Halog. kui lahustid-Hüdrofoobsuse tõttu lahustuvad halog. vees äärmiselt vähe, Märgati osoonikihi hõrenemist ning polaaralade kohal levivate osooniaukude süsiniku ahel, seda kergemad nad on ja seda kõrgem on kuid see-eest lahustavad nad hästi teisi hüdrof. aineid. Reageerimisvõimelt on laienemist. Arvatakse et see on seotud freoonide tungimisega keemistemperatuur.füsioloogilised- mürgised, sissehingamisel kahjustavad halogeenid asendamatud paljude ainete valmistamisel. Halogeene kasutatakse osoonikihti.Arenenud riigid asusid freoonide tootmist ja kasutamist piirama. Nüüd maksa ja kesknärvisüsteemi rasvade, õlide,vaikude, polümeeride jt. materjalide lahustamiseks.Näited on USA-s kasutusel freoon CH3CFCl2, mis olevat keskkonnasõbralikum. lahustitest ja kasutamine-Tuntud on diklorometaan, trikloro...
Keemia minu argielus Autohooldusvahendid on kasulikud või kahjulikud? Autohooldusvahendeid on mitmesuguseid, shampoonid, poleerimisvahad, putukaeemaldusvahendid, velje- puhastusvahendid, klaasi-pesuvahendid jne. Iga auto omanik kasutab mõnda neist või isegi kõiki, mõni rohkem ning mõni vähem. Autot pestes kasutatakse shampooni,. Kui see auto pealt maha pestakse imbub see maa sisse, lõpetades põhjavees. See reostab oluliselt põhjavett. Sageli pestakse autot ka jõgede või järvede juures, sest sealt on hea vett võtta, kuid kõik see shampoonivesi voolab vette reostades veekogusid. Näiteks olen tihti näinud, kui inimesed pesevad oma autot Amme jõe ääres nin kõik see shampoonivesi voolab vette. Autohooldusvahendid on ka kasulikud. Kui sõidetakse kruusateel või läbi pori, siis saab auto mustaks. Sama moodi sõites suurel kiirusel lendavad ees olevad putukad vastu autot ja jäävad auto külge kinni. Tihti on ka nii, et pika aja möödudes, kui on ...
Tervisliku vastand on ebatervislik - kui toit ei ole tervislik, siis loogiliselt võttes seda süüa ei soovitata. On ju teada, et mida vähem on toitu töödeldud, seda kasulikum. Kiirtoit ja poolfabrikaadid sisaldavad sageli kemikaale, rafineeritud aineid, säilitusaineid ning sünteetilisi värve. Rohkem kasulikke aineid on säilinud ökoloogilises toidus ning eelistama peaks nende loomade-lindude liha, kes on saanud vabalt looduses liikuda ja kasvada, nendele, keda kasvatatakse tööstuslikes tingimustes. Toidud, mida on soovitav vältida: - Friteeritud toidud, sest tavaliselt sisaldavad need kahjulikke transrasvu. Näiteks friteeritud kartuli toitainetesisaldus on äärmiselt madal. Suure isu korral on kõige kasulikum toorest kartulist ise friikartuleid teha, küpsetades neid ahjus oliivi- või rapsiõliga. - Koogid ja saiakesed sisaldavad lisaks rasvadele (sageli ka transrasvadele, sest see on odavam) palju suhkrut ja säilitusaineid. - Kommid, mi...
Tallinna Teeninduskool Probiootilised piimatooted Tallinn 2012 Sisukord 2 Mis on probiootikumid? Probiootikumid on "elusad mikroorganismid, mis piisavas koguses manustatuna on tervisele kasulikud". Eksperdid defineerisid selle mõista 2001.aastal ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ja Maailma Tervishoiuorganisatsiooni kohtumisel. Sellest ajast alates on tehtud hulgaliselt uuringuid prebiootikumi- ja probiootikumirikka toidu ning apteekides müüdavate probiootikumide kasulikkuse kohta. Mille poolest prebiootikumid erinevad probiootikumidest? Probiootikumid on elusad mikroorganismid, prebiootikumid aga toidu seedimatud koostisosad, mis on kasulikud käärsooles toimivatele nn headele mikroobidele, sest prebiootikumid ergutavad valikuliselt nende bakterite juurdekasvu käärsooles. Prebiootilised on süsivesikuterikka toidu koostisosad: oligosahhariidid, nt inuliin ja oligofruktoos. Need toidukomponendid jõuavad kää...
Tallinna Teeninduskool Probiootilised piimatooted Tallinn 2012 Sisukord 2 Mis on probiootikumid? Probiootikumid on "elusad mikroorganismid, mis piisavas koguses manustatuna on tervisele kasulikud". Eksperdid defineerisid selle mõista 2001.aastal ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ja Maailma Tervishoiuorganisatsiooni kohtumisel. Sellest ajast alates on tehtud hulgaliselt uuringuid prebiootikumi- ja probiootikumirikka toidu ning apteekides müüdavate probiootikumide kasulikkuse kohta. Mille poolest prebiootikumid erinevad probiootikumidest? Probiootikumid on elusad mikroorganismid, prebiootikumid aga toidu seedimatud koostisosad, mis on kasulikud käärsooles toimivatele nn headele mikroobidele, sest prebiootikumid ergutavad valikuliselt nende bakterite juurdekasvu käärsooles. Prebiootilised on süsivesikuterikka toidu koostisosad: oligosahhariidid, nt inuliin ja oligofruktoos. Need toidukomponendid jõuavad kää...
