INFOAJASTU LINN Tootmisettevõtted kolivad linnast välja Inimesed töötavad kodudes Pendelränne ja transpordi intensiivsus väheneb KESKONNA PROBLEEMID tihe liiklus heitgaasid , prügi , müra, tolm Tegur Arenenud linn New York Arengumaa linn Mumbai Kasvutempo Üldjuhul kõrge eriti noored(vanemad Linnade kasvutempo on kiire ja kolivad maale tagasi ) emaühtlane Kasvutegur Linnastumine on jõudnud infoajastu Rahvaarvu suur kasv , elanike linnade järku , väiksematest linnadest suundumine maalt linna , suurematesse sündimuse tagajärjed Religioonilised Linnade kokkukasv megalopolisteks Eriti kiiresti kasvavad pealinnad erinevused ja üldse linnad
0,5 tegur, mis arvestab et laos on lõpetamata toodangu katmiseks: keskmiselt pool jooksva varu suurusest. Ve = q * T * k * S 2. Garantiivaru:Vg = T1 + T2, q päevane tööde maht, T1 aeg tarneostu vormistamiseks, T2 T keskmine kliendiga arveldamise aeg tarne kohaletoimetamiseks. tsükkel päevades, K kulude kasvutegur tootmistsükli vältel, S omahinna suhe maksumusse. 55. Käibevara katteallikad. · pikaajaline laen ajutiste vajaduste katmiseks, siis on firmal osa omavahenditest külmutatud · kui pikaajalist laenu võtta põhivara soetamiseks, siis peaks laenu tasumise aeg vastama seadme tasuvusajale · kui müüakse võlgu, siis on see kasulik mõlemale poolele: tarnijal on kindel ostja ja ostja saab võlgu
............... 7 KOKKUVÕTE ........................................................................................................................... 9 KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................................................... 10 -3- SISSEJUHATUS Päikesevalgus on alustala, tänu millele eksisteerib elu Maal meile harjumuspärasel kujul. Valgus on oluline kasvutegur ka taimedele. Antud uurmustöö eesmärgiks ongi välja selgitada valguse tähtsus taimede arengus. Töö esimeses osas on juttu üldisemalt murulaugust endast. Teoreetiline materjal on koostatud paljudelt internetilehekülgedelt kogutud materjalide põhjal. Töö teises osas on valguse ja teiste keskkonnategurite mõju taimekasvule uuritud katseliselt. -4- 1. MURULAUK Mis on murulauk?
1. Väetusõpetuse mõiste ja ülesanded. Väetusõpetus ehk agrokeemia on teadus, mis uurib taimede, mulla ja väetise vastastikuseid suhteid. Eesmärkiks on tõsta saagikust, mulla viljakuse taastamine või säilitamine, tõsta saagi kvaliteeti. 2. Miinimumseadus. (Kirjelda.) Taimede saagikuse ja kvaliteedi määrab miinimumis olev toiteelement või mõni muu kasvutegur (nt põud, ebasoodne mulla pH) 3. Toitainete täieliku tagastamise teooria. (Kirjelda.) Toitaineid antakse väetisega mulda niipalju kuipalju neid taimed oma kasvu ja arengu tõttu eemaldavad. 4. Väetiskoguste väljendamise viisid. Väetiste koguseid väljendatakse füüsilistes kogustes (massiühikutes -- tonnides [t], tsentnerites [ts], kilogrammides [kg]). Mikroväetiste koguseid väljendatakse ka grammides (g). 5. Kuidas väljendatakse toiteelementide sisaldust väetistes?
