKA KÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Tõmbekatsed Tehnomaterjalide laborotoorsed tööd Õppeaines: Tehnomaterjalid Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI-11a Üliõpilane: Andreas Sapas Tallinn 2010 Aruanne 1. Tööülesanne Tutvuda plastse ja hapra materjali käitumisega tõmbel ja määrata olulisimad tugevuskarakteristikud. 2. Tõmbediagramm ja katsetulemuste tabel Materj Mõõt Jõud, N al med, mm 1 Teras 30 40,90 5,60 3,06 7250 5750 - 9500 2 Messing 31,20 39,50 5,12 4,00 - - 8000 10750 3 Tööstusteras 31 35,20 4,02 3,73 - - 13000 14400 3. Materjal nr 1(teras) Materjal nr 2(Messing) Materjal nr 3(Tööriistateras) 4
............................................................ 5 4. Järeldus ............................................................................................................................. 8 Kasutatud kirjandus ................................................................................................................ 9 Lisad ........................................................................................................................................ 10 L.1. Katsetulemuste tabelid............................................................................................................... 10 3 1. Töö käik Töö eesmärgiks on lahenduspinge määramine õhus ja tahkedielektriku pinnal mitmesuguse kujuga elektroodide puhul 50 Hz sagedusega vahelduvpingel. [1] Kõigepealt fikseeritakse atmosfääri parameetrid (rõhk, temperatuur, niiskus). Seejärel
9 Et siin v =H/t, kus H = 100 mm on äärmiste kriipsude vahekaugus silindris(AB), t - aeg , mis kulus kuulil selle vahemaa läbimiseks, siis lōplikult = k (t ( V,12) Avaldises k on seadme passis toodud kuuli konstant, mPascm3/g, mis haarab konstantseid liikmeid valemis ( V,11). Kuuli valimisel ja katsetulemuste arvutamisel tuleb kasutada tabelis 1 toodud andmeid. Tabel 1 Mōōtepiirkond Kuul nr Kuuli läbimōōt Kuuli mass Kuuli tihedus Kuuli mPas 200C juures g 200 C konstant k mm g/cm3 **
temperatuur jäeti otsesest analüüsimisest välja. Andmete analüüsiks kasutati ühesuunalist variatsiooni alaüüsi meetodi (ANOVA), paaris T-testi(paired T-test) ning kahe näidisega T- Testi (two-sample T-test). Kõik satistilised numbrid teostati 95%'lisuse täpsusega. Tulemused Südamerütmi ja kogu muu katsealuste andmete võrdlus Individuaalselt olid südamerütmi kiirused väga erinevad, isegi kui arvestadda, et tegevused olid võrdsed kõigil katsealustel. Kuid üleüldine katsetulemuste muster kahe erineva ruumi tingimustes oli sarnane. Südamerütmi tulemused madala füüsilise tegevuse juures olid üsnagi
silmapaistvamaid keskaja ja renessansi ajastu teadlasi, alusepanija heliotsentrilisele maailmasüsteemile. Heliotsentriline maailmasüsteem ehk heliotsentriline mudel on maailmasüsteem ehk universumi mudel, mille kohaselt Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber maailma keskmes asuva Päikese. Galileo Galilei Galileo Galilei (1564-1642) oli Itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Galilei pani aluse teaduslikule eksperimenteerimisele ja katsetulemuste matemaatilisele tõlgendamisele, mis omakorda lõid alused seletavatele loodusteadustele. Muuhulgas tegeles ta teleskoopidega, näiteks valmistas Galilei teleskoobi. Samuti eksperimenteeris Galilei temperatuurimõõtmistega ja täiustas termoskoopi. Pisa periood (15891591). Vaba langemise uurimine Pisa tornist Galileo Galilei Pisa perioodi kohta on teada legend, et ta olevat Pisa viltusest tornist visanud alla raskusi ja jälginud, kuidas need maapinnale jõuavad. Seega tegeles Galileo ka
26 14.30 66 3,85 27 14.40 76 2,34 28 14.50 86 1,11 29 15.00 96 0,04 29 20.40 436 -3,84 29 18.15 1721 -4,52 Graafik 1. Pöördenurga sõltuvus ajast. Kontsentratsioonil 9,6% Kalibreerimine: Algne sahharoosilahus oli 9,6%. Kuna M(C12H22O11) = 342 ja katsetulemuste tabelist leiame, et 61 minuti pärast näitab Polamat = 4,51, siis on vaja teada sellele pöördenurgale vastavat substraadi kontsentratsiooni. Selle määramiseks konstrueerime kalibreerimissirge. S0=9,6*1000/(342*100)=0,281 mol/l 0 =15,26 S0 = 0,281 =-4,52 S = 0 Graafik 2. Pöördenurga sõltuvus kontsentratsioonist. Kontsentratsioonil 9,6% 61 minuti pärast oli pöördenurk =4,51 ja sellele vastav S = 0,130mol/l. Algkiirus v0 = (0,281-0,13)/(61*60) = 4,13*10-5 mol/ls
