tapeti salapärane ülem,Uusi rahutusi Mehhikos, ,,Must päev Berliini börsil ja teisi sääraseid uudiseid, mis Eestit ja eestimeelseid lugejaid ei peaks mõjutama. 1) Ajalehte analüüsides ei leidnud ma ühtegi tõlgitud lugu, kuid leidus rohkesti järjejutte ja külaveste: Särga Siimu südamevalu, kus peategelasel Siimul on südamel suur mure, nimelt tema kaasakene oli tema maha jätnud ja uue mehe leidnud. Samuti võib lugeda katkendit Napoleoni aegsest suur romaanist ,,Armastus ja võitlus", kus räägitakse Unno ja Maria armuloost ja nende elus toimunus põnevatest sündmustest. 2) Ajalehes on hulgaliselt kuulutusi ja reklaame, toon mõned silmatorkavamad ja naljakamad neist välja: · Reklaamitakse Telefukeni raadiot, mis on kogu maailmas tuntud viimase peal vidin, mida peaks igas peres vähemalt üks olema.
Kuidas, milleks ja kelle jaoks jäädvustatakse ühe inimese elulugu ehk biograafia? ,,Guillaume le Marechal ehk Maailma parim rüütel" Lugedes teksti ,,Guillaume le Marechal ehk Maailma parim rüütel" leidsin väga palju huvitavaid mooduseid, kuidas seda katkendit mõista. Kuna ma polnud varem seda teost läbi lugenud, pidin keskenduma selle kuue lehe lahkamisele, et vastata arutlemiseks antud teemale. Leidsin, et tekst oli väga sisutihe ning seda pidi mitu korda läbi töötlema, et leida ülesse kõik võimalikud vaatevinklid. Teose üldeesmärgiks oli kanda edasi Guillaume-de nime au ja hiilgust, kuna oli hirm, et see vajub unustuste hõlma. Selline eesmärk oli tavaks paljudele suurkujudele, kes tahtis, et
Lühiintervjuu analüüs Vaadake üht värsket lühiintervjuud (nt uudistesaate osa) või katkendit pikemast intervjuust (nt vestlussaatest). Analüüsige nähtut küsimuste abil. ( Ülesande koostamise aluseks on R. Bobõlski ja M. Rossi gümnaasiumi eesti keele töövihik ,,Johannes", kirjastus Koolibri, 2017). Mis on intervjuu eesmärk? Intervjuu eesmärk on tutvustada televaatajatele noort elupäästjat. Roger Kuura on uppumisohus lapse veest välja toonud ja sellega pälvinud meedia huvi ja tunnustuse.
Vahel kordan ennast. Selle põhjuseks võib pidada asjaolu, et väite kirjutamisel olen unustanud varemalt sõnastatud mõttekäigu ning kordan sama ideed teiste sõnadega. Kasutan oma olemuselt sisutühje lauseid, mis ei anna midagi juurde, vaid risustavad teemat ning muudavad selle ebahuvitavaks. Kasutan vaid ühte argumenti, mille peale toetub terve kirjandi ülesehitus. Liiga palju lihtlauseid. Kokkuvõttes toon väite, mida pole sisus kajastanud. Kirjutan nagu katkendit ajalooõpikust, kuid ei analüüsi kirjutatud väiteid ega too endapoolset arvamust teema kohta. Õigekirjavigu on palju. Sidesõna, ja ees käib koma, kui mõte muutub. Verbita lauselühend, järellisand ja üte eraldatakse komadega. Küsisõna ette pannakse koma, kui too asetseb lauses sees ja millele järgneb öeldis. Liitsõnad kirjutatakse kokku. Kui lauses on mõtte muutus, eraldatakse uus idee sealt alates komaga. Omaenda kirjutatakse kokku. Keelevaistu
Näiteks Wilf, oma vabameelse ja lõbusa olekuga, kandis alati mugavaid riideid. Samas Reginald jäi alati härrasmeheks, kandes viigipükse ning triiksärki. Cissy oma armsa vanaemaliku olekuga kandis tagasihoidlikku pikka seelikut ja pluusi. Jeani iseloomustasid kleidid, kübarad, pärlid ning kõik muu, mis ühe daami riidekappi võiks kuuluda. Kostüümid viidi uuele tasemele teises vaatuses, üsna etenduse lõpuosas, kui toimus galakontsert, kus nelik ,,Rigoletto" ooperist katkendit esitas. Riietus muutus ,,Rigoletto" ajastule, 19. sajandile, omaseks. Isikupäraste kostüümide kõrvalt ei puudunud ka julge lavameik. Lii Tedre kehastatud Jean Horton oli tõeline daam, kes ei suutnud kuidagi leppida sellega, et ta pidi elama vanadekodus. Endine ooperilauljanna pidas end endiselt nooruslikuks staariks, keda kõik teavad ning austavad. Kui vanadekodu iga-aastasel üritusel oli vaja kvartetil taas esineda, siis oli