Mina ja rasvad Me kõik puutume kokku rasvadega pea iga päev. Enamus sööke sisaldab rasvu, niiet juba toitudes tarbime me hulgaliselt rasvu, kes vähem, kes rohkem. Kuid mis need rasvad siiski on, kuidas neid liigitatakse ja kuidas mina nendega seotud olen? Rasvad on glütsereeni ja kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Rasvad on värvuseta, lõhnata, maitseta, vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu. Rasvade olek sõltub rasvhappe radikaalist s.t. küllastunud radikaali puhul on rasv tahke ja küllastumata radikaali puhul on rasv vedel - õli. Kuna rasvu leidub kõigis taimsetes ja loomsetes organismides liigitatakse neid ka vastavalt taimsed ja loomsed rasvad. Juur ja puuviljad sisaldavad vähe rasvu. Taimseid rasvu saadakse taimedest sealse õli kuumalt väljapressimise teel või orgaaniliste lahustite abiga väljalahustamise tulemusena. Loomseid rasvu ...
KOORIKOLOOMAD KREVETT, KRILLID, KRABID Selje Kund MKt-16 KREVETT Suurus ja kaal,värvu s Eluiga Keha TOITEVÄÄRTUS Valku Rasva Vitamiinid Mineraalaineid TÖÖTLEMINE JA TOIDUD Kooritakse Riknemise vältimiseks Külmadesse ja soojadesse toitudesse KRILLID ehk Hiigelvähk Nime saanud Elab Keha Krillidele Iseloomulik Toit Tuntumad krillid KASUTAMINE Kalasöödan a Õli KRABID Üldnimetus Elab Töötlemine Kasulikud ained ERINEVUS Krabi valgel ja pruunil lihal Toitaineline koostis Tänan Tähelepanu eest!
Jäätmed : · On mistahes vallasasjad, mille valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Ohtlikud jäätmed: · On jöötmed, mis vöhemalt ühe jäätmeseaduse 25 lõikes 1 loetud ohtliku omaduse tottu voivad põhjustada kahju tervisele ka keskkonnale. Tavajäätmed: · On koik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Olmejäätmed: · On kodumajapidamises tekkivad jäätmed ning jäätmed, mis tekivad kaubanduses, teeninduses või mujal, ja on oma omaduselt samalaatsed. Olmejöötmetes vüib sisaldudaa nii tava kui ka ohtlike jäätmeid. Biolagunevad jäätmed: · On aeroobselt või anaaeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. Püsijäätmed: · On tavajäätmed , milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi.Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil. Jäätmete liigid. Segajäätmed:...
E-ained Hendrik Saarmäe Toiduainete lisaained on sünteetilised või looduslikud ained, mis lisatakse töötlemisprotsessis toidu sisse tahtlikult. Lisaainete eesmärgiks on tagada toidu parem ja pikem säilivus, parandada välimust või struktuuri, maitset, aroomi või mingit muud omadust. Lisaainet ei kasutata iseseisva toiduna või toidu põhikoostisainena. Päritolu järgi jagatakse lisaained kolme gruppi. Esimese grupi lisaained on eraldatud toiduainest või mõnest muust elusast ainest. Teise grupi ained on looduslikult olemas, kuid need on saadud sünteesi teel (nn loodusidentsed ained). Kolmanda grupi moodustavad ained, millele ei ole looduses analoogi. Toime põhjal jagatakse lisaained viide suuremasse gruppi: toiduvärvid E 100 - E 199; konservandid E 200 - E 299; antioksüdandid E 300 - E 399; emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad E 400- E 4...
Halogeeniühendid- kas kasulikud või kahjulikud? Halogeeniühendeid on väga erinevat sorti. Mõned vähesed halogeeniühendid on toatemperatuuril gaasilised. Enamik neist on kas vedelikud või tahked ained. Halogeeniühendite tihedus on üpris suur: nad on veest raskemad. Vedela halogeeniühendi ja vee segu kihistub kiiresti, nii et alumise kihi moodustab halogeeniühend. Nimetus "halogeen" on tuletatud kreeka keele põhjal ja tähendab `soola moodustajat'. Kõik halogeeniühendid, välja arvatud ehk nende polümeerid, on rohkem või vähem mürgised, suurem osa neist koguni väga mürgised. Kergesti lenduvad halogeeniühendid on narkootilise toimega. Organismis alluvad nad mitmesugustele muundumistele ning põhjustavad raskeid kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustusi. Mürgitused võivad lõppeda invaliidistumise, halvemal juhul surmaga. Kõik halogeenid, eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt mürgised. Halogeeniaurud on terava lõhnaga ja ...
