Ammoniaak (1)

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Ammoniaak

(NH+4)3PO3-4 -- ammoonimniufosfaat Ammooniumsoolad on vees väga hästi lahustuvad valged kristalsed ained. Kasutamine: 1) peamiselt väetisena 2) lõhkainete valmistamisel 3) värvitööstuses (NH4Cl - salmiaak) 4) sitsitrükkimisel 5) metallide jootmisel ja tinutamisel 6) kondiitritööstuses - (NH4HCO3) Tõestamine: Toimub leeliste abil: NH4Cl + NaOH => NaCl + NH3 + H2O Eralduv NH3 tuvastatakse, kas lõhna järgi või märja lakmuspaberi abil, mis muutub siniseks, sest ammoniaak annab veega reageerides nõrga aluse. NH3 Ammoniaak Ammoniaak on valgu ainevahetuse jääkprodukt, mis on potentsiaalselt toksiline kesknärvisüsteemile. Ammoniaagi suurenenud sisaldus plasmas võib viidata hepaatilisele entsefalopaatiale ja maksa-koomale maksatsirroosi, maksapuudulikkuse, ägeda ja alaägeda maksanekroosi ja Reye' sündroomi lõppstaadiumites. Ammoniaagi sisaldus võib olla tõusnud ka suurenenud valgutarbimise korral. Ammoniaak

Keemia

7

doc

Lämmastik

lämmastik keemiliselt väheaktiivne ja toatemperatuuril teiste ainetega praktiliselt ei reageeri. Kõrgel temperatuuril nõrgenevad lämmastiku aatomite vahelised sidemed ja lämmastik muutub keemiliselt mõnevõrra aktiivsemaks. Lämmastiku molekuli läbimõõt nanomeetrites on 0,32 Lämmastiku kasutamine: Lämmastikku kasutatakse ammoniaagi tootmiseks, inertse keskkonna loomiseks (nt. kergesti süttivate ainete , puhaste metallide ja sulamite töötlemisel). Ammoniaak on omakorda lämmastikhappe, väetiste, ravimite, lõhke- ja värvainete tootmise lähteaine. Vedelat lämmastikku kasutatakse madala temperatuuri tekitamiseks, nt. külmutusseadmetes. Lõhkeainete tootmiseks vajaliku lämmastikhappe efektiivse saamismeetodi leidmise vajadus andis Venemaal eriti teravalt tunda Esimeses maailmasõja ajal salpeetri raske saamise tõttu Tsiilist. Salpeeter oli lähtematerjaliks lämmastikhappe saamisel juba alkeemikute poolt väljatöötatud meetodil.

Keemia

6

rtf

Lämmastik, lämmastikuühendid

Lämmastik, lämmastikuühendid Created by Janus +I N2O +II NO & N2O2 +IV NO2 & N2O4 +V (max) N2O5 -III (min) NH3 ammoniaak 0 N2 lämmastik dilämmastikoksiid lämmastikoksiid lämmastikdioksiid dilämmastikpentoksiid Naerugaas H Elektronide arv on … püsiv radikaal Dimeer

Keemia

5

doc

Lämmastik

eraldades ammoniaaki: Ca3 N2 + 6H2O = 3Ca(OH)2 + 2NH3 Kasutusalad Põhiline osa lämmastikku läheb ammoniaagi tootmiseks. Lihtainena kasutatakse lämmastikku elektrilampides inertse keskkonna loomiseks (vältimaks hõõgniidi kiiret läbipõlemist), põlevvedelike pumpamisel, säilitus- ja pakkegaasina juurviljahoidlates, toiduainepakendites jm. Vedelat lämmastikku kasutatakse erinevate materjalide sügavjahutamiseks, säilitamiseks ja jahvatamiseks Tuntumad ühendid NH3- ammoniaak - Ammoniaak on värvuseta, terava lõhnaga, õhust ligi kaks korda kergem, vees ülihästi lahustuv gaas. Suuremate kontsentratsioonide puhul on ammoniaak mürgine gaas, mis kahjustab silmi ja tekitab hingamislihaste krampi. Väikestes kogustes sissehingamisel mõjub ammoniaak ergutavalt. Sel põhjusel kasutatakse ammoniaagi 10%-list vesilahust ehk nuuskpiiritust ergutina minestuse puhul. Tänapäeval saadakse ammoniaaki lämmastiku katalüütilisel reaktsioonil vesinikuga kõrgel temperatuuril ja