SISSEJUHATUS Järgnev kirjand kajastab endas ühe kolmest Viini klassiku elulugu, õpinguid ja loomingut. Nagu mainitud oli Viini klassikuid kokku kolm: Wolfgang Amadeus Mozart, Joseph Haydni ja Ludwig van Beethoven. Kõik kolm on muusikaajaloos väga tähtsal kohal. Nende loomingut kasutatakse tänapäeval väga paljudes ja erinevates kohtades ning tänu sellele ei saa ükski tsiviliseeritud maailmas elav haritud inimene väita, et pole kuulnud ühtegi katkendit nende loomingust. Oma valiku tegin ilma mingi erilise põhjuseta, kuna ükski klassikutest ei ole mulle kuidagi eriliselt tähtis, et teda peaksin eelistama. ELULUGU W. A. Mozart sündis 27. Jaanuar 1756. Salzburgis ning suri 5. Detsember 1791. olles kõigest 35 aastat vana. Wolfgang ei olnud pere ainus laps, vastupidi neid oli kokku 7. W. oli pere noorim. Paraku lapseeast vanemaks elasid ainult W. ja tema õde Maria Anna
(tol ajal Ümera jõesuudmel, millest tulenebki ka lahingu nimetus) suudme lähedal, praegusest Valmiera linnast lõunas. Üheks ainukeseks ajalooallaikaks on ,,Henriku Liivimaa kroonika" ning kuuldavasti on ka see väga napisõnaline. Niisiis, see on ka põhjuseks, miks paljude ajalooteadlaste arvamused ei ühti, näiteks toimumiskoha korral. Nimelt Henrik ei seleta lahingupaika eriti üksikasjalikult. Pärast katkendit Sulev Vahtre raamatust ,,Muinasaja loojang Eestis" tõuseb päevakorrale nii mõnigi küsimus,,Miks on peategelasena kujutatud Ümera lahingus hoopis Arnoldit, kuigi tegelik peategelane peaks hoopiski olema Võnnu Berthold?" ning ,,Miks loendab Henrik üles vaid oma osapoole kaotused (Langesid Kaupo poeg Berthold ja väimees Vane, ,,julge ja vapper mees", raskesti said haavata
Venelased uskusid, et Türgi alistamine Ameerika Ühendriikide poolt on suunatud vaid selle kontrollimiseks. Seda kinnitaks ka New York Times’is kirjutatu, et tegelikult on kogu abi vaid suitsukate ekspansioonile. USA proovis vältida Kreekat ning Türgit nn totalitaarsete riikide mõju alla sattumisest. Tegelikult kõlab mõlemast allikast suurriikide soovi saada oma kontrolli alla nii Kreeka kui ka Türgi. 4. Kumba allikat sa rohkem usaldad? Põhjenda oma arvamust! Allikas A esindab katkendit president Trumani USA Kongressile peetud kõnest aastal 1947. Allikas B avaldatud artikkel põhineb suuresti arvamustel ning järeldustel. Seetõttu usaldan rohkem allikat A, kuna seal on kajastatud sündmust, mis ka päriselt juhtus. 5. Milliseid demokraatia tõlgendusi pakuvad allikad A ja B? Allikast A kõlab väga selgelt Ameerika Ühendriikide soov aidata Kreekat, mille tulemusena kindlustada Kreeka positsioon vaba riigina. Truman uskus, et nad peavad toetama vabade
10. Miks inimese elu on üks rist ja viletus, nii väidab Hesidos. 11. Mis on epitaaf? Epitaaf võib tähendada hauakirja ja ka kirjanduses kellegi surma puhul kirjutatud lühiluuletust. 12. Kes on H.Schliemann? Müütide põhjal püüdis leida Troojat. Jõudis selleni, et müütides ja eepostes olevad kohad on olemas. 13. Kes oli Sappho? Sappho oli Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog. Tema loomingust on säilinud 2 luuletust ja katkendit. Kirjutas õnnest, armastusest ja südamevalust. Antiik ajal peeti teda 10. muusaks. 14. 12 Olümplast. Valitsusala Nimi Iseloomustus Sümbol Peajumal Zeus Palju armukesi, südamete Egiid e kilp, välk, kotkas ja tamm murdja Allilmajumal/surnute-ja Hades/Pluto Õiglane Nähtamatuks tegev kiiver.
