13. Kui netokäive suureneb 10% ja muutuvkulu suureneb samapalju, kuidas see mõjutab jääktulu ja jääktulumäära? Jääktulu suureneb, jääktulumäär jääb samaks 14. Mis on CM suhtarv, kas: a) brutokasum b) jääktulu c) jääktulumäär d) müügirentaablus 15. Turunduskulu on: a) esmaskulu b) konverteerimiskulu c) perioodikulu d) tootmiskulu 16. Mis on lõplik kulu ja mis on jätkuv kulu? Jätkuvkulu- bilansis olev kulu, on varade rühmas. Järk järgult kanname kasumiaruandesse. Lõplik kulu- kanname kohe kasumiaruandesse. 17. Kuidas käituvad segakulud? Segakulu muutub tegevusmahu muutudes. Osa käituvad nii nagu muutuvkulu ja osa nagu püsikulu. N: Telefonikulu (abonenttasu + kõned) 18. Tootmiskulud on: a) perioodikulu b) toote kulud c) põhimaterjal ja töötlemiskulud d) esmaskulud 19. segakulude kogusumma muutub tegevusmahu muutudes a) õige b) vale (a õige?) 20. Mis on finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse peamine erinevus?
(100 000 + 89 743, 6)/ 20= 9 487 Vastus: Kasumilävi 5 000 tk ja toodetearv 9 487 tk 10. Defineeri lühidalt, mis on ohutusvaru? Ohutusvaru on summa, mille võrra eelarvestatud müügikäive (müügitulu) ületab müügikäibe kasumilävepunktis. Nii palju võib käive langeda, ilma et saabuks kahjum. 11. Mida nimetatakse jätkuvateks kuludeks ja mis on lõplikud kulud? Jätkuvkulu- bilansis olev kulu, on varade rühmas. Järk järgult kanname kasumiaruandesse. Lõplik kulu- kanname kohe kasumiaruandesse. 12. Uusi tooteid projekteeriva inseneri ametipalk on: a) püsikulu b) muutuvkulu c) arenduskulu d) perioodikulu 13. Arvuta puuduvad summad: Müügikäive 700 000 krooni JT= NK- MK Muutuvad kulud 520 000 krooni JT= 700 000- 520 000= 180 000 (EI SAA LEIDA!) Jääktulumäär A JTmäär= JT/NK* 100% Püsikulu B JTmäär= 180 000/ 700 000* 100%= 26%
Kasum enne maksustamist 8,000 1,200 Tulumaks Tulumaksu ülekandmine** Puhaskasum 8,000 1,200 Dividentide maksmine*** Kokku raha väljaminek Rahavoog * Ülesandes jääb arusaamatuks, et kas ainult rent tasutakse 6 kuud ette või kogu üldkulu. Ülesanne ** Maksuametile raha ülekandmine läheb rahavoo plaani. Maksukulu läheks kasumiaruandesse, ku *** Dividente makstase lõppenud aastate jaotatud kasumist. Rahavoo plaani läheb, sest väljamaks Kasumiaruande prognoos jaanuar-märt (eurodes) Rahavoo eelarve (jaan-märts Müügitulu 940,000 Raha kassas kuu algul Müüdud kaupade kulu 297,000 Laekumised Brutotulu 643,000 Raha väljaminekud
Nt hoone rent, mida on vaja tootmiseks, aga seda ei saa konkreetselt ühe tootega siduda. Kolmas liigitamise meetod lähtub kulude käitumisest: · Muutuvkulud o Muutuvad seoses tootmismahu muutmisega · Püsikulud o Mille kogusumma on püsiv teatud tingimustes ja mis ei sõltu tootmismahust Kapitaliseeritav kulu enne kasumiaruandes kajastamist on bilansis varana, nt siis võidakse kuluks kanda jupi kaupa. Mittekapitaliseeritav kulu otse kasumiaruandesse peale kulu tekkimist. Tootmis- ja kaubandusettevõtte kapitaliseeritavad kulud: Inventeeritavad kulud ehk tootekulud. Toorme, materjali ja edasimüügiks mõeldud kaupade soetuskulud ja toodangu valmistamiskulud on varudena bilansis. Mitteinventeeritavad kulud kõik muud kapitaliseeritavad kulud (ettemakstud kulud) Perioodikulud on kulud mis kajastatakse kasumiaruandes sõltumata sellest kas aruande
