Lahendustee erinevatel isolaatoritel on järgmine: · Liini rippisolaator: 21 cm · Läbiviikisolaator: 15 cm · Tugiisolaator: 11 cm · Tõirisolaator 15 cm Erinevate isolaatorite Ek: · Liini rippisolaator: Ek= 62,2/21 = 3,0 kV/cm · Läbiviikisolaator: Ek= 55,2/15 = 3,7 kV/cm · Tugiisolaator: Ek= 53,8/11 = 4,9 kV/cm · Tõirisolaator: Ek= 73/15= 4,9 kV/cm 6. Tulemuste analüüs Töös kasutasime erinevadi isolaatoreid: liiniisolaatorit, läbiviikisolaatorit ja 2x tugi(tõir)isolaatorit. Ehk siis kokku nelja isolaatorit Katsete käigus selgus, et isolaator lööb üle sealt, kus on vähim kaugus elektroodide vahel. Ehk siis ülelöök toimub kõige otsemat teed pidi elektroodide vahel. Võime öelda, et katsetatud isolaatorid on töökorras, sest katsete käigus toimusid ainult ülelöögid. Läbilööke ei esinenud. Aga leitud andmete järgi oleks
Elementide viimistlemine. Kirjaliku osa koostamine. 1 TÖÖKÄIK 3 Esmalt otsisime internetist ideid minigolfi radade kuvandamiseks. Leidsime palju vajalikku informatsiooni kodulehekülgedel: http://www.happygolf.lt/e-shop/more/3, http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Minigolf_Karmiel.JPG, kuid paljud ideed mõtlesime ise. Enamasti kasutasime männipuitu ja kasevineeri. Materjalid saime juhendaja Peedu Alse käest. Radade valmistamise töö käik: Koostasime kõikide radade plaanid. Mõõtsime ning lõikasime välja vineer alused. Saagisime välja radade ääred. Lisasime vajalikud detailid. Lakkisime üle vajalikud detailid. Katsime rajad riidega. Kõik rajad tegime enam vähem analoogselt. Esimese raja ehitamisel oli meil vaja valmistada plekist spiraal. Kõigepealt mõõtsime ning
PRAKTILISED TÖÖD ARUANNE Õppeaines: ÜLDGEODEESIA PRAKTIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: KHE 21 Juhendaja: lektor Katrin Uueküla Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2017 1. trigonomeetriline nivelleerimine Kasutasime praktikumis praktilise töö tegemiseks elektrontahhümeetrit. Töö eesmärk oli leida kokku lepitud punktide edasi- ja tagasivaate lugemid, mõõta instrumendi kõrgus, viseerimiskõrgus ja nende andmete abil arvutada välja vertikaalnurk ʋ, punktide kõrgused H jne. B(1...7) 2.Pinnanivelleerimine Meil oli käsitleda maatükk suurusega 10x10 m. Teostasime antud joonisel pinnanivelleerimise.
Karastamine – kuumutamine üle faasipiiri Ac1 või Ac3 (vastavalt poolkarastus ja täiskarastus), kiire jahutamine (vees, õlis). Noolutamine – karastamisele järgnev kuumutus allpool faasipiiri Ac1. Kasutatud töövahendid: (Kirjeldada katseaparatuuri jmt) 3 erineva süsinikusisaldusega terast: väike (5tk), suur (1 tk), turvavöö keel (1tk), andmed toodud tabelis. Kõigi katsekehade paksus oli 3mm. Kõvadust määrasime Rockwelli meetodil C-skaala järgi. Karastamiseks kasutasime ühte ahju 2 korda (800 ºC ja 930 ºC), noolutamiseks oli kasutuses 3 ahju (200 ºC, 350 ºC ja 500 ºC). Jahutamiseks kasutasime toatemperatuuril olevat vett (jahutab algul 600 ºC/s, hiljem 300 ºC/s), õli (jahutab ühtlaselt 150º C/s), ja õhku (jahutab kaua). Rockwelli masina täpsust määrasime etaloonplaadi abil, tabelis on kõvadused antud ilma veata. Teras C (%) Mn (%) Cr (%) Si (%) P (%) S (%) Al (%) Ni (%) Mo (%)
Asterisk IP telefonijaam Juhendaja: Indrek Rokk Töö eesmärgiks oli õppida tundma vabavaralist IP telefonijaama Asterisk. Kasutatavaks GUI vahendiks süsteemile oli FreePBX. Töös kasutasime Asteriski versiooni PBX in a Flash. Telefonijaam töötas VMware virtuaalmasinana. Arvutitesse oli installeeritud IP-telefoni tarkvara Zoiper Classic Free. Töö käik Kasutades veebilehitsejat Firefox läksime aadressile 192.168.252.43. Lehel vajutasime nupule "Administration..." ja siis nuppu "FreePBX Administartion".Edasine jaama konfigureerimine toimus kasutades FreePBX keskkonda. Algul avasime ,,General Settings". Seadistasime asuikohaks Eesti. Ringtime default-iks
3. Materjal ja metoodika Uurimistöös kasutatavad andmed on pärit R. Ahas ja S. Silm poolt koostatud uurimusest ,,Tallinna tagamaa uusasumite elanike ajalis-ruumilis käitumise analüüs", mis on valminud aastal 2006. Valisime nende andmefailist sobivaimad näitajad, mille põhjal erinevaid seoseid leida, täpsemalt teemal ,, Haridus, kui meie argielu mõjutaja". Oma töös püstitatud küsimustele vastuste leidmiseks kasutasime sekundaarsete individuaalandmete analüüsi ehk siis andmeid, mis on saadud eelnevalt tehtud uuringutes, kellegi teise poolt . Antud juhul on tegemist R. Ahas ja S. Silm poolt kogutud andmetega. Oma uurimustöö aluseks võtsime hariduse ja selle najal püstitasime uurimusküsimused. Küsimuste koostamiseks kasutasime sekundaarseid
120867KAOB Õppejõud: Tiia-Maaja Süld Töö ülesanne: Tutvuda kompaundimise meetodiga ja valmistada erinevad graanulid õppejõu poolt antud lähtematerjalidest. LDPE, paberijäätmed, kasutada erinevaid lisandeid silaani, EVA ja Ma-PE-d. Seadmed: Brabender'i kaheteoline kompaunder, külmgranulaator Kompaundimine: Komposiidi valmistamiseks kasutasime Brabender'i firma poolt loodud plasticorder'it, mille abil toimus kompaundimise juhtimine. Selle abil saime valida masina temperatuuri ning teo kiirust. Antud juhul toimus segamisprotsess kaheteolises kompaunderis. Sealt läks toode edasi jagutamisesse, jahutada saab nii õhu abil kui ka veega, kuid antud juhul kasutasime õhuga jahutamist. Toote väljumisel kompaunderist läks toode lindile, kus ta jahutati ning sealt läks ta