ekraanile.) III Romantism muusikas 1) lühiloeng Muusikas selget vahet klassitsismi ja romantismi vahel ei ole. Üleminek on pehme ja orgaaniline. Kasutatakse erinevaid fantaasiaid. Tekkis vastuole klassikaliste vormielementide ja helilise väljenduse vahel. Romantilisi jooni leiab Haydeni 45. sümfoonias, mis üllatab ebatavalise väljendusega ja Mozarti 25. ja 35. sümfoonias ning ooperites "Don Giovanni" ja "Võluflööt" 2)Kuula katkendit Mozarti 25. sümfooniast ja kirjuta, milliseid tundeid ja kujutluspilte see sinus tekitab. (Kuulamiseks saab kasutada arvuti CD-ROM-i ja programmi Windows Media) Kirjutis trükkida Wordis ja saata e-mailiga õpetajale hindamiseks. KODUNE TÖÖ: Töölehelt õppida romantismi olemus. 2.TUND TEEMA: Romantiline luule. Byron. TUNNI EESMÄRK:Tutvustada õpilastele Byroni loomingut ja õpetada leidma romantilisi jooni tema luules.
Ta suri väga noorelt kuid jõudis selleajaga palju töid ära teha.Ta on klaveripoeet. Uuendas mitmeid zanre: prelüüdi ja etüüdi. Muusikas väljendab kodumaa loodust kui ka ajaloolisust. 7. Otsi Youtube´st mõne romantismiajastu helilooja teos, kuula seda, iseloomusta seda minimaalselt 5 väljendiga ja lisa ka veebilink siia. Mänglev, kiire, pisut sünge hallides toonides muusika, kurb. http://www.youtube.com/watch?v=I6QUvSovobI 8. Loe väga tähelepanelikult katkendit Kristel Pappeli retsensioonist Giuseppe Verdi ooperi "Aida" lavastuse kohta Estonia teatris "Uued ooperilavastused Estonia sügishooajal". On terve rida oopereid, mida iga teater arvab kohustuslikuks repertuaaris hoida ja millelt loodetakse publikumenu. See kokkuleppeline repertuaarieeskiri ehk -kaanon kujunes aegamisi välja XX sajandi alguseks. Tollal oli see siiski tunduvalt mitmekülgsem kui praegu, sest XX sajandil toimus veel omakorda selle kaanoni kitsenemine
1.8 Liisupüha Liisupüha (Purim) on püha, mil meenutatakse kuninganna Estrit, kes oli juuditar ning Pärsia kuninga abikaasa. Tema abikaasa minister Hamaan tahtis hävitada juute, kuid Estril õnnestus see plaan nurjata. Liisupühal riietuvad inimesed süngoogi minekus veidratesse riietesse. Seal loetakse valjusti Estri raamatut ning iga kord, kui mainitakse Hamaani nime teevad inimesed lärmi, et tema nime ei oleks kuulda. Targad määrasid samuti, et Purimi ajal tuleb lugeda katkendit raamatust "Väljarändamine", mis algab sõnadega : "Ja tuli Amalek ja sõdis Iisraeliga Refidimis." Samuti tuleb sel päeval täiendada palvet sõnadega "al anisim - imede eest". http://www.iisrael.ee/index.php?id=12 1.9 Paasapüha Paasapüha (Pesach) tähistatakse iisraellaste pääsemist Egiptuse vangipõlvest. Iisraellased pidid Egiptusest lahkuma nii kiiresti, et neil ei olnud aega leiba küpsetada ning nõnda pidid nad kaasa