Küllastumata ühendid on orgaanilised ained, mis sisaldavad kordset sidet. Võivad olla süsivesinikud, küllastumata alkoholid jne. Liigitus: Alkeenid een lõpuga. Alküünid üün lõpuga. Kui aines on nii kaksik-, kui ka kolmikside siis nimetuses tuleb kõigepealt kaksiksideme tunnus ja seejärel kolmiksideme tunnus. Küllastumata ühendid on omega3 rasvhapped (alkeenid) Kui nimetuses on ees di, tri.. siis ei ole üüni/eeni ees heks vaid heksA. Küllastumata ühendite isomeerid: Alkeenidel eristatakse Cis- ja transisomeere. Cisisomeeridel on asendusrühmad ühelpool tasapinda. Transisomeeridel on asendusrühmad erinevatel pooltel tasanditel. Trans- kasulikud rasvad, rakumembraanid on ülesehitatud lipiididest ja nendes peab olema transrasvad. Cisrasvad on halvad. Alkeen ja tsükloalkaan on isomeerid, kui on süsinike arv sama. Alküünid ja tsükloalkeenid ka. Küllastumata ühendite keemilised omadused: Reaktsioonitsentris on kordsesideme juures olevad süsin...
Võrdlus Kohv koore ja suhkruga Must kohv Kalorsus 36.6 kcal Kalorsus 2 kcal Analüüs: Koorega ja suhkruga kohv on parem kuna saab Analüüs: Must kohv on selle pärast halvem kuna seal pole vajalike aineid ja koor annab juurde valke nt. piisavalt vajalike aineid Coca cola Kaljajook Kalorsus 43 kcal Kalorsus 31 kcal Analüüs: Pole selle pärast hea kuna seal pole Analüüs : Hea on see et saad teatud koguse valke kätte. põhimõteliselt midagi kasuliku Tomatimahl Apelsinimahl Kalorsus 18 kcal Kalorsus 43 kcal Analüüs : Hea kuna saad kätte palju vajalike vitamiine ja Analüüs : See on halb et süsivesikuid on palju ja mineraal mineraal aineid ...
Halogeeniühendid-kahjulikud või kasulikud. Orgaaanilised ühendid, mille süsinku aatomid on seotud halogeeni aatomi või aatomiga on halogeeniühendid.Halogeeniühendeid võime käsitleda ka nii, nagu oleks süsiniku aatomi juures vesinik asendatud halogeeni aatomiga. Orgaanilisi halogeeniühendeid on väga palju. Halogeeniühendi molekulis võib olla mitu halogeeni ühendit.Need võivad olla ka erinevate halogeenide aatomid. Samuti võib ühe süsiniku aatomi juures olla mitmesuguseid halogeeni aatomeid. Halogeeniühendeid saame me kasutada palju keemia erinevates valdkondades ja samuti leidub neid igapäeva elulistes asjades.Halogeenühenditel võib olla nii kasulik pool kui ka kahjulik pool. Kasulikkus tuleb välja selles, et halogeeniühendeid leiame paljudes igapäevaselt kasutatavates asjades, mis võivad vahel osutuda elutähtsaks.Reageerimis võimelt on halogeeniühendid asendamatud paljude ainete valmistamisel. Hüdrofoobsuse tõttu lahustu...
Tallinna Tehnikagümnaasium E-ained Uurimistöö Edvin Põiklik 8.c Juhendaja: Ene Lehtmest Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................2 1.MIS ON E-AINED?.......................................................................................................................3 1.1. Miks neid kasutatakse?............................................................................................................3 1.2. E-ainete peamised rühmad......................
Peajalgsed Kalmaar, seepia ja kaheksajalg. Kes on peajalgsed ? Peajalgsed on limuste hõimkonda kuuluv loomade klass. Peajalgsete keha on jaotunud pea ja kereosaks. Suu ümber paiknevad pikad iminappadega varustatud kombitsad. Üks tavalisematest peajalgsetest on harilik seepia. Kust on saadud ? Kõik peajalgsed on eranditult mereloomad. Nad elavad ainult ookeanides ning normaalse (ehk okeaanilise) soolsusega meredes. Seetõttu puuduvad peajalgsed näiteks Mustas meres, kus soolsus on pea kaks korda madalam kui ookeanis. Kasulikkus Kasulikud Ained Kalmaaris: fosfor, raud, vask, jood, kaalium, kaltsium, naatrium, magneesium, tsink. Seepia ehk tindikala tint omab kasvajatevastast ja antibakteriaalset toimet. Kaheksajalga peetakse kulinaarses mõttes väärtuslikuks vaid väga vähestes piirkondades. Huvitavaid fakte! Rünnatud seepia paiskab oma kehast tumedat värvainet nii kiiresti välja, et mõne minutiga ...
