võim. · Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. · Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. · Katoliiklus on peamiseks usuks järgmistes Euroopa riikides:Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Austria, Ungari, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Põhja- Iirimaa, Sveits, Lõuna-Saksamaa, Sloveenia. · Katoliikluse alla kuuluvad:aktseptandid, appellandid, böömi vennad, hussiidid, integralism, jansenistid, kariklased, määri vennad, taboriidid, tsehhi vennad, valdeslased, vana katoliiklus. · Maailmas on umbes 1 miljard katoliikliku usku usklikku. · Kiriku traditsiooni peetakse sama autoriteetseks kui pühakirja. · Katoliiklus väidab, et Püha Vaim väljub Jumal-pojast (Jeesus Kristusest). · Suurim klooster on Pirita klooster Tallinnas Ajalugu tänapäev:
protsetantslikus e. reformitud kirikus. Athanasios – võitles ariaanlastega , populariseeris munkluse ideaale Ambrosius – kehtestas koguduse iseseisvuse põhimõtted, rõhutas, et kirik on keisrist kõrgem Augustinuselt pärineb kaks teost, mida loetakse inimajaloo kõige tähtsamate hulka. Esiteks “Pihtimused”, mis on maailma esimene autobiograafia, ja teiseks “Jumala riigist”. Seda raamatut on nimetatud kristluse suureks poliitiliseks teoseks ja selle mõju on olnud tohutu katoliikluse ülemvõimu põhjendamisel ilmaliku võimu üle. Teose põhjendamise ajendiks olid Rooma rüüstamine 410.a. läänegootide poolt, milles kaasaegsed nägid karistust vanadest jumalatest lahtiütlemise pärast. Augustinuse tõlgenduses ei olnud rüüstamine mitte karistus, nagu mõned paganlikud autorid selgitasid, vaid näitas Jumala ükskõiksust ajaliku maailma suhtes. Inimesel on valida taevase ja maise riigi vahel, esimene tähistab headust, teine kurjust
Ususõjad 16. sajandil muutus protestantide ja katoliiklaste vastasseis kriitiliseks. Usuliste erimeelsuste tõttu peeti Euroopas kokku 8 sõda mis mõjutasid tugevalt riikide ja rahvaste omavahelisi suhteid. Katoliikluse vankumatuks kaitsjaks oli Hispaania kuningas Felipe II, kes oli tol ajal Euroopa mõjukaim valitseja. Vaatamata jäigale majandus ja religioonipoliitikale, tõstsid 1560datel aastatel mässu Hispaania võimu all olevad protestantlikud riigid. Aja jooksul saavutasid need riigid iseseisvuse ning kultuurilise ja majandusliku õitsengu nende seas ka Holland. 16. sajandi teisel poolel lahvatasid protestantide ja katoliiklaste konfliktid Inglismaal ja Prantsusmaal.
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristluse aluseks on usk Jumalasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Jeesus Kristus löödi risti, suri ja maeti maha. 16. sajandi reformatsioonide käigus eraldusid katoliiklusest protestantlikud kogudused, kuna nad ei nõustunud seniste roomakatoliku kiriku seisukohtadega. Katoliiklus on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana. Katoliikluse aluseks on Piibel koos piibliväliste kirjadega, püha pärimus ning kiriklik traditsioon. Katoliikliku õpetuse järgi moodustavad Kristuse lepitussurm inimkonna pattude eest ja pühakute heateod jumaliku armuvara, mida katoliku kirik jagab oma liikmetele seitsme sakramendi kui iseenesest mõjuvate õndsakstegevate vahendite kaudu. Peale usu kirikudogmasse aitavad õndsaks saada ka inimese enese püüdlus ja head teod; inimene peab kasutama Jumala antud armu. Need, kes
1523. aastal jõudis luterluse kuulutamine Tallinnasse. See oli ikka veel seesama kristlus, kuid pakkus hoopis teistsugust maailmavaadet ja inimestesse suhtumist. Uue usutunnistuse eesmärgiks oli lähendada inimest jumalale. See usk kuulutas, et kõik inimesed on jumala ees võrdsed. Kas katoliiklus ja reformatsioon olid pigem Eesti vaimuelu arendajad või takistajad? Hariduse seisukohalt olid nii reformatsioon kui ka katoliiklus elu arendajateks. Hariduse ulatus laienes. Katoliikluse puhul oli miinuseks see, et haridus oli võõrkeelne, aga luterluse puhul oli haridus igas riigis emakeeles. Haridus oli paremini kättesaadav ja oli rohkem haritud inimesi. Nii reformatsioon kui ka katoliiklus aitasid hariduse arengule kaasa. Katoliiklus ja reformatsioon andsid kirjanduse arengule palju juurde. Katoliikluse puhul olid arendavaks faktoriks kloostrite raamatukogud. Reformatsiooniga algas ka eesti keelde tõlkimise algus ja eesti kirjakeele kujunemine
Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus Kristus on jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Ristiusk ise jaguneb kolmeks põhisuunaks: katoliiklus, õigeusk ja protestantism, ning paljudeks usutunnistusteks. Katoliiklus tuleneb kreeka keelsest sõnast "universaalne" ehk katolitsism, on kristluse levinuim usutunnistus. Vaimuliku peaks on paavst. Katoliikluseks nimetatakse ka Rooma Katoliku Kiriku õpetust. Katoliikluse aluseks on Piibel koos deuterokanooliliste raamatutega ehk apokrüüfidega, püha pärimus ning kiriklik traditsioon. Teistest kristlikest õpetustest eristavad katoliiklust eelkõige suure tähtsuse andmine pühale pärimusele ja pühakutele, eriti Maarjale ning ka reliikviate kultus. Tsentraliseeritud ja hierarhiline kirik, kellele kuulub ainuõigus Piibli tõlgendamisel ning ka inimese enda aktiivse rolli tähtsustamine õndsakssaamise nimel.