autor enam kontrollida teose levitamist. See tähendab, et iga isik, kes on ostnud raamatu koopia, saanud autorilt kingituseks graafilise lehe, monograafia või CD, võib seda teost või teose koopiat edasi müüa või kinkida ilma autori nõusolekuta. 3) õigus teost avalikult esitada (public performance right) on klassikaline autori õigus. Selleks, et esitada avalikult teise autori laulu, instrumentaalpala, loengut, ettekannet, luuletust, näidendit, katkendit monograafiast jms, peab olema autori eelnev nõusolek. 4) õigus teost tõlkida (õigus teose tõlkimisele) on üks kirjandusteose autori põhilisi õigusi. Näiteks kui prantsuse luuletaja luuletus, iiri kirjaniku romaan või rootsi autori draama soovitakse tõlkida eesti keelde, siis on selleks vaja nende autorite eelnevat nõusolekut. Sama nõue kehtib ka välismaiste laulutekstide tõlkimise osas. 5) õigus teha teosest kohandusi (adaptsioone), töötlusi (arranzeeringuid)
Vahendid- tekst 30 min 4. 12.30 Kostüümide selga panemine- juhendaja abistab vajadusel 10 min 5. 12.40 Tsenaariumi ettekandmine- loosi teel valitakse esinemise järjekord. Juhendaja on ettevalmistanud järjekorra loosimiseks kaks paber lipikut, mis on erineva pikkusega, kes grupist valib lühema paberi, see alustab esinemist, kes saab pikema esineb teisna. Esitatakse katkendit ,,Nukitsamees40 min Tegevuse lõpetamine- juhendaja kiidab kõiki suurepärase esitluse eest ning toimub suur aplaus. Eesmärk- lavalise kogemuse andmine, diktsiooni arendamine, enesehinnangu tõstmine, loova mõtlemise arendamine. 40 min 6. 13.20 Analüüs- juhendaja annab igale grupile tagasiside, mis õnnestus, mis läks hästi, mida oleks võinud paremini teha. Kuid lõpetuseks kiidab kõiki osalemise eest ning heasoorituse
ebasümmeetriad. Tõstsin pildi järgi muusikat veel taktide kaupa ümber. Pärast olevat Priit ühel festivalil saanud kiita, kui hästi on ta selle filmi ,,muusikasse teinud". Kui kuuldi, et muusika on tehtud pildist hiljem, ei tahetud uskuda. Kui hakkasime tegema filmi ,,Eine murul", 10 ei olnud ma veel ühtegi katkendit näinud, aga tema loojutustamise põhjal mõtlesin, milline võiks see pisut kurb ja masendav poolus selles olla. Sündis see lihtne viienoodiline arenev jupp, mis seal nüüd on, võibolla veidi regilaululik. Tema filmidega on ju ka nii, et esimestel kordadel jääb palju segaseks, aga viiendal korral hakkad juba arusaama". 3.3 Kiigelaulukuuik Kiigelaulukuuik on mänginud Olav Ehala elus tähtsat rolli lastes tal luua lugusid ja esitada neid koos omaaja tegijatega
Tempora mutantur, et nos mutamur in illis. E.V. See järellugu inspireeris Vildet kirjutama uut näidendit, seekord komöödiat. 1913. aastal ilmus kolmevaatuslik karakterkomöödia ,,Pisuhänd". Selles näidendis on vaatluse alla võetud äriringkondade suhted kultuuriga. Komöödia kompositsioon on laitmatu, dialoog tihe ja vaimukas. Esilavastus ,,Estonias" Paul Pinna ja Theodor Altermanniga peaosades saabutas hiilgava menu. Seda lavastatakse aina uuesti ja uuesti. LOE KATKENDIT!!!!!! ,,Mäeküla piimamees" Romaan ,,Mäeküla piimamees" on Vilde loomingu kunstilisi tippe. Siin on kirjanik taas pöördunud talupoja ja mõisniku suhete poole, kuid sootuks uues, iroonilises võtmes. Alates 1921. aastast ravis Vilde oma halvenevat tervist välismaa kuurortides, kirjutas mõned meisterlikud novellid. Tartu ülikool nimetas ta audoktoriks. Vilde kogutud teosed ilmusid aastatel 1923- 1935 33 köites, sisaldades kokku 7500 lk.