Seened ja Inimene Paratamatul on nii, et seened ja inimesed on väga palju seotud. On olemas palju erinevaid liiki seeni, ühed neist on head ja kasulikud inimesele, teised aga väga kahjulikud. Neid võib leiduda metsades, puudel, parkides, aedades, inimese nahal, toidus jne. Kasulikeks võib pidada söögiseeni nt puravikud, riisikad, pilvikud, sampinjonid jne, mis kasvavad tavaliselt metsades. Inimesed käivad neid igal aastal korjamas. Igal aastal kasvavad nende asemele aga uued seened. Enamiku seeni moodustab mütseeli, kuid kõige rohkem korjatakse ikka selliseid seeni, mis koosnevad jalast ja kübarast (koosnevad hüüfidest). Kandseened on kasulikud see tõttu, et nad söövad surnud piutu, nii kõduneb see kiiremini ära ja inimestel pole vaja sellepärast pead murda, sest seente tähtsus ongi lagundamine. Pärmseeni kasutatakse Pagaritoodete kergitamisel ning lahjade alkoholide valmistamisel. Pagaripärm ...
http://www.abiks.pri.ee
Muutlikkus on organismide võime muutuda, omandada uusi tunnuseid, mis avalduvad erinevustena
liigi piires
Liigid: mittepärilik e modifikatsiooniline (tekkivad keskkonna mõjul), pärilik e geneetiline [kombinatiivne
(suguline paljunemine: ristsiire, viljastumine), mutatiivne (mutageenid)]
Mittepärilik muutlikkus
Reaktsiooninorm fenotüübiliste tunnuste modifikatsioonilise muutlikuse piir Fenotüüp ühe
organismi tunnuste kogum Genotüüp ühe organismi geenide kogum Geenifond grupi geenide
kogumGenotüüp>fenotüüp
TTÜ KURESSAARE KOLLEDZ Turismi- ja toitlustuskorraldus Kertu Käbin Majonees Iseseisev töö Juhendaja: Anne Teigamägi Kuressaare 2013 Sissejuhatus Majonees koosneb munarebust ja õlist, mille ligi 250 aastat eksisteerinud klassikaline variant on maitsestatud naturaalse äädika, soola, pipra ja sinepiga. Aegade jooksul on majoneesi hakatud ka teisiti maitsestama ning tänapäevased lisandid varieeruvad alates pea kõikidest tuntud maitsetaimedest ja idamaistest vürtsidest kuni spinati-, tomati-, banaani-, õuna-, avokaado- või paprikapüreeni ning hästi peenestatud vürtsikilu, keedetud muna, kapparite, küüsla...
Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärel maakoore ülaosas tekkib rabe kivimmaterjal. Porsumine tuleneb sellest, et murenevaid kivimeid moodustavad mineraalid ei ole atmosfääritingimustes stabiilsed. Lähtekivim on mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa, mis võtab otseselt osa mulla moodustumisest. Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond. Mullahorisondid on mullatekke ja arenemise käigus kujunevad ja muutuvad üksteise peal lasuvad mullakihid. Mullaprofiil on mulla geneetiliste horisontide vertikaalne läbilõige maapinnast lähtekivimi ülemise piirini. Mulla veerežiim on nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise, seal liikumise ja kaoga mullast aasta jooksul. Huumus on maismaal toimuva orgaanil...
Rasedus ja tervislik eluviis 2012 Raseduse ja imetamise ajal on toiduenergia, vitamiinide ja mineraalainete vajadus tavalisest täiskasvanu vajadusest veidi erinev. Piisav ja tervislik toit on vajalik, et emaüsas arenev organism oleks varustatud kõige kasvamiseks tarvilikuga. Veelgi enam vajab tähelepanu aga ema ise, sest paljud tema keha toitainete, mineraalainete ja vitamiinide tagavaradest võivad sellel eluperioodil ammenduda. Toitumissoovitused Toitumine on üks olulisimaid tegureid, mis mõjutab loote arengut ja kasvu. Rasedad ei tohiks söömata olla üle 12 tunni. Vastasel juhul tekivad vereringesse ketokehad, mis ohustavad loote aju. Lootele võib saada eluohtlikuks see, kui ema on söömata üle 20 tunni. Imetavad emad peaksid tarbima täiendavalt keskmiselt 600700 ml vedelikku päevas, aga täpsem kogus sõltub eelkõige rinnaga toitmise mahust ja sagedusest. Janu kustutamiseks tuleb eelistada vett, mi...
Tänapäeva Eesti inimeste ja looduse vahelised suhted Veel paar tuhat aastat tagasi sõltuti suuremalt jaolt looduses, mis andis inimestele kõik eluks vajaliku. Loomad andsid naha, millest valmistati riideid ja eluasemeid, luid millest valmistati erinevaid tööriistu ning liha, mis täitis inimeste kõhu. Metsast saadi erinevaid taimi, marju toiuduks ning puitu olmeesemete valmistamiseks. Tänutäheks hoiti ja kaitsti loodust. Tänaseks on inimesed aga kahjuks palju muutunud. Jääb mulje nagu hoolitakse vaid oma enda heaolust ning selle saavutamiseks ei hoolita ümbritsevast. Kuid miks on kulgenud inimeste ja looduse vahelised suhted tänapäeva Eestis halvaks? Kui veel paari tuhande aasta eest käitusid inimesed nii nagu teised loomad, tegeledes korilusega ja küttides teisi loomi olid ökosüsteemid tasakaalus. Seal, kus kasvas mets oli mets, seal kus oli vesi olid vastavad kalad, kes pidid olema. Olukord hakkas muutuma aga siis, kui...