Kuidas erineb autotroofse ja heterotroofse organismi ainevahetus erinevatel temperatuuridel Nimed Püstitatud hüpoteesid • 1) 15°C juures ei toimu autotroofsel ainevahetust • 2.) Heterotroofne organismi ainevahetus ei sõltu temperatuurist • 3) Autotroofne organismi ainevahetus on 65°C juures kõige intensiivsem Katsete läbiviimine Katse 1 • Esimese katsega püüdsime välja selgitada, kas autotroofse organismi ainevahetus sõltub temperatuurist või ei sõltu • 1) Panime biokambrisse 150ml 15°C vett • 2) Lisasime sinna 5tl suhkrut ja 1/3 pärmi • 3) Mõõtsime 5 minuti jooksul CO2 taset • 4)Vahetasime vee ja pärmi • 5) sama katse 45°C juures Katsete läbiviimine Katse 2 • Teise katsega püüdsime välja selgitada, kas 15°C juures toimub autotroofsel organismil ainevahetus. • 1) Paneme biokambrisse 150ml idandatud seemneid • 2) Teeme 15...
süsinikteras Messing HBS107 360 113 Viil kriimustas Karastamata terasHRB82 513 161 Viil kriimustas. HBS153 Alumiiniumsulam HRB64 365 115 Pehme teras HRB65 370 115 Viil ei kriimustanud. Karastatud teras HBS340 1020 316 HRC32 Kokkuvõte/järeldused: (Katsetulemuste analüüs, märkused, järeldused) Vickersi katsemasina täpsust kontrolliti etalon plaadiga, millel kõvadus oli ette määratud juba. Tulemuseks ei saadud täpselt sama tulemust, kui ette määratud, kuid ligilähedane.ˇ Ebaõnnestunud katsest saab järeldada, et on väga oluline teada, millisel meetodil materjali kõvadust määrata saab. Vastasel juhul võib katse lõppeda katsekeha lõhkumisega. Arvestades, et pehme terase, karastamata terase, lõõmutatud süsinikterase, messingu ja
/Albert, lk 70/ Kõik senised Belli teoreemi kontrollimiseks sooritatud katsed on andnud tulemuseks kvantmehaanika ennustuste kehtivuse. See paistab kinnitavat, et lokaalsuse printsiip looduses on vale ning mittelokaalsus on reaalselt esinev efekt. See on aga meie argikogemusega täiesti vastuoluline tõdemus. Millisel moel ei ilmne siis meie klassikalise mehaanika alusel toimivas argipäevas mittelokaalsed efektid? Kuna kvantmehhaanika ennustused katsetulemuste kohta on seniteadaolevalt absoluutselt õiged peab õige olema ka kvantmehhaanikas sisalduv mittelokaalsuse efekt, aga ehkki mittelokaalsed efektid on olemas, ei saa neid mingil moel kasutada detekteeritava signaali edasiandmiseks. Ehk nende abil ei saa mittelokaalselt kanda edasi informatsiooni, ja sellega rikkuda nii relatiivsusteooria lokaalsuse printsiipi. Täpsemalt: on võimatu kodeerida informatsiooni põimunud kvantolekus elektronpaarile otsustes kas viia
36 0,6 37. 13.53 38. 9.00 1183 -2,1 Graafik 1. Pöördenurga sõltuvus ajast. Kontsentratsioonil 2,4% 10 8 6 Jekaterina Miloserdova 2,4% 4 2 0 0 200 400 600 800 1000 1200 1400 -2 -4 Aeg, min Kalibreerimine: Algne sahharoosilahus oli 2,4%. Kuna M(C12H22O11) = 342 ja katsetulemuste tabelist leiame, et 17 minuti pärast näitab Polamat = 4,1, siis on vaja teada sellele pöördenurgale vastavat substraadi kontsentratsiooni. Selle määramiseks konstrueerime kalibreerimissirge. S0=2,4*1000/(342*100)=0,07 mol/l 0 =8,5 S0 = 0,07 =-2,1 S = 0 Graafik 2. Pöördenurga sõltuvus kontsentratsioonist. Kontsentratsioonil 9,6% 0,08 S = 0,0066 + 0,0139
5 55,0 60,0 60,0 58,3 10 64,5 58,0 57,5 60 20 64,5 63,5 63,0 63,7 Kõvadus, HRB Kõvadus, HRB Kokkuvõte/järeldused: Tutvusin duralumiiniumi termilise töötlemisega ja uurisin termilise töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele. Katsetulemuste vaadates võin öelda ,et alumiiniumisulami kõvadus pärast karastamist väheneb, aga pärast vavandamist – kasvab. Mida kauem on vanandamise kestus, seda kõvemaks tekib duralumiinium (Maksimaalne efekt saavutatakse esimeses staadiumis.)