reaalväärtuses või soetusmaksumuses. Adekvaatsema info annab kajastamine reaalväärtuses Kord valitud meetodit tuleb rakendada järjepidevalt kõikidele kinnisvarainvesteeringutele 5 Kinnisvarainvesteeringu kajastamine reaalväärtuses Reaalväärtuses kajastamisel tuleb kinnisvarainvesteering igal bilansipäeval ümber hinnata. Väärtuse muutumisest tulenevad realiseerimata kasumid ja kahjumid kantakse perioodi kasumiaruandesse. Reaalväärtuse meetodit on võimalik rakendada ainult reaalse turu eksisteerimise korral. 6 Investeeringu kajastamine reaalväärtuse meetodil Kui puudub aktiivne turg, kasutatakse reaalväärtuse määramiseks kas hiljutiste analoogsete objektidega tehtud tehinguandmeid või prognoositakse oodatavate laekumite nüüdisväärtus. Neid kinnisvaraobjekte, mida kajastatakse reaalväärtuses, ei amortiseerita.
Näideteks monetaarsetest varadest ja kohustustest on: Raha; Nõuded (sh. nõuded ostjatele, antud laenud, viitlaekumised), mille eest tasutakse rahas; Võlakohustused (võlad tarnijatele, laenukohustused, võlakirjad, viitvõlad)... Välisvaluutaarveldused 2011 (1) · Arveldused läbi välisvaluutakonto Laekumised ja maksed kajastatakse arvestatuna EUR-sse, tehingupäeval kehtiva EKP valuutakursiga. Valuutakursi muutused kantakse kasumiaruandesse muude ärikuludena või tuludena (vt euroveeb) Bilansi koostamisel hinnatakse välisvaluutakonto bilansipäeval kehtiva EKP valuutakursi alusel ja sellest kursivahest tekkivad muutused näidatakse kasumiaruandes kas muu ärituluna või kuluna. Välisvaluutaarveldused 2011 (2) · Välisvaluutaarveldused läbi EUR arvelduskonto Laekumised ja maksed konverteeritakse vastava kommerts-panga valuutakursi alusel EUR-sse ja kursivahest tekkinud muutused näidatakse muude
Perioodi amortisatsioonikulu = (soetusmaksumus akumuleeritud kulum) x amortisatsioonimäär Kui ilmneb, et materiaalse põhivara tegelik kasulik tööiga erineb algselt määratust, tuleb mahaarvestamiseperioodi ja arvestust korrigeerida - amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt. Materiaalse põhivara amortisatsiooni tuleb kajastada jooksva perioodi kuluna: D Põhivara kulum (kasumiaruandesse), K Akumuleeritud põhivara kulum (bilanssi). Konto Akumuleeritud põhivara kulum on kontraaktiva konto. See võimaldab bilansis näidata põhivara jääkmaksumuses, mis saadakse kui põhivara soetusmaksumusest lahutatakse tema akumuleeritud kulum. Põhivara akumuleeritud kulum deebet kreedit algsaldo näitab perioodi alguses olemasolevalt põhivaralt arvestatud kulumi kogusummat deebetkäive näitab aasta jooksul väljalangenud põhivaralt arvestatud kulumi kogusummat
võetud. Tehakse järgmine kanne: D: Varud 752 12 K: Võlg tarnijatele752 (1, 85) Varude jääkide inventeerimisel tehtud vigade mõju Mida suurem on kaubavaru lõppjääk, seda väiksem on müüdud kaupade kulu. Mida väiksem on müüdud kaupade kulu, seda suurem on realiseerimiskasum. Kui kaubavaru lõppjäägi inventeerimisel on tehtud viga, kandub selle mõju kasumiaruandesse ja bilanssi, mõjutades nii perioodi kasumi kui ka varade suurust, Kuna varade suurus kajastatakse bilansis, kuulub arvestusperioodi lõpubilansis esitatud vigane kaubavarude jääk edasi järgmisesse arvestusperioodi. Selle vea mõju käesoleva aasta finantsaruannetele on järgmine: Bilanss Kasumiaruanne Kaubavarud on tegelikust väiksemad Müüdud kaupade kulu on tegelikkusest suurem