******* Gümnaasium NIMI KLASS KAHJULIKUD KOSMEETIKATOOTED Referaat *** 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................3 1.3 Üldised säilivusajad:...................................................................................... 4 1.4.4 Imidazolidinüül karbamiid.......................................................................6 1.4.5 Parabeen................................................................................................. 6 2. LOODUSKOSMEETIKA...............................................................................6 2.1Mahetoodetud naha...
Noarootsi Gümnaasium Nelli-Kai Kallas 10.M klass KAHJULIKUD KOSMEETIKATOOTED Referaat Pürksi 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................3 1.3 Üldised säilivusajad:...................................................................................... 4 1.4.4 Imidazolidinüül karbamiid.......................................................................6 1.4.5 Parabeen................................................................................................. 6 2. LOODUSKOSMEETIKA...............................................................................6 2.1Mahetoodetu...
MUSTIKAS Mustika välimus ei vaja ilmselt lähemat tutvustamist. Vahest peab aga siiski rääkima tema eristamisest sinikast. Sinikas on teine meie looduslik liik, kes kuulub mustika perekonda. Neil kahel taimel on küllaltki palju erinevusi. Esiteks on mustikas heleroheline, sinikas aga sinakasroheline. Teiseks on mustika marjad tumesinised või peaaegu mustad, sinika omad aga selgesti helesinised. Viljade värvist on need kaks taime endale nimed saanud. Veidi erinev on nende viljade kuju: mustikal ümmargused, sinikal piklikud. Kolmandaks on mustika võrsed, erinevalt sinika omadest, kolme-nelja esimese aasta jooksul helerohelised ja teravalt kandilised. Ning lõpuks on sinika puhmas mustika omast tunduvalt suurema kasvuga. Mustika marjad on sinika omadest maitsvamad ning väärtuslikumad. Nii on mustikas meie metsade üks parimaid marju ja juulikuus võime heades mustikametsades alati marjulisi kohata. ...
NIMETA 6 MAKROELEMENTI, MILLE KESKMINE SISALDUS RAKKUDES ON KÕIGE SUUREM. HAPNIK, SÜSINIK, VESINIK, LÄMMASTIK, FOSFOR, VÄÄVEL. MILLINE AINE MOODUSTAB ANORGAANILISTE AINETE PÕHIOSA? VESI. NIMETA ORGAANILISI AINEID. LIPIIDID , SAHHARIIDID, VALGUD, NUKLEIINHAPPED. MILLISED ON VEE MOLEKULI EHITUSE ISEÄRASUSED? DIPOOLNE, POLAARSE LAHUSTINA LAHUSTAB VESI HÄSTI ANORGAANILISI AINEID. MILLINE ON VEE TÄHTSUS ORGANISMIDES? KÕIK REAKTSIOONID ORGANISMIDES TOIMUVAD VESILAHUSTES; VESI ON PALJUDE REAKTSIOONIDE LÄHTEAINEKS JA SAADUSEKS; VESI AITAB HOIDA ORGANISMIDE TEMPERATUURI, SEST TAL ON SUUR SOOJUSMAHTUVUS. FE+2 HEMOGLOBIINI KESKNE OSA; CA+2 KASULIKUD LUUDELE; K+, NA+ HOIAVAD VERE PH PÜSIVANA; NH4 TEKIB, KUI ORGANISM LAGUNDAB VALKUSID; ON MÜRGINE, SELLEPÄRAST EI TOHI ORGANISMIS PALJU OLLA. I- - KASULIK KILPNÄÄRMEHORMOONIDE SÜNTEESIKS; CL- - KASULIK MAOHAPPE TOOTMISEKS. MILLISED ON BIOAKTIIVSED AINED? ENSÜÜMID (MUUDAVAD REAKTSIOON...
Korrosioon Mõiste Korrosioon ehk korrodeerumine enamasti metalli, osaline häving keskonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu Peamiselt metallide oksüdeerumine hapniku toimel Kõige tuntum korrosioon on rooste. 3Fe + 2O2=Fe3O4 Korrosiooni vormid Elektrokeemiline korrosioon Mikroobide korrosioon Kõrgetemperatuuriline korrosioon Materjalide pulbristumine Korrosioon mittemetallides Elektrokeemiline korrosioon Juhtub juhul kui keemiliselt aktiivne ja vähemaktiivne metall satuvad omavahel kontakti ning toimub elektronide kandumine nõrgemale Protsess kiirendab aktiivse metalli korrosiooni Vähem aktiivse korrodeerumine aeglustub või üldse peatub Tekivad enamjaolt aktiivsema metalli oksiidid või soolad Järgnev pilt iseloomustab hästi elektrokeemilist korrosiooni. Vaskplaadist on läbilöödud raudneet. Raua ja vase vahel on otsene kontakt. Nende pinnale kondenseerub õhuniiskus ning moodustub Fe-Cu galvaanipaar ning...
