Metallograafilise lihvi valmistamine (0)

TTÜ
Materjalide Uurimismeetodid
Töö nr 1
Töö pealkiri: Metallograafilise lihvi valmistamine
Üliõpilase nimi:
Õpperühm KAOB41
Töö teostamise
kuupäev: 8.04.2014
Kontrollitud:
Arvestatud:
Tööülesanne:
Valmistada metallograafiline lihv proovi struktuuri uurimiseks.
Tööks vajalikud vahendid:
Uuritav metallitükk; plastvormid-klambrid, kemikaalid ja abivahendid valamiseks ; lihvimise töökohas lihvpaberid, veeanum, puhastamise paberid ; suruõhukompressor proovide kiireks kuivatamiseks; poleerketas, poleerimisvedelik; valgusmikroskoop ; söövitusvedelik, anum veega, vatitikud.
Töö käik:
Valmistame ise proovi. Selleks on vaja pisikest metallitükki, milleks oli Cu. Võtsime 6g dibensüülperoksiidi ja 3g tetrahüdrofurfurüül-2-metakrülaati ja segasime omavahel. Segu valasime silikonanumasse, kus oli ka meie Cu tükk, mis oli keskele asetatud. Seejärel lasime segul kõveneda. Kui proov valmis eemaldasime selle vormist ja hakkasime lihvima. Selleks kasutasime erinevaid lihvpabereid. (Lihvimispaberil olev number näitab abrasiivtera suurust). Lihvime märjalt, sest abrasiiviga kaetud kettaga lõikamisel tekib lõikekoha vahetuse läheduses soojaeraldus , mis võib materjali mikrostruktuuri oluliselt mõjutada.
Esiteks P180 (75-78 µm on läbimõõt) – Proovile jäävad suhteliselt tugevad kraapejäljed, mis torkavad kohe silma.
Teiseks lihvime P400 (36 µm) – tekkinud on uued kraapejäljed, mis on õrnemad kui eelmised.
Kolmandaks P800 (22-25,8 µm) – proovi pind on muutunud siledaks ning pisikesed kraapejäljed on nähtavad mikroskoobis.
Neljandaks P2000 (6,5 µm) – kraapejäljed on väga tihedad ning pind on väga sile.
Nädala aja pärast lihvisime P4000 masinaga, sest proovi pealispind oksüdeerub. Lihvimisel sügavamad kriimustused on alles, pind läikiv.
Poleerisime materjali –
Edasi vaatlesime valgusmikroskoopia all. Fikseerisime proovi klaasplaadile plastiliiniga.