Kontrollitud: Arvestatud: Töö teostamise kuupäev: Joon. 13. Juhtivusnõud Tööülesanne Määrata elektrolüüdi vesilahuste eri- ja ekvivalentjuhtivus kontsentratsioonidel, millel mõõdetakse juhtivusnõus elektroodide vahel paikneva lahusekihi takistust. Mõõtmisel kasutatavate elektroodide konstant määratakse kindla kontsentratsiooniga teadaoleva eritakistusega KCl lahuse abil. Katsetulemuste töötlus toimub kahes variandis: nõrga elektrolüüdi korral arvutatakse dissotsiatsiooniastmed ja konstant, tugeva elektrolüüdi lahuse puhul leitakse katseandmete alusel ekvivalentjuhtivus lõpmatul lahjendusel. Töö käik Töös kasutatakse juhtivusnõusse valatud elektrolüüdilahuse takistuse mõõtmiseks vaheluvvoolusilda P-38. Juhtivusnõu loputada paar korda uuritava lahusega ning seejärel pipeteerida vastavalt nõu
(õpik 3 (valge) jah 2,16 PTFE PTFE eriplast (polütetrafloroetüleen) 4 (roheline) ei 0,97 PE-HD (polüetüleen) PE-HD tarbeplast 5 (must) jah 1,13 PA6 PA6 konstruktsiooniplast Kokkuvõte/järeldused: (Katsetulemuste analüüs, märkused, järeldused) Töö käigus ilmnes, et plaste saab identifitseerida vägagi täpselt peale kõvaduse ning tiheduse määramist, valiku tegemisel aitab kaasa läbipaistvuse ning eriomaduste arvestamine.
(A10 min=(8,2-3,4)*26*(1/50)*103/600*180*1*1=0,023 µkat/ml) (A20 min=(14,5-3,4)*26*(1/50)*103/1200*180*1*1=0,027 µkat/ml Arvutusvead!) A10 min=(8,2-3,4)*26*50*103/600*180*1*1=57,8 µkat/ml A20 min=(14,5-3,4)*26*50*103/1200*180*1*1=66,8 µkat/ml Invertaasi aktiivsuse avaldan kahe aktiivsuse aritmeetilise keskmisena. (A=(0,023+0,027)/2=0,025 µkat/ml) A=(57,8+66,8)/2=62,3 µkat/ml Invertaasi aktiivsus on katsetulemuste kohaselt 62,3 µkat/ml. 10-ndal ja 20-ndal minutil võetud reatsioonisegudest arvutatud aktiivsused erinesid teineteisest vähem, kui 20% võrra, mis kirjanduse alusel näitab, et töö on läbi viidud korrektselt. Mida määratud aktiivsus sisuliselt väljendab? Minu katsetulemuste keskmine 62,3 µkat/ml väljandab uuritava invertaasi suutlikkust toota ühe sekundi jooksul 30O C juures 62,3 µmol-i produkti, milleks oli taandav suhkur.
