Bioloogia:immuunsus Imuunsüsteemi ülesanne on hävitada organismi tunginud haigustekitajaid(võõrvalke,viiruseid,baktereid, seeni, algloomi, kasvajarakke) Imuunsussüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn ja harkelund: 1)Lümfotsüüdid- imuunsüsteemi tähtsamad rakud on lümfotsüüdid, mis kuuluvad leukotsüütide(ehk valgete vererakkude) hulka. Nad valmistavad organismi tunginud viiruste, bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude või ainetevastu kaitsevalke. Lümfotsüütide eluiga on lühike, mistõttu peab neid organismi pidevalt juurde moodustama. Lümfotsüüde toodavad lümfisõlmed,
· Põhjus: - Portaalhüpertensioon sagedaseim põhjus - Infektsioonid - Pahaloomulised protsessid Hüpoalbumineemia onkootse rõhu Kliiniline pilt · Suurenenud vööümbermõõt · Perifeersed tursed · Massiivse astsiidi korral võib olla düspnoe, alatoitumus, lihaste atroofia, tugev kurnatus ja väsimus Diagnostika · Füüsikaline uurimine · Ultraheli · Diagnostiline paratsentsees kas esineb kasvajarakke ? · SAAG = (albumini konts seerumis) - (albumini konts astsiidivedelikus) · SAAG >1,1 g/dL tingitud portaalhüpertensioonist · SAAG <1,1 g/dL infektsioosne või maliigne protsess · Polümorfonukleaarid > 250 mm3 tõenõoline astsiidivedeliku infitseerumine Ravi · Vähene kogus vedelikku - madala soolasisaldusega ( Na < 2g per die) · Keskmine kogus diureetikumid spironolaktoon 100-200 mg/d ja furosemiid 40-80 mg/d
Somaatilise rakkude hübriidimise meetod eri liikide rakkude ühendamine (saadud rakud on jagunemisvõimelised); meetod, mille puhul liidetakse imetajate rakud üheks, ühendtuumas sisalduvad mõlema lähteraku kõik kromosoomid. Hübridoomtehnoloogia: antikehi tootvatest antigeeniga aktiveeritud Blümfotsüütidest tekivad plasmarakud, kuid need ei ole võimelised jagunema ega väljaspool organismi elama. Kasutatakse kasvajarakke, millel on piiramatu paljunemise võime. Näiteks: Mingi antigeeniga immuniseeritud hiire põrnast eraldatud lümfotsüüdid viiakse kokku hiire vereloomekasvaja müeloomi rakkudega lahuses, mis stimuleerib rakkude ühinemist. Tekib rakkude hübriide, mida nimetatakse hübridoomideks. Rakkude lahjendatud segu viiakse plastikplaadi väikestesse kannudesse kasvusöötmesse (selektiivsööde, milles elavad ja paljunevad ainult teatud omadustega rakud). Hübridoomikloonidest
Esmaseks kopsude uuringuks on kopsuröntgen, millele tavaliselt lisandub vajadusel kompuutertomograafia kopsudest ja ülakõhust, et täpsustada võimalikku kasvaja asukohta ja metastaaside olemasolu. Kopsude keskel asuva kasvaja kahtluse korral on informatiivseks uuringuks bronhoskoopia e suurte hingamisteede uuring elastse toruga, mille abil arst näeb hingamisteid ja saab võtta ka koetükke, mida hiljem mikroskoobi all uurida, et leida võimalikke kasvajarakke. Vajadusel tehakse ka mediastinoskoopia - keskseinandi endoskoopiline uuring, torakoskoopia - kopsukelmeõõne endoskoopiline uuring, et selgitada välja kasvaja olemasolu, leviku ulatust või võimalusel seda ka eemaldada. Kui peetakse vajalikuks operatiivset ravi, hinnatakse eelnevalt kopsude funktsionaalset võimekust, ehk seda, kas inimene suudab operatsiooni järgselt alles jäänud kopsukoega edasi elada. RAVIVÕIMALUSED