mingeid tulusid enne projekti lõpetamist. Lühiajaline kohustus – Kohustus, mis tuleb tasuda ühe aasta jooksul. Lühiinvesteering – Ettevõtte investeeringud, mis likvideeritakse aastaga või lühema ajaga; nt. kaubavarude ja debitoorsete võlgade hooajalised suurenemised. M Maksuvaba miinimum – Summa, mille ulatuses eraisiku tulu ei maksustata tulumaksuga. Mittekapitaliseeritavad kulud – Kulud, mis ei peegeldu bilansis vaid kantakse kohe kasumiaruandesse. Muutuvkulu – Kulu, mis muutub proportsionaalselt tegevuse mahu muutumisega. N Netopalk – Palk, mille saab töötaja pärast brutopalgast maksude mahaarvamist reaalselt kätte. Nullsaldo – Konto seis, kui selle deebet- ja kreeditkäive on võrdsed ning saldo on null. Nõudlus – Toote või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta teatud hinna juures kindlal ajahetkel. O Omahind – Ühe tooteühiku tootmise kulu, mis leitakse, jagades tootmiskulu tooteühikute arvuga.
usaldusväärselt mõõta ja hinnata ning selle meetodi kasutamine eeldab korrektset tulu- ja kuluarvestust projektide ja teenuste lõikes (Otsus-Carpenter, 2016, lk 81). Kasumiaruande skeem 2 ärituludes ja finantstuludes kajastatakse tulud, mis tekivad intressi-, dividendi- ja kasutusrenditulu näol. Need tulud kajastatakse ka tekkepõhise arvestusprintsiibi ja tulude - kulude vastandamisprintsiibi alusel (Tikk, 2016, lk 258-262). Muu äritulu tekib kasumiaruandesse, kui valuutakursi tõusmisel tekib kasum esitatud, kuid veel laekumata valuutaarve korral ning kui ostja tasub viivist hilinenud arve tasumise eest (Garminder-Laur, 2001, lk 26). Kasumiaruande muud äritulud sisaldavad tulusid, mis on tekkinud ebaregulaarse äritegevuse tulemusel (RTJ 2, lisa 2): • kasum põhivara (materiaalse ja immateriaalse) müügist; • kasum kinnisvarainvesteeringute müügist; • kasum kinnisvarainvesteeringute väärtuse muutusest;
otsesed tööjõu kulud ja muud otsekulud. Tootmislikke üldkulusid võib liigitada muutuvateks ja püsivateks tootmislikeks üldkuludeks. 2.1.9. Valmistatud ja müüdud toodangu kulu eelarve Valmistaud ja müüdud toodangu kulu eelarve (cost of goods manufactured and sold budget) on eelarve, milles eelarvestatakse eelarveperioodi jooksul toodetud ja müüdud toodangule tehtavaid kulusid. Müüdud toodangu kulu kantakse kasumiaruandesse. Valmistatud ja müüdud toodangu kulu eelarve asemel võib sõltuvalt vajadusele koostada kaks erinevat eelarvet- valmistatud toodangu kulu eelarve ja müüdud toodangu kulu eelarve. 2.1.10. Turustuskulude eelarve Turustuskulude eelarve (selling expense budget, distribution cost budget) on eelarve, milles eelarvestatakse turustusfunktsiooni täitmiseks tehtavad alljärgnevad kulud: 1) Otsesed müügikulud; 2) Transpordikulud, mis on seotud klientidele kauba kättetoimetamisega;
Tootmisliini müügitüüpi kapitaliseeritud rendile andmine ja nõude perioodiseerimine 01. 01. 2005. a.: D: lühiajaline rendinõue 30 211 D: pikaajaline rendinõue 69 789 D: müüdud kaupade kulu (tootmisliini omamaksumus) 80 000 K: müügitulu 100 000 K: tootmisliin 80 000 Renditaja kasumiaruandesse kantakse tootmisliini müügitulu ja müüdud tootmisliini omamaksumus ning nende vahena moodustub tulum (või kadum), antud näites tulum 20 000 krooni. Järgnev rendimaksete laekumine, intressitulude kajastamine ja nõuete perioodiseerimine toimub rendiperioodi jooksul vastavalt maksegraafikule. Edasised raamatupidamiskanded on analoogsed otsese kapitaliseeritud rentimise tehingutele nii siis, kui rendimaksed laekuvad perioodi lõpul kui ka juhul, mil rendimaksed laekuvad perioodi algul.