VASTUREFORMATSIOON 1.Reformatsiooni mõju Euroopale: *ideed levivad ülekogu Euroopa väljaarvatud Hispaania, kogu Pürenee ja Venemaa *eesmärk ei ole uue usu loomine, vaid pöördumine tagasi algkristluse juurde *reformatsiooni käigus levivad kirjandus: Piibli tõlkimine erinevatesse keeltesse. Eesti keelde tõlgitakse 1739. A Jüri kiriku pastori poolt. 2.Vastureformatsioon- katoliku kiriku abinõude kompleks taastamaks katoliikluse mõju terves Euroopas ning selle vormiks olid kirikukogude liikumine, kirikuordud ja ususõjad. *1540 SOCIETAS JESU Ignatius Loyola pääseb napilt eluga ning hakkab võitlema katoliikluse vastu Jesuiidi ordu eesmärk: veenda ümber ketserid ja paganad-misjonitöö Ordu eripära võrreldes teistega: *preestrite ordu *valiti välja hea välimuse, tarkusega inimesi sisse *rajavad palju koole, sest noori on lihtsam ümbervenda paljude uute õppeainete loomine *1542
tsivilisatsioon ja religioon Enelin Veski Kristina Bauer Peamine religioon · Ladina-Ameerika peamiseks religiooniks on katoliiklus · Ladina-Ameerikas pole toimunud usureformatsioone · Kõige vanemad põlisasukad olid maiad ja asteegid Katoliiklus · Kristluse levinuim usutunnistus · Vaimulikuks peaks paavst, Rooma piiskop, kellel on piiramatu võim · Õigeusu ja protestantismi kõrval on üks kolmest kristluse põhiharust · Katoliikluse aluseks Piibel Katoliiklastele iseloomulik · Pühakute ja Neitsi Maarja austamine · Käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena · Altarid kodudes Sakrament Sakrament · Ehk riitus, mida Piibli järgi on Kristus ise käskinud läbi viia ning mille kaudu on kristlastele tõotatud Jumala armu · Sinna kuuluvad ristimine ja armulaud Katoliikluse alla kuuluvad · Aktseotandid · Appellandid · Böömi vennad · Hussiidid
neitsistsünd peab olema ime, muidu ei ole usutav!) ja judaismi monoteismi segu usutunnistus: Apostellik usutunnistus - Nikaia usutunnistus. Katoliiklus (kreeka sõnast (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust. Katoliikluseks nimetatakse ka Rooma Katoliku Kiriku õpetust. Katoliikluse aluseks on Piibel koos deuterokanooniliste raamatutega, püha pärimus ning kiriklik traditsioon; neid käsitab katoliiklus Jumala vahetu ilmutuse allikaina. Katoliikliku õpetuse järgi moodustavad Kristuse lepitussurm inimkonna pattude eest ja pühakute heateod jumaliku armuvara, mida katoliku kirik jagab oma liikmetele seitsme sakramendi kui iseenesest mõjuvate (ex opere operato) õndsakstegevate vahendite kaudu. Armulaual toimub Lateraani kirikukogu otsuse (1215) järgi transsubstantsioon
· Rootsist oli saanud kindel protestantlik riik. · Poola oli sama kindlalt jäänud katoliiklikuks maaks. Poola võim Lõuna Eestis. · Poola sai Lõuna Eesti 1582 a Jam Zapolski rahuga. · Poola eesmärk oli Lõuna Eesti taas katoliiklikuks maaks muuta selleks sobis hästi Tartu · Poola kaugem eesmärk oli allutada Venemaa, ka selleks sobis ideaalselt Tartu JESUIIDID · Juba 1583 a ilmusid Tartusse jesuiidid katoliikluse ja paavstivõimu kõige paremini organiseeritud ja kõige targemad levitajad. · Nad rajasid Tartusse kolleegiumi ja selle juurde oma gümnaasiumi. · Jesuiitide poolt antav haridus oli kõrgtasemel · Tõlkide seminar , kus õpetati ka eesti keelt nn.Sigismund Augusti privileeg · Liivi sõja ajal, kui ordu ja Riia peapiiskop end Poola alla heitsid, said Liivimaa aadlikud kinnituse, et neile jäetakse nende talupojad ja luteri usk · Põhja Lätis nii ka läks
viljaikaldustest tingitud näljahädale. Tubakat peeti arstirohuks ja just kopshaiguste vastu . Kaubandustulusid kasutati ka töönduse ja panganduse arendamiseks. Juba keskaja lõpul olid portugallased hõivanud Maroko rannikualad Aafrikas ja vahetanud seal kaupu araablastega. Portugali printsi Henrique Meresõitja (1394-1460) eestvõttel asuti piki aafrika läänerannikut purjetades otsima mereteed idamaadesse. Katoliikluse pani tõsiselt proovile XVI sajandi algul Saksamaal Martin Luhteri algatatud usupuhastusliikumine. Katoliku kirikut kritiseeriti kõlbelise laostumise ja liigse ilmalikkuse tõttu. Mitmed Euroopa monarhiad soovisid oma riigis ise kirikut valitseda . Luhteri õpetus kogus poolehoidjaid Saksa kuurvürtside hulgas ning 1555. aastal oli keiser Karl V sunnitud augsburgis usurahuga kuulutama luteri usu katoliikluse kõrval teiseks religiooniks.
Kirik arvas, et keiser saab võimu jumalalt ainult paavsti vahendusel, keiser sellega ei lepi. 18.Mõisted: inkvisitsioon, ketser, Avignoni vangipõlv Inkvisitsioon- kohus ketserite väljaselgitamiseks. Ketser- paavsti võimu ja katoliku kirikut kritiseeriv kristlane. Avignoni vangipõlv- 1378- vaenutsevad kardinalid valisid kaks paavsti: üks Rooma, teine Avignoni, kumbki ei tunnustanud teineteist. 19.Millega oli seotud suur skisma 1378-1417 ja kuidas see lahenes? Katoliikluse lõhenemine kaheks ja lõpuks kolmeks kirikuks, millel kõigil oli oma paavst. See oli seotud katoliikluse lõhenemisega, algul kaheks ja hiljem kolmeks, millel kõigil oli oma paavst.