(Lühidalt kirjeldada praktikumitöö eesmärk) 1. Identifitseerida plasti väliste tunnuste ja füüsikalis-mehaaniliste omaduste põhjal. 2. Tutvuda mittemetalsete materjalide (plastide, komposiitide) kõvaduse määramise meetoditega (Rockwelli, Barcoli kõvadus). 3. Määrata plasti rakendusomadus. Kasutatud töövahendid: (Kirjeldada katseaparatuuri jmt) 5 erinevat plasti, mida tuli töö käigus identifitseerida. Kõvaduse määramiseks kasutasime Barcoli ja Rockwelli masinat. Tiheduse määramiseks oli kasutusel programmeeritud kaal. Katsetulemused: (Eelistatud on ülevaatliku tabeli kuju). Rockwelli masinal jälgisime R-skaalat. Kahjuks ei saanud Rockwelli masina täpsust määrata, sest puudus sobiv etaloonplaat, seetõttu võivad katsetulemused olla ebatäpsed.. Kõvaduse määramiseks viisime iga katsekehaga läbi 3 mõõtmist, tabelisse on kirjutatud 3 mõõtmise keskmine tulemus
", mitte koma ,,,". Kirjutasime lahtrisse A2 valem ,,= A1 + samm". Sammu väärtus valisime 0.02 (,,= A1 + 0.02"). Soovime signaali genereerida n = 17 perioodi ulatuses, valisime samm 0.02, siis on lahtrite arvuks m = 17/0.02 + 1 = 851. Kirjutasime lahtrisse B1 valem ,,=SIN(6.28318*A1)/(6.28318*A1)". Kopeerisime valem kõigisse m-i lahtrisse. Kopeerisime kõigi B tulba lahtrite sisu ning avasime Calc'is uus tööleht. Valisime uuel töölehel lahter A1, kasutasime ,,Paste Special...", pärast seda valisime ,,Paste Values". Salvestasime uus tööleht kausta My Documents/Waveforms .csv failina (meie juhul telekom labor2 sinc.csv) Ühendasime signaaligeneraatori väljund ostsilloskoobimooduli A sisendiga. Seejärel käivitasime sinc signaali genereerimine. Selleks avasime signaaligeneraatori menüü , märkisime linnukese kasti ,,Signal On". Vajutasime nupule ,,Import" ja avasime eelnevalt salvestatud .csv fail sinc signaaliga (telekom labor2 sinc.csv)
2.) signaaligeneraator 3-112/1 3. Töö käik 1.Sageduse ja perioodi mõõtmine. Tegime mõõtmised järgmises vahemikus: 1kHz..10Hz, sammuga 1kHz. Ühendasime generaatori sagedusmõõturiga, lülitasime seadmed võõluvõrku. Ootasime ~2min, et seadmed tööreziimi panna toatemperatuuri vahemikus. Vastavalt juhendile tegime tabeli ja kandsime mõõtetulemused koos lubatud veaga juhendist. Samuti vea minimeerimiseks panime nihkeanduri maksimaalse võimaliku tundlikkuse peale (kasutasime kogu skaalat). Lubatud mõõtevead: kus td on diskreetsuse viga (keskmiselt 0,35 ns, maks. 1,25 ns) kv - kvartsgeneraatori viga (ajabaasi viga 5*10-6 HP53131A jaoks), Tm = Tm1 - 1. mõõteaeg 1 ms ... 10 s (GATE TIME HP53131A jaoks). Generaatori Mõõdetud Lubatud Mõõdetud Lubatud sagedus sagedus [Hz] mõõteviga periood [ms] mõõteviga [Hz] [Hz] [s]
targasti oma metsi ei majanda. Korralik mets kasvab keskmiselt 70 aastat. Noored, kes täna oma talu maadele metsa istutavad, seal sirgunud palkidest endale tõenäoliselt maja ei ehita, pigem nende lapsed või lapselapsed. Unistame Eestist, kus ka meie laste lapsed teaksid, mis on mets ja saaksid seal igal ajal jalutada, marju korjata või talvel suusatamas käia. Soovisime mitte raisata seda, mille hoidmisele tähelepanu tahame juhtida. Seepärast kasutasime oma töös meie kodukandi puidutööstuse Valmeco AS tootmisjääke. Värvimistöödeks kasutasime akrüülvärve. Skulptuuri hoiab vee peal tühjadest plastpudelitest parv. Skulptuuri autorid: Jessica Järvelt, Rezete Karu, Marilin Kuusk Jõgevamaa Gümnaasiumist Skulptuuri valmimise tehniline konsultant ja abiline puidu töötlemisel oli Varmo Ojamets. Juhendaja: Anne Jaama CRYSTAL FOREST Sculpture „Crystal Forest“ represents crystals made out of wood, which tips have been
Septembril 2018 ja tegime läbi klienditeekonna, et anda hinnang Wabaduse kohvikule ning kas meie kogetu vastas meie ootustele. !2 Klienditeekond Wabaduse kohvikus 1. Kliendipoole infootsing ja kontakt kohvik Wabadusega 1.1 Kliendipoolne infootsing internetis Alustasime kliendipoolse infootsingu etapiga ning kasutasime otsingumootoreid Google, Neti, Yahoo ja Bing. Sisestasime otsingusse kõigepealt inglis keelsed väljendid, mida turist võiks kasutada Cafe in Tallinn midtown, Cafe in Tallinn Freedom Square, Group dining in Tallinn midtown, Group dining in Tallinn Freedom Square ja Cafe Wabadus Googles, Yahoos ja Bingis. Kasutasime grupi einestamist Tallinna vanalinnas, sest kohvikut külastades kursuse kaaslastega ja õppejõu Anne Roosipõlluga, ütles kohviku juhataja, et