1) Ainuüksi sõidusuundade ühitamisel saab kauba tarned kliendile ja tooraine kogumised ühitada, et kauba tarnel ei oleks tagasisõit tühisõit 2) Auto täituvus suureneb kliendibaasi suurenedes 3) Paljud toorainekliendid on valmis oma kasutatud kile ise kohale tooma, et a) saada eest ära b) kile eest makstav tasu ca 800 kr/T on majanduslikuks hoovaks, et tegutseda. 7. Kasumiaruanne Kasumiaruandesse on koondatud müügiprognoosidest tulubaas ning võimalikest kuludest tulud. Eraldi on välja toodud vastavalt pakkumistele saadud transpordi ühikuhindadest ja veomahtudest kujunev transpordikulu. Tabel 5. Kasumiaruanne A B E F G H Investeeringu tegemise Investeeringu tegemisele
Kulud on tulude tekkimiseks vajalikud väljaminekud aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine. o Alternatiivkulud on kulud möödalastud võimalusest o Kujutlege ette, et laiendate tootmist ettevõttes pinnale, mis praegu on renditud ühele kauplusele 300 euro eest kuus. Laienduse tegemisel peate arvestama, et 300 kaotate. Kui te seda siiski teete, siis seda kulu ei lähe kasumiaruandesse! o KULULIIKIDE analüüs o Missugused kulud? (erinevus kasumiaruande skeemidest) o Kulude käitumise analüüs (funktsioonid) o Kesksed aspektid on seotud kulude registreerimise ja hindamisega. Kululiikide arvestuse üldiseks eesmärgiks jälgida kompleksselt ettevõtte tegevustsüklis kulutatavaid ressursse, nende struktuuri ja olulisust majandustulemuse seisukohast. Nimetatud eesmärgist tulenevad kululiikide arvestuse kolm põhiülesannet:
protsessi väljaarendamise faasis, et kontrollida ja juhtida kulusid selles faasis. 14 Kuluterminoloogia finantsaruannetes Kapitaliseeritud kulud (kulutus) (capitalised costs, invetorable costs) - kulude tekkimisel kirjendatakse bilansis esialgu kui varad (näit. Varud). Need kulud osalevad tulevikus tulude genereerimisel ning lähevad kasumiaruandesse kui muudud kauba kulu (lõplik kulu) (kulu) pärast toodete müüki. Tootmisettevõttes kasutatav tootmiskulude jaotus (finantsarvestuse tarvis):1 Tootmiskulud e. valmistuskulud (manufacturing costs) on seotud tooteühiku valmistamisega, nad hõlmavad põhimaterjali ja põhitööliste palgakulu ning tootmise üldkulusid. materjali otsekulu (Direct material costs)– materjal, millest valmistatakse
soetamise ja realiseerimisega seotud kulud. Kõigepealt määratakse kindlaks tulu ja seejärel temast mahaarvatud kulud, mis kulusid tulude saamiseks. Väljaminekuid, mida ei saa vastavusse viia tuludega, registreeritakse aruande koostamisel nii, et ainult antud perioodi jooksul tekkinud väljaminekud kajastatakse kuludena. Väljaminekud, mis on seotud kindlate tulude tekkimisega, kantakse kuludesse s.t. kantakse kasumiaruandesse samal perioodil, mil tulud tekkisid. Sellisteks väljaminekuteks on näiteks tooraine, materjal, elektrienergia seadmete tarbeks. Sellisel juhul on otsene seos tekkivate tulude ja kuludega. Mõned väljaminekud osalevad mitme perioodi tulude tekkimisel. Need kulud kantakse kuludesse mitme perioodi jooksul. Näiteks põhivara soetamiseks tehtud väljaminekud kantakse kuludesse osade kaupa põhivara kasuliku eluea vältel. Seda kululiiki nimetatakse amortisatsiooniks ehk põhivara kulumiks