inkubeeritakse koos erilise, ainult vähirakkudele omase antigeeniga. Rakud võtavad antigeeni enda sisse, küpsevad ning hakkavad seda oma pinnal esitlema.Seejärel viiakse rakud tagasi patsiendi organismi, kus need liiguvad juba lümfoidorganitesse ning annavad seal Tlümfotsüütidele antigeeni esitlemisega edasi signaali rünnata rakke, kust seda antigeeni leida võib. Selle kõige tulemusena hakkab omandatud immunsüsteem aktiivselt kasvajarakke ründama ja haiguse vastu võitlema. Tänan kuulamast
vererakkud produktsiooni vähenemisest. (erütrütsüütide vähesus- aneemia) Hingeldus Peenetäpiline lööve (trombotsüütide vähesus) Vastuvõtlikud infektsioonidele: bakteriaalseid-, viirus- kui ka seeninfektsioonid. Haavade pikk paranemine (trombotsüütide vähesus) Peavalu ja iiveldus (kasvajalised lümfotüüdid kogunenud ajusse ja ajuvedelikku) Ravi Ravi eesmärgiks on saavutada seis, kus luuüdis ei ole enam kasvajarakke ja on taastunud teiste normaalsete vererakkude produktsioon (remessioon). Kasutatavate ravimite, nende kasutamisaja ja kasutatavate doosid valitakse vastavalt patsiendi vanusele, tervislikku seisukorda ja leukeemia tüüpi. Enamasti on ravitakse leukeemiat keemiaraviga- tsütotoksiliste ravimitega (rakumürkidega) püütakse hävitada leukeemia rakke. Võimalusel kasutatakse ka luuüdi siirdamist. Kesknärvisüsteemi haarava neuroleukeemia ennetamiseks süstitakse
klass, nn. T-helper e. T-abistaja rakud. Need rakud on võimelised iseseisvalt ära tundma patogeene ja sekreteerima lümfokiine, mis stimuleerivad jagunema B-rakke, T-rakke, NK-rakke ja makrofaage. T-helperid T-helperid koguvad informatsiooni erinevatest antigeenidest ja neil on võimalus neid ära tunda isegi pikka aja pärast.nende poolt on stimuleeritud antikehade tootmine b-lümfotsüütides. T-killerid T-killerid tapavad võõraid rakke: seene, mikobaktereid, kasvajarakke, infektsioonhaiguse tekkitajaid. T-supressorid T-supressorid pidurdavad antikehade produktsiooni b-lümfotsütide poolt.ilma nendeta oleks immunne vastus kontrollimatu.need rakud on olulised ka selleks,et organismis ei tekkiks autoimmuunseid reaktsioone,sest isegi terves inimese organismis toodetakse teatud kogust autoantikehi. T-tsütotoksiinid T-tsütotoksiinid tappavad rakke,mille sees leiduvad võõraid organisme,näiteks
Igal ensüümil on ainult 1 ülesanne, ensüüm ise ei muutu. Nt: pepsiin- lõhub teiste aminohapete järjekorda 2.Kaitseülesanne -Valgud on antikehade koostises. Antigeen on võõras aine organismis. Antikeha seostub ainult selle antigeeniga , mille vastu ta on valmistatud. Valged verelibled tunnetavad antigeene. Valged verelibled- toodavad antikehasid. Antikehad seostuvad antigeenidega. Makrofaag (suur valge vererakk) ,,toitub" fagotsütoosi teel. Makrofaag õgib kasvajarakke. Keratiin- karvade koostises olev valk. Karvad kaitsevad imetajate keha. Sõrad , kabjad, küüned , sarved- koostises valk. 3.Ehituslik ülesanne Kõikide organellide ehitusmaterjal (enamik organelle on ümbritsetud membraaniga, membraanide koostises on palju fosfolipiide ja valke). 4.Liikumisülesanne Lihasvalkudel on kontraktsiooni võime. See annab loomadele liikuvuse. Raku sees liigutavad organelle valgulised torukesed.