Seejärel eemaldasime vanadelt raamidelt klaasid ja vana kiti ja tiftid, mis hoidsid klaasi kinni. Samuti eemaldasime raamidelt hinged. Soojapuhurite abil eemaldasime vanadelt raamidelt vana värvi. Värvi soojapuhurite abil kuumutades, muutus see pehmeks, ning seda oli hõlbus kaabitsaga eemaldada. Peale värvi eemaldamist hakkasime otsima defekte, et neid likvideerida, ja asendasime tühimikud parandustükkidega. Parandustükkideks kasutasime samast puidust materjali. Parandustükid liimisime kokku niiskuskindla liimiga. Parandustüki fikseerimiseks kasutasime pitskruve, ning seejärel lasime liimil kuivada. Nurgatappides olevad kruvid asendasime neljakandiliste tüüblitega, et need välja ei tuleks. Peale parandustöid alustasime lihvimisega. Selleks kasutasime liivapaberit nr.60, et pind ei jääks liiga sile, ning värv nakkuks paremini. Peale lihvimist alustasime värvimisega. Esimeseks kihiks oli krunt
kommunikatsiooni ajal. Üritame selle uurimise käigus välja selgitada kõige sagedasemad reaktsioonid eestlaste seas, kuidas erinevad üksteisest suhtlemistasandil nooremad ja vanemad isikud ning kuidas toimub üldiselt kommunikatsioon võõrastega. Küsisime tavalisi küsimusi, arvestades eetika reeglitega. Meie töö valik läheb kommunikatsiooni teema alla. Kommunikatsioon üldiselt on suhtlus ehk organismidevaheline teabevahetus. Meie kasutasime mitmesuunalist kommunikatsiooni, mis toimub kahe või rohkema isiku vahel ning kus informatsiooni andja ootab tagasisidet. Sel juhul peavad informatsiooni saajad mõistma, mida neile edastati, suutma informatsioonile vastata ja infot edastada. Meie uurimistöö läbiviimise suhtlustasandiks oli astmejärgult teine, mis on interpersonaalne kommunikatsioon ehk inimestevaheline suhtlemine. PÕHIOSA
Praktiline töö nr. 2: SDS-PAGE elektroforees NB! Geeli valmistamisel kasutasime akrüülamiidi, mis on tervisele kahjulik, seetõttu töötasime kummikinnastega. Elektroforeesi aparaadi kokku panemine Geelikihtide valmistamine: 1. Valmistada lahutav geel (resolving gel) (10%), mis koosneb järgmistest komponentidest: Akrüülamiid 30%/ bisakrüülamiid 0,8% 3,3 ml 4x lahutava geeli puhver (1,5M Tris-Cl, pH 8,8) 2,5 ml 10% SDS 0,1 ml mQ 4,0 ml
Ida-Virumaa Rahvastiku Iseloomustus (sinu nimi) SWOT analüüs Tugevad küljed: palju töövõimelisi inimesi Nõrgad küljed: vananev rahvastik, madal eesti keele oskus, linnastumine Võimalused arenguks: eesti keele õpetamine Ohud tulevikus: venestumine, tööjõupuudus Kasutasime statistikaameti andmebaasi ja oma õpikuid AITÄH KUULAMAST JA VAATAMAST!
instrumendist. Samuti juhul kui lepingu pooled on kokku leppinud, et leping konkreetselt allub neile põhimõtetele. I. Kull kirjutab oma doktoritöös, et "PICC kohaldamispraktika on kergesti leitav ning kasutatav meie oma seaduse sätete mõtte ja eesmärgi väljaselgitamisel ning vastava 3 rakendamispraktika õle võtmise võimaluste kaalumisel." 4. Kokkuvõte otsingu teostamise kohta: Artiklite otsingul kasutasime TÜ raamatukogu andmebaase vastavalt juhendile. Lisatud pildid otsingutest (vt lisas: joonis 1 ja 2). Riigikohtu lahendite otsing sai teostatud lahendite all oleva märksõnastiku abil. Sealt alt tsiviilasjad rahvusvaheline eraõigus välisleping. Antud kaustas ei leidunud aga ühtegi lahendid (vt lisas: joonis 3). 1 Kõve, V. Varaliste tehingute süsteem Eestis, doktoritöö. Tartu 2009. Lk 101. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/8251/k%F5vevillu
" ,,Õpetaja ei jää programmiga maha ning ka meil toimub õppimine kiiremini." V2: ,,Ei pea väsitama kätt konspekteerides ega kulutama harilikke joonistades." V3: ,,Võrreldes teiste klassidega saime asjad kiiremini tehtud." Väide 6: Modernne esitlus V1: ,,Tegime presentatsioone ja harjutusi." V2: ,,Siiani meeldib mulle vahel tundides konspekte arvutisse kirjutada või midagi muud sellist, kuid lap-topide miinused kaaluvad plussid kahjuks üles." V3: ,,Tundides kasutasime arvutit päris tihti ja tegime huvitavaid ülesandeid." Väide 7: Õpetajate arvamus V1: ,,Alguses kasutasid õpetajad seda päris palju." ,,Õpetajad ei jõua ära oodata, millal sülearvutid ära võetakse." V2: ,,Õpetajad esitlesid viise, kuidas ühes või teises tunnis oleks võimalik neid masinaid kasutada ning meie ei leidnudki põhjuseid, miks ei võiks nad saata meid koolitee lõpuni." V3: ,,Ka õpetajad olid aktiivsemad- tundides kasutasime arvuti päris tihti ja tegime
Kaisukarud on enamasti laste kõige paremad sõbrad. Kõigil karudel on ka ühine nimi Teddy-karu. Miks just Teddy? Sest sellist nime kandis USA president, kes oli ametis 1901-1909 aastal, siis kui kaisukarude võidukäik maailmas algas. Presidendi nimi oli tegelikult Theodore Roosevelt, aga lühend Theodorist ongi Teddy. 4 2.TÖÖVAHENDID JA MATERJALID Töö tegemiseks kasutasime mitmeid erinevaid vahendeid: joonlauda, lõikeid, juhendit, nööpnõelu, nõelu, pliiatseid (harilik ja valge pliiats), kääre, harutajat, kopeeri, jäljendusratast, nööpe, niite ja õmblusmasinat. Materjalidena kasutasime viit erinevat flanellriiet: roosat (taldade ja kõrvade sisepoolte tegemiseks), tumedate täppidega riiet (taust must ja tumeroheline), heledate täppidega riiet, heledate tähtedega riiet . Karud täitsime sünteetilise mahulise vatiiniga.