põhjal, kui suur osa järelmaksmisega müügist jääb laekumata. Näiteks aruandeaasta krediitmüügi käive (kasumiaruandes) oli 1 000 000 krooni. Eelmiste aastate kogemustest on teada, et keskmiselt 3% krediitmüügist jääb laekumata. 3% x 1000 000= 30 000.- Tehakse raamatupidamislausend: D- ebatõenäolise laekumise kulu 30 000.- K- ebatõenäoliselt laekuvad arved 30 000.- Kulu kantakse kasumiaruandesse, ebatõenäoliselt laekuvad arved kajastatakse bilansis (Nõuded ostjate vastu = ostjatelt laekumata arved ebatõenäoliselt laekuvad arved). Kui aasta alguses oli ebatõenäoliselt laekuvate arvetel saldo, siis summad liidetakse. Kui järgmise aasta jooksul arve tõepoolest ei laeku, toimub arve kui lootusetu mahakandmine. Kui see raha siiski laekub, siis taastatakse ka arve. Vt eestpoolt. Seda meetodit nimetatakse ka kasumiaruande meetodiks. .- 2
on siin üheskoos liidetuna. Kasumiaruande skeeme on kaks. Alustavas ettevõttes võid vabalt valida, millise skeemiga alustad tööd, kuid arvestama pead asjaoluga, et juba valitud skeemi üldjuhul muuta ei saa. Mõlema skeemiga töötades tuleb kasuminumber ikkagi sama, valik on mõistlik teha pigem ettevõtte tegevusala silmas pidades. Ka kasumiaruandes võib põhikirjeid omakorda liigitada, kui see on otstarbekas ja informatiivsem. Tulud ja kulud kasumiaruandes Kasumiaruandesse kirjendad artiklite kaupa vaatluse all oleva ettevõtte tulud ja kulud. Kui lahutad tuludest kulud (otse loomulikult mõtlen ma siinkohal ka finantstulusid ja kulusid, erakorralistest tuludest-kuludest rääkimata), saad firma puhaskasumi, mille kirjendad omakorda .. kuhu .. ?? muidugi, bilansi passiva poolele, omakapitali rühma, aruandeaasta kasumi (- kahjumi) reale. Toon näite ka: firma ostab kontorisse A4 copy-paberit sularaha eest. Kuna
Igal bilansipäeval tehakse lihaveise karja inventuur, mida viib läbi kohalik ekspert. Inventuuri käigus kontrollitakse veiste kõrvamärkide järgi nende olemasolu ja kaalutakse üle ning vastavasse tabelisse märgitakse looma eluskaal (ka vanus) ja erinevus võrreldes eelmise inventuuriga. Kui tuvastatakse olulisi erinevusi võrreldes eelneva aastaga, siis hinnatakse uus bilansiline väärtus ja vahe kantakse aruande perioodi kasumiaruandesse lausendiga: D Bioloogilised varad (veistekari) K Kasum bioloogilistelt varadelt D Kahjum bioloogilistelt varadelt 21 K Bioloogilised varad (veistekari) Bioloogiliste varade müügil lähtutakse samuti karja liikmete vanusest, kuid ka sellest kas lehm on poeginud või mitte. Tavapäraselt müüakse Rakvere Lihakombinaadile noorloomad või pullid
amortisatsioonimäär Kui ilmneb, et materiaalse põhivara tegelik kasulik tööiga erineb algselt määratust, tuleb mahaarvestamiseperioodi ja arvestust korrigeerida - amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt. Materiaalse põhivara amortisatsiooni tuleb kajastada jooksva perioodi kuluna: D Põhivara kulum (kasumiaruandesse), K Akumuleeritud põhivara kulum (bilanssi). Konto Akumuleeritud põhivara kulum on kontraaktiva konto. See võimaldab bilansis näidata põhivara jääkmaksumuses, mis saadakse kui põhivara soetusmaksumusest lahutatakse tema akumuleeritud kulum. Põhivara akumuleeritud kulum Deebet kreedit algsaldo näitab perioodi alguses
