Hispaania Marek Ivanov AAp-10 Hispaania lipp ja vapp Lipp Vapp Hispaania kaart Hispaania riigikord ja ajalugu Riigi pindala504 748 km² Rahvaarv39 887 240 Pealinn Madriid Riigikeel hispaania/ kastiilia keel Rahaühik Euro HISPAANIA MUUSIKA Flamenco Boolero Fandango Albenize Hispaania tantsud boolero habaneera Religioon Umbes 76% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud usundit ja 19% peab end ateistiks Majandus Kiirestion kasvanud Hispaania biotehnoloogia ettevõtete arv . Hispaania peamised tööstusharud on auto-, keemia-, masina- ja toiduainetetööstus. Suurima käibega on toiduainete-, transpordivahendite- ja metalli tööstused. Haridus Hispaania haridus ei ole muude Euroopa riikide omast palju erinev. Nende haridussüsteem on jagatud tasemeteks
............................5 Majandus..............................................................................................................5 Kultuur.................................................................................................................5 2 Üldandmed Riigi peamine usund on rooma katoliiklus. Umbes 76% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud usunditja 19% peab end ateistiks. Umbes 50 000 inimest kuulub protestantlikesse usulahkudesse ja 20 000 on mormoonid. Hispaania rahvaarv on 45,8 miljonit (2009. a.) kellest 77,4% elas linnades. Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. Rahvastiku tihedus 92,6 elanikku ruutkilomeetri kohta. Loomulik iive on 0.072% aastas. Loomulik iive on vähenenud, kuid Hispaania kuulub
Miguel de Cervantes Saavedra 15471616 ,,Don Quijote ei ole lihtsalt üks paljudsest uusaja silmapaistvatest romaanidest, vaid teos, mille tähendus ulatub kaugele üle kirjandusloo raamide" (Jüri Talvet) Hispaaniat valitses kuningas Carlos I (Karl V). Varsti tekkis kirikulõhe, jaguneti protestantideks ning katoliiklasteks. 1556. aastal Loobus Carlos troonist ja andis trooni oma pojale Felipe II. Inkvisitsioonikohus inkvisiitorid juurisid välja protestandid ja ketserid ning piinasid neid. Elulugu Cervantese täpset sünniaega pole teada, kuid ta ristiti 9. oktoobril Madriidi lähedal Alcala De Henaresi linnakeses. Tema vanaisa Juan teenis aadlitiitli, ta oli advokaat, jurist ning linnapea. Ta isa Rodrigo oli arst, Cervantesel oli 6 õde venda
Sellised tegurid kutsusid esile rahva meelepaha, mis omakorda viis reformatsiooni ehk usupuhastusliikumiseni, mille algatajaks oli Martin Luther, kes avalikustas munkade mittekristlikud eluviisid ning teavitas rahvast paavstide ilmalikust omakasupüüdlikusest. Selliste tõdede väljatulek viis selleni,et loodi avalik rahvakirik, mis muutis usu lihtsamini ligipääsetavaks ka tavainimestele. Mõistagi tekitas selline muutus katolikus kirikus suurt ängi ja soovi inimesed tagasi katoliiklasteks pöörata. Seetõttu alustaski katolik kirik vastureformatsiooniga, mille käigus püüti säilitada kirikutraditsoonid, samaaegselt välja juurides protestantism kui väärõpetus. Paljastused kiriku ilmalikkusest ja valedest jõudsid ka katolikku kirikusse endasse. See aga muutis katoliiklased veel vastuolevamaks rahvakirikule. Püüti tagasi saada oma kõrge moraal, mille päästmiseks loodi Jesuiitide ordu, mille liikmed pidid vajalikke, rahvale ennist häirinud punkte erilise täpsusega
arendab Rembrandt siin andestuse ja halastuse teemat. Rembrandt Harmenszoon van Rijn Rembrandt Harmenszoon van Rijn (15. juuli 1606 4. oktoober 1669) oli üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja. Rembrandt sündis 1606. aastal Leidenis Harmen Gerritszoon van Rijni ja Neeltgen Willemsdochter van Zuytbroucki üheksanda lapsena. Tema isa oli veskiomanik ja ema pagari tütar ning perekond oli üpris heal järjel. Emapoolsed sugulased jäid katoliiklasteks isegi pärast Madalmaade kodanlikku revolutsiooni. See teos meeldib mulle ,sest see kujutab väga emotsionaalset hetke kui kadunud poeg kohtub oma isaga. Las Lanzas See on kuulus Diego Velázquezi poolt maalitud maal.