Varakeskaegne Euroopa kas ühiskonna areng või langus? Varakeskaeg saab alguse 5. sajandil peale Kristust Lääne-Rooma keisririigi langemisega 476. aastal. Tegemist oli ülekasvamis- ja muutuseajastu algusega. Lääne-Rooma lagunemisega tekib uus elukorraldus feodaalkord, areneb läänikord ning toimub katoliikluse kindlustamine. Keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted. Põhijoontes kujunesid need välja Frangi riigis Merovingide ja Karolingide ajal ning kandusid sealt edasi mujale Euroopasse. Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel vasalliteedisidemetel. Vasallisuhe oli lepinguline, s.t., et vasall ei sattunud senjööri võimsama isiku ehk nö isanda võimu alla, vaid kummalgi olid oma õigused ja kohustused. See aga põhjustas lepingupoolte
Feodaalse kultuuripärandiga võitlemiseks 1. Aastal 1790 moodustati Monumentide Komisjon, mille tegevust jätkas 1973. aastast Kunstide Ajutine Komisjon 2. 1789. aasta suvel ründasid ja põletasid talupojad aadlike losse, et hävitada dokumente, et takistada feodaalsete koormiste sissenõudmist 3. hävitati osa maale, sest nendel oli jäädvustatud kuningaid ja nende perekonnaliikmeid 4. dokumentide, arhiivide hävitamine, raamatute hävitavime Katoliikluse mõju vähendamiseks 1. Surmade ja sündide registreerimine läks riigi kätte. 2. Laulatused läksid riigi kätte. Tekkis kodanlik abielu ehk abiellujad olid registreeritud riigiametis. 3. dekristianiseerimine. Hakati sulgema kirikuid, igati püüti kiriku mõju vähendada ja püüti kristliku usu kõrvale luua uus vaadete süsteem. 4. Kirkumaad võõrandati, kirikukümniaw kaotamine Eluolu muutmiseks 1. Muutus mood 2
Johann Friedrich Parrot: Alpid, Püreneed, Kaukaasia; Karl E. v. Baer: Novaja Zemlja, Lapimaa...; veel E.v.Toll, Al. V. Middendorff. Frangi riik- oli riik varakeskaegses Euroopas. Suures osas langeb Frangi riigi territoorium kokku tänapäevase Prantsusmaaga. Frangi riik tekkis 5. sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamiku Galliast. Merovechi sugukonda kuuluv Chlodovech I võttis 496. aastal vastu ristiusu, tehes seda katoliikluse, mitte teiste germaanlaste kombel ariaanluse põhimõtetel. See otsus aitas tal oma võimu oluliselt kindlustada, kuna nüüd sai ta segastel aegadel loota rooma ülikkonna ja vaimulike toetusele. Samuti andis katoliikluse omaksvõtmine Chlodovechile ettekäände alustada sõda ariaanlastest naabrite, burgundide ja läänegootide vastu. Clodovech muutis Merovingide võimu päritavaks ja pani aluse Frangi kuningriigile.Pippini poeg Karl Suur rajas Frangi impeeriumi ja ta
Katoliiklus Mis on katoliiklus? Katoliiklus ehk katolitsism (eesti k `üleüldine') on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana Üks kolmest kristluse põhiharust õigeusu ja protestantismi kõrval Rooma Katoliku Kiriku õpetus Katoliikluse alused Piibel koos deuterokanooniliste raamatutega Püha pärimus Kiriklik traditsioon Uustomism Mõju ühiskonnale Valdavaltnegatiivne Pidurdab teaduse arengut Sümboolika CRUCIFIX Üks olulisemaid sümboleid Asetatud altari kohale ALPHA & OMEGA Kreeka tähesiku järgi Tähistab algust ja lõppu Levik maailmas Levinudüle maailma Suurimad kolooniad asuvad Lõuna- Ameerikas, aga on väga laialt esindatud ka Lõuna-Euroopas ja USA-s. Huvitavat
mis kestis kuni 3. sajand eKr, kolmandaks Merovingide Gallia, mis oli 5-8 saj ja viimaseks ehk neljandaks perioodiks oli Karolingide Gallia, mis kestis kuni 10 sajandini.3 Esimest korda märgiti frangi hõimu 238. aastal kuid juba 15 aasta pärast oli see hõim nii tugevaks saanud, et suundus alemannide hõimuga ühinenuna Rein'i jõe aladele. 6-nda sajandi algul, kui valitses Chlodovech, olid frangid juba Gallia valitsejad. Chlodovech võttis aastal 496 vastu ristiusu katoliikluse vormis ning see pani aluse koostööle gallo-romaani ülikkonna ja kõrgemate vaimulike vahel, kes nägid Chlodovech-is jõudu, millele toetuda raskeil aegadel. Katoliikluse vastuvõtmine tõi kaasa palju vallutussõdu, sest katoliiklus ei salli mitte-uskujaid ning see oli hea ettekääne paganlike hõimude alade vallutamiseks. Sellest hoolimata oli Chlodovechil ka vaimulike toetus, mis tähendas seda, et nii mõnigi pahategu jäi karistamata.4 6
Lunastaja Kristuse kuju 9.a 2016 Lunastaja Kristuse kuju (portugali keeles O Cristo Redentor) on Brasiilia ja kogu maailma suurim Art Deco stiilis skulptuur,mis asub Rio de janeiros. Kuju on 39,6 meetrit kõrge ja kaalub 635 tonni. Kuju on valmistatud raudbetoonist ja voolukivist. Merepinnast on Jeesuse kuju umbes 700 meetri kõrgusel. Selle jalamilt avaneb vaade Tijuca Forestini rahvuspargile. Lunastaja Kristuse kuju on katoliikluse sümbol Brasiilias. Kuju hakati ehitama juba 1921.aastal,aga töödega jõuti lõpuni alles 1931.aastal. Monument avati 12.oktoobril 1931. 10.veebruaril 2008 tabas Jeesuse kuju pikselöök. Märtsis 2010 alustati kuju renoveerimist. Taasavati 30.juunil 2010. Kunstnikud: Paul Landowski ja Heitor da Silva Costa. Arhitektid: Albert Caquot,Paul Landowski ja Heitor da Silva Costa. Kasutatud materjal https://et.wikipedia.org/wiki/Lunastaja_Kristuse_kuju https://www.reisiguru
Ptolemaios. Teoste sidumine loogikaga Teos ütles üht, mõistus teist. Arvamus, et papadel on juba kõik kirja pandud. Teoloogia Usuteadus Kõrgem positsioon keskajal teistest teadustest. Tradsiooniliselt mainitakse neid ka nimestikes esimesena Aquino Thomas (1225-1274) Usu kaks tasandit, mõistuslik & ilmutuslik Tema nende vastuolu ei näinud. Kirik suhtus temasse algul umbusklikult. Hiljem kuulutati ta pühakuks ja ta õpetus võeti katoliikluse aluseks, " Tomism" Miski mida pole olemas pole olemas. Kõik sünnib läbi millegi Roger Bacon (1214-1294) Olulisem matemaatika, Aristoteles pidas seda loogikast selgemaks. Suhtus skolastikutesse kriitiliselt Unistas iseliikuvates sõidukitest. Vastuolu kiriku ja autoriteetidega viis ta elu lõppuperioodil vangi. Seisukoht aluseks loodusteadusele. Loodust saab tundma õppida eeskätt katsete ja vaatluste abil. Tänan kuulamast! Kasutatud kirjandus