Ettevõtte kuluarvestussusteem realiseerub kolmes peamises komponendis: Kulud on tulude tekkimiseks vajalikud valjaminekud aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vahenemine või kohustuste suurenemine. Alternatiivkulud on kulud möödalastud võimalusest Kujutlege ette, et laiendate tootmist ettevõttes pinnale, mis praegu on renditud uhele kauplusele 300 euro eest kuus. Laienduse tegemisel peate arvestama, et 300 kaotate. Kui te seda siiski teete, siis seda kulu ei lahe kasumiaruandesse! KULULIIKIDE analuus Missugused kulud? (erinevus kasumiaruande skeemidest) Kulude kaitumise analuus (funktsioonid) Kesksed aspektid on seotud kulude registreerimise ja hindamisega. Kululiikide arvestuse uldiseks eesmargiks jalgida kompleksselt ettevõtte tegevustsuklis kulutatavaid ressursse, nende struktuuri ja olulisust majandustulemuse seisukohast. Nimetatud eesmargist tulenevad kululiikide arvestuse kolm põhiulesannet: kulude kompleksne ja susteemne kajastamine;
soetamise ja realiseerimisega seotud kulud. Kõigepealt määratakse kindlaks tulu ja seejärel temast mahaarvatud kulud, mis kulusid tulude saamiseks. Väljaminekuid, mida ei saa vastavusse viia tuludega, registreeritakse aruande koostamisel nii, et ainult antud perioodi jooksul tekkinud väljaminekud kajastatakse kuludena. Väljaminekud, mis on seotud kindlate tulude tekkimisega, kantakse kuludesse s.t. kantakse kasumiaruandesse samal perioodil, mil tulud tekkisid. Sellisteks väljaminekuteks on näiteks tooraine, materjal, elektrienergia seadmete tarbeks. Sellisel juhul on otsene seos tekkivate tulude ja kuludega. Mõned väljaminekud osalevad mitme perioodi tulude tekkimisel. Need kulud kantakse kuludesse mitme perioodi jooksul. Näiteks põhivara soetamiseks tehtud väljaminekud kantakse kuludesse osade kaupa põhivara kasuliku eluea vältel. Seda kululiiki nimetatakse amortisatsiooniks ehk põhivara kulumiks
soetamise ja realiseerimisega seotud kulud. Kõigepealt määratakse kindlaks tulu ja seejärel temast mahaarvatud kulud, mis kulusid tulude saamiseks. Väljaminekuid, mida ei saa vastavusse viia tuludega, registreeritakse aruande koostamisel nii, et ainult antud perioodi jooksul tekkinud väljaminekud kajastatakse kuludena. Väljaminekud, mis on seotud kindlate tulude tekkimisega, kantakse kuludesse s.t. kantakse kasumiaruandesse samal perioodil, mil tulud tekkisid. Sellisteks väljaminekuteks on näiteks tooraine, materjal, elektrienergia seadmete tarbeks. Sellisel juhul on otsene seos tekkivate tulude ja kuludega. Mõned väljaminekud osalevad mitme perioodi tulude tekkimisel. Need kulud kantakse kuludesse mitme perioodi jooksul. Näiteks põhivara soetamiseks tehtud väljaminekud kantakse kuludesse osade kaupa põhivara kasuliku eluea vältel. Seda kululiiki nimetatakse amortisatsiooniks ehk põhivara kulumiks