Hispaania põhiseaduse kohaselt on riigi ametlikuks keeleks hispaania keel, mida kõigil hispaanlastel on kohustus osata ja õigus kasutada.2006. aasta andmete kohaselt oli hispaania keel emakeeleks 89% Hispaania elanikele.Lisaks riigikeeleks olevale hispaania keelele on mitmes Hispaania autonoomses piirkonnas kasutusel regionaalsed ametlikud keeled. .Riigi peamine usund on rooma katoliiklus. Umbes 76% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud usundit ja 19% peab end ateistiks. 2006. aasta oktoobris tehtud uuringu kohaselt käis neist 76 protsendist 54% kirikus äärmiselt harva, 15% mõne korra aastas, 10% mõne korra kuus ja 19% igal pühapäeval või sagedamini. 22% Hispaania elanikest käib mingit tüüpi religioossel teenistusel vähemalt korra kuus. Hispaania peamised tööstusharud on auto, keemia, masina ja toiduainetetööstus . Suurima käibe
1606 1669 Rembrandt Harmenszoon van Rijn (15. juuli 1606 Leiden 4. oktoober 1669 Amsterdam) oli üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja. Elulugu Rembrandt sündis 1606. aastal Leidenis Harmen Gerritszoon van Rijni ja Neeltgen Willemsdochter van Zuytbroucki üheksanda lapsena. Tema isa oli veskiomanik ja ema pagari tütar ning perekond oli üpris heal järjel. Emapoolsed sugulased jäid katoliiklasteks isegi pärast Madalmaade kodanlikku revolutsiooni. Peatselt pärast Leideni Ülikooli astumist katkestas Rembrandt filosoofiaõpingud. Soovides saada maalikunstialast õpetust, asus ta õppima Leideni katoliiklasest maalija Jacob van Swanenburgi käe alla. Tema juures õppis Rembrandt järgnevad kolm aastat, omandades põhilised maalimisvõtted. Kahjuks pole avastatud Rembrandti töid sellest perioodist ning
Atlandi ookeanis ning Põhja-Aafrika linnad Ceuta ja Melilla. Haldusjaotus Hispaania on halduslikult jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks Põhja-Aafrika rannikul (Ceuta ja Melilla). Autonoomsed piirkonnad jagunevad 50 provintsiks. Ka kumbki autonoomne linn koosneb ühest provintsist. Provintsid on jaotatud munitsipaliteetideks. Religioon Riigi peamine usund on rooma katoliiklus. Umbes 76% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud usundit ja 19% peab end ateistiks. 2006. aasta oktoobris läbi viidud uuringu kohaselt käis neist 76 protsendist 54% kirikus äärmiselt harva, 15% mõnel korral aastas, 10% mõned korrad kuus ja 19% igal pühapäeval või sagedamini. 22% Hispaania elanikest käib mingit tüüpi religioossel teenistusel vähemalt korra kuus. Tõendeid tänapäeva Hispaania ilmalikkusest võib näha näiteks laiapõhjalisest toetusest samasooliste abielule, mida toetab üle
Hispaania suuremad linnad on veel: Barcelona 1,605 miljonit elanikku Valencia 805 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 649 tuhat elanikku Málaga 561 tuhat elanikku Murcia - 417 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria 377 tuhat elanikku Palma de Mallorca 375 tuhat elanikku Bilbao 354 tuhat elanikku 91,3% rahvastikust moodustavad hispaanlased, kellest omakorda 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklasteks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español), kuid ametlikult kasutatakse veel ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano) - tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Loodusvarad
Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas valencia keel (valenciano) tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Religioon Riigi peamine usund on rooma katoliiklus. Umbes 76% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud usundit ja 19% peab end ateistiks. 2006. aasta oktoobris läbi viidud uuringu kohaselt käis neist 76 protsendist 54% kirikus äärmiselt harva, 15% mõnel korral aastas, 10% mõned korrad kuus ja 19% igal pühapäeval või sagedamini. 22% Hispaania elanikest käib mingit tüüpi religioossel teenistusel vähemalt korra kuus. Tõendeid tänapäeva Hispaania ilmalikkusest võib näha näiteks laiapõhjalisest toetusest