analüüsi meetodit. Uurimistöös kasutatavad andmed on pärit R. Ahas ja S. Silm poolt koostatud uurimusest ,,Tallinna tagamaa uusasumite elanike ajalis-ruumilis käitumise analüüs", mis on valminud aastal 2006. Valisime nende andmefailist sobivaimad näitajad, mille põhjal erinevaid seoseid leida, täpsemalt teemal ,, Haridus, kui meie argielu mõjutaja". Oma töös püstitatud küsimustele vastuste leidmiseks kasutasime sekundaarsete individuaalandmete analüüsi ehk siis andmeid, mis on saadud eelnevalt tehtud uuringutes, kellegi teise poolt . Antud juhul on tegemist R. Ahas ja S. Silm poolt kogutud andmetega. Oma uurimustöö aluseks võtsime hariduse ja selle najal püstitasime uurimusküsimused. Küsimuste koostamiseks kasutasime sekundaarseid individuaalandmeid, mis aitasid püstitada küsimusi ja luua seoseid, et jõuda parimate tulemuste ja vastusteni. Soovisime leida vastuseid
ruumilisi opositsioone võib minu reklaamis eristada? Me paigutasime üles naise autoroolis, mis kajastab eellugu. Alla paigutasime auto avarii koos laiba ja energiajoogiga, millega näitame, et energiajook võib olla surmav. Keskele kirjutasime "Energia, mis kustutab su elu!" Kuidas valisime objektide suuruse ja värvi vahekorra? Me võtsime A4 paberi ja jagasime selle pooleks, et üleval pool on eellugu ja all pool on tagajärg. Milliseid värve kasutasime ja miks (millised võivad olla nende värvidega kaasnevad konnotatsioonid)? Kasutasime punast värvi, et sümboliseerida verd ning musta värvi selleks, et sümboliseerida leina, surma ja tervisehäireid. Milliseid sõnu kasutasime ja miks? ENERGIA, MIS KUSTUTAB SU ELU! Kasutamine neid sõnu sellepärast, et me tunneme inimesi, kes on olnud energiajookidest sõltuvuses ning kuidas nende tervis on energiajookide tõttu kannatada saanud. Need inimesed jõid igapäevaselt 5-8 pudelit päevas.
·2 dl piima · 100 g valget sokolaadi · 2 dl mustikaid või hakitud ploome Sega kuivained. Sulata või ning jahuta. Klopi muna lahti, lisa piim ning sulavõi. Vala munasegu kuivainete hulka ning sega läbi. Puista tainasse hakitud valge sokolaadi tükke ning mustikaid. Kuna Oma Maitse vastu oktoobrit enam mustikaid ei leidnud, kasutasime hakitud ploome. Jaga tainas 12 paberkorvikesega vooderdatud muffinipanni pesadesse ning küpseta 200 kraadini eelsoojendatud ahjus 25 minutit.
praimerid seonduvad ning kust algab replikatsioon. b) Kasutatud PCR-i programm: 1. 95 o C 15 minutit ensüümi (polümeraasi) aktiveerimiseks 2. 95 o C 10 sekundit denatureerimine ehk ahelate lahku kuumutamine 3. 56 o C 20 sekundit praimerite hübridiseerumine DNAle (annealing) 4. 72 o C 3 minutit komplementaarse DNA ahela süntees (primeri ekstensioon) 5. Korda alates 2. punktist veel 21 korda Esimese etapi pikkus sõltub valitud ensüümist, me kasutasime Hot FIREPol DNA polümeraasi, mis aktiveerub pärast 15 minutit inkubeerimist 95 o C juures. Teine etapp on vajalik selleks, et kas lisatud template DNA või eelmises tsüklis sünteesitud DNA ahelad denatureeruks, see peab olema võimalikult lühike. Kolmanda etapi (annealingu) pikkus sõltub kasutatud praimerite järjestusest mida suurem on G-de ja C-de arv, seda rohkem on vaja aega annealinguks. Kuna me kasutasime erinevaid praimereid, kuid sama programmi, ei
Füüsika on lihtsalt mõnevõrra raskem, sest arvutamisel tuleb kasutada mõõtühikuid, mis matemaatikas tavaliselt puuduvad. Samas definitsioonid, valemid, tõestused ja arvutusülesanded on olemas nii füüsikas kui matemaatikas. Siiski on füüsika ja matemaatika kaks eri asja. Matemaatika on teadus meid ümbritseva maailma hulgalistest, geomeetrilistest ja loogilistest omadustest. Tasub rõhutada, et matemaatika definitsioonis kasutasime sõna maailm, mitte sõna loodus nagu füüsikas. Minu arvates on füüsika huvitavam kui matemaatika ,sest seal räägitakse rohkem loodusest ja öeldakse ,et füüsika on keerulisem aga minu arvates on füüsika lihtsam kui matemaatika.
ning freesimisega üldiselt. Treimis ülesandeks oli treida metalsilindrist lood, mille teravik pidi olema 30º ning polt mille abil kinnitada loodile nöör. Esimesel tunnil tutvustas meister meile detaili, mille pidime valmistama ning näitas üldiselt treipingi kasutamist. Tegemist oli kaasaegsete treipinkidega kus ettenihkeid on võimalik lugeda iga telje suunas digitaalse näiduna. Pöörete vahemik millega töötasime oli 80-800 p/min. Detaili valmistamiseks kasutasime astme-, 45 º faasi- ning soonetera, puuri, ning keerme puuri ja keermestajat poldi ja poldi ava keermestamiseks. Meister jagas kõigile kätte toorikud, milleks oli silinder läbimõõduga ~30mm ning pikkusega ~100mm. Detaili valmistamist alustasime tooriku paigaldamisega pinki. Selleks asetasime tooriku kolmepakilise padruni vahele.suurema läbimõõduga toorikute puhul on võimalik padrun ümper pöörata. Peale seda veendusime ,et treitera on tooriku suhtes tsentris,
Saadud tulemused on peaaegu samad, mis nr. 3 tabeliväärtused f 1 = 852 Hz ja f2 = 1336 Hz. 7. Kutsesignaali parameetrid ja skitseeritud kuju Ostsillograafiga saime kutsesignaali amplituudiks ja perioodiks Ukutsesignaali amplituud =112,5 V Tkutsesignaali periood = 40 ms Kutsesignaali sagedus on f = 1/ Tkutsesignaali periood f = 1/0.04 = 25 Hz Ualalispinge nivoo = 55 V 8. Tuvastatud kohaliku efekti mahasurumisskeemi tööpõhimõtte lühi- kirjeldus Antud töös kasutasime analoogtelefoni TA-68, mille skeem on analoogiline TA-72 skeemiga. Telefonis TA-72 on kasutusel sildlülitus. Mikrofoni M poolt tekitatud vahelduvvool hargneb ning läbib trafo Tr mähised I ja II vastupidistes suundades. Nende voolude poolt tekitatud magnetvood on võrdsed, nad kompenseeruvad ja trafo mähisesse III üle ei kandu. Seetõttu oma kõne telefonis kuulda ei ole. 1. Vooluahel vastasabonendilt kuularisse.