Palliatiivne ravi – haige elulemuse pikendamine ja võimalikult sümptomitevaene elu jätk. Sümptomaatiline ravi – eesmärgiks on leevendada haiget vaevavaid sümptome ning kindlustada vaevustevaba elu surmani. Onkospetsiifilist ravi ei teha enam. Kirurgiline ravi – pahaloomulise kasvaja eemaldamine kirurgiliselt. Oluline kuratiivne ravivõimalus. Kiiritusravi – kasutatakse kõrgeid kiiritusdoose, et tappa kasvajarakke ja vähendada kasvaja suurust. Medikamentoosneravi: tsütostaatilineravi, hormoonravi, sihtmärkravi. 3. Kuidas on võimalik vähivastaseid ravimeid manustada? Peroraalne, intramuskulaarne, subkutaanne, intravenoosne, intratekaalne, organsisesed loputusveed. 4. Milliste erinevate mehhanismidega toimivad bioloogilised ravimid? Sekkuda immuunsüsteemi ja aidata sellel vähirakke hävitada - kasvajarakkude markeerimine ja immuunsüsteemi aktiveerimine. Peatada kasvajarakkude kasvamine
Mis on T8 ehk CD8 väikeste lümfotsüütide ülesanne ja kuidas neid nimetatakse? - T8 ehk CD8 väikeseid lümfotsüüte nimetatakse killer- ehk tappurrakkudeks ja nende ülesanne on võõrantigeeni kandvate rakkude avastamine ja hävitamine. 15. Kuidas nimetatakse suuri lümfotsüüte ja mis on nende ülesanne? – Loomulikud killerid (NK) ehk nullrakud. Nad suudavad ilma eelneva sensibilatsioonita lüüsida viirusest nakatunud ja kasvajarakke. 16. Nimeta fagotsütoosivõimelisi rakke. – monotsüüdid, neutrofiilsed granulotsüüdid, koe makrofaagid. 17. Mis on komplemendi ülesanne? – Lõhkuda bioloogilisi membraane, nt raku seinu. 18. Mida teeb C-reaktiivne valk, CRV? – Kinnitub bakteriraku pinnale ja märgistab selle immuunsüsteemi jaoks paremini rünnatavaks. 19. Selgitage mõistet rakuline ehk tsellulaarne immuunsus, mis rakud tagavad selle? –
hilja selleks, et seda ravi rakendada. · Keemiaravi- selle raviviisi puhul manustatakse kasvajavastaseid ravimeid. Eesmärgiks on lõhkuda pahaloomulise kasvaja rakke ja sellega piirata kasvaja arengut. Keemiaraviga võivad kaasneda kõrvalnähud nagu näiteks: iiveldamine, oksenamine, nõrkushood ja juuste väljalangemine. · Kiiritusravi- selle ravi puhul kiiritatakse vähki kehavälise kiiritusallikaga. Kiirgused kahjustavad kasvajarakke ja vähendavad sellega nende mõõtmeid. Seda ravi kasutatakse alternatiivse ravimeetodina kirurgilise ravi asemel. 5 Kokkuvõte Oma referaadis kirjutasin kopsuvähist, selle tekketeguritest, sümptomitest ja ravist. Kopsuvähk on halvaloomuline kasvaja, mis on nii suremuse kui haigestumise osas meeste seas esimesel kohal. Eestis on diagnoositud üle 750 haigusjuhu aastas. Kopsuvähk
Massaaziga suudetakse aga ka passiivselt kapillaare avada. Samuti parandab massaaz oluliselt vere tagasivoolu südamesse veenide kaudu. Kuigi veenides on negatiivne rõhk, mis peaks vere südamesse tagasi ,,tõmbama", pole see alati piisav. Kui ka lihaspump ei suuda venoosset voolu parandada, võivad kujuneda veenilaiendid. ...lümfisüsteemile: Lümfikapillaaridel on kudedes kaks omamoodi vastakat funktsiooni: kudesid puhastav soodne ja kahjulikke aineid (viiruseid, kasvajarakke) edasikandev ebasoodne mõju. Kui lümfi äravool kudedest on ebapiisav, tekkivad tursed. Kergelt võivad lümfaatilised tursed tekkida silmade ümbruses. Spetsiifiline massaaz aitab kiirendada lümfiringet, seega viia kehast välja liigset vedelikku ja jääkaineid. ...närvidele: Otsest mõju massaaz närvidele ei avalda, küll aga vabaneb massaazil hulgaliselt meeleolu parandavaid ja heaolutunnet tekitavaid nn koehormoone.