Töö nr: FK15 ELEKTRIJUHTIVUSE MÄÄRAMINE Siia tuleb sisestada aparatuuri joonis. keskkonnatehnoloogia Instituut 280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 21.10 UHTIVUSE MÄÄRAMINE Töö eesmärk (või töö ülesanne). Töös määratakse elektrolüüdi vesilahuste erijuhtivus ja molaarne elektrijuhtivu milleks mõõdetakse juhtivusnõus elektroodide vahel paikneva lahusekihi takist Katsetulemuste töötlus toimub kahes variandis. Tugeva elektrolüüdi lahuse puh elektrijuhtivus lahuse lõpmatul lahjendusel nn. piiriline molaarne elektrijuhtivu arvutatakse dissotsiatsiooniastmed ja dissotsiatsioonikonstant. Teooria. Töövahendid. juhtivusmõõtja MC226, vesitermostaat, 100- ml mahuga mõõtekolvid, pipetid. Töö käik. Valmistasin ette antud konsentratsiooniga lahused. Alustasin mõõtmist madala lahusest. Valasin lahuse nõusse, panin selle vesitermostaati ja panin sisse juht
Töö käik Kõige pealt tuli määrata duralumiiniumi mark, milleks oli AlCu4Mg1. Pärast kindlaks tegemist määrati materjali kõvadus. Siis toimus duralumiiniumi karastamine, mille eesmärgiks oli määrata materjali kõvadus ja aru saada kõvaduse muutumise protsessidest. Pärast karastamist tegime materjali kuueks tükiks ning hakkasime neid kunstlikult vanandama erinevatel aegadel. Lõpuks pärast vanandamist mõõtsime uuesti katsekehade kõvadused Katsetulemuste tabel Termotöötlemise viis Vanadamise kestus Kõvadus HRB min 1. 2. 3. keskmine Enne karastamist - 63,8 Pärast karastamist - 14,3 Pärast vanandamist 0,5 39
5. JÄRELDUSED Katsetatud betooni töödeldavuse määramisel saime koonuse vajumiseks 50 mm, kirjandusliku allika väitel on tegu plastse seguga, kui vajumine on vahemikus 50-120 mm. [1] Katsetatud betoon kuulub S2 vajumisklassi, kirjantusliku allika järgi on tegemist S2 vajumisklassiga, kui koonuse vajumine jääb vahemikku 50-90 mm. [2] Katsetatud betooni katsekehade tihedus jäi vahemikku 2100-2600 kg/m 3, kirjandusliku allika väitel on tegemis normaalbetooniga. [3] Katsetulemuste põhjal on näha, et kivistumiskeskkond ei mõjuta märimisväärselt katsekehade tihedust. Madalaim tihedus on kuivas keskkonnas kivistunud katsekehadel, mille põhjustab arvatavasti katsekehadest eralduv niiskus. Suurima survetugevusega (29,8 N/mm2) katsekehad kivistusid normaaltingimustel 28 päeva. Väikseima survetugevusega (10,8 N/mm2) katsekehad kivistusid külmas keskkonnas 28 päeva. Betooni kivistumine aeglustub, kui temperatuur normaalsest temperatuurist madalam.
Galileo Galilei Galileo Galilei sundis15. veebruar 1564 Pisas suri8. jaanuar 1642 Arcetris oli itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Galilei pani aluse teaduslikule eksperimenteerimisele ja katsetulemuste matemaatilise tõlgendamisele, mis omakorda lõid alused seletatavatele loodusteadustele. Ta tegeles ka temperatuuri mõõtmistega ja täiustas termoskoopi. Esmase hariduse andis Galileole isa ise, kasutades aeg- ajalt koduõpetajaid. Kuigi isa ei hinnanud religiooni järgimist kõrgelt, pani ta noore Galilei parema hariduse huvides 1575 Vallombrosa kloostri kooli. Aastal 1581 asus seitsmeteistaastane Galilei Pisa Ülikoolis meditsiini õppima