kolmandat aluskruvi nii, et mull jääks vesiloodil keskele. Seejärel keerasime tahhümeetrit 180° võrra nii, et vesiloodi telg oleks paralleelne eelmise vesiloodi asendiga. Kuna vesiloodi mull jäi sellises asendis keskele, siis oli loodimine õnnestunud. Fikseerisime kruvidega, et instrument saadud asendist ei liiguks. Seeejärel viseerisime tahhümeetri pikksilma lae all olevale punktile, mille koordinaate teadsime, nii, et pikksilma sees olev niitristik ja punkti märgistus ühtiksid, kasutasime selleks ka peenliigutuskruvisid. Seejärel nullisime horisontaalringi lugemi. Seinal asuv punkt: SM-6 X 6475550,609 Y- 657545,200 H-56,195 Mõõtsime klassis üle seitse lauda, milleks asetasime prisma laua nurka ja võtsime lugemid - Mõõtmiseks fikseerisime tahhümeetri pikksilma soovitud suunale ja tõime punkti niitristiku keskpunktile peenliigutuskruvidega. Peale seda kirjutasime kauguse, vertikaalringi lugemi ja
kas Vanish Oxi Action pesupulber või Flora Plekieemaldi sapiga seep eemaldab pleki paremini. Meie enda väikene eesmärk oli teada saada ka, et kumba siis usaldada, kas väga palju reklaamitud pesupulbrit Vanishit või sapiseepi, millest teavad vähesed. Katse läbiviimiseks võtsime kaks samasugust riidetükki ning tegime neile ise plekid (hõõrusime värske muru ja poriga kokku ning lasime kuivada). Edasi asusime neid plekke eemaldama. Ühe riidetüki peal kasutasime pesupulbrit ning teise tüki peal seepi. Sapiseebiga pesemisel saime meeldiva üllatuse osaliseks plekk hakkas justkui imeväel ja koheselt kaduma, ilma, et me õieti hõõrunudki oleksime. Teist riidetükki nühkisime pesupulbriga aga päris tükk aega ning muutusi me eriti ei näinudki. Peale korralikku loputust kordasime katset ning panime siis riidetükid kuivama. Joonis 1. Plekid enne pesu Joonis 2. Pesemine seebiga Joonis 3
väga suurtel sagedustel H-silla efektiivsus. Mootorivõlli vibreerimist vähendavad ka rootori inerts ja mootori mähiste induktiivsus. Kasutatavad vahendid: Sankyo TM001B02 alalisvoolumootor ULN2003 APG 1 DC mootor ja muudetav toiteallikas Antud labori käigus uurisime Sankyo TM001B02 alalisvoolumootorit, mis on harjade ja püsimagnetitega alalisvoolumootor, millel on 3 rootorimähist ning tagasisideahel. Veel kasutasime laboris kahvelsidestit, mootori võllile kinnitatud enkoodrilt tagasiside saamiseks ja darlingtonpaari mootori juhtimiseks PWM signaaliga. ULN2003 APG on 7st NPN avatud kollektori ja ühise emitteriga darlingtonpaarist koosnev integraal- lülitus, mille väljundvoolutugevus on maksimaalselt 500 mA, väljundpinge kuni 50 V ning väljunditel on integreeritud dioodid, mis võimaldavad lülitust kasutada näiteks induktiivahelates.
Rühmanumber Duralumiiniumi termotöötlus Praktikum nr. 7 Tallinn 2011 Töö eesmärk Tutvuda alumiiniumsulami duralumiiniumi termilise töötlemisega ja uurida termilise töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele. Duralumiiniumi keemiline koostis a) Duralumiiniumiks nimetatakse AlCu sulamit, mille Cu sisaldus on kuni 5%. Meie kasutasime duralumiiniumit AlCu4Mgl ning selle keemiline koostis on järgnev: Cu sisaldus 3,8-4,9 ; Mu sisaldus 0,3-0,9 ; Mg sisaldus 1,2-1,8 ; Si sisaldus 0,5 ; Fe sisaldus 0,5. b) Duralumiiniumi termotöötlus Karastamine ühefaasilise tardlahuse - alasse kuumutamine ja kiirelt jahutamine (nt vette) Vanandamine liigse vase eraldumine CuAl2 näol · Loomulik normaaltemperatuuril · Kunstlik kõrgematel temperatuuridel Töökäik
Minu asend ettevõttes oli praktikant-ehitustööline. 2. Praktikandi põhiliste praktikaülesannete kirjeldus Ülesannete loetelu: Lammutustööd, materjalivedu, betoneerimine, seguvalmistamine, müüritööd, pottsepatööd, kamina paigaldus, korstnakrohvimine, korstnasoojustus. Kasutatud seadmed ja tehnoloogia Segu valmistamisel kasutasin seguvispliga. Kive võikasin ketaslõikuriga, mille küljes oli teemat ketas. Müüri ladumisel kasutasime majakaid. Akutrelliga kinnitasime majakaid. Vuugirauaga tegime vuuke. Uued omandatud töövõtted, tehnikad ja tehnoloogiad Eelnevalt tehtud tööd on omandatud juba varemate kogemustega. 3. Praktikandi hinnangud Hinnang praktikaettevõttele praktikaeesmärgi täitmisel Praktika juhendaja sai praktikaeesmärgi täitmisega hästi hakkama. Juhendas ja andis nõu, kui seda vajasin. Praktikandi enesehinnang tööülesannete täitmisel
2. Mõõsime kaldpinna pikkuse l väravate vahel. Arvutasime silindrite inertsmomendid teoreetilise valemi järgi: Katse 1 näide: m =0.155 r 2 = 0,00015625 0.1550.01252 lt= =0.00001211 2 l t = 0,00001211 3. Nullistasime ajamõõtja, lasime 3 korda silindri vabalt veerema ning kirjutasime üles ajamõõtja näidud. 3-st katsest võtsime arikmeetilise keskmise. 4. Inertsimoemendi I leidmiseks kasutasime valemit Näide katse 1 põhjal: m=0.155 r 2 =0.00016 g=9.81 t 2 =2.89 sin =0.09 t=1,7 9,812,890,09 I= 0.155*0,00016 1,409 -1)*0,00000248*(0,81)= 0.00002027 ¿¿ 5. Kordasime katset 4 erineva silindriga, andmed ning arvutuskäigud kandsime tabelisse.