Toitainete omastamine taime poolt toimub lahustunud ühenditena( looduslikes tingimustes mullalahustes) 48. Taimede mineraalse toitumise teooria ja miinimumseadus. Taime toitaineks nim. Ioone v molekul, millena toiteelemendid taime sisenevad. Taime poolt toimub omastamine lahustunud ühenditena- mineraalse toitumise teooria. Miinimumseadus- saagi taseme määrab ära miinimumis olev toiteelemente v mõni teine miinimumis olev kasvutegur( niiskus, temp). Samas võivad taime kasvu pidurdada kahjulikud ained mullas 49. Muldade väetistarve. Võetakse proove 50. Mulla viljakus ja selle liigid. … avaldub tema võimes rahuldada taimede nõudeid kasvutingimuste suhtes Looduslik viljakus- bio,keemilise,füüsikalised omadused koos väliskeskkonna tingimustega Kunstlik viljakus- kujuneb loodusliku viljakuse baasil, millele lisandub
Ükskõik, millist kultuuri me kasvatame, on alati oluline saada võimalikult suurt saaki. Saagi kujundamise võimalused: 1. Miinimumreegel saagikust piirab kõige rohkem see tegur, mis rahuldab taime vajadusi kõige vähem (nt. normaalset taime kasvu piirab nii vee puudus kui ka üleküllus); 2. Üheaegsuse ja vastastikuse mõjutamise reegel kõik kasvutegurid mõjutavad taime üheaegselt, mitte isoleeritult (nt. soojuse, valguse ja niiskuse koosmõju); 3. Asendamatuse reegel ükski kasvutegur pole teisega asendatav ja oma füsioloogilise toime poolest on nad kõik taime elus vajalikud (nt. vett ei saa asendada soojusega); Nendest kolmest reeglist selguvad põhinõuded agrotehnikale: tagada igale taimesordile parimad kasvutingimused igas arengufaasis, vähendades samaaegselt umbrohtude, kahjurite ja haiguste mõju. Samas ei tohi ükski võte kahjustada ümbritsevat keskkonda. Seega on taimekasvatajal suure saagi saamiseks oluline jälgida järgmisi agrotehnilisi võtteid: 1
Selle tarvis peame rakendama vastavalt võtteid. Nt. liigniiskete muldade kuivendamine, lupjamisega likvideerime happesuse ja liikuva Al mullast. Oskuslik väetamine põhineb muldade väärtustarbel, kasvatatava kultuuri iseärasustes ja plaanitavast saagist. 45. Taimede mineraalse toitumise teooria ja miinimumseadus. Miinimumseadus ehk nn. „tünnilauateooria“ – saagi taseme määrab ära miinimumis olev toiteelement või mõni teine miinimumis olev kasvutegur (niiskus, temp. jt). Samas võivad taimede kasvu pidurdada kahjulikud ained mullas (näit. suur liikuva Al sisaldus). 46. Mulla viljakus ja selle liigid. on mulla põhiline spetsiifiline kvalitatiivne omadus, mis avaldub tema võimes rahuldada taimede nõudeid kasvutingimuste suhtes (üldiselt kultuurtaimede suhtes). Viljakus jaguneb: 1) looduslik mulla viljakus on viljakus, kuhu inimene tootmistegevusega ei ole sekkunud.
