Tehnomaterjalid praktikumi aruanne 2 (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Tehnoloogia - tehnomaterjalid

1 Hindamata

Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 2 aruanne aines tehnomaterjalid Rühm: MATB11 , rühm A Esitatud: 22.10.14 Töö eesmärk:
(Lühidalt kirjeldada praktikumitöö eesmärk) 1) Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega ( Brinell ,
Rockwell ja Vickers ).
2) Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele.
3) Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. Kasutatud töövahendid:
(Kirjeldada katseaparatuuri jmt) Kõvaduse määramise katsemasinad: Brinell, Rockwell, Vickers; erinevad metallid:
alumiinium , alumiiniumsulam , lõõmutatud süsinikteras , messing , karastamata teras, pehme
teras; kindla kõvadusega etalon -plaat. Katsetulemused :
(Eelistatud on ülevaatliku tabeli kuju). Materjal Kõvadus /skaala Rm HV Märkused Alumiinium
(katse1) HBS 10/1000/20 - - Brinelliga katse
ebaõnnestus, metall
oli liiga liiga pehme,
katsekeha purunes Alumiinium
(katse 2) HV30

300 30Aeg - 10 sekundit,
raskus 10kg Lõõmutatud
süsinikteras HRB63 360 113

Viil ei krrimustanud. Messing HBS107

360 113 Viil kriimustas Karastamata teras HRB82 HBS153 513 161 Viil kriimustas.

Alumiiniumsulam HRB64

365 115 Pehme teras HRB65 370 115 Viil ei kriimustanud. Karastatud teras HBS340
HRC32

1020

316 Kokkuvõte/järeldused:
(Katsetulemuste analüüs, märkused, järeldused)

Vickersi katsemasina täpsust kontrolliti etalon plaadiga, millel kõvadus oli ette määratud juba.
Tulemuseks ei saadud täpselt sama tulemust, kui ette määratud, kuid ligilähedane.ˇ Ebaõnnestunud katsest saab järeldada, et on väga oluline teada, millisel meetodil materjali
kõvadust määrata saab. Vastasel juhul võib katse lõppeda katsekeha lõhkumisega. Arvestades, et pehme terase, karastamata terase, lõõmutatud süsinikterase , messingu ja
alumiiniumsulami kõvadused on ligilähedased, võime järeldada, et antud materjalide
omadused on sarnased. Teistest oluliselt kõvem materjal on karastamata teras, mille
kõvadusenäitaja ületas märkimisväärselt teiste materjalide omi. Teistest oluliselt pehmem
materjal on alumiinium, mis oli nii pehme, et isegi küüne jälg jäi surudes peale.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 39 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-11-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

39 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

1) Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinell,
Rockwell ja Vickers).
2) Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele.
3) Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust.

kõvadus karastamata alumiiniumsulam etalon

Sarnased õppematerjalid

docx

P2 Tehnomaterjalid

Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 2 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Üliõpilaskood: Rühm: Esitatud: 22.10.2014 Töö eesmärk: Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinell, Rockwell ja Vickers, Barcol). Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. Analüüsida seost materjali tõmbetugevuse ning kõvaduse

tehnomaterjalid

doc

Materjalide mehaanilised omadused. Kõvadus

Tallinna Tehnikaülikool 2014/ 2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 2 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Keiu Simm Rühm: MATB11 Esitatud: 20.10.2014 Töö eesmärk: Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinell, Rockwell ja Vickers, Barcol). Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. Analüüsida seost materjali tõmbetugevuse ning kõvaduse vahel. Hinnata materjali kõvaduse olulisust materjali valikul.

Tehnomaterjalid

pdf

Materjalid

Kui kõrget temperatuuri kanna- looduslikud materjalid. Inimene kasutab neid, kui tab elektrimootori mähise isolatsioon? Mille poolest vaja, oma huvides, ent ta on loonud väga palju erineb malm terasest? materjale ka ise selliste omadustega, nagu ühe või Mistahes materjali omadused olenevad teise asja jaoks on tarvis. Tehnikas kasutatavad kõigepealt tema koostisest, struktuurist ja saamis- materjalid tehnomaterjalid ongi enamikus nii- viisist. sugused materjalid. Materjaliõpetus, mis moodustab käesoleva Masinates ja aparaatides, mistahes tehno- õpperaamatu esimese osa, käsitleb peamiselt seda, seadmetes ja -riistades on peamised materjalid missugune on eri materjalide liigitus, nende koostis metallid, plastid, keraamilised ja komposiitmaterjalid. ja struktuur, kuidas sellest oleneb materjali tugevus

Kategoriseerimata

252

doc

Rakendusmehaanika

- materjali valik; - projektarvutus; - detaili joonestamine ja masina mudeli koostamine. Kontrollarvutus viiakse läbi kas analüütiliselt või numbriliselt, kasutades lõplike elementide meetodit (LEM). Raami mudel koos LEMi võrguga Pinged Deformatsioonid 8 2. TEHNOMATERJALID. MATERJALIDE OMADUSED JA TUGEVUSNÄITAJAD Tehnikas kasutatavaid materjale nimetatakse tehnomaterjalideks. Neid jagatakse kahte suurte gruppi: metalsed ja mittemetalsed materjalid. Metalsete materjalide põhiesindajad: teras, malm, alumiiniumisulamid, vasesulamid, titaanisulamid jt. Mittemetalsete materjalide hulka kuluvad tehnoplastid, tehnokeraamika, plastkomposiitmaterjalid jt. 2.1. Materjalide omadused Materjalide omadused võib jagada kolme gruppi: füüsikalised, mehaanilised ja

Materjaliõpetus

pdf

Materjaliõpetus

Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36

Kategoriseerimata