antigeenide retseptorid. B lümfotsüüdid sekreteerivad immuunglobuliine, peamiselt IgM ja IgG. Enamikul juhtudest vajavad B lümfotsüüdid spetsiifiliselt aktiveeritud T abistajarakkude abil, mis produtseerivad B rakkude teovõimet tõstavat faktorit. Loomulikud killerid (NK) ehk nullrakud on suured lümfotsüüdid. Nad suudavad ilma eelneva sensibilisatsioonita lüüsida viirusest nakatanud ja kasvajarakke. Joonis 2. Lümfotsüüt. http://dic.academic.ru/dic.nsf/ruwiki/1006684 ( 08. 01. 2011) LEUKOTSÜÜTIDE FUNKTSIOONIHÄIRED Leukotsütoosi üldtunnustatud kriteeriumiks on leukotsüütide arvu suurenemine veres üle 10 x 109 raku/l. Mitmesuguste patoloogiliste seisundite korral täheldatakse mõõdukat leukotsütoosi, väärtusega 15 25 x 109/ l. Harvem kohtab leukotsütoosi suuri (40 ja enam x 109 / l), veelgi vähem ülisuuri väärtusi
Selleks, et parandada haigete kudede nähtavust, vaadeldakse neid BaSO4 taustal. b) nii nagu kõik elektromagnet lained nii ei kaldu ka räntgeni kiired mägnetväljas kõrvale. C) röntgenkiirte murdumisnäitaja on peaaegu 1, see tähendab, et ühest keskkonnast teise üleminekul nad peaaegu ei muudagi oma suunda. Seda omadust kasutatakse ka meditiinis. D) röntgenkiired kahjustavad rakke, kuid pahaloomulisi kasvajarakke ja põletikulisi rakke kahjustavad nad rohkem. Seetõttu on võimalik täpselt doseeritud röntgenkiirusega pidurdada kasvaja arengut. Röntgenitoru ehitus ja töötamise põhimõte- . Röntgentoru, hermeetiline toru, kust on õhk väljapumbatud ja seal on katood ja anood. Katood=volframspiraal, kuumutatakse, et tekiks elektronide voog. Anoodi ja katoodi vahel kõrgepinge, elektronid saavad suure kiiruse ja põrkudes vastu anoodi pidurdavad. R
lümfiteid ja lümfisõlmi. Kui kasvaja piirkonnas on kliiniliselt suurenenud ning tihenenud lümfisõlmed, siis on vaja teha nende tsütoloogiline (nõelbiopsia) või histoloogiline uuring (lümfisõlme eemaldamine). (Labotkin 2004.) NAHAVÄHI RAVI Lokaalse nahavähi nagu BRV kui ka LRV korral põhiliseks ravimeetodiks on kasvaja kirurgiline eemaldamine. Seejärel uuritakse mikroskoopiliselt eemaldatud kude, et olla kindel, et eemaldatud koe servades ei oleks kasvajarakke. Kui uuringul leitakse vähirakke, tuleb ette võtta teine operatsioon ning eemaldada kude laiemalt. (Labotkin 2004.) Kui on tegemist väikeste, pindmiste BRV-dega, kasutatakse kasvaja hävitamiseks kasvajakoe külmutamist vedela lämmastikuga. Selle meetodi puuduseks on pikaajaliselt paranevad ning mittekaduvad armid. Kasutatakse ka elektrinuga, millega tekitatakse kasvajarakkude nekroos. Ka see meetod võib jätta soovimatuid arme.