soetamise ja realiseerimisega seotud kulud. Kõigepealt määratakse kindlaks tulu ja seejärel temast mahaarvatud kulud, mis kulusid tulude saamiseks. Väljaminekuid, mida ei saa vastavusse viia tuludega, registreeritakse aruande koostamisel nii, et ainult antud perioodi jooksul tekkinud väljaminekud kajastatakse kuludena. Väljaminekud, mis on seotud kindlate tulude tekkimisega, kantakse kuludesse s.t. kantakse kasumiaruandesse samal perioodil, mil tulud tekkisid. Sellisteks väljaminekuteks on näiteks tooraine, materjal, elektrienergia seadmete tarbeks. Sellisel juhul on otsene seos tekkivate tulude ja kuludega. Mõned väljaminekud osalevad mitme perioodi tulude tekkimisel. Need kulud kantakse kuludesse mitme perioodi jooksul. Näiteks põhivara soetamiseks tehtud väljaminekud kantakse kuludesse osade kaupa põhivara kasuliku eluea vältel. Seda kululiiki nimetatakse amortisatsiooniks ehk põhivara kulumiks
Igal bilansipäeval tehakse lihaveise karja inventuur, mida viib läbi kohalik ekspert. Inventuuri käigus kontrollitakse veiste kõrvamärkide järgi nende olemasolu ja kaalutakse üle ning vastavasse tabelisse märgitakse looma eluskaal (ka vanus) ja erinevus võrreldes eelmise 17 inventuuriga. Kui tuvastatakse olulisi erinevusi võrreldes eelneva aastaga, siis hinnatakse uus bilansiline väärtus ja vahe kantakse aruande perioodi kasumiaruandesse lausendiga: D Bioloogilised varad (veistekari) K Kasum bioloogilistelt varadelt D Kahjum bioloogilistelt varadelt K Bioloogilised varad (veistekari) Bioloogiliste varade müügil lähtutakse samuti karja liikmete vanusest, kuid ka sellest kas lehm on poeginud või mitte. Tavapäraselt müüakse Rakvere Lihakombinaadile noorloomad või pullid ning selektiivselt lehmad, kes ei ole oma eluajal järglasi andnud. Müügi vormistamisel väljastab
finantstulemustest ja finantsseisukorrast. Konsolideerimise peamised raamatupidamisprotseduurid on järgmised: 1) emaettevõtte ja tütarettevõtete finantsnäitajad (nii bilansi-, kasumiaruande ja rahavoogude aruande kirjed kui ka lisades ja muudes aruande osades avalikustatavad finantsnäitajad) liidetakse rida-realt (enne soetamispäeva tekkinud tütarettevõtte tulusid ja kulusid ning rahavoogusid ei lülitata konsolideeritud kasumiaruandesse ja rahavoogude aruandesse); 2) emaettevõtte bilansis kajastatud investeeringud tütarettevõtetesse elimineeritakse emaettevõtte osaluste vastu tütarettevõtete omakapitalis; 3) juhul kui teatud tütarettevõtetes on emaettevõtte osalus väiksem kui 100%, eraldatakse vähemusaktsionärile kuuluv osa selliste tütarettevõtete netovarast ja aruandeperioodi kasumist (kahjumist);
Kulumi (amortisatsiooni) arvestamine. 2. jaanuaril 20XX. a. osteti seade 10 000.- eest. 31. detsembril 20XX. a. arvestati kulumit (amortisatsiooni) seadmelt, mille kasulikuks kasutuseaks on määratud 5 aastat. 10 000 .- / 5 a = 2000.-/a 25 Soetamisel: D Seade (soetusmaksumuses) 10 000.- K Võlad tarnijale 10 000.- Kulumi (amortisatsiooni) arvestamine: D Seadme kulu 2 000 .- (kasumiaruandesse) K Seadme akumuleeritud kulum 2 000.- (bilansis märgiga deebetis e kontraaktiva konto s t vähendab aktivas materiaalse põhivara maksumust) Aruandeperioodi majandustegevusega äriühingu poolt väljateenimata, kuid aruandeperioodil laekunud tulevaste perioodide tulud (ostjate, tellijate ettemaksed, rentnikult ettelaekunud rendisumma). Tekkepõhiste kirjetega seotud majandustehingute summad Tekkepõhised kohustised ja kulud s.o viitvõlad või aruandeperioodil maksmata kulud
annaabi.ee 