Hispaania suuremad linnad on veel: Barcelona 1,605 miljonit elanikku Valencia 805 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 649 tuhat elanikku Málaga 561 tuhat elanikku Murcia - 417 tuhat elanikku Las Palmas de Gran Canaria 377 tuhat elanikku Palma de Mallorca 375 tuhat elanikku Bilbao 354 tuhat elanikku 91,3% rahvastikust moodustavad hispaanlased, kellest omakorda 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklasteks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español), kuid ametlikult kasutatakse veel ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano) - tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Ülevaade majandusest
Renessansiajastul mõjutasid Euroopa poliitilist mõtlemist, filosoofiat ja kunsti Machiavelli, Dante, Leonardo da Vinci ja Galileo. Itaalia kunstnike loetelu on väga pikk, nimetagem Giottot, Botticellit, Leonardot, Michelangelot, Tintorettot and Caravaggiot. Itaallased on ka ooperiheliloojad Verdi ja Puccini ning rezissöör Federico Fellini. Religioon Itaalias on valdavalt rooma-katoliku usk (87,8% itaallastest peab end katoliiklasteks). Põhja- Aafrikast lähtuv immigratsioon on kasvatanud Itaalia moslemite kogukonna 1,4%-ni elanikkonnast. Prantsuse Vabariik Asend Prantsusmaa on üks Euroopa suuremaid riike, mis ulatub Põhjamerest Vahemereni. Maastik on väga vaheldusrikas, idas ja lõunas kõrguvad mäed ka Alpide tipp Mont Blanc (4 810 m), mis on Lääne-Euroopa kõrgeim koht. Prantsusmaa tasandikke ilmestavad neli jõge Seine
linnad Ceuta ja Melilla. Haldusjaotus Hispaania on halduslikult jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks Põhja-Aafrika rannikul (Ceuta ja Melilla). Autonoomsed piirkonnad jagunevad 50 provintsiks. Ka kumbki autonoomne linn koosneb ühest provintsist. Provintsid on jaotatud munitsipaliteetideks.Hispaaniale kuulub 85% Iberia Peninsulast,mida ta jagab portugaaliga. Religioon Riigi peamine usund on rooma katoliiklus. Umbes 76% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud usundit ja 19% peab end ateisitiks. 2006 oktoobris läbiviidud uuringu kohaselt nendest 76-st protsendist käib 54% vaevalt üldse kunagi kirikus, 15 käib kirikus mõnel korral aastas ja 10% mõned korrad kuus ja 19% igal pühapäeval või tihemini. 22% kogu Hispaania populatsioonist käib mingit sorti religiossel teenistusel vähemalt kora kuus. Tõendeid tänapäeva Hispaania ilmalikkusest võib näha näiteks laiapõhjalisest toetusest
manner, 16. saj. alguseks olid kaardil ka Columbuse avastused, jõuti järeldusele, et maakera on ümmargune, avastati uued rahvad, uued taimed (nt. kartul, mais, tomat) Reformatsioon kaotati indulgentside müümine, jumalateenistused muutusid emakeelseteks, Piibel tõlgiti rahvuskeeltesse. Reformeeritud kirik oli lihtne, inimene hakkas jumalasõna ise mõistma. Vastureformatsioon e. katoliikluse uus pealetung. Loodi jesuiitide ordu Hispaanias, ordu ülesandeks oli ketsereid sundida katoliiklasteks minema. Koostati keelatud raamatute nimekiri, raamatuid põletati. 1583. a. tulid jesuiidid Poolast Tartusse, asutasid tõlkide seminari, gümnaasiumi ja trükikoja. Teaduse areng Kopernik lõi heliotsentrilise (päike on maailma keskpunkt) maailmapildi, 17. saj. võeti omaks Koperniku ja Bruno vaated Galilei ja Kepleri poolt. Sellest ajast pärineb ka T. More ,,Utoopia". 16. saj. võeti Euroopas kasutusele Gregoriuse kalender, mis asendas Juliuse kalendrit. Jäid püsima teaduse teooriad.