raamatud olid. Saksa ja mittesaksa missade koostaja, trükkitoimetaja ja trükkimiskoha üle võib vaid oletusi teha. Tegemist oli esimese sihikindla üritusega luterliku kirjavara muretsemiseks Liivimaa rahvastele, nii sakslastele kui ka mittesakslastele. 1535. a. Wittenbergis Hans Luffi juures trükitud alamsaksa- eestikeelse katekismuse katked, mida oli kasutatud ühe 16. sajandil köidetud konvoluudi kaane täitematerjalina. 120-leheküljelisest raamatust leiti 11 lehe katkendit ning need kuuluvad Eesti kultuuriajalukku Wanradt-Koelli katekismuse nime all. Tähelepanu väärib see, et mittesaksa katekismust soosis Tallinna raad. Siiski leiti Tallinnasse saabunud katekismusest liigselt vigu ning müük keelati. Jääb siiski võimalus, et osa läks ikkagi liikvele. Tööd eestikeelsete vaimulike trükiste koostamisel jätkas Reinholt Beseler, kes sai Johann Koelli järglaseks Tallinnas Pühavaimu kirikus
analoogsel meetodil teose kopeerimine. Reprograafilise reprodutseerimisel tuleb järgida autoriõiguse seaduse § 19 p 3 sätestatud reegleid: 1. võib fotokopeerida artiklit, mis on õiguspäraselt avaldatud ajalehes või mõnes muus perioodilises väljaandes, mille alla käivad ka ülikooli või teadusasutuse toimetised, mida antakse välja perioodiliselt; 2. võib paljundada vaid katkendit avaldatud teosest. Noote sellisel viisil ilma autori nõusolekuta kopeerida ei tohi; 3. koopiat tohib kasutada ainult õppe- ja teaduslikel eesmärkidel (loeng , seminar); 4. tasuta võib kasutada ainult haridus- ja teadusasutuses, mille tegevus ei taotle ärilisi eesmärke. See klausel on väga oluline kuna piirab ja välistab teoste kasutamise kõigis nendes asutustes, mis ei kvalifitseeru haridus- ja teadusasutustena; 5
Õigus teose levitamisele - teost ei kopeerita reeglina lihtsalt niisama, vaid selleks, et selle teose koopiaid kommertseesmärkidel või lihtsalt niisama levitada. Levitamine on teose või selle koopia müümine, rentimine, laenutamine, kinkimine vms. Selline teose levitamine saab toimuda autori eelneval nõusolekul. Õigus teost avalikult esitada - on kolmas klassikaline autori õigus. Selleks, et esitada avalikult teise autori loengut, attekannet, luuletust, näidendit, katkendit monograafiast jms, peab olema autori eelnev nõusolek. See õigus hõlmab nii teose elavat ettekandmist publikule kui ka tehniliselt vahendatud ettekandmist. Vaid autori nõusolekul on lubatud Vastavalt AutÕS § 13. Varalised õigused (1) Autorile kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest, välja arvatud käesoleva seaduse IV peatükis ettenähtud juhud
Epeisodionid (enamasti farsilised stseenid) - näitlejad suhtlesid omavahel või kooriga Eksodos e eksood (koori lahkumine) 64. Kirjelda Aristophanese komöödiate üldisi põhimõtteid ja temaatikat, loetle vähemalt 7 säilinud Aristophanese komöödiat. Ainuke vana-atika komöödia esindaja, kelle teo seid on tervikuna säilinud Kirjutas vähemalt 46 komöödiat, säilinud 11 tervikuna + u 1000 katkendit Esimene osavõtt dionüüsiaist: 427 (Daitals e Pidusööjad, 2. koht) Esimene võit: 425 (Ahharnlased) Säilinud: ·Ahharnlased (425) ·Ratsanikud (424, ek KKA) ·Pilved (423, ek KKA) ·Herilased (422) ·Rahu (421) ·Linnud (414) ·Naised tesmofooridel (411) ·Lysistrate (411, ek VKKA) ·Konnad (405) ·Naised rahvakoosolekul (arv. 392) ·Rikkus e Plutos (388, ek katkend KKAs)