Mis on nektar? - Nektar on suhkruid sisaldav, taimede nektarinäärmete eritatav vedelik. Mis mõjutab taimede nektarieritust? Nektarieritust mõjutavad mulla ja õhutemperatuur (optimaalne on +16…25°C), mulla lõimis (kergetel muldadel on nektarieritus parem), õhuniiskus (optimaalne õhuniiskus 60…80%), päikesekiirguse intensiivsus (pärna lõunapoolsel küljel eritavad õied 2-3X rohkem nektarit kui põhjapoolsel küljek), agrotehnika (külviaeg, väetamine) jt. tegurid. Milline on nektari keemiline koostis? Vesi, roosuhkur, viinamarjasuhkur. Kuidas toimub nektari muutumine meeks? Algab hetkest, kui mesilane imeb nektari meepõide. Ensüümide mõjul hakkavad liitsuhkrud lagunema lihtsuhkruteks, hakkab vähenema veesisaldus. Toodud nektar paigutatakse tarus väikeste piiskadena kärjekannudesse või selle seintele. Kui mesi on saavutanud vajaliku tiheduse ta kaanetatakse. Mis on mesi? - Mesi on aromaatne, tiheda konsistentsiga, magusa maitseline, õhukeses k...
BIOLOOGIA 11c ELULE OMASED ISELOOMUJOONED Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Elu- loodusnähtus, mida iseloomustab rakuline ehitus, kõrge organismiehituse tase, aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele, paljunemine, areng jt. tunnused. Elu- nähtus maal, millele on omane reproduktsioonivõime, st püsida läbi muutuste ning iseenda regulatsioon. Elu omadused 1.) Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega.(valgud, lipiidid-rasvad, vitamiinid) 2.) Rakuline ehitus- kõik elusorganismid on rakulise ehitusega. Kõige lihtsam üksus nii ehituselt kui ka talituslikult. Rakulised: üherakulised ehk ainuraksed (kõik bakterid) hulkraksed (taimed, kõrgemad loomad) Vastavalt talitlusele on: autotroofsed- ise sünteesivad orgaanilist ainet heterotroofsed- vajavad valmis orgaanilise aine komponente Ehituslik...
MEELEMÜRGID Koostaja: Kaspar-Eerik Maarand. Juhendaja: Liis Maarand. SISUKORD 1.Sissejuhatus 2.Suitsetamine 3.Kanep 4.Mõnuained 5.Narko 6.Alkohol 7.Kokkuvõte SISSEJUHATUS Ma tegin uurimustöö meelemürkide kohta. Ma valisin selle teema sellepärast kuna ma tahtsin rohkem teada selle kohta. SUITSETAMINE Eestisse jõudis tubakatarvitamine suhteliselt hilja.Eestisse jõudis tubakatarvitamine suhteliselt hilja. Suitsetatakse tubakatoodetega nagu näiteks sigarettidega, sigarillodega või sigaritega, piibuga või vesipiibuga. 2000. aastal olid 1,22 miljardit inimest suitsetajad. 2010. aastaks oli see tõusnud 1,45 miljardini ja oletatakse, et aastaks 2025 suitsetab 1,5 kuni 1,9 miljardit inimest. Maailma Terviseorganisatsiooni järgi suri aastal 2004 5,4 miljonit inimest suitsetamisest tingitud haigustesse. 20. sajandil võisid kokku surra ne...
Kordamisküsimused 1. Miks öeldakse viiruste kohta, et need asuvad elusa ja eluta looduse piirimail?. Millised elusorganismi tunnused viirusel on? Millised tunnused näitavad et viirust ei saa täielikult elusorganismiks nimetada? Sest neid ei saa nimetada tõelisteks elusorganismideks. Neil on valgud, võime kiiresti muutuda ja pika aja jooksul areneda. Neil pole rakulist ehitust, nad on üliväikesed ja neil puudub iseseisev ainevahetus ja paljunemisvõime. 2. Millistel viisidel võib viirushaigus organismis toimida? (lk 18-19). Viiruse pärilikkusaine paneb peremeesraku tootma massiliselt uusi viirusosakesi. Viiruse pärilikkusaine liigub peremeesrakku ja püsib seal mitteaktiivsena, seni kuni organism nõrgeneb. Siis muutub viiruse pärilikkusaine aktiivseks. Viiruse pärilikkusaine lülitub pärast mõningaid muutusi peremeesraku kromosoomi ja nakatud rakus hakkab pidev mõõdukas viirus...
VIIRUSED, BAKTERID KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kes on viirused, põhjenda. 2. Kirjelda viiruste ehitust. 3. Kirjelda viiruste võimalikke elutsükleid. 4. Kus leidub baktereid, kirjelda nende kuju, suurust, värvust, liikumist. 5. Kirjelda ja joonista bakteri ehitust 6. Kuidas bakterid toituvad? 7. Kuidas bakterid hingavad? 8. Kuidas ja millistes tingimustes bakterid paljunevad? 9. Mis on spoorid, milles seisneb nende tähtsus? 10. Milles seisneb bakterite tähtsus looduses? 11. Kuidas inimesed kasutavad baktereid? 12. Kuidas vältida toiduainete riknemist? 13. Kuidas jaotatakse inimese kehas elavaid baktereid, nende tähtsus. 14. Millised on viiruste ja bakteritega nakatumise viisid, too näiteid viirustest ja bakteritest. 15. Millised on organismi loomulikud kaitsesüsteemid? 16. Milles seisneb vaktsineerimine? 17. ...