Eesti muinasaja lõpul Muinasaja lõpul oli Eesti juba ühtlaselt asustatud. Tihedam asustus oli KeskEestis ja viljakamatel aladel. Asustamata olid soised alad, kus olid kehvad põllumaad.Põlluharimine oli muinasaja lõpul tõusnud kõrgele järjele. Põllupidamises kasutasime kolmeväljasüsteemi: ühel osal põllust kasvatasime suvivilja, teisel osal talivilja ja kolmas osa põllust oli kesa all (puhkas). Ka karjakasvatus oli muinasaja lõpul oluline tegevusala. Kalapüügi ja küttimise osatähtsus vähenes, kuid ikkagi andis see meile olulist leivakõrvast. Mõnel pool tegeleti ka mesindusega. Mesi oli tähtis toiduaine, tollal ainus magusaine. Tollel ajal pidime oskama käsitööd, kuna kõik majapidamises tarvilikud riided, riistad ja esemed
kuivatamiseks; poleerketas, poleerimisvedelik; valgusmikroskoop; söövitusvedelik, anum veega, vatitikud. Töö käik: Valmistame ise proovi. Selleks on vaja pisikest metallitükki, milleks oli Cu. Võtsime 6g dibensüülperoksiidi ja 3g tetrahüdrofurfurüül-2-metakrülaati ja segasime omavahel. Segu valasime silikonanumasse, kus oli ka meie Cu tükk, mis oli keskele asetatud. Seejärel lasime segul kõveneda. Kui proov valmis eemaldasime selle vormist ja hakkasime lihvima. Selleks kasutasime erinevaid lihvpabereid. (Lihvimispaberil olev number näitab abrasiivtera suurust). Lihvime märjalt, sest abrasiiviga kaetud kettaga lõikamisel tekib lõikekoha vahetuse läheduses soojaeraldus, mis võib materjali mikrostruktuuri oluliselt mõjutada. Esiteks P180 (75-78 µm on läbimõõt) Proovile jäävad suhteliselt tugevad kraapejäljed, mis torkavad kohe silma. Teiseks lihvime P400 (36 µm) tekkinud on uued kraapejäljed, mis on õrnemad kui eelmised.
Eesti Soome Läti Bankok Itaalia Belgia Leedu KAS TULEMUS OLI ÜLLATAV? ÜLLATAV OLI E-AINETE SUUR OSAKAAL. MIKS OSTSITE KAUGELT PÄRIT TOOTEID? KAS NAD ON MAITSELT PAREMAD KUI KOHALIKUD? · HEA HINNA JA KVALITEEDI SUHE. · ÜLDISELT MITTE. KAS OSTUEELISTUSI MÄÄRAS KA TOOTE VÄLIMUS? PAKEND? VÕI AINULT HIND? · SUUR ROLL ON HINNAL. · OTSUSEELISTUSI MÄÄRAS TOOTE VÄLIMUS. MISSUGUSE OSA MOODUSTASID KESKKONNASÕBRALIKUD TOOTED TEIE RÜHMA OSTUDE KOGUHULGAST? · KASUTASIME VÄHE SELLISEID TOOTEID. KUI SUURE OSA OSTUDEST MOODUSTAS PAKENDATUD KAUP? KUI PALJU KILEKOTTE, PUDELEID, TETRAPAKKE TE NÄDALAGA KOGUSITE? 9% 3% 44% 34% 9% kile kartong plastik taara klaas ANDKE HINNANG, KUI TERVISLIKULT TE SELLE NÄDALA JOOKSUL TOITUSITE?
Tähtsaimaid toiminguid aga pidi sooritama tark ehk nõid, kuna tal oli rohkem annet ja võimeid. Oluline oli ennustamine, mille puhul arvasime, et kõik on juba kuskil ette määratud ja teadja inimene suudab tulevikumärgid olevikust üles leida. Elu pärast surma Muinasajal polnud meil ühtset pilti sellest, mis saab pärast surma, kuid seda ei peetsime inimese teekonna lõpuks. Me arvasime, et hinged lähevad teise ilma, kuid tulevad vahel maa peale tagasi. Meie kasutasime juba enne ristiusustamist seitsmepäevast nädalat loendades taevas näha olevaid kuid. Olulised olid suvine ja talvine pööripäev. Muinaajal oli elurütm aeglasem kui praegu ja pühad võisid kesta ka nädalaid. Metsa suhtusime lugupidavalt ja pühakohtadeks olid puudesalud ehk hiied. Samas veekeskkonda sel viisil ei suhtusime, kuna vetepeeglit peetsime avauseks teise maailma. Üldiselt oli muinasusund pigem elu-ja mõtteviis mitte niivõrd kindel religioon. Aitäh kuulamise eest!