Võin öelda oma kogemusest, et hispaanlased on väga jutukad, aga ka rahulik rahvas. Neil pole kunagi kuhugi kiiret. Nad on ka väga sõbralikud. Hispaania kodanikest on 36% andorralased, 58,5% hispaanlased, 22,5% portugallased ja 10,1% prantslased (1. jaanuar 2006). Hispaanlane 5 Religioon Riigi peamine usund on rooma katoliiklus. Umbes 76% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud usundit ja 19% peab end ateistiks. 2006. aasta oktoobris läbi viidud uuringu kohaselt käis neist 76 protsendist 54% kirikus äärmiselt harva, 15% mõnel korral aastas, 10% mõned korrad kuus ja 19% igal pühapäeval või sagedamini. 22% Hispaania elanikest käib mingit tüüpi religioossel teenistusel vähemalt korra kuus. Tõendeid tänapäeva Hispaania ilmalikkusest võib näha näiteks laiapõhjalisest toetusest
Haldusjaotus Pikemalt artiklis Hispaania haldusjaotus Hispaania on halduslikult jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks Põhja-Aafrika rannikul (Ceuta ja Melilla). Autonoomsed piirkonnad jagunevad 50 provintsiks. Ka kumbki autonoomne linn koosneb ühest provintsist. Provintsid on jaotatud munitsipaliteetideks. Religioon Riigi peamine usund on rooma katoliiklus. Umbes 76% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud usundit ja 19% peab end ateistiks. 2006. aasta oktoobris läbi viidud uuringu kohaselt käis neist 76 protsendist 54% kirikus äärmiselt harva, 15% mõnel korral aastas, 10% mõned korrad kuus ja 19% igal pühapäeval või sagedamini. 22% Hispaania elanikest käib mingit tüüpi religioossel teenistusel vähemalt korra kuus. Tõendeid tänapäeva Hispaania ilmalikkusest võib näha näiteks laiapõhjalisest toetusest
* 7 Välislingid [redigeeri] Haldusjaotus Next.svg Pikemalt artiklis Hispaania haldusjaotus Hispaania on halduslikult jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks Põhja-Aafrika rannikul (Ceuta ja Melilla). Autonoomsed piirkonnad jagunevad 50 provintsiks. Ka kumbki autonoomne linn koosneb ühest provintsist. Provintsid on jaotatud munitsipaliteetideks. [redigeeri] Religioon Riigi peamine usund on rooma katoliiklus. Umbes 76% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud usundit ja 19% peab end ateistiks. 2006. aasta oktoobris läbi viidud uuringu kohaselt käis neist 76 protsendist 54% kirikus äärmiselt harva, 15% mõnel korral aastas, 10% mõned korrad kuus ja 19% igal pühapäeval või sagedamini. 22% Hispaania elanikest käib mingit tüüpi religioossel teenistusel vähemalt korra kuus. Tõendeid tänapäeva Hispaania ilmalikkusest võib näha näiteks laiapõhjalisest toetusest
5. Hispaania kui vastureformatsiooni kants a) Felipe II võim (1556-1598): · Karl V poeg. · Tema võimu alla kuulusid ka Madalmaad, Sitsiilia, Sardiinia, Napoli, Milano ja kolooniad. b) Fanaatilise katoliiklasena korraldas massirepressioone: · Toimus üle 100 avaliku ketserite põletamise. · Sundis Hispaaniast lahkuma üle 200 tuhande ristiusku astunud moslemi, keda ei peetud küllaldaselt usaldusväärseteks katoliiklasteks. c) Vähemedukas välispoliitika toetas vastureformatsioone: · 1588 saatis Võitmatu Armaada Inglismaad vallutama. · Toetas oma vägedega katoliiklasi Prantsusmaal. · Üritas maha suruda vabadusvõitlust Madalmaades. Ususõjad 1. Madalmaade vabadusvõitlus a) Madalmaad praegused Holland, Belgia ja Luksemburg. · Arenenuim ja jõukaim piirkond Euroopas. · 15. saj