(1524- 1526). Suruti maha ja Müntzer hukati. Luther ei kiitnud sellist vastuhakku heaks. 1530- esitati Augsburgi usutunnistus, mis määras luterluse põhiseisukohad ja jumalateenistuse alused: 1) lihtne jumalateenistus 2) emakeelne jutlus 3) lihtne kirik 4) ilmalik võim valitseb kiriku üle 5) kaotati reliikviate kultus 1555- oli keiser sunnitud seda tunnistama ja kuulutas välja Augsburgi usurahu( kelle maa, selle usk) sellega muudeti luterlus katoliikluse kõrval seaduslikuks. Sveits Sveits oli jagatud kantoniteks. Elanikke kokku oli ligikaudu 1 milj. Tähtsaimad keskused Genf ja Basel. Rahvas oli äärmiselt lihtne ja töökas, mistõttu vaimulike kombe lõtvus ja kirikute ahnus ei olnud seal vastuvõetavad. 16. saj tekkisid tugevad taotlused kiriku reformeerimiseks. Kaks eestvedajat: 1) Ulrich Zwingli taotles lihtsat ja vaest kirikut. 1525 saavutas kirikutest kaunistuste eemaldamise. Lihtsad jumalateenistused ja kirikumaade ära
keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Kujunes 2000 aastat tagasi Hiljem on jagunenud paljudeks rühmadeks, neist suuremad on: õigeusk, katoliiklus, protestantlus Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga on kristlus suurim maailmareligioon Õigeusk Õigeusk on katoliikluse ja protestantismi kõrval üks kristluse kolmest põhivoolust Õigeusu tunnistajaid nimetatakse õigeusulisteks, õigeusklikeks, õigeusklikeks kristlasteks või ortodoksideks. Õigeusulised peavad õigeusku kristluse algseks kujuks. Õigeusu alla kuuluvad: Bütsantsi õigeusk, Kreeka õigeusk, Vene õigeusk, vanausk, võlglased, filipplased Õigeusklike peaks on Konstantinoopoli patriarh. Õigeusklike jumalateenistus on keerulise ülesehitusega, iga
aastal. Sellega tunnistatu luteri usk katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks Saksamaal. Kehtima jäi põhimõte ,,Kelle valitsus, selle usk", mis tähendas, et maahärra usutunnistust pidid järgima ka tema alamad. 8) Kolmekümneaastase sõja põhjused ja tagajärjed. Vestfaali rahu. Millal toimus? KOLMEKÜMNEAASTANE SÕDA 1618-1648, põhiliselt Saksa-Rooma keisririigi aladel Kesk-Euroopas, osales enamus Euroopa riike. PÕHJUS: konflikt protestantsimi ja katoliikluse vahel TAGAJÄRG: Sõlmiti Vestfaali rahu 1648. aasta sügisel. VESTFAALI RAHU kinnitas Augsburgi usurahu põhimõtteid. Kolmandana katoliikluse ja luterluse kõrval tunnistati nüüd ka kalvinismi. Saksamaa jaoks kinnistas see veel kaheks sajandiks maa poliitilise killustatuse ligi 300 riigiks. 9) Mil moel reageeris usupuhastusele Rooma paavst ja mil moel Saksa keiser? ROOMA PAAVST suhtus reformatsiooni alguses ükskõikselt, teda köitsid pigem ilmalikud huvid. Kui paavst toimuva
oluline muutus kuulutas keskaja lõppu ja uusaja algust. Renessanss- (14.saj.- 17. saj.) keskaja lõpul Lääne-Euroopas levinud ilmalik, artiikkultuuri väärtustav humanistlik elukäsitlus. Erasmus Rotterdam- tema rõhutas, et on olemas vaba tahe, kuid sellega kaasneb ka vastutus. Andis välja antiikkirjanike teoseid. Andis välja piibli kriitilise väljaande. Maciavelli- oli uusaegsele poliitfilosoofiale aluspanija. Ta kirjutas teose “Valitseja” 14. Reformatsioon- katoliku kiriku ja katoliikluse puhastus- ja uuendusliikumine, mis sai alguse 16. saj I veerandil Eeldused/: 1) ilmaliku võimu soov vabaneda paavstivõimu alt Põhjused 2) vaimulike privilegeeritud seisuse vastasus 3) paavstivõimu nõrgenemine Prantsusmaal, Hispaanias ja Inglismaa 4) paavstide ilmalike huvide kasv 5) indulgentside müük Tagajärjed: 1) poliitilised- kodusõjad Saksa riikides ja Prantsusmaal. Inglismaal moodustus anglikaanikirik.
Kõige olulisemad Frangi riigi valitsejad ja nende teod. Chlodovech- tema valitsusajal võtsid Frangid peaaegu kogu Gallia enda alla. Ta võttis vastu ristiusu 496. Aastal katoliikluse vormis. Chlodovech pani aluse Frangi kuningriigile 5. Sajandi lõpul, ning muutis Merovingide võimu päritavaks. Tema valitsusajal pandi kirja Saali õigus- oli saali frankide tavaõiguste kogum. Karl Martell- tema valitsemisajal toimus Poitiers lahing, kus araablaste pealetung peatati. Tema valitsemisajal tehti ka sõjavarustuses 2 suurt muudatust: võeti kasutusele senisest pikem ja raskem mõõk ning sadulajalused, millele toetamine suurendas terariista löögijõudu mitmekordselt
Kolumbus-avastas ameerika Louis xiv-prantsusmaa kuningas,suri rõugetesse De Richelieu-valitses prantsusmaad kuna kuningas ei tahtnud is valitseda Charles 1-oli sotimaa ja inglismaa kuningas Karl xii-oli rootsi kuningas Mihhail Romanov-vene tsaar B.G.Forselius-forseliuse seminaari asutaja Absolutismi tunnus jooned riigivorm milles kõrgeim võim kuulub ühele isikule: Louis xiv Karl Suur James 2 Kolekümmne aastane sõda toimus 1618-1648 aastal.Pühjus konflikt protestantismi ja katoliikluse vahel.Riigid olid:Saksamaa,Rootsi;Taani, Venemaa, Põhjasõda oli 1700-1721a peetud sõda ülemvõimu pärast.Selles võitlesid Rootsivastu Moskva,tsaaririik,Taani,Saksamaa;Rzecpospolitaning nendega hiljem liitunud Preisimaa ja Hannover. Louis xiii-saatis parlamendi laiali tahtis ise riiki valitseda Louis xiv-valitseb üksinda riiki tema õukond kolis Versaillese. Rootsi ajal elu! Talud jäid tühjaks sinna kolisid välismaalased .öppaljud talupojad surid nälga.