Kuidas valmivad meie tooted? Laadimistopsikute tootmine algab kõigepealt toorikute ehk tühjade sampooni vms pudelite leidmisega. Seejärel kui pudelid on olemas, pestakse need ning eemaldatakse sildid. Kui pudelid on korras, siis lõigatakse topsikule õige kuju, et saaks seda riputada ning oma telefoni sinna sisse sobitada. Kui kuju on valmis, lihvitakse ääred siledaks ning hakkabki toote disainimine vaatamiskõlblikuks. Disaini elementidena kasutasime pärleid, naharibasid, litreid, ajalehte, nööri ja vilti, mille lisasime osadele topsikutele sisuks. Algul üritasime ka topsikute disainis kasutada erinevaid värve, nt spray'd ja seinavärv. Kahjuks värv ei jäänud topsikule peale, seega pidime tegema välimuse osas teatuid piiritlusi. Nutitaskute tootmine algab kangast jääkide või näidiste leidmisega. Seejärel lõigatakse need vastavalt telefoni suurusele parajaks ning õmmeldakse kinni. Kui taskud on kinni õmmeldud,
ideid. Korraldusest on ka istumisel tähtis osa. Istutakse poolkaares, see tagab kõigile ühtse ja tervikliku vaatevälja. Välja tohib öelda vaid ühe idee korraga, siis läheb sõnajärg ringiratast naabrile. See tagab selle, et kõik saavad sõna ja kõigi ideed paberile. Ajurünnaku käigust teeb tavaliselt kokkuvõtte ajurünnaku juht. Kord tekkis meil olukord, kus ei tekkinud kellelgi korralikku ja kvaliteetset ideed. Sellises olukorras kasutasime nn tagurpidi ajurünnakut. Sel juhul on esimeseks sammuks positiivse ülesande kirjapanemine. Näiteks kuidas ostaksid meie kliendid kindlustustooteid konkureerivatest toodetest rohkem? Kui see kirjas, siis keeratakse küsimus ümber negatiivseks: kuidas võiksid kliendid meie tooteid teistest halvemaks pidada? Sel juhul avaneb igaühel võimalus näidata seda, mida ta tõeliselt vähese vaevaga teha oskab: pakkuda lahendusi, kuidas kõike saab halvemaks ja ebasobivamaks muuta. Nagu
Hinnang kasutatud ahelaanalüsaatorile Kokkuvõte ja järeldused Praktikumi käigus tutvusime siduanalüsaatoriga, mis on laia kasutusvaldkonnaga mõõtevahend telekommunikatsionisüsteemides, nende sõlmede ja komponentide parameetrite mõõtmiseks. Siduanalüsaator võimaldab mõõta ahelate ülekannet, peegeldus- ja seisulainetegurit, sumbuvust, faasinihkeid, S ja Z-parameetreid, gruphilistust, diskreetsete komponentide impedantsi, sobitust ja veel palju muud. Praktikumi käigus kasutasime siduanalüsaatorit filtri sageduskarakteristiku ja parameetrite mõõtmiseks.
Pärast otspinna töötlemist oli tooriku pikkus 131mm. Peale seda alustasime koorivtöötlemisega . Treisime esimese astme,mille pikkuseks oli 15mm ja läbimõõduks 10mm. Teise astme treisime pikkusega 41mm ja läbimõõduga 16mm. Kui koorivtöötlemine oli tehtud, alustasime siluvtöötlemisega. Seadsime spindlipööreteks 1400 p/min. Peale siluvtöötlemist alustasime faaside valmistamisega. Esimese astme faas oli 1,5*45 0 ning teine faas 1,0*45o.Peale seda kasutasime 10mm läbimõõduga keermelõikurit, et teha keere 15mm pikkusele ja 10mm läbimõõduga astmele. Kui keere oli valmis mõõtsime tulemused üle peale igat töötlemist, et olla veendunud kas detail joonistele vastab. Keerasime tooriku teistpidi,et alustada teise poole otspinna töötlemist. Ning tegime samad protseduurid, mis esimese poole valmistamiselgi. Kontrollisime detaili mõõdud, ning lihvisime viiliga teravad
Tutvuda mitmete mõõtevahenditega kaksklemmi parameetrite mõõtmiseks. Töö käik 1. Takistuse mõõtmine multimeetriga 1.1 Resistoride takistuse mõõtmine Takistite nominaalväärtused: R1 = 2.7 M ± 10% ja R2 = 200 ± 10% Mõõdetud takistite väärtused: R1 = 2.6707 M ja R2 = 190.04 Leian piirvead ± 10% on 0,27 M mõõdetu ja piirviga vaadates piisaks ka 2%, et jääks lubatud piiridesse. 10% on 2 ka see takisti on lubatud piirides. 1.2 Toa temperatuuri mõõtmine Kasutasime takistustermomeetrit Pt100 Takistustermomeetri takistus temperatuuril 0°C on R0 = 100 Materjal omadusega W100 = 1,3910 Termoresistori täpsusklass on B Takistustermomeetri takistuse väärtus RT = 110,42 Ühendusjuhtmete takistus r = 0,04 RT parandatud väärtus on: RT r = 110,42 0,04 = 110,38 Takistuse suhte sõltuvus temperatuurist: ja tabelist vaadatuna Leian takistuse muutuse R ja temperatuuri muutuse T vaheline seos mõõdetud temperatuuri T ümbruses:
Värviline sfäär Läbipaistev kiht 2000km Temp: 4300-400 000 kraadi Fotosfäär Päikese nähtav pind Kõigest 300km Teraline muster Muutub iga minuti tagant Päikese nähtavad tunnused pärinevad fotosfäärist Fraunhoferi jooned Teised nähtused Päikese atmosfääris Atmosfäär on aktiivne paik Kujundid on alatises muutumises Energiapurse Vesiniku valgus Kasutasime kirjandust: Vikipeedia Brian Jones ,,Kosmose uurimine" Rein Veskimäe -"Universum" Dorling Kindersley -"Illustreeritud lasteentsüklopeedia" Raivo Heina blogi Ja palju muud TÄNAME KUULAMAST
neutraalse reaktsioonini(indikaator paberi järgi pH 7).Tuleb lisada 4-5ml etanooli vee eemaldamiseks.Kausikene asetatakse termostaati ja kuivatatakse tõstes temperatuuri järk-järgult kuni 100 kraadini.Saadakse resoolvaik klaasja massina. 2.Resoollaki valmistamine Lähteained: 30g resoolvaiku,etanooli ja benseeni segu vahekorras 1:1 30ml Töökäik: Valasin resoolvaigu kolbi ja kallasin peale etanooli ja benseeni segu. Toatemperatuuril jahtunud vaiku kasutasime paberi immutamiseks. Eelnevalt määrasime kuivjäägi, milleks oli 64,3% ja murdumisnäitaja, milleks oli 1,452. 3.Immutataud paberi valmistamine resoolvaigu baasil Töövahendid: Immutusvann,klaaspulgad,kuivatuskapp Kasutatavad materjalid : Resoolvaik[50% 25g,paber(filterpaber)25g] Töö käik : Lõikasin paberist katsekehad mõõdus 20 x100 mm, kaalusin need, ühe lehe kaal oli 0,25 g ja 10 lehe kaal oli 2,50 g. Seejärel immutasin need lakiga. Järgmisena panin