Erodeeritud mullad võiksid olla heinamaa all, mitte põllumaa all! 5. aprill : MULLA TOITEREZIIM Mis vahe on toitelemendil ja toitainel? Toiteelement on N (element sellisel kujul nagu Mendelejevi tabelis ta on), toitaine on see kuidas taim omistab näiteks NO3 -, NH3 . Miinimumseadus ehk nn.tünnilauateooria saagi taseme määrab ära miinimumis olev toiteelement või mõni teine miinimumis olev kasvutegur (niiskus, temperatuur jt). Kui liiga palju head, siis võib aine muutuda toksiliseks, lisaks võivad taimede kasvu pidurdada kahjulikud ained mullas (n.suur liikuv Al sisaldus). Mikroelementidega taimede ülemürgitamine on suhteliselt suur väikestes kontsentratsioonides on mikroelemendid vajalikud, suures koguses muutuvad toksilisteks. 3 Lämmastik mullas: lämmastiku ringe on peamiselt seotud mulla org.aine ringega
1840. aastal pani Saksa keemik Justus von Liebig aluse mineraalse toitumise teooriale, millele järgnes mineraalväetiste kasutamine põllumajanduses. Peale taimede mineraalse toitumise teooria andis J. von Liebig agrokeemiateadusele veel kaks olulist teooriat, millised veel praegugi peetakse taimede toitumise teooria nurgakivideks. Need on: 1. miinimumseadus („tünnilauateooria“) — ütleb, et saagi taseme määrab miinimumis olev toiteelement või mõni ebasoodne kasvutegur (nt niiskus, temperatuur, umbrohtumus, taimekahjurite ja –haiguste olemasolu jne). 2. toitainete täieliku tagastamise teooria — mille põhjal tuleb toitaineid väetistega mulda tagasi anda nii palju, kui palju me neid saagiga eemaldame. Kirjelda, kuidas võib ebasoodne kasvutegur mõjutada taimede kasvu ja arengut? TAIMEDE TOITUMISE ALUSED Taimetoiteelemendid ja nende jaotus
4) kütus jms, 5)lpetamata toodang, 6) eelolevate perioodide kulud 7) valmistoodang laos müügiks ehitatud eramud 8) sularaha kassas ja pangakontol ning väärtpaberid, tellijate debitoorse võlgnevuse kohustused. 54. Varu mõiste ehituses. Varu ehituses on käibekapitali vajadus lõpetamata toodangu katmiseks Ve = qTkS, q päevane tööde maht, T keskmine kliendiga arveldamise tsükkel päevades, K kulude kasvutegur tootmistsükli vältel, S omahinna suhe maksumusse. Varud ehituses üldiselt on tooraine ja materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang, müügiks ostetud kaubad, ettemaksed tarnijatele. 55. Käibevara katteallikad. Pikajaline laen ajutiste vajaduste katmiseks, siis on firmal osa omavahenditest külmutatud. Põhivara soetamise puhul peaks laenu tasumise aeg vastama seadme tasuvusajale. Võlgu müümine on see kasulik mõlemale poolele: tarnijal on kindel ostja ja ostja saab võlgu
arenemiseks ning millest ühtegi ei ole võimalik asendada talle omaste funksioonide tõttu ühegi teise keemilise elemendiga. toiteaineteks nim. Ioone ja molekule, millena millena totelemendid taime sisenevad, ta omastab taim ainult lahustunud ühendidtena. 44. Taimede mineraalse toitumise teooria ja miinimumseadus- Miinimumseadus ehk nn. ,,tünnilauateooria" saagi taseme määrab ära miinimumis olev toiteelement või mõni teine miinimumis olev kasvutegur (niiskus, temp. jt). Samas võivad taimede kasvu pidurdada kahjulikud ained mullas (näit. suur liikuva Al sisaldus 45. Väetisnormide planeerimise võimalused. · Bilansiline meetod põhineb J.v. Liebigi toitainete täieliku tagastamise teooriale. · Väetisnormide arvutamine soovituslikul meetodil. · Väetisnormide arvutamise funktsionaalne meetod. 46. Mulla viljakus ja selle liigid-