8. Geneetilise raamatukogu hoidmine, kust võib leida liike, mis inimesele tähtsaks võivad osutuda. 10. BM tähtsus toitumisele (põllumajandusele), tervishoiule ja tööstusele. Tervishoid – rahvameditsiinis kasutatakse Amazonases, KaguAasias, Indias ja Hiinas mitmeid tuhandeid taimeliike. Moodsas meditsiinis on kasutusel didemniin (saadakse mereloomadest, viirushaiguste vastu), Kamtšatka krabid (seerum isoleerib kasvajarakke vähihaige verest), mesilasmürk (artriidi raviks) jne. Toitumine – otsene kasu on see, et toiduks tarbitakse nii taime kui ka loomaliike. 75% inimese toidust toodetakse 7 taimeliigi baasil: nisu, riis, kartul, oder, maguskartul, maniokk. Kaudne kasu on ökosüsteemide „teenused“ – biotõrje ja tolmeldamine. Tööstuses – sõltume igapäevaselt, erinevad toiduained, materjalid, puit, küttepuud, ravimid jne 11
(MHC-TCR interaktsioonis) antigeeni T rakkudele. NK rakud-5-10% lümfotsüütidest, suured, granuleeritud. Puudub TCR ja MHC klass I/II restriktsioon. Reageerivad MHC I puudumisele teistel rakkudel. Ei vaja eelnevat aktiveerimist. Sihtmärkraku lüüsimine toimub perforiini abil. Toodavad tsütokiine: IFNgamma. Intratsellulaarsete infektsioonide ja kasvajate vastane kaitse. Mõningane immunoloogiline mälu. Esmaseks ülesandeks on kiiresti ära tunda ja hävitada kasvajarakke ja viirusega infitseeritud rakke. Teiseks tähtsaks funktsiooniks on immuunvastuse kulu regulatsioon tsütokiinide tootmise kaudu (IFNgamma). 6. Mis on lümfisõlme funktsioon? Kirjelda lümfisõlmes toimuvaid protsesse, rakkude tüüpe ja nende terminaalset differentseerumist, GC kujunemist, klonaalset selektsiooni ja FDC osa selles. Lümfisõlmede funktsiooniks on lümfi filtreerimine. Lümfisõlmedes toimub
ülesandeks on ära tunda võõrantigeeni kandvaid rakke CD4 markereid kandvad lümfotsüüdid ehk T4-lümfotsüüdid – abistaja ehk helper-rakk : nende ülesandeks on ära tunda antigeen koos koesobivusantigeenidega (MHC II) ; *abistaja-lümfotsüüdid toodavad rakumediaatoreid ehk lümfokiine - Mälurakud: neil on pikk eluiga, tagavad efektiivse ja kiire immuunvastuse antigeeni korduval organismi sattumisel NK-LÜMFOTSÜÜDID – suutelised hävitama kasvajarakke, viiruste ja algloomadega rakke ja antikehadega kattunud rakke 2. Kolm immuunsüsteemi põhiomadust 1. Immuunsüsteem peab vahet tegema oma ja võõra vahel: MHC (koesobivus antigeenid) ; ehk tagada organismi stabiilne sisekeskkond 2. Spetsiifilisus ehk spetsiifiline vastus kindlale haigustekitajale 3. Mälu – et uuel kokkupuutel sama võõrainega oleks immuunreaktsioon kiirem ja tugevam kui esimesel kokkupuutel 3. Immuunsüsteemi mehhaanilised barjäärid Nahk Lima
immuunvastust. c) Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid - tunnevad ära viiruse peptiide, mis on seotud MHC klass I molekulidega. Nad aktiveerivad ja lüüsivad rakke, mille pinnal viiruse peptiid on esitletud. Antigeeni esitlevad rakud: dendriitrakud, monotsüüdid/makrofaagid ja B-lümfotsüüdid, mis ekspresseerivad oma pinnal MHC klass II valke. Loomulikud tapjarakud e. NK-rakud. Need on suured granulaarsed lümfotsüüdid, mis tapavad viirustest nakatanud rakke ja kasvajarakke. Põhilised koesobivuse kompleksi valgud. Põhilised koesobivuse kompleksi (ingl. k. major histocompatibility complex, MHC) klass I valgud ekspresseeruvad enamikul rakkudel, klass II valgud aga ainult antigeeni esitlevatel rakkudel. Inimesel nimetatakse neid HLA-I ja HLA-II valkudeks (ingl. k. Human Leukocyte Antigen). Erinevate T-lümfotsüütide ja NK-rakkude funktsioonid. Tsütotoksiline T-lümfotsüüt tunneb ära viiruse peptiide kui need on eksponeeritud MHC klass