Lisasime optimeerimise ploki ja sisestasime oma eesmärgid. Joonis 3. Optimeerimise plokk. Kuna programmi tudengiversioon lubas korraga optimeerida 4 parameetrit, siis pidime muutujate ploki erinevaid väärtusi muutma ning kordama optimeerimist. Joonis 4. Muutujate plokk. Optimeerimist alustasime RANDOM meetodiga, sest skeemielementide algparameetrid võisid olla optimaalsetest palju erinevad. Kasutasime ka keerulisemat ja kiiremat meetodit, GRADIENT. Kordasime optimeerimist nii RANDOM kui ka GRADIENT meetodil, parameetrid muutusid, samuti ka karakteristikud ning lõpuks saime soovitud tulemused. 3 Joonis 5. Optimeerimise eesmärgid täidetud. Joonis 6. Optimeeritud filtri ASK ja sobituskarakteristik. Kokkuvõte
Aruanne Täitjad: Jaanus Rau 050811IATB Rain Ungert 062227 IATB Imre Tuvi 061968 IATB Juhendaja: Janno Pärn Töö sooritatud: 26.09.2008 Aruanne esitatud: ..............2008 Aruanne tagastatud: ...........2008 Aruanne kaitstud: .............2008 Juhendaja allkiri............................. Töö eesmärk: Tutvuda elementaarse võreantenni omadustega. Töö käik: Kasutasime töös antud skeemi Keeratsime attenuaatorid ja faasireguliaatorid asendisse 0 ja mõõtsime 7 Ghz juures väljatugevuse, muutes nurka -240 - 240ni 2 kraadise vahega Seejärel sulgesime ühe attenuaatori ja kordasime mõõtmist. Viimasena avasime uuesti attennuaatorid ja keerasime ühes lainejuhis faasiregulaatori põhja, mõõtes uuesti väljatugevust. Väljatugevused graafiliselt: 12 10
Ülesanne: Koosta või katseta olemasolevat programmi, millega lülitatakse kõik digitaalväljundid sisse Käik: Kasutasime registreid PORTC, PORTD, TRISC, TRISD. Need aga paiknevad erinevates mäluakendes, seega lülitasime ümber mäluaknad registri signaalidega 5 ja 6 (RP0 EQU 5 ja RP1 EQU 6). Siis lülitatasime sisse mäluakna 1. Järgnevalt kustutasime registrid TRISC ja TRISD nulliks ja mõlemas määrasime RD0, RD1, RD2, RD, RD4, RD5, RD6 ja RD7 väljunditeks. Lõpetuseks laadisime registrisse W 8-bitilise arvu, milles kõik signaalid on ühed ninglülitasime
Resistoride takistuse mõõtmine Antud: R1=2,2 k tolerantsiga 5% R2=3,9 k tolerantsiga 10% Mõõdetud: R1=2,205 k R2=3,823 k Takistuste mõõtemääramatused: R1 = ± (0,15 + 0,05 * (Rk / R 1)) * R1 / 100 = = ± (0,15 + 0,05 * (200 / 2205 1)) 2205/100= ± 2,305 R2 = ± (0,15 + 0,05 * (Rk / R 1)) * R2 / 100 = = ± (0,15 + 0,05 * (200 / 3823 1)) * 3823 / 100 = ± 3,923 R1=2205 ± 2.305 R2=3823 ± 3,923 Toa temperatuuri mõõtmine Kasutasime takistustermomeetrit Pt100 Takistustermomeetri takistus temperatuuril 0°C on R0 = 100 Materjal omadusega W100 = 1,3910 Takistustermomeetri takistuse väärtus RT = 110,5 Ühendusjuhtmete takistus r = 0,15 Parandatud termomeetri takistuse väärtus RT = 110,5 0,15 = 110,35 Takistuse suhteline sõltuvus temperatuurist WT = RT / R0 = 110,5 / 100 = 1,105 Temperatuur T 27,2°C Täpsusklassiga määratud takistustermomeetri mõõteviga T1 = ± 0,4°C
Viroloogia 1. Miks pidi lisama LB puljongit, kui olime külviaasaga soft agari tuubi kogunud? Muidu on soft agar liiga viskoosne, LB-ga teeme vedelamaks. 2. Miks seejärel kasutasime kloroformi? Kloroform surmab bakterid, kes faagi käest pääsesid (keda faag ei nakatanud). 3. Miks bakteriofaag lambdat ei saa transduktsioonil kasutada, kuid T4 saab? Faag lambda integreerub bakteri rõngaskromosoomi profaagina ja väljub sealt nukleotiiditäpsusega (integraasi ja ektsionaasi abil). Madala tõenäosusega võib väljatulek olla ebatäpne ja osa geene on asendunud bakteri omadega, selline faag on defektne ja vajab paljunemiseks helperfaag abi. Faag lambdal algab
Teoreetiline väärtus: Ksünf = Rk / 2*Re Ksünf =6200 / (2 * 5600) = 0,554 Mõõdetud väärtus: Uv = 195 mV Us = 1 V Ksünf = 195 / 1000 = 0,195 Punktis 6 mõõdetud diferentspinge amplituud: Udif = 207,5 mV Teoreetiline: Udif=0,195mV 7 punktis arvutatud SSMT: SSMT = 20log(40*5,6*103*1*10-3) = 47,005 SSMT=20log(=20log(104,3/0,554)= 45,50 SSMT tulemus ligilähedane teoreetilisega. Kokkuvõte ja järeldused: Tutvusime diferentsvõimendi kasutusega ning tööpõhimõttega. Kasutasime selleks kahepolaarset toidet. Võimendit kasutatakse kohtades, kus on vaja mõõta nõrkasid signaale. Näiteks elektrodiagrammide registreerimisel. Samas on nad kasutusel ka operatsioonivõimendite juures.
200 190,007 $ = ± @0,15 + 0,05 - 1FD = ±0,29 190,007 100 5 % 20 - st on 1 k ja leitud mõõteviga on sellest küll väiksem, kuid mõõdetud takisti väärtus erineb täiesti takistil äramärgitud nominaalväärtusest, seega pole takistuse tegelik väärtus lubatud piirides. 1.2 Toa temperatuuri mõõtmine Takistustermomeetri takistus temperatuuril 0°C on R0 = 100 Kasutasime takistustermomeetrit Pt100 Materjal omadusega W100 = 1,3910 Takistustermomeetri takistuse väärtus RT = 110,77 Termoresistori täpsusklass on B Ühendusjuhtmete takistus r = 0,04 RT parandatud väärtus on: RT r = 110,77 0,04 = 110,73 Takistuse suhte sõltuvus temperatuurist: 110,73 = = = 1,1073 IIJ JJIJ +27 ° " 100 Leian takistuse muutuse ja temperatuuri muutuse vaheline seos mõõdetud temperatuuri T ümbruses:
annaabi.ee 