iseenda nimel, merkantilistlik majanduspoliitika) Parlamentaarne monarhia-Riigivorm mille puhul kuningas jagab oma võimu parlamendiga.(parlament kehtestab või kinnitab kuninga seadusi, kuningas ei tohi teha otsuseid ilma parlamendi nõusolekuta, parlamendi ja kuninga võim on tasakaalus) Kodusõja põhjused: Kuninga autoritaarne käitumine, edutud sõjad mis läksid kalliks maksma, katoliikluse soosimine, uute maksude kehtestamine ilma parlamendi nõusolekuta. Tagajärjed: mõõdukamad saadikud lahkusid parlamendist, kuninga väed löödi puruks, kuningal raiuti pea maha. Merkantilistlik majanduspoliitika-positiivne kaubandusbilanss(kaupa veeti rohkem välja kui sisse toodi), keelati osa välismaiste kaupade sissevedu, kehtestati kõrged imporditollid. Anglikaani kirik-Protestantluse haru, inglise kirik
Protestantidel oli õigus tegutseda väljaspool Pariisi ja kuninga koda. Neil olid omad poliitilised koosolekud ja esindajad kuninga juures. + säilis 2 kuninga linna KOLMEKÜMNEAASTANE SÕDA (1618-1648) · Ajend Protestandid viskasid Praha linnuse aknast välja kaks keisri nõunikku ja segretäri (akna all oli sõnniku hunnik). · Sõdisid riigid Taani, Rootsi, Prantsusmaa ja Hispaania. · Sõja lõpu tõi Vestfaali rahu (1648). · Katoliikluse ja luterluse kõrval tunnistati ka kalvinismi. · Tulemus: Saksamaa jäi usuliselt ja poliitiliselt killustatuks. Keisri võim jäi piiratuks. Osa saksa keisririigi aladest läks Rootsile, osa Prantsusmaale.
Melanchthon. Riigipäevale esitatud 28 artiklist koosnev dokument sai tuntuks kui Augusburgi usutunnistus. See rõhutas, et peatähelepanu pöörataks unimmõistusele vastavaks. Augusburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. Hüljati kiriku väline hiilgus ning pühakujude ja säilmete kummardamine. Kiriku juhtimisel sai põhimõte määravaks, et kirikupea poleks mitte paavst vaid riigivalitseja. Võis karta, et Karl 5 võtab katoliikluse taaskehtestamiseks kasutusele vägivalla. Selles olukorras sõlmisid protestantlikud vürstid ja osa riigilinnu 1531. aastal Schmalkaldeni Liidu protestantluse kaiseks. Järgnevalt pidas liit keisriga kaks sõda. Pärast keisri lüüasaamist teises sõjas sõlmiti 1555. aastal Augusburgi usurahu, millega fikseeriti põhimõte "kelle maa, selle usk". Vürst määrab alamate usu. Selle tagajärjed olid: 1)katolooklikud riigid, mille tuumiku moodustasid Habsburgide pärusmaad, Baieri ja
frantsisklased kerjusmungaordu; tegelesid rändjutlustamisega kohaliku rahva hulgas; kloostrid linnades. augustiinlased tegutsesid alates 15.saj. algusest Pirita kloostris, mis oli ainus segaklooster Eesti alal. - Usupuhastus: tulemused- Eesti ala jäi usuliselt lõhestatuks,Liivi ordu säilitasid oma poliitilise võimu ning. - Katoliikluse ja luterluse pooldajate vahel puhkes ohvritega kokkupõrkeid - osa kloostreid linnades suleti. Põhjused-ilmalikud valitsejad himustasid kiriku varandust ja maid. Taotleti sügavaid vaimulikke muudatusi. 2) Rae ül-linna sissetulekute,heakorra ja kindlustamise eest hool. Pidi rakendama abinõusid käsitöö ja kaubanduse soodustamiseks,kaitsma linna huve. Muut. Talup.õiguslikus ja maj. olukorras:teotöö,mõisate raj
Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. Katoliiklus on peamiseks usuks järgmistes Euroopa riikides:Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Austria, Ungari, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Põhja- Iirimaa, Sveits, Lõuna-Saksamaa, Sloveenia. Katoliikluse alla kuuluvad: aktseptandid, appellandid, böömi vennad, hussiidid, integralism, jansenistid, kariklased, määri vennad, taboriidid, tsehhi vennad, valdeslased, vana katoliiklus. Maailmas on umbes 1 miljard katoliikliku usku usklikku. Katoliiklus Vennastekoguduse tegevusega ei jõudnud kristlus mõistagi mitte esimest korda eesti maarahva vaimuilma. Esimesed ristiusu mõjud saabusid Eestimaale nii kauba- kui
palvet ja avaldab seetõttu jumalaemale austust oma kunstiga: teeb trikke, kuni langeb väsimusest oimetuna kokku. Siis astub jumalaema alla ja lehvitab ta näole taevalikku jahedust. Kes oli pühak ning kuidas nende nimesi kasutati? Pühak oli püha isik või inimene, keda religioosselt austati. Erinevates religioonides oli pühakutel erinevaid tähendusi. Pühakute nimesi määrati erinevalt, eesti keeles on kasutusel kaks erinevat võimalust. Vanema, katoliikluse ajast pärineva versiooni järgi, olid pühakute nimed kasutusel eesnimedes, kalendrilistes tähtpäevades kui ka pühakodade nimedes, nagu näiteks Jaan, Peeter Kadri. Hilisem, reformatsiooniajast pärinev versioon lähtub piiblitõlgetest, varasemad nimed: Jaan, Peeter ja Kadri, muutusid piiblipärasemaks ning nüüd kõlasid Johannes, Peetrus ja Katariina. Õigeusklikel setodel olid katoliikluse aegsed pühakute nimed kasutustel kalendriliste
Paradoksaalne, aga tõsi seda tiitlit on kandnud kõik hilisemad inglise protestantlikud valitsejad kuni tänase päevani välja. leidis esmalt reformatsiooni suhtes kriitiline olnud kuningas Inglismaal Henry VIII selles võimaluse oma poliitiliste plaanide teostamiseks. Kuna katoliku kirik keeldus kuninga järjekordset abielu lahutamast, kuulutas valitseja 1534 end paavstist sõltumatu Inglismaa Kiriku peaks. Hiljem on anglikaani kirik kõikunud protestantluse ja katoliikluse vahel, saavutades tasakaalu Elizabeth I valitsusajal. Anglikaani kirik säilitas paljus katoliiklikud rituaalid, kuid 16.- 17. sajandil toimus puritaanlik reform Inglismaa Kiriku sees ja eraldusid omakorda mõned reformitud uskkonnad. Põhjus, miks Henry VIII tahtis uuesti abielluda: Kuningas Henry VIII (1491-1547) soovis kangesti messoost pärijat, seepärast tahtis ta lahutada oma naisest, kes oli sünnitanud talle üksnes tütreid ning abielluda uuesti