toitainete bilanssi)enamuste kultuuride puhul sai ta selle kalppima, va liblikõieliste lämmastiku. 1886 aastal tõestas Hellriegel,et viimased on sümbioosis mügarbakteritega. 1840 andis Justus von Liebig purustava löögi huumustoitumise teooriale ja asendas selle mineraalse toitumise teooriaga. (miinimunseadus ehk tünnilauateooria saagi taseme määrab miinimumis olev kasvutegur. Ja toitainete täieliku tagastamise teooria mulda tuleb anda tagasi väetistega niipalju toitained kui sealt saagiga eemaldatakse. Agrokeemia ülesandeks on on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllumajanduskultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljakust nii, et sellega ei kaasneks keskkonnareostuse olulist suurenemist. Suured teened on ka vene teadlasel Gedroitsil,
Toiteelementide omastamine toimub toitainete lahustunud ühenditena. (looduses mullalahusest). 55. Taimede mineraalse toitumise teooria ja miinimumseadus. Taimetoitaineks nim. ioone või molekule, millena toiteelemendid taime sisenevad. Toitaine omastamine taime poolt toimub lahustunud ühenditena (looduslikes tingimustes mullalahusest). Seda nim taimede mineraalse toitumise teooriaks. Miinimumseadus- saagi taseme määrab ära miinimumis olev toiteelement või mõni teine miinimumis olev kasvutegur (niiskus, temperatuur jt). Samas võivad taimedekasvu pidurdada kahjulikud aine mullas (N: suur liikuv Al sisaldus). 59. Mulla viljakus ja selle liigid. Mulla viljakus on mulla spetsiifiline kvalitatiivne omadus, mis avaldub tema võimes rahuldada taimede nõudeid kasvutingimuste suhtes. Mullaviljakuse liigid: 1.Loodusliku viljakuse määravad ära mulla bioloogilised, keemilised, füüsikalised jm. omadused koos väliskeskonna tingimustega (kliima). 2
Looduse kaudu mõistis inimene igavikku, surma, aja tinglikku perioodilisust. Kujunesid välja esteetika alged. Ilu nägemine peegeldus eelkõige enesekaunistamises. Algselt oli kõik seotud maagiaga. Igapäevase olelusvõitluse hädad ja vajadused kujundasid tahet. Tähtsamad tegurid, mis reguleerisid tahet olid töö, müütiline mõtlemine, mis tulenes looduse tunnetamisest, sõda tahtedistsipliini kujundaja. Müüt koos müütilise mõtlemisega oli eriti oluline kasvutegur. Tegemist oli suulise mäluga, mida anti edasi põlvest põlve. Müütides peegeldusid tähtsamad muutused: sünd, lapsest täiskasvanuks sündimine ja sellega koos seksuaalse elu algus ja surm. Müüt käis religiooni eel, õigemini sisaldas endas kõiki hiljem eraldunud vaimse tegevuse vorme: religiooni, filosoofiat, teadust, luulet, kunsti, eetikat, haridust. Sünnist surmani saatis inimest traditsiooniline, ammu kasutusel olev rituaal (pidulikel
Selle tähtaja möödumise järel tuleb töö teha täies mahus ja esitada hiljemalt 18. detsembril 2010. Töö esitatakse elektrooniliselt [email protected]. Üliõpilane Variant Liiklussagedus baasaastal, autot ööpäevas Liikluse kasvutegur ACB ACD BCD kõik teed sõiduki pikkus, m kuni 6 6 kuni 12 üle12 kuni 6 6 kuni 12 üle12 kuni 6 6 kuni 12 üle12 kuni 6 6 kuni 12 üle12
5.seemned ja viljad-teraviljad,kaunviljad,õlitaimed,viliköögiviljad.See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. Brassica sugukonnas on kõik osad saaki moodustavad. 8) Taime kasvutegurite toimimise objektiivsed seaduspärasused. 1. miinimumreegel- piirab saagikust tegur, mis rahuldab taime vajadusi kõige vähem 2. üheaegsuse ja vastastikuse mõjutamise reegel- kõik faktorid mõjutavad üheaegselt ja mõjutavad ka vastastikki üksteist 3. asendamatuse reegel- ükski kasvutegur ei ole teisega asendatav. 9) Ilmastikuressursid Eestis ja nende mõju saagikusele. Soojusreziim.Taimekasvu seisukohalt kõige olulisem näitaja on efektiivne temperatuur( üle 5C ulatuvad temp-d) Sest üldiselt on meie taimedel biol miinimum temp 5 C-nad arenevad ja kasvavad sellest kõrgemal temp-l. Ef temp- ööpäeva keskmine temp, millest on lahutatud 5C sest see temp osa on taimedele kasulik. Kui üksikute taimede temp kokku liidame, saame ef tem-de summa. 1.06 12C-5C= 7C 2.06 10C-5C= 5C