vietnaami puhul bärri levinsõn see filmilavastaja ütles et õõ (.) kõik need stseenid kus ää robin uilliams läks sinna diidsei pulti ää olid õõ lõpuks õõ stsenaariumi viimases versioonis märgitud ühe lausega (.) robin uilliams teeb oma asja $jaa kõik$ J.M: näitame kaa siis seda (.) see on nüüd see film millega robin uilliams sai selle mida hollivuudi näitlejad kõik tahavad (.) mis ta täpselt sai räägime pärast katkendit (…) leidis änd džentelmen the oskar gõus tu (.) kuidas sellega läks siis K: no sellega läkski nii et eks neljandal katsel siis robin uilliams sai parima kõrvalosa kategoorias õõ üheksakümne kaheksanda aasta kevadel oskari (.) ää just selles filmis (.) ää pse katkend noh see võis tunduda nätuke üheülbaline sest õõ (.) ta vist ütles ainult ühte lauset seal [((pomiseb naerdes))] J.M: [(pomiseb, võimatu aru saada)] võib öelda et väga nii ja [naa]
Vanemad vennad (Nikolai, Sergei) vaatavad pealt, see neile ei meeldi. Tolstoi sõidab Peterburi ja sooritab kaks eksamit. Pärast seda tekib uus plaan peaks sõjaväkke minema. Nikolai otsustab, et tema peab juhtima noorema venna elu. Nad sõidavad Kaukaasiasse sõjaväkke. Alates 51. aastast viibib Tolstoi Kaukaasias ohvitserina. Selleks ajaks on Tolstoi loominguline tegevus juba alanud, kuid tekste avaldanud ta pole. Tolstoi varaseimaks loominguks peetakse ühte katkendit päevikust (1849 Eilse päeva lugu). Tolstoi näitab end stiiliuuendajana, novaatorina. Selles fragmendis on keskseks tegelaseks mina-jutustaja. Tolstoi hakkas kirjeldama tegelase teadvust enne magamajäämist. Toimub selline assotsiatiivne mõtlemine. Enne magama jäämist ei suuda inimene oma mõtteid suunata, tekivad vabad assotsiatsioonid. Teadvuse elus puudub loogika. ,,Tuisk" siin on ka seda võtet kasutatud. Unenägude jadas puudub igasugune loogika
Baltasar Grecian (1601-1658) jesuiit-vaimulik, preester ja teoloogia õppejõud, Aragooniast pärit, sinna ta ka jäi, ei pääsenud õukonda. Kirjutas hulk teoseid, millest 1 on romaan "Criticon", rännak, 1651-57 kirjutas. Tal on ka traktaadi-sarmaseid teoseid. Neist tähtsaim "Arukas inimene". Traktaadid oli samas stiilis nagu Machiavelli "Valitseja". On ka üks filosoofiliste miniatuuride kogu "Käsioraakel ja arukuse kunst" (1647;eesti k. 1993 J. Talvet). Milles on u 300 miniatuur, katkendit. Tugevalt aforistlikud, mõtteterad, vaimuteravus. Kohati teadlik mitmetähenduslikkus. Tekib kohati mulje, et tegu on moraalitusega. 12.miniatuur loodus ja kunst. Jne, jne.. (Hando Runnel "Mitte hukka mõista, vaid mõista"). La Rochefoucould (1613-1680) "Mõtisklused ehk moraalsed dendentsid ja maksiimid"(1678) MKL. Kuulus tollasesse opositsiooni kuningapojaga. Tol ajal oli LouisXIV. Võttis osa paljudest lahingutest.
tahtnud rahu sõlmida. Tema meelisteemasid on ka tragöödiakirjanike (eriti Euripidese) pilkamine. Esimest korda võttis Aristophanes dionüüsiaist osa 427 eKr komöödiaga "Pidusööjad" ("Daitalēs"), millega saavutas teise koha. Tema rohkem kui 40 teosest on täielikult säilinud 11 (kadunud teostest on meieni jõudnud ligi 1000 katkendit). Aristoteles- Platoni akadeemiast võrsunud kuulus filosoof, tegutses IV sajandi teasel poolel eKr, erakordselt haritud ja laia silmaringiga õpetlane, pani aluse mitmele tänapäeva teadusele. Aspasia- kaunis ning tark naine Mileetose linnast, kellega juba küpsess eas olev Perikles abiellus. Aspia rääkis nende majas käinud tuntud kirjameeste ja õpetlastega kõigist maailma asjadest kui võrdne võrdsega, mis muistses Kreekas polnud naiste puhul sugugi kombekas.
annaabi.ee 