Keemia

2

docx

Väävel, Lämmastik, Fosfor

o Väävel on halb elektri-ja soojusjuht, vees ei lahustu Kasutamine: külmutusvedelikuna, ammoniaagi lähteainena, tulekustutites toitegaasina Väävli kasutamine :Väävelhappe tootmiseks lähtainena; Kummi hulkaniseerimiseks Lämmastiku ühendid : (kautsukist kummi valmistamiseks); Taimekaitsevahendina Ammoniaak NH3 ;Lõhkeainete tootmisel Füüsikalised omadused : Värvitu; Õhust kergem; Terava iseloomuliku lõhnaga; Vees hästi Väävli ühendid lahustuv; Keemistemp -33C; Aurustumisel neelab palju soojust H2s divesiniksulfaat Keemilised omadused

Keemia

14

doc

Mittemetallide omadused, saamisviisid, kasutusalad

sellele kollaka värvuse. Lämmastikhappe soolad: nitraadid · Lahustuvad vees hästi · Kuumutamisel muutuvad ebapüsivaks ja lagunevad · Tugevad oksüdeerijad · Leelismetallide nitraatide kuumutamisel tekib vastav nitrit ja hapnik 2KNO3 2KNO2 + O2 · Vähemaktiivsete nitraatide kuumutamisel tekib enamasti vastava metalli oksiid NO2 ja O2 Lämmastikhappe tootmise põhimõtted 1. Lämmastiku ja vesikiku vahelises reaktsioonis saadakse ammoniaak 2. Ammoniaak oksüdeeritakse hapniku toimel lämmasikoksiidiks ja veeks 3. Lämmastikoksiid oksüdeeritakse lämmastikdioksiidiks 4. Lämmastikdioksiid reageeritakse vee ja hapnikuga Lämmastikushape HNO2 · Nõrk hape · Ebapüsiv · Esineb ainult veailahustes · Tema soolad on valged kristallsed ained, mis lahustuvad hästi vees · Nitrid on mürgised · Võivad organismis muutuda vähkitekitavaks ühendiks  Ammoniaak NH3 Omadused

Keemia

16

doc

MITTEMETALLID

või punase fosforiga (P), kasutatakse sümbolina P. Fosfor on keemiliselt väga aktiivne mittemetall. Ta reageerib paljude metallide ja mittemetallidega. a).Metallidega moodustab fosfor fosfiide: 3Mg+2P=Mg3P2 (magneesiumfosiid) b).vesinikuga ta otseselt hästi ei reageeri, fosfori ühendit vesinikuga--fosfaani (PH3)-- saadakse fosfiidest: Mg3P2+6HCl=2PH3+3MgCl2 Fosfaan on värvuseta, ebameeldiva küüslaaugulõhnaga väga mürgine gaas. Nii nagu vastav lämmastikuühend ammoniaak (NH3) moodustab ammooniumsoolasid (NH-4), moodustab fosfaan (PH3) fosfooniumsoolasid (PH+4): PH3+HCl=PH4Cl (fosfooniumkloriid) c). Halogeenidega moodustab fosfor soolasid, milles fosfori oksüdatsiooniaste on III või V, sõltuvalt fosfori ja halogeeni vahekorrast: 2P+3Cl2=2PCl3 (fosfortrikloriid) 2P+5Cl2=2PCl5 (fosforpentakloriid) d). Hapniku liias tekib fosfori oksüdeerimisel tetrafosfordekaoksiid (P4O10), hapniku vajakul

Keemia

2

doc

Lämmastik

maitse , õhust veidi kergem. Keemilised omadused. N : +7/2)5) oa V , III, -III N2 molekulis on kovalentne kolmikside N ja sellepärast on ta tavaliselt temperatuuril inertne. Kõrgemal t-l side laguneb ja lämmastiku aatomid muutuvad aktiivseks ning reageerib N2 + O2 -> NO2 N2 + 3 H2 -> 2 NH3 Kasutamine : hõõglampides , toodetakse ammoniaaki , lämmastikhapet. Ammoniaak Füüsikalised omadused: värvuseta teravalõhnaline gaas, õhust u. 2 korda kergem lahustub hästi vees : 10 %-list lahust nim. Nuuskpiirituseks , ettevaatust 25%-lise lahusega. Kt on -35C või rõhul 86*10 00000 Pa (8,6 at ) Keem. Omadused: 1. Põleb 4 NH3 + 5 O2 = 4NO + 6 H2O 2. Katalüsaatori toimel aga 4 NH3 + 5 O2 = ¤ NO + 6 H2O 3. Reageerib veega NH3 + H2 = NH3 * H2O 4. reageerib happega, tekivad ammooniumsoolad NH3*H2O = HCl = NH4Cl 2NH3 + H2SO4 = ( NH4)2 SO4

Keemia

Meedia

Kommentaarid (1)