patogeene või märgistada neid viisil mis lubab teistel rakkudel märgistatud rakke hävitada, koosneb enam kui 25 plasmavalgust, nad lülitavad sisse rakkude kõrvaldamise protsessi, märgistavad patogeenikattestruktuuriga ja augustavad raku plasmamembraani 274. Rakuline kaitse: neutrofiilid, makrofaagid (võimelised minema rakuvaheruumi ja atakteerima sealseid patogeene), eosinofiilid, basofiild, NK-rakud (hävitavad viiruinfitseeritud rakke ning kasvajarakke) 275. Patogeenide spetsiifilisus: patogeenid on evolutsioneerunud nii, et peremeesorganismidel oleks raskem neid hävitada, nt peremeesrakusisene paljunemine salmonellal, kaitsev limakapsel, fagotsüüte hävitavad mehhanismid, biofilmide moodustumine 276. Adaptiivne immuunsus: koosneb spetsialiseernud rakkudest ja protsessidest, millega tagatakse veelgi efektiivsem kaitse, pärast võõrkeha avastamist toimub spetsiifiline immuunvastus 277
Otsese toidu produktsioon, sellega seotud tolmeldamine Geneetilise raamatukogu hoidmine, kust võib leida liike, mis inimesele tähtsaks võivad osutuda. 10. BM tähtsus toitumisele (põllumajandusele), tervishoiule ja tööstusele. Tervishoid rahvameditsiinis kasutatakse Amazonases, Kagu-Aasias, Indias ja Hiinas mitmeid tuhandeid taimeliike. Moodsas meditsiinis on kasutusel didemniin (saadakse mereloomadest, viirushaiguste vastu), Kamtsatka krabid (seerum isoleerib kasvajarakke vähihaige verest), mesilasmürk (artriidi raviks) jne. Toitumine otsene kasu on see, et toiduks tarbitakse nii taime kui ka loomaliike. 75% inimese toidust toodetakse 7 taimeliigi baasil: nisu, riis, kartul, oder, maguskartul, maniokk. Kaudne kasu on ökosüsteemide ,,teenused" biotõrje ja tolmeldamine. Tööstuses sõltume igapäevaselt, erinevad toiduained, materjalid, puit, küttepuud, ravimid jne. 11. Lokaalne, regionaalne, globaalne mitmekesisus.
annavad iseseisvad antigeen-spetsiifilised lümfotsüüdid, mis on organismi enda suhtes tolerantsed. T-lümfotsüütide ja loomulike tapjarakkude funktsioonid. Tsütotoksiline T-lümfotsüüt tunneb ära viiruse peptiide kui need on eksponeeritud MHC klass I molekulide poolt nakatunud raku pinnal. Nad aktiveeruvad ja lüüsivad rakke eraldades tsütotoksiine. Loomulikud tapjarakud e. NK-rakud tunnevad ära viirusest nakatunud või kasvajarakke, mille pinnalt puuduvad MHC klass I molekulid. Nad lüüsivad rakke sama mehhanismi abil kui tsütotoksilised T-lümfotsüüdid. (Loomulikud tapjarakud hävitavad neid kahjulikke rakke, mida ei tunne tsütotoksilised T-lümfotsüüdid ära.) AB0 veregrupid. A-veregrupp: A-antigeenid asuvad erütrotsüütide pinnal, vereplasmas asuvad b-antikehad. B-veregrupp: B-antigeenid asuvad erütrotsüütide pinnal, vereplasmas asuvad a-antikehad. AB-
kandjale (klaas, silikon Affymetrix-kiipidel või kuulikestele Illumina platformil) kovalentselt kinnitatud kümneid tuhandeid spetsiifilisi oligonukleotiidseid järjestusi hübriiditakse spetsiifiliste cDNA- või cRNA-proovidega. 11. Immuunsüsteemid immuunsüsteem (ingl. Immune system)- Organismide bioloogiliste struktuuride ja protsesside süsteem, mis kaitseb organismi haiguste eest, tappes patogeene ja kasvajarakke. Kemikaalid, viirused, kiirgused, bakterid. 12. Kaasasündinud immuunsus Kaasasündinud immuunsus a. Keemiline kaitse - Põletik - Komplemendisüsteem b. Rakuline kaitse - Patogeeni spetsiifilisus 13. Adaptiivne immuunsus a. Spetsiifiliste rakkude “meeskond” - T-rakud e. T-lümfotsüüdid (luuüdi - tüümus) - B-rakud e. B-lümfotsüüdid (luuüdi) b. Spetsiifiliste rakkude kaks “armeed” - Immunoglobuliinid
a.iii. Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid - tunnevad ära viiruse peptiide, mis on seotud MHC klass I molekulidega. Nad aktiveerivad ja lüüsivad rakke, mille pinnal viiruse peptiid on esitletud. 3.3. Loomulikud tapjarakud - Need on suured granulaarsed lümfotsüüdid, mis tapavad viirustest nakatanud rakke ja kasvajarakke. Antigeeni esitlevad rakud: dendriitrakud, monotsüüdid, makrofaagid ja B- lümfotsüüdid. Dendriitrakud ja makrofaagid ekspresseerivad oma pinnal MHC klass II valke. B-rakkude ja T-rakkude suur vahe seisneb ka antigeenide äratundmise erinevuses. B-rakud tunnevad antigeeni ära oma natiivses ehk tavalises olekus. Nad tunnevad ära vabu antigeene veres või lümfides, kasutades BCR või membraaniseoselisi immunoglobuliine.
omandatud immuunvastuse annavad iseseisvad antigeen-spetsiifilised lümfotsüüdid, mis on organismi enda suhtes tolerantsed. T-lümfotsüütide ja loomulike tapjarakkude funktsioonid. Tsütotoksiline T-lümfotsüüt tunneb ära viiruse peptiide kui need on eksponeeritud MHC klass I molekulide poolt nakatunud raku pinnal. Nad aktiveeruvad ja lüüsivad rakke eraldades tsütotoksiine. Loomulikud tapjarakud e. NK-rakud tunnevad ära viirusest nakatunud või kasvajarakke, mille pinnalt puuduvad MHC klass I molekulid. Nad lüüsivad rakke sama mehhanismi abil kui tsütotoksilised T-lümfotsüüdid. (Loomulikud tapjarakud hävitavad neid kahjulikke rakke, mida ei tunne tsütotoksilised T-lümfotsüüdid ära.) AB0 veregrupid. A-veregrupp: A-antigeenid asuvad erütrotsüütide pinnal, vereplasmas asuvad b-antikehad. B-veregrupp: B-antigeenid asuvad erütrotsüütide pinnal, vereplasmas asuvad a-antikehad. AB-veregrupp:
NF-kappaB nuclear factor kappa-light-chain-enhancer of activated B cells, nagu B rakkude kappa kerge ahela võimandav faktor, tegelikult on aga praktiliselt kõikide rakkudes, mitte ainult B rakkudes. Sisse lülitavad, käivitavad selle raja - Stress, tsütokiinid, vabad radikaalid, ultraviolettkiirgus, erinevad antigeenid, tol retseptorid, raku sees olevad retseporitd. Heterodimeer - Rel ja p50 TNF -toime TNF- tapab kasvajarakke, sai sealt selle nime, aga organismis, et kasvajaid tapaks siis vaja sellist kogust et tapab ka organismi. Kui on vähe – mõned üksikud rakud sekreteerivad, plasmas konts madal – muutused veresoonte läbilaskvuses, teatud adhesiooni molkulide eksrprseerumine, tatud neutrofiilide aktiv makrofaagide aktv – lokaalselt Rohkem- jõuab ka teisetsse oragnitesse – luuüdis käivitab vererakkude kiirema küpsemise, maksa akuutse faasi e põletikuga seotud valkude sünteesi suurenemine.
Kolm olulist funktsiooni: fagotsütoos; Ag esitlemine T-lümfotsüütidele > APC rakud; tsütokiinide tootmine. Surmamine ilma fagotsütoosita Eosinofiilid, naturaalsed killerid (NK rakud) ja neutrofiilid on suutelised hävitama baktereid ka ilma fagotsütoosita. Eosinofiilid sekreteerivad antimikroobseid aineid, kinnitudes eelnevalt helmintidele (kaasenb eosinofiilia). Naturaalsed killerid (lümfotsüüdid) (NK rakud) toodvad toksilisi aineid, mis hävitavad infitseeritud rakke ja kasvajarakke; nad ei ole suunatud otseselt mitte patogeenide, vaid mittespetsiifliselt kõikide "võõraste", sealhulgas organismi enda nakatunud rakkude vastu. Naturaalsed Killerid (NK-rakud) NK rakud loomuliku immuunsuse rakud. n Funktsioonilt ja morfoloogialt sarnased tsütotoksilistele T-lümfotsüütidele. Suudavad lüüsida ilma spetsiifilise Ag aktivatsioonita. Tunnevad ära "muutunud" membraaniga keharakke > viirusega infitseerunud, kasvajaliselt muutunud rakud
annaabi.ee 