kirikuteenistuse alused predestinatsiooniõpetus - ühed määratud õndsaks saama, teised hukatusele(Calvin) Rooside sõjad - Inglismaa dünastiline kodusõda manufaktuur - põllumajanduslik suurettevõte Tähekoda - erakorraline kuningakohus relvastatud salkade likvideerimise järelvalveks tarastamine - põldude muutmine karjamaadeks, mis piirati püsttarade, hekkide või kraavidega pauperiseerumine - talupoegade vaesumine anglikaani kirik - uus Ingl. kirik, mis on truu katoliikluse dogmadele supremaatiaakt - ülemvõimu käsitlev dokument klann - sugukondlik kogukond anglikaani usutunnistus - korrastatud kiriku org. tugevdati kihelkonnavaimulike osa generaalstaadid - seisuste esindused Notaablite Kogu - kuninga määratud isikute kitsas ring Pariisi parlament - kohtuasutused, mis pididkuninga antud seadusaktid registreerima gallikaani kirik - Pr rahvuslik kirik, mis allus Rooma paavstile, kuid korraldas siseelu iseseisvamalt kui teised hugenotid - prantsuse kalvinistid
Küsimused ja vastused :D 1.Selgitage kahe näite abil Chlodovechi ajaloolist tähtsust? Chlodovech - tema valitsusajal võtsid Frangid peaaegu kogu Gallia enda alla. Ta võttis vastu ristiusu 496. Aastal katoliikluse vormis. Chlodovech pani aluse Frangi kuningriigile 5. Sajandi lõpul, ning muutis Merovingide võimu päritavaks. 2.Mis kasu tõi ristiusu vastuvõtmine frankidele? Ristiusu vastuvõtmine 496. aastal kindlustas Chlodovechi võimu. Rooma vaimulikest said Chlodovechi kindlad liitlased. Tüli koral mõne teise germaani rahvaga asus ristiusu kirik peaaegu alati frankide poolele. Nii tuli ristiusu vastuvõtmine frankidele suureks kasuks. Mis kasu tõi frankide ristiusustamine katoliku kirikule
talupojad. Keskaegne Euroopa oli killustunud. Igal lääniriigil oli oma vasall, aga tema vasalli vasall ei olnud enam tema vasall. Karl Martell oli see, kes hakkas rüütlitele sõjaväeteenistuse eest tasuma maaga, et nad oleks rohkem motiveeritud. Maavaldused, mis rüütlid said ei olnud päritavad ehk peale surma läks maatükk järgmisele rüütlile. Valitsemine põhines feodaalide suhetel ja truudusel, kirjalikke lepinguid ei sõlmitud. Feodalismi kõige suurim tunnus on katoliiklus. Katoliikluse aluseks on piibel, püha pärimus ja kiriklik traditsioon. Keskajal oli usk üks kõige tähtsamatest asjadest üldse. Ainukesed inimesed, kellel oli lubatud tavainimesele piiblit seletada olid vaimulikud. Keskajal usuti, et kui inimene tahab lahti saada oma pattudest ja pääseda paradiisi, siis tuli pöörduda preestri poole, sest ainult nemad said inimesi pattudest puhastada. Neid, kes olid teisitimõtlejad ning julgesid piiblit omamoodi tõlgendada olid ketserid
2. Millal sai portreest iseseisev kunstizanr? 16.sajandil. 3. Kui vanalt on ta ennast portreeteerinud? 20.a - 63.a. 6. Mitmendal sajandil sai peeglist tavaline tarbeese? 16.sajandil. 7. Mis probleem tekib autoportreede maalimisel? Paremakäeline kunstnik jääb pildile vasakukäelisena. 9. Kuidas signeeris ta oma töid? Eesnimega. 11. Mitmes kollektsioonis on Rembrandt'i autoportreed laiali? 30-s. 3. HISPAANIA SKULPTUUR Puunikerduskunsti jätkamine. Hispaania oli katoliikluse peamisi tugialasid ja kirikud tellisid hulgaliselt värvilisi skulptuure. Barokk tõi kaasa skulptuuri senisest suurema eluläheduse, mis ulatus naturalismini. Kirglike usuliste tunnete väljendamiseks ja toetamiseks maailiti kujude näod illusionistlikult elavaks, nende silmad tehti mõnikord klaasist, vahel lisati isegi tõelised juuksed ja riided. 4. PRANTSUSE KUNST Kolossaalorder - soklikorrusele toetuvad võimsad üle kahe korruse ulatuvad paarissambad.
Uusaeg X klass Uusaeg- aeg, pärast keskaega 16-19 saj Puritanism- katoliikluse vastane õpetus Inglismaal Predestinatsiooniõpetus-õpetus ettemääratlusest Bacon;Hobbes;Lock- vara uusaja filosoofid Vanausulised-usklikud, kes keeldusid reformitud usku tunnustamast Patriarh-õigeusu kirikupea Descartes;Voltaire;Montesquieu;Rousseau-Valgustajad Generaalstaadid-seisuste esinduskogu Prnts Richelieu-Prnt kardinal, Louis XIII ajal Louis XIII-Prnts kuningas Colbert-majandusteadlane, merkantilismi rajaja Louis XIV; XV; XVI-prantsusmaa kuningad, absolutismi kõrgperioodil
Hispaaniaga, kuid Katariina oli temast vanem ja sünnitas talle vaid ühe eluterve tütre. Henry VIII armus aga ühte oma õuedaami ning tahtis viia lahutusse sisse, mille vastu seisis aga katoliku kirik 1529. aastal kutsus kuningas kokku parlamendi ja järgnevate aastatega teostati seadusandlike aktide kaudu reformatsioon. 1534 anti välja supremaatiaakt, mis kuulutas, et kuningas on Inglise kirikupea, kuid jäädakse siiski truuks katoliikluse dogmadele. Uut kirikut hakati kutsuma anglikaani kirikuks, mille peapiiskopiks sai Thomas Cranmer. Inglismaal suleti kõik kloostrid, võeti ära nende maad, tuli inglisekeelne jumalateenistus, keelati indulgentside müük ja kaotati vaimulike tsölibaat. Henry VIII oli selle kõige juures karm ja halastamatu, kartes rahva vastuseisu, lasi ta teha akti, kus kõik, kes kritiseerivad kuninga abielu või nimetavad teda ketseriks, tuleb hukata.