SUHKRUROOG Rohttaim, millest suhkruroog välja arenes pärines Vaikse ookeani üksikutelt väikesaartelt - Polüneesiast ja Melaneesiast Algne taimeliik viidi Indoneesiasse, Indiasse ja Hiinasse umbes 8000 aastat tagasi ning tänaseks on see välja surnud. Keskajal oli Euroopa peamiseks suhkru importijaks-eksportijaks Veneetsia. Toorest roosuhkrut imporditi Indiast ja rafineeriti Veneetsias. Suhkur oli äärmiselt kallis Suhkur jõudis Euroopasse umbes 1100. aastal, kuid jõudis laialdasse kasutusse alles 16. sajandil. Seni oli suhkur rikaste privileeg, mida kasutati nii toidu maitsestamiseks kui ka ravimina. Legendi järgi tõi suhkruroo esimesena Kreekasse Aleksander Suur, tulles sõjaretkelt Indiast. Kolumbus viis suhkruroo Ameerikasse ja Lääne-India saartele Suhkruroog kasvab troopilises ja subtroopilises kliimas Nõuab: · palju vett, sademete hulk ei tohi olla alla 1500-2500 mm/a · soojust,...
Suhkrud Kadi Hinrikus KM12-PE Suhkrud KORRUS Peamised suhkrud Leib, teraviljatooted, Maltoos, sahharoos kartul Puu- ja köögiviljad Fruktoos, glükoos, sahharoos Piimatooted, Laktoos, sahharoos toidugrupp liha-kana- kala-muna Lisatavad toidurasvad Laktoos Suhkur ja maiustused Sahharoos – peamiselt lisatavast suhkrust Suhkrud ja magusained meie ümber Suhkruid võib jagada looduslikult esinevateks suhkruteks ja lisatavateks suhkruteks. Looduslikult esinevad suhkrud näiteks puuviljades, köögiviljades, piimas ja mees. Lisatavad suhkrud on aga need, mida lisab toidutööstus näiteks karastusjookidesse, kondiitritoodetesse jms või need, mida inimene lisab ise toiduvalmistamisel ja ka näiteks kohvi või tee sisse. Tarbimine Suhkru ületarbimise vältimiseks tuleks eelkõige piirata toidupüramiidi tipus, ehk...
Räpina Aianduskool Keskkonnakaitse eriala mittestatsionaarne osakond Reimo Teder SEENTE KASUTAMINE RAHVAMEDITSIINIS Iseseisev töö Juhendaja Irma Zettur Räpina 2016 SEENTE KASUTAMINE RAHVAMEDITSIINIS Inimkond on seeni toiduks ja raviks kasutanud juba tuhandeid aastaid. Mõnedes paikades isegi üle 5 tuhande aasta. Enamik inimesi on harjunud metsast lihtsalt puravikke, kukeseeni, riisikaid ja pilvikuid korjama, et neid toiduks tarvitada. Palju vähem on harjutud tarvitama erinevaid nn kännuseeni või puutüvedel kasvavaid viljakehi kuna sageli peetakse neid kas mürgisteks või söögiks mittekõlbulikeks. Sageli muudest seentest välja väga ei tehtagi, teatakse vaid, et kärbseseent kasutasid šamaanid nägemuste saamiseks. Tänapäeval on neile lisandunud ka nn maagilised seened. Si...
1 . Hüüf Seeneniit. Nendest koosnevad enamikud seened. Eos Eoste abil seened paljuevad, koosnevad ainult ühest rakust. Levivad läbi õhu või vee ja kui satuvad sobivasse kasvukohta hakkavad idanema ja neist arenevad uued seeneniidid. Käärimine Käärimiseks nimetatakse protsessi, kus anaeroobses keskkonnas pärmseente eluviis tekitab süsihappegaasi ja alkoholi. Mükoriisa Mükoriisaks nimetatakse seente kooselu taime juurtega ehk seenjuur kus mütseel põimub ümber juurte või põimub nende sisse. Mütseel Seeneniidistik. Tekkinud hüüfidest ja see omastab vett ja lahustunud toitained läbi rakukesta. Pärmseen Üherakuline organism. Viljakeha - Pärm Kasvatatud ja kokkusurutud pärmseente mass. 2 . Seene ja taime erinevused: Rakukestas olev aine erineb. Puudub klorofüll, ei fotosünteesi. Ei vaja valgust. Seene ja taime sarnasused: Mõlemal on rakukest. Mõlemal puudub aktiivne liikumisvõime. Mõlema rakud sisaldavad vakuoole. Seene ja looma ...