Rembrandt Harmenszoon van Rijn oli üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja. Rembrandt sündis 1606. aastal Leidenis Harmen Gerritszoon van Rijni ja Neeltgen Willemsdochter van Zuytbroucki üheksanda lapsena. Tema isa oli veskiomanik ja ema pagari tütar ning perekond oli üpris heal järjel. Emapoolsed sugulased jäid katoliiklasteks isegi pärast Madalmaade kodanlikku revolutsiooni. Peatselt pärast Leideni Ülikooli astumist katkestas Rembrandt filosoofiaõpingud. Soovides saada maalikunstialast õpetust, asus ta õppima Leideni katoliiklasest maalija Jacob van Swanenburgi käe alla. Tema juures õppis Rembrandt järgnevad kolm aastat, omandades põhilised maalimisvõtted. Kahjuks pole avastatud Rembrandti töid sellest perioodist ning Jacob van Swanenburgist on liiga vähe
Saabus donquijotelik ajastu. Euroopa keskmisest arvukam aadelkond hoidis eemale mis tahes majandustegevusest. Maa oli täis hulkureid ja kerjuseid. Lisaks tuli ülal pidada tervet plejaadi vaimulike ja munki.Ulatuslik väljaränne Ameerikaasse muinasjutulist kullamaa Eldoraad otsimine kahandas Hispaania rahvaarv. Lisaks sunniti 1609. aastal maalt lahkuma 270 000 moriskit-ristiusku astunud moslemit, keda ei peetud küllaldaselt usaldusväärseteks katoliiklasteks See, et reformatsioonist kõrvale jäänud, tagas küll Hispaania sisepoliitilise stabiilsuse, kuid välispoliitika sihiks seatud paavstuse ja katoliku usu kaitsmine lõppes lüüasaamise ja hegemoonia kaotamisega Euroopas. Felipe II Martin Luther ja tema õpetus Reformatsiooni algataja Martin Luther (1483-1546) oli pärit Saksamaalt. Tema isa oli väikese vasekaevanduse omanikuna saavutanud jõukuse ning soovis pojast koolitada juristi
Liivi sõja alguseks olid aga arvatavasti kõik linnad pigem luterlikud. Linnadest erinevalt võttis vasallide ja teiste maaelanike, eriti talupoegade protestantluse poole kaldumine tunduvalt rohkem aega. Ka maaisandad jäid esialgu kindlaks katoliiklusele, kuigi alates 1530. aastatest hakkasid ka nende seas protestantlikud meeleolud vaikselt kanda kinnitama. Kuni Vana-Liivimaa lõpuni jäid kõik valitsejad vähemalt ametlikult siiski katoliiklasteks, kuigi mitmed neist pooldasid uut usku. Vasallide seas levisid protestantlikud meeleolud tunduvalt laiemalt, kuid siiski oli osa neist veel Liivi sõja alguseski katoliiklased. Eesti talupojad jäid üldiselt usupuhastusest puutumata, kuigi reformaatorid püüdsid ka nendele kohati tähelepanu pöörata. Kuni Vana-Liivimaa lõpuni toimivat protestantlikku maakoguduste võrku ei kujunenud, küll aga sai kannatada senine katoliiklik, mistõttu