ndate aastate alguseni. Rahvastik Rahvastiku tihedus 123,1 in/km². 98% elanikkonnast on poolakad. ülejäänud 2% moodustavad ukrainlased, valgevenelased, sakslased, juudid ja leedukad. Umbes 60% rahvastikust elab linnades. Poola iive on positiivne. Religioon Valdav usk on katoliiklus, roomakatoliiklaste hulka kuulub umbes 87% elanikkonnast. Poolast pärines ka hiljutine paavst Johannes Paulus II. Katoliikluse kõrval leidub Poolas ka teisi usundeid. Pildid Poola vapp Poola aladel elav Euroopa piison. Poola kaart Tänan kuulamast!
kaua aega on olnud nii, et kui on sõda tuleb, siis tulevad ka muud probleemid. Näiteks haiguspuhangud või näljahäda. Just nende hädade tõttu sai Eestimaa lihtrahvas kõvasti kannatada. Rootsi aja juures on ka mõni positiivne külg. Eriti heaks pean seda, et haridus ja kirjakeel hakkas levima ka lihtrahva hulgas. See andis inimestele suurema võimaluse(kõigile kes tahtsid) õppida ning omandada erinevaid elukutseid. Positiivne oli ka see, et luterlus võidutses, kuigi võib-olla oleks katoliikluse taastamine olnud parem, aga seda me ei tea. Hea oli ka see, et Eestimaa elanikud said taastuda ja paraneda, kuna kahe sõja vahel, oli üsna pikk periood. ,,Vanal heal rootsi ajal" oli halb see, et ka linnadesse tulid muudatused: need kaotasid oma linnaõigused ning nende vabadused olid piiratud. Rootsi tegi linnadele palju korraldusi ja hakkas neid oma huvidele allutama. Nüüd oli nii, et näiteks linnad, kus polnud sadamat, kaotasid võimaluse kaubanduses osalemiseks
olnud see ette nähtud, ent paavsti või kardinali loal oli see siiski võimalik). Lõpuks viis see konflikt, mille sügavam tagapõhi oli poliitilis-majanduslik, kuninga mõttele Roomast lahku lüüa. Poliitiliselt oli tähtsaim ülemvõimu käsitlev supremaatiaakt. Sellega kuulutas parlament 1534.aastal Inglise kiriku peaks kuninga, mis tähendas lahkumist Rooma katoliku kiriku alluvusest. Kuid siiski jäädi truuks katoliikluse dogmadele ning säilitati senine jumalateenistuse kord. Nii ei pidanud supremaatiaakt kaasa tooma usupuhastust nagu oli omane reformatsioonile Euroopa mandril. (Henry sai põhiliselt tuntuks oma abielude ja usupoliitikaga, mis olid omavahel väga tihedalt seotud. Samas oli ta ka riigijuhtimise teistes valdkondades suhteliselt edukas, pidas tihti sõdu ning püüdis oma varandust pidevalt kasvatada. Samuti oli ta kõrgelt haritud, oskas paljusid keeli, tegeles musitseerimise
19. Kümnis kogu Euroopas korjatud kirikumaks, umbes üks kümnendik saagist 20. Sakrament rituaalne toiming, mida võib läbi viia ainult preester 21. Mosee islamiusu pühakoda 22. Medres islami keskõppeasutused ja ülikoolid 23. Normannistlik teooria 24. Konkordaat kokkulepe Rooma paavsti ja mõne riigi valitsuse või riipea vahel 25. Mitra 26. Antiikaeg Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu(800 eKr-500pKr) 27. Õigeusk katoliikluse ja protestantismi kõrval üks kristluse kolmest põhivoolust 28. Patriarh suurpere meessoost pea 29. Teorent feodaalne maarent, kus talupoeg pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd tegema 30. Feodaal oli keskajal feoodi saaja, kes vastutasuks kohustus teenima maaisanda sõjaväes 31. Pärisori - Pärisori erines orjast õiguse poolest abielluda vabalt valitud elukaaslasega seega omada peret 32
Benediktlased 520-530. aastatel koostas uue munkade ühiselu reegli Benedictus Nursiast, kes rajas kloostri Monte Cassionesse Mungaks saamisele eelnes noviitsiaeg (prooviaeg) Pühitsemisel vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne luksuslik Cluny klooster Prantsusmaal Cluny klooster Tsistertslased 1098. aastal tekkis Loode- Prantsusmaal Esimene uue kloostri asupaik oli Citeaux Kerjusmungaordud Tekke põhjused: 1. kogudusekirikud jäeti unarusse 2. vajadus tõhustada katoliikluse arusaamade levitamist 3. ilmaliku jõukuse kasv põhjustas vastureaktsiooni Frantsisklaste ordu Franciscus Assisist, jõuka kaupmehe poeg Paavsti soovil kinnitati tema liikumine 1223. aastal Dominiiklaste ordu Rajas hispaania kõrgelt haritud vaimulik Dominicus Tegevusloa said paavstilt 1216. aastal Paistsid silma harituse ja sõnaosavate jutlustega Kloostrite elukorraldus Tähtsa osa iga kloostri päevakavast moodustasid tunnipalvused
Lõpp 1453 Konstantinoopoli langemine. 1492 Ameerika avastamine. 1517 Martin Lutheri usupuhastus. 3. Frangi riik (frankide ühendamine, Chlodovech, ristiusu vastuvõtmine, majordoomused, Karl suur, frangi riigi lagunemine, lääne-euroopa riikide teke) Frangi kuningas Chlodovech 5. Sajandil. Frangi riigi valitsejad: 1) Merovingid (Chlodovech) ja 2) karolingid (Pippin Lühike). Majordoomus on Frangi kuningakoja ülem. Ristiusu vastuvõtmine 496. Aastal, katoliikluse vormis. 843. Verdunis sõlmiti kokkulepe mis jagas riigi lõplikult kolmeks. Lääne-Frangi riigist sai Prantsusmaa, Ida-Frangi riigist sai Saksamaa ja Lõuna-Frangi riigist Itaalia. 4. Läänikorra kujunemine ja olemus. Põhjused miks ei saanud talupojad olla sõjaväes: 1) polnud raha 2) polnud aega 3) polnud oskusi. Selleks et saada sõjaväge, hakkasid Frangi valitsejad andma maad oma vasallidele sõjateenistuse eest
osaliselt uude germaanlaste ülikkonda. Eri hõimude ja kultuuride kokku sulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad, keeled ja varsti ka riigid. KESKAJA TUNNUSED Poliitiliselt killustunud- palju väikseid riike Agraarühiskonna domineerimine- enamus ühiskonnast on hõivatud põlluharimisega. Seisuslik ühiskond- sõdurid, vaimulikud ja talupojad. Domineerib kirik, katoliiklus. Varakeskaeg 5.-11. saj- feodaaltsivilisatsiooni kujunemine ja läänikorra areng, katoliikluse kindlustumine. Euroopa peab üle elama 3 invasiooni. Kõrgkeskaeg 11.saj II pool- 14.saj- feodaaltsivilisatsiooni õitseng. Ristisõjad. Katoliikluse domineerimine, inkvisitsioon. Keskaegsete linnade teke ja õitseng (ilmaliku kultuuri algus). Ülikoolide teke ja levik, Gooti stiili valitsemisaeg. Feodaalne killustatus. Inkvisitsioon- uurimine, kirikukohus, kiriku välja mõeldud et võidelda ketserluse vastu.