seemned ja viljad-teraviljad,kaunviljad,õlitaimed,viliköögiviljad.See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. Brassica sugukonnas on kõik osad saaki moodustavad. 8) Taime kasvutegurite toimimise objektiivsed seaduspärasused. 1. miinimumreegel- piirab saagikust tegur, mis rahuldab taime vajadusi kõige vähem 2. üheaegsuse ja vastastikuse mõjutamise reegel- kõik faktorid mõjutavad üheaegselt ja mõjutavad ka vastastikki üksteist 3. asendamatuse reegel- ükski kasvutegur ei ole teisega asendatav. 9) Ilmastikuressursid Eestis ja nende mõju saagikusele. Soojusreziim.Taimekasvu seisukohalt kõige olulisem näitaja on efektiivne temperatuur( üle 5C ulatuvad temp-d) Sest üldiselt on meie taimedel biol miinimum temp 5 C-nad arenevad ja kasvavad sellest kõrgemal temp-l. Ef temp- ööpäeva keskmine temp, millest on lahutatud 5C sest see temp osa on taimedele kasulik. Kui üksikute taimede temp kokku liidame, saame ef tem-de summa. 1.06 12C-5C= 7C 2.06 10C-5C= 5C
3.Üheaegsuse ja vastastikuse mõjutamise seadus Kõik kasvutegurid mõjuvad taimele üheaegselt, mitte isoleeritult. Iga tegur eri kombinatsioonis teistega mõjub isemoodi. Vastavalt tegurite kombinatsioonile muutub ka teguri mõju optimum. Järelikult tuleb kõrgema saagitaseme jaoks leida uus, kõige soodsam kasvutegurite vahekord. 4. Asendamatuse seadus Taimele vajalike kasvutingimuste kompleks pole erinevatel liikidel ja sortidel ühesugune, see muutub taime iga kasvufaasi vältel. Ükski kasvutegur pole teisega asendatav ja oma füsioloogilise toime poolest on nad kõik taime eluks vajalikud (vett ei saa asendada soojusega) jne. 6. Viljavahelduse seadus Agrotehniliste võtete efektiivsus ja sellest tulenevalt ka kultuuride saagikus on seda suurem, mida agrobioloogiliselt põhjendatum on kultuuride vaheldumine konkreetsel kasvukohal. Oluliseks kujuneb see tagasihoidliku väetamise ja pestitsiidide kasutamise korral. 7. Idanemiskeskkonna mõju seadus
1. Makroelemendid C, O, H, N, P, K, Ca, Mg, S. 2. Mikroelemendid Fe, Mn, Cu, Zn, B, Mo, Cl jne. Taimetoitaineteks nimetatakse ioone või molekule, millena toiteelemendid taime sisenevad. Toitainete omastamine taime poolt toimub lahustunud ühenditena (looduslikes tingimustes mullalahusest). Taimede mineraalse toitumise teooria (J. Liebig). Miinimumseadus ehk nn. ,,tünnilauateooria" saagi taseme määrab ära miinimumis olev toiteelement või mõni teine miinimumis olev kasvutegur (niiskus, temp. jt). Samas võivad taimede kasvu pidurdada kahjulikud ained mullas (näit. suur liikuva Al sisaldus). Suurem osa mulla toiteelementide üldkogusest esineb lahustumatute ühenditena ja pole taimedele kättesaadavad. Taimede toitereziimi arvestamisel on oluline teada saada just taimede poolt omastatavate ehk liikuvate toiteelementide sisaldus. Mulla väetistarbe määramine
Toiteelementide omastamine toimub toitainete lahustunud ühenditena. (looduses mullalahusest) 56. Taimede mineraalse toitumise teooria ja miinimumseadus. Taimetoitaineks nim. ioone või molekule, millena toiteelemendid taime sisenevad. Toitaine omastamine taime poolt toimub lahustunud ühenditena (looduslikes tingimustes mullalhusest. Seda nim taimede mineraalse toitumise teooriaks. Miinimumseadus- saagi taseme määrab ära miinimumis olev toiteelement või mõni teine miinimumis olev kasvutegur (niiskus, temperatuur jt). Samas võivad taimedekasvu pidurdada kahjulikud aine mullas(N: suur liikuv Al sisaldus). 57.Muldade väetistarbe määramine. Väetiseks nimetakse aineid, milliseid kasutakse saagi suurendamise või selle kvaliteedi parandamise eesmärgil ja millede mõju avaldub taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. Väetiste kasutamise planeerimisel on eelkõige vaja arvestada mulla toiteelementidesisaldust kasutava kultuuri vajadusi ja loodetavat saagi suurust.
kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi ei ole võimalik asendada talle omaste funksioonide tõttu ühegi teise keemilise elemendiga. toiteaineteks nim. Ioone ja molekule, millena millena totelemendid taime sisenevad, ta omastab taim ainult lahustunud ühendidtena. 44. Taimede mineraalse toitumise teooria ja miinimumseadus- Miinimumseadus ehk nn. ,,tünnilauateooria" saagi taseme määrab ära miinimumis olev toiteelement või mõni teine miinimumis olev kasvutegur (niiskus, temp. jt). Samas võivad taimede kasvu pidurdada kahjulikud ained mullas (näit. suur liikuva Al sisaldus 45. Väetisnormide planeerimise võimalused. · Bilansiline meetod põhineb J.v. Liebigi toitainete täieliku tagastamise teooriale. · Väetisnormide arvutamine soovituslikul meetodil. · Väetisnormide arvutamise funktsionaalne meetod. 46. Mulla viljakus ja selle liigid-
Taimekahjustajaid välditakse looduslike vaenlaste abil ning kahjustuskindlamate sortide kasvatamisega www.ceet.ee www.organic-europe.net Maaviljelusseadused: 1) Autotroofsuse seadus ainult rohelisel taimel on võime toota fotosünteesi ja assimilatsiooniprotsessi käigus eluks vajalikke energeetilisi ressursse orgaanilist ainet Fotosüntaat - tekib fotosünteesi käigus, formeerub ümber saagiks 2) Miinimumseadus taimede saagikuse määrab miinimumis olev kasvutegur. Taimed on võimelised kasutama miinimumis olevat kasvutegurit seda produktiivsemalt, mida rohkem on teisi 1 taimekasvutegureid optimumis. Maksev on see ka teiste maaviljelussüsteemide komponentide (külvikorrad, mullaharimine, väetamine) jt tegurite puhul Eesti ,,madalaimaks tünnilauaks" on muld ja mullaharimine, viljavaheldus ja umbrohtumus
Mõningad taimetoitaineid sisaldavad ühendid säilivad kasvupinnases isegi kauem kui ühe kasvuperioodi jooksul. Oluline on arvestada ka taimetoitainete vahelisi seoseid ning mullareaktsiooni mõju taimetoitainete omastamisele (vt p 2.4.2 joonis 5). Toiteelementide doseerimisel on oluline silmas pidada ka miinimumfaktori seadust, mille kohaselt taimede kasvu ja arengut limiteerib miinimumis olev toiteelement või mõni teine miinimumis olev kasvutegur (niiskus, temperatuur vms). Teiseks toitumisteooria nurgakiviks on toitainete täieliku tagastamise teooria, mille kohaselt toitaineid tuleb kasvupinnasesse tagasi anda sama palju, kui neid sealt saagiga eemaldatakse. See tähendab, et intensiivselt niidetav muru vajab ka tõhusat ja tasakaalustatud väetamist. 66 Sageli on väetiste pakenditel näidatud toitainete sisaldus nn toimeainena
annaabi.ee 