Üliõpilane: Oskar Köster Õppejõud: Karl Seegel Õpperühm: TI-11 Kuupäev: 02.11.2010 Laboritöö nr.4 METALLIDE KÕVADUSTEIMID Töö eesmärk: Tutvuda kõvaduse määramise meetoditega ja määrata detailide kõvadus Brinelli, Rockwelli ja Vickersi meetodil. Katsetulemuste tabel: Katse- katse Vicker Brinell Rockwell s keha d1 d2 ¯d HB d1 d2 ¯d HV HRC 1 0,414 0,410 0,412 215 0,520 0,515 0,518 207 7 1 2 0,420 0,424 0,422 204 0,515 0,495 0,505 218 10
mehaaniline liikumine keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes Nähtus energia jäävuse seadus energia ei kao ega teki vaid muundub ühest liigist teise või kandub ühelt kehalt teisele Seadus kiirendus kiiruse muut ühes ajaühikus Suurus Galileo Galilei (15. veebruar 1564 Pisa 8. jaanuar 1642 Arcetri) Oli itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Galilei pani aluse teaduslikule eksperimenteerimisele ja katsetulemuste matemaatilise tõlgendamisele, mis omakorda lõid alused seletatavatele loodusteadustele. Galilei http://et.wikipedia.org/wiki/Galileo_Galilei http://et.wikipedia.org/wiki/Isaac_Newton Füüsika lühikursus gümnaasiumile Kasutatud allikad
Töö teoreetilised alused Lainete levimisel keskonnas levimise kiirus võrdub: v f kus v on lainete levimise kiirus, .λ -lainepikkus, f -sagedus. Leidnud heli kiiruse v temperatuuril T ,saab arvutada heli kiiruse mingil teisel temperatuuril,näiteks 0°C juures. Kiiruste ruutude suhe võrdub temperatuuride suhtega ning kasutades lähendusmeetodit võib kirjutada: v vo 1 0,002t kus t on gaasi temperatuur °C. Töökäik: 1. Katsemõõtmised 2. Katsetulemuste kirjapanemine 3. Aritmeetilise keskmise arvutamine vastavale parameetrile 4. Temperatuuri mõõtmine 5. Helikiiruse arvutamine mõõdetud toatemperatuuril 6. Helikiiruse arvutamine 0 kraadi juures 7. Järelduse tegemine 8. Aruande kokkupanek ja esitamine Katse tulemuste tabel. 1.Katse nr f, Hz l0 , cm ln, cm ∆ln, cm λ, cm 1. 4500 2,6 6,4 3,8 7,6 2. 4500 10,5 4,1 8,2 3
p Sai, mis oli pandud niiskelt kilekotti oli tekkinud väliselt mõõtes ~0,5 cm 2 ä suurune hallitusseen. Teistel saiadel hallitust ei olnud. e v 5. p Sai, mis oli pandud niiskelt kilekotti oli tekkinud väliselt mõõtes ~0,8 cm 2 ä suurune hallitusseen. Teistel saiadel hallitust ei olnud. e v 4 3. Analüüs Diagramm on koostatud katsetulemuste põhjal. 0,9 0,8 0,7 0,6 0,5 Kuiv sai kilekotis Niiske sai kilekotis 0,4 Sai õhu käes 0,3 0,2 0,1 0 1. päev 2. päev 3.päev 4. päev 5. päev 5 4. Kokkuvõte
portselankaussi 4 ml atsetooni, hõõrutakse uhmrinuiaga 1 minuti jooksul. Lastakse (kõrgeim piik) 430,50 nm. Võrdlusmaterjalist nähtub, et klorofüll a absorbeerib settida ja filtritakse läbi sama paberfiltri teise väikesesse mensuuri. Sama korratakse valgust lainepikkusel 662 nm, mis langeb täpselt kokku katsetulemusega 662 nm. veel 2 korda à 4 ml atsetooniga ja lõpuks veel 2-3 ml atsetooniga, et saada ca 10 ml Kuna katsetulemuste spektrilt on näha ühte piiki 475 nm juures, siis võib järeldada, et filtraati (Lahus 2). Spektrofotomeetril võetakse lainepikkus vahemikus 350-750 nm lahusesse oli jäänud karotinoide. Katsetest saadud tulemuste ja võrdlusandmetest algul nulljoon heksaaniga ja seejärel Lahus 1 spekter heksaani suhtes. Sama lähtuvate tulemuste võrdlus: korratakse atsetooniga- nulljoon atsetooniga ja Lahus 2 spekter atsetooni suhtes.