peana.Katoliikluseks nimetatakse ka Rooma Katoliku Kiriku õpetust. Kirikupea on Rooma piiskop ehk paavst, keda peetakse Kristuse maapealseks asemikuks. Teistest kristlikest õpetustest eristavad katoliiklust eelkõige suure tähtsuse andmine pühale pärimusele ja pühakutele ning reliikviate kultus; tsentraliseeritud ja hierarhiline kirik, kellele kuulub Piibli tõlgendamise ainuõigus, ning inimese enda aktiivse rolli tähtsustamine õndakssaamise nimel. Katoliikluse aluseks on Piibel koos apokrüüfidega, püha pärimus ning kiriklik traditsioon; neid käsitab katoliiklus Jumala vahetu ilmutuse allikaina.Katoliikliku õpetuse järgi moodustavad Kristuse lepitussurm inimkonna pattude eest ja pühakute heateod jumaliku armuvara, mida katoliku kirik jagab oma liikmetele seitsme sakramendi kui iseenesest mõjuvate õndsakstegevate vahendite kaudu. Armulaual toimub Lateraani kirikukogu otsuse järgi transsubstantsioon. Vaimulikule ladina
J.Calvin-prantslane kes pooldas protestantlust. Pani aluse kalvinismile. Prantslased olid hugenotid, inglased aga puritandid. Anglikaanikitik-Pani aluse Henry VIII. Kuningas oli kiriku pea. Kloostrid saadeti laiali. Vastureformatsioon : 1) Kasutati inkvisitsiooni kohtuid-hävitati teisitimõtlejaid ja uuriti väärõpetust. 2) Jesuiitide ordu- allub otse paavstidele, juht on kindral, kõrgel haritud. 1618-1648-Kolmekümneaastane sõda Saksamaal. 1648.a. Vestfaali rahu-tunnistati katoliikluse ja luterluse kõrval ka kalvinismi ning muudeti Euroopa kaarti.
paavsti. *tunnustas ainult kahe sakramenti: ristimist ja armulauda. *ta oli kirikuhierarhia vasti kutsus üles kirikut reformima, vajalik luua rahvakirik. *mõistis hukka patukahetsuskirjade müümise. *vaidlustas paavstikiriku ilmeksimatuse · Millal, kelle vahel sõlmiti augsburgi usurahu ning milles kokkulepiti? 1555. aastal sõlmiti Augsburgi usurahu, mis kinnitas Saksamaa jagunemise 2 usutunnistuse katoliikluse ja luterluse vahel. Kehtestati põhimõte ,,Kelle maa, selle usk". Tulemus: Saksamaa jagunemine: 1) protestantlikud riigid Kesk- ja Põhja-Saksamaa 2) katoliiklikud riigid Lõuna-Saksamaa. · Kuninga reformatsioon Inglismaal; miks ja millal toimus? Miks on nimetuseks "Kuninga reformatsioon"? Millised muutused leidsid aset kirikus? Kuna kuningas Henry VIII abielu printsess Katariinaga ei andnud neile meessoost järeltulijat, soovis kuningas abielluda noorema õuedaami Anne
Kreeka- katoliku kirik teeb sedasama oma kalendri järgi 13 päeva hiljem. Hambaarstid võiksid Apolloniat pidada oma kaitsepühakuks. Palvetajale toovat Apollonia kergendust nii hambavalu kui ka muude luuvalude puhul. Tänini on säilinud vaid üks keskaegne P. Apollonia kujutis Tallinnas. See on Niguliste peaaltaris koos teiste varakristlike märterneitsite Barbara, Dorothea ja Kateriinaga. Eesti rahvakalender on Püha Apollonia näiliselt unustanud, kuid luuvalupäeva kombed viitavad, et katoliikluse ja õigeusu pärandina juurdunud kombed olid veel hiljuti elujõulised Hiiumaast Setumaani. Püha Apollonia poole pöörduvad nii hambaarstid kui ka hambavalus vaevlejad. Kristlikus kunstis on Apollonia tunnusmärgid hammas ning tangid. Pärimust: Luuvalupäev 9. II. Ei tohi sel päeval lammast niita. Kui sel päeval lammast niidetakse, siis kasvavad lambad valju villa. Reigi Luuvalupääva ja tuhkapääva, siis villu ei tehta (ei kedrata, kaarita, ei tohi villast riiet ömmelda)
a- Kolumbus avastas Ameerika 1517.a- algab reformatsioon ehk usupuhastuse liikumine. Varakeskaeg: 5.-11.saj. feodaalkorra kujunemine,Frangi riigi lagunemine Kõrgkeskaeg: 11.-13.saj. Püha Rooma keisririik,ristisõjad, katk. Hiliskeskaeg: 14.-15.(16.)saj. Kriisid kirkus ja ühiskonnas. Keskaeg, miks?-sest see on kaht maailmaajaloolist ajastut eraldav paus. Feodaaltsivilisatsioon-religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Chlodovech-ristiusu vastuvõtmine katoliikluse vormis, vallutas kogu Gallia,pani aluse Frangi kuningriigile. Karl Martell-Poitiers' lahing, lõi võitmatu väeliigi-raskeratsavägi,(pikem raskem mõõk), oli väga hea strateeg Pippin Lühike-kindlakäeline ja ettenägelik,tekkis paavstiriik ehk kirkikuriik Karl Suur- geniaalne väejuht ja kaunite kunstide kaitsja ja edendaja, vallutas Itaalia, langobardide kuningriigi, saksid, balkani, sai Rooma keisriks, tema on mõjutanud ajalugu kõige rohkem, kuna(eelpool öeldu).
annaabi.ee 