Rasv- glütserooli triester rasvhapetega Küllastumata rasvhape- voolav või vedel rasv. Nt taimeõlid, veel on ta piimarasvas, oliivi- ja päevalilleõlides. Küllastunud rasvhape- rasvhape, mille molekulis puuduvad kaksiksidemed Asendamatu rasvhape- rasvhape, mida inimorganism ei ole võimeline tootma ning mis seetõttu peab sisalduma toidus (eriti linoolhape ja linoleenhape) Detergent- puhastamiseks ettenähtud toode, mille puhastavaid omadusi on eesmärgipäraselt arendatud ja uuritud ning mille põhikoostisaineteks on pindaktiivsed ained Seep- pesemisvahend, rasvhapete K(vedel) või Na(tahke) sool Aminohape- aminorühmaga asendatud karboksüülhape Kodeeritav aminohape- üks neist 20-st aminohappest, millest organismid ehitavad valkusid Asendamatu aminohape- valkude ehitamiseks tarvitatav aminohape, mida org ei suuda ise sünteesida Peptiid- molekul, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest Polüpeptiid- peptiid,...
3. RAKU EHITUS JA TALITLUS 3.1 Rakuteooria kujunemine Faber nimetas mikroskoobi (micro ja scopio) Tsütoloogia areng 17-18. saj R.Hook 17.saj keskel leiutas valgusmikroskoobi ° vaatas korgipuurakke kambrikesed e. cellula A.van Leuwenhoeck ° suurendus 300-400 korda ° bakteriraku esmakirjeldus ° päristuumsete ainuraksete organismide esmakirjeldus ° avastas inimese vererakud ja spermatosoidid 19.saj: K.E. von Baer munaraku avastaja Brown rakk ei saa elada ilma tuumata Schleiden (taimerakk) ja Schwann (loomarakk) ° uurisid ° sõnastasid rakuteooria 3 esimest teesi R.Virchow rakuteooria 4. tees ° uuris kudesid Rakuteooria 4 teesi: ° Kõik organismid koosnevad rakkudest ° Rakk tekib rakust raku jagunemise teel. (MITTE POOLDUMISE!) ° Organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel ° Rakkude ehitus ja talitlus on omavahelises kooskõlas. Erinevaid mikroskoope: ° ...
Tallinna Tehnikaülikool Toiduainete instituut REFERAAT Mille poolest on kasulikud puuviljad Tallinn 2009 1 Sisukord : Sisukord :..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus :.............................................................................................................................. 3 2 Sissejuhatus : Väga ammustel aegadel polnud olemas ei antibiootikume ega muid ravimpreparaate, mida me nüüd tonnide kaupa kasutame. Vana-aja tohtrid pöörasid erilist tähelepanu taimeravile ja toitumisele. Enamasti ravitseti haigusi dieedi ja ravimtaimede abil. Tänapäeval põhjustavad peaaegu poole kõigist surmajuhtumitest haigused, mis on otseselt seotud ebaõige toitumisega. Meie ...
Toidulisandid- poolt ja vastu Toidulisandid on ained, mis lisatakse naturaalsetele toiduainetele. Loomulikus olukorras neid seal ei ole. Lisaained on loodusliku või sünteetilise päritoluga keemilised ühendid, mida tahtlikult lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil ehk riknemise pidurdamiseks, toiduaine välimuse, struktuuri, koostise ning organoleptiliste omaduste parandamiseks. Lisaained jaotuvad looduslikeks lisaaineteks, mis eraldatakse looduslikust toormaterjalist, loodusidentseteks lisaaineteks, mis on saadud sünteesi teel (nt. Sidrunhape) ning sünteetilisteks lisaaineteks, mis on kehavõõrad ning millele looduses analoogi ei leidu. On teada, et sünteetilised lisaained on kõige ohtlikumad, kuid mis siiski on need ohud? On välja selgitatud, et sünteetiline toidulisand on organismile võõras ühend ning metabolismis selle lõplikud lõhustamisvõimalused puuduvad. Mõnede osalisel lõhustumisel võivad aga tekkida mutageen...
MUSTIKAS REFERAAT 2010 SISUKORD 1. Mustikas 2. Mustikas kui ravimtaim 1. Mustikas (Vaccinum myrtillus) einsinikad, mustigud, sinimarjad Harilik mustikas on kuni 30 (50) cm kõrguseks kasvav kääbuspõõsas. Kasvab happelistel, niisketel muldadel, palumetsades, vahel ka rabaservadel ja nõmmedel, laane- ja palumetsades, aga ka kuivendatud siirdesoo- ja rabametsades. Eelistab niiskeid ja mõõdukalt varjulisi kasvukohti. Levinud laialdaselt metsa- ja metsatundravööndis nii Euraasias kui ka Põhja-Ameerikas, Euroopas, ka kaugemal lõunas. Eestis sage. Varred ja oksad on teravakandilised. Lehed helerohelised, munajas ümmargused, alusel ahenevad või veidi südajad, servad peenesaagijad. Talveks lehed varisevad. Kerajad õied on rohekasvalged, punaka varjundiga, enamasti üksikult lühikese kõverdunud rao otsas lehekaenlas. Õitseb mais, j...
1. Viiruste ehitus Viiruspartikli südamiku moodustab pärilikkusaine, mis on nukleiiinhape DNA või RNA. Nukleiinhapet nim. viiruse genoomiks. Viirusgenoomi DNA või