nende võimalik kasutusala. 2. Polümeersete omadustega materjalide katsetamisega survele ja võrrelda nende surve- ning tõmbetugevust. 3. Metalsete omadustega materjalide katsetamisega löökpaindele, selgitada välja pingekontsentraatori ning katsetustemperatuuri mõju lõõgitugevusele. 2.Tugevusnäitajate määramine tõmbele. Katsetulemuste tabel t Rm Rp E Rm/ b S0 L0 Fmax Fp L1 A Kasutu Materjal m N/mm N/mm Gp mg/mm Nmm/m mm mm2 mm kN 2 kN 2 mm % 3
Kokkuvõte/järeldused: Enne tulemuste analüüsi tuleks mainida katsetulemusi mõjutavaid tegureid: tõmbeteimikutele algpikkuste märkimiseks kasutatava markeri joone paksus ~1mm; tõmbeteimikutele algpikkuste märkimiseks kasutatav joonlaud oli määrdunud, millest võis olla tingitud ebatäpsus; tõmbeteimikute asend masina vahel võis olla ebatäpne, kuna neid sättisid paika tudengid, kes polnud varem seda teinud. Tõmbetugevus: Tõmbetugevuse katsetulemuste põhjal saan öelda, et kõige suuremat jõudu materjali purunemiseks nõudis teras, sellele järgnesid komposiidid, plastid ning polüestervaik. Plastidest talus suuremat jõudu PMMA, komposiitidest komposiit X. Küll aga, kui võrrelda materjalide eritugevust, on näha, et suure tiheduse tõttu jääb teras komposiitidele alla. Kõige suurema eritugevusega on komposiit X, millele järgnevad komposiit II, ABS, PMMA, ning alles seejärel teras C20
4 68HRB 500 20 29HRB 120 (126) 10 52HRB 5 68HRB 500 20 29HRB 120 15 55HRB 6 68HRB 500 20 29HRB 120 20 53HRB 7 68HRB 500 20 29HRB 20 25 39HRB Kokkuvõte/järeldused: (Katsetulemuste analüüs, märkused, järeldused) Duralumiiniumi termotöötluse viis sõltub vasesisaldusest sulamist. Peale karastamist on sulami struktuur suhteliselt väikese tugevuse ja kõvadusega, ning suure plastsusega, mistõttu on seda pärast karastamist lihtsam vormida. Vananemisel tugevus ja kõvadus tõusevad, plastsus aga väheneb. Mida kauem sulamit vanandada, seda kõvemaks see muutub. Ajanappuse tõttu ei olnud võimalik duralumiiniumit pikalt vanandada, seetõttu
h:37 mm /38 mm /38 mm Aritmeetilised keskmised on Proovikeha maht (valem 1): Proovikeha tihedus (valem 2): Katsematerjal: vahtpolüstpreen Keha mass: 21,8 g Proovikeha mõõdud: a: 46 mm /47 mm /47mm b: 97 mm / 96 mm / 95 mm h: 146 mm / 145 mm / 147 mm Aritmeetilised keskmised Proovikeha math (valem 1): Proovikeha tihedus (valem 2): 3.1.1. Katsetulemuste tabel Tabel 1. Korrapärase kujuga materjalide tiheduse tabel Tihedus, Proovikeha a, mm b, mm h, mm Mass, g Maht, cm3 kg/cm3 dolomiit 99 9 99 2004,0 95465 2099,6 silikaattellis 88 199 248 4824,0 434298 1110,8
mass õhus, p parafiini absoluutne tihedus (930 kg/m3) Valem 7: V = V1 Vp V keha maht, V1 keha maht koos parafiiniga, Vp parafiini maht 4.3 Poorsuse määramine Poorsuse määramiseks tuleb teada materjali absoluutset tihedust. Graniidi absoluutne tihedus on 2690 kg/m3, silikaattelliskivil 2650 kg/m3. Poorsuse arvutamiseks kasutatakse valmit (8). Iga materjali keskmised poorsused on toodud katsetulemuste koondtabelis. Valem 8: p = (1 0/) * 100 p materjali poorsus, 0 materjali tihedus, materjali absoluutne tihedus 5. Katsetulemused 5.1 Korrapärase kujuga proovikehade tiheduse määramine. V=a*b*h = (m / V) * 1000 Tabel nr. 1.1 Mõõtmed Ruumala Mass [g] Materjali [mm] [cm3] Tihedus [kg/m] Jrk nr nimetus pikkus laius kõrgus
Keskmine 4,361 101,7 1,697 42 1,562 39 Arvutan välja materjali soojusjuhtivusteguri: c(d 2 + 0 ) E × ln(d 2 / d1 ) = [W / m × K ] = 2(t1 - t 2 ) 12,5 (0,205 + 0,006) 9.4 ln(0,205 / 0,083) = = 0,188 [W / m × K ] 2 (102 - 42) Järeldus: Antud katsetulemuste põhjal saime soojuskeha katva isolatsioonimaterjali soojusjuhtivusteguriks 0,188 W/(m*K). Kuna tegu on asbestiga, siis võib võrrelda katselist ja tegeliku soojusjuhtivustegurit. Asbestil on soojusjuhtivusteguriks antud 0,14 W/(m*K). Järeldub, et katseliselt tuli soojusjuhtivustegur mõnevõrra suurem, mis on ilmselgelt tingitud mõningasest mõõtmise ebatäpsusest. Samuti ei saa eirata fakti, et soojusvoomõõturina kasutatud millivoltmeeter on tõeline antiik ja pärineb 1936.aastast!
annaabi.ee 