tähistavad sõna moonutis). Kristluse ja muude Euroopa ideede mõjutusel sai sellest sünkretistlik religioon, milles sulasid ühte mitte ainult mitmed Aafrika kultused, vaid samuti ka mõned Euroopa olkloorist pärinevad uskumused. Lühidalt, see on kõikvõimalike osiste konglomeraat, milles on ülekaalus Aafrika traditsioonid. Selle religiooni on omaks võtnud 90% Haiti elanikest. Samal ajal peavad needsamad inimesed ennast katoliiklasteks. Euroopa ja Aafrika uskumuste seesugune segunemine on ilmekas näide sünkretismist, mida on täheldatud ka teistes eurooplaste poolt koloniseeritud ühiskondades. Uskumuste kohalikke elemente on sissetoodutest üsna raske eristada. Nii on usk kujumuutmisse laialt levinud ka Euroopas, kuid huntide ja mustade kasside mainimine Haitil viitab tugevatele Euroopa mõjutustele. Antropoloogid on kirjeldanud, kui mõjusalt võib riituse käigus kogetu tugevdada usku kujumuutmisse
Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast (Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja-Aafrika linnad Ceuta ja Melilla. Religioon Riigi peamine usund on rooma katoliiklus. Umbes 76% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud usundit ja 19% peab end ateistiks. 2006. aasta oktoobris läbi viidud uuringu kohaselt käis neist 76 protsendist 54% kirikus äärmiselt harva, 15% mõnel korral aastas, 10% mõned korrad kuus ja 19% igal pühapäeval või sagedamini. 22% Hispaania elanikest käib mingit tüüpi religioossel teenistusel vähemalt korra kuus. Tõendeid tänapäeva Hispaania ilmalikkusest võib näha näiteks laiapõhjalisest
Akadeemiline juhtimine läks ülikoolis õppejõudude kätte. Reformatsiooni levik sundis muutustele ka katoliku kiriku. Reformatsioon haaras ka Vana- Liivimaa, mille suured kaubalinnad Riia, Tallinn ja Tartu olid tihedalt seotud Saksamaaga, seega Saksa emalinnas toimuv jõudis kiiresti ka siiamaile. Tallinnas ja Tartus levis ka pildirüüste, mille lõpetas kohaliku rae sekkumine. Vana-Liivima maahärrad, piiskopid ja ordumeistrid jäid lõpuni katoliiklasteks. Hiljem kehtestati usuvabadus. Vene-Liivi sõda tõi kaasa keskaegse korralduse kokkuvarisemise Eesti ja Läti aladel. Eesti alad Rootsi kuningriigi osana Erik XIV asus Läänemere idaosas ajama jõulist laienemispoliitikat võttes kuulda Tallinna rae abipalveid. 1561.a alistus Rootsi kuningale Erikule Harju-, Viru- ja Järvamaa aadel ja kaks päeva hiljem ka Tallinna linn. 1584.a liideti kõik Rootsi valdused Põhja-Eesti üheks provitsiks, mis oli tuntud kui Eestimaa hertsogkond
Riia kodanikud kasutasid ära võimalust vabaneda oma feodaalisandatest, ordust ja Riia peapiiskopist. Kloostrid saadeti laiali. - 1550.aastaks oli reformatsioon ka Leedus kanda kinnitanud. Kalvinistlikku protestantismi pooldas äärmiselt mõjukas Leedu RADVILADE magnaadisuguvõsa. Radziwill toetas piibli esimest täielikku tõlget poola keelde, mis avaldati 1563.aastal Brestis. Toonased valitsejad Zygmunt Vana ja Zygmunt II August jäid katoliiklasteks, kuid olid sallivad ka teiste uskude suhtes. - Trükimasinate leiutamine ja kirjasõna levik! Trükised rahvakeeles."Apostlite teod", luterlik lauluraamat. Esimene eestikeelne luterlik katekismus trükiti 1535.aastal Wittenbergis ja esimene leedukeelne raamat, 1547.aastal Köningsbergis. Varaseim lätikeelne teos on 1585.aastal Vilniuses avaldatud katoliku katekismus. Põhjapanev osa eesti,läti ja leedu kirjakeele arendus ja kirjaoskuse levikus.
Vastaseis Photiosega, Photiose skisma ehk kirikulõhe, poliitiline lahknevus. Hereesia tähendab õpetuslikku lahknevust, väärõpetus. Skisma kui katoliku ja õigeusu lahknevus. Ida kirikus 7 oikumeenilist kontsiili (8 Piibli järgi kuradist, seega rohkem ei saa tulla). Lääne kirikus 17 kontsiili (1438-39 Ferraras, Firenzes) keskajal. Goodid jt hõimud kaldusid ariaanlusesse, panid alguse teiste rahvaste kristlaseks saamisele. Ariaanlased said katoliiklasteks sissetungi käigus (eri hõimud, kes Rooma alasid vallutasid). 496 võtsid frangid vastu katoliikluse, 497 ristiti Clodovech ja tema kaaskond. Rooma riigi ajal sai kristlus valitsevaks ka provintsides, nt Briti saartel. Rooma riigi lagunedes tekkis omapärane keldi kirik. Iirimaale ristiusk 5. sajandil, kiriku rajajaks peetakse Püha Patrickut. Igas linnas piiskop =järelvaataja =koguduse pea. 22 Iirimaal pole linnu, usu osana on tähtis munklus
Võitmatu Armaada Inglismaad vallutama. Hispaania kohalolekut oli tunda kogu toonases Lääne-Euroopas. Pärast Felipe II surma algas Hispaania kiire langus saabus donquijotelik ajastu. Maa oli täis hulkureid ja kerjuseid. Ulatuslik väljaränne Aamerikasse muinasjutulist kullamaad Eldoradot otsima, kahandas Hispaania rahvaarvu. Lisaks sunniti 1609aastal maalt lahkuma 270tuhat moriskit risti usku astunud moslemit, keda ei peetud küllaldaselt ulsaldusväärseteks katoliiklasteks. See, et reformatsioonist kõrvale jäädi, tagas küll Hispaania sisepoliitilise stabiilsuse, kuid välispoliitika sihiks seatud paavstluse ja katoliku usu kaitsmine lõppes lüüasaamise ja hegemoonia kaotamisega Euroopas. 3.Valgustus · Valgustus oli pärast reformatsiooni kõige olulisem vaimne liikumine · 18.saj valgustussajand · Valgustus kritiseeris ülikuid, kirikut, innustas iseseisvat mõtlemist
kalendrireformi, pannes aluse tänapäevani kehtivale Gregoriuse kalendrile. Hispaania kui vastureformatsiooni kants Felipe II võim (1556-1598): Karl V poeg. Tema võimu alla kuulusid ka Madalmaad, Sitsiilia, Sardiinia, Napoli, Milano ja kolooniad. Fanaatilise katoliiklasena korraldas massirepressioone: Toimus üle 100 avaliku ketserite põletamise. Sundis Hispaaniast lahkuma üle 200 tuhande ristiusku astunud moslemi, keda ei peetud küllaldaselt usaldusväärseteks katoliiklasteks. Vähemedukas välispoliitika toetas vastureformatsioone: 1588 saatis Võitmatu Armaada Inglismaad vallutama. Toetas oma vägedega katoliiklasi Prantsusmaal. Üritas maha suruda vabadusvõitlust Madalmaades. Ususõjad Madalmaade vabadusvõitlus Madalmaad praegused Holland, Belgia ja Luksemburg. Arenenuim ja jõukaim piirkond Euroopas. 15. saj. lõpul läksid Habsburgide võimu alla ja Karl V andis nad oma poja Felipe II valitseda. Vabadusvõitluse põhjused:
kalendrireformi, pannes aluse tänapäevani kehtivale Gregoriuse kalendrile. Hispaania kui vastureformatsiooni kants Felipe II võim (1556-1598): Karl V poeg. Tema võimu alla kuulusid ka Madalmaad, Sitsiilia, Sardiinia, Napoli, Milano ja kolooniad. Fanaatilise katoliiklasena korraldas massirepressioone: Toimus üle 100 avaliku ketserite põletamise. Sundis Hispaaniast lahkuma üle 200 tuhande ristiusku astunud moslemi, keda ei peetud küllaldaselt usaldusväärseteks katoliiklasteks. Vähemedukas välispoliitika toetas vastureformatsioone: 1588 saatis Võitmatu Armaada Inglismaad vallutama. Toetas oma vägedega katoliiklasi Prantsusmaal. Üritas maha suruda vabadusvõitlust Madalmaades. Ususõjad Madalmaade vabadusvõitlus Madalmaad praegused Holland, Belgia ja Luksemburg. Arenenuim ja jõukaim piirkond Euroopas. 15. saj. lõpul läksid Habsburgide võimu alla ja Karl V andis nad oma poja Felipe II valitseda. Vabadusvõitluse põhjused:
kalendrireformi, pannes aluse tänapäevani kehtivale Gregoriuse kalendrile. Hispaania kui vastureformatsiooni kants Felipe II võim (1556-1598): Karl V poeg. Tema võimu alla kuulusid ka Madalmaad, Sitsiilia, Sardiinia, Napoli, Milano ja kolooniad. Fanaatilise katoliiklasena korraldas massirepressioone: Toimus üle 100 avaliku ketserite põletamise. Sundis Hispaaniast lahkuma üle 200 tuhande ristiusku astunud moslemi, keda ei peetud küllaldaselt usaldusväärseteks katoliiklasteks. Vähemedukas välispoliitika toetas vastureformatsioone: 1588 saatis Võitmatu Armaada Inglismaad vallutama. Toetas oma vägedega katoliiklasi Prantsusmaal. Üritas maha suruda vabadusvõitlust Madalmaades. Ususõjad Madalmaade vabadusvõitlus Madalmaad – praegused Holland, Belgia ja Luksemburg. Arenenuim ja jõukaim piirkond Euroopas. 15. saj. lõpul läksid Habsburgide võimu alla ja Karl V andis nad oma poja Felipe II valitseda. Vabadusvõitluse põhjused:
Võimalik lapsi saata saksamaale õppima või võtta naisi saksamaalt ning anda oma naisi saksamaale. Linlased võisid vabalt lahkuda, kui nad ei soovi võimu alla jääda, vara võis kaasa võtta. Rae poolel 34 punkti allaandmistingimustes. Piiskopi osa all olev toomkapiitel ( 12 punkti). I punkt puutus Herman II saatust. Pidi asuma Falkenau kloostrisse(tp Kärtna klooster). Toomkapiitli liikmed pidid säilitama oma varad ja majad. Sooviti, et katolik usk säiliks. Kõik kes soovisid katoliiklasteks jääda jäid piiskopi jurisdiktsiooni alla Varasid ei tohtinud konfiskeerida, piiskopi võimu all olevaid inimesi ei tohtinud venemaale saata, kuid piiskop võis saata vajadusel inimesi tsaari ette. Suiski tutvus nendega, pidi saatma tsaarile need kinnituseks. 18 juuli toimubki Tartu linna võtmete pidulik üleandmine Suiskile. Selle järel tuli linna ka vene garnisonid,kes võtavad linna kindlused enda kontrolli alla. Võeti kogu sõjatehnika ja 550(?) suurtükki. Vene vägi tungis
annaabi.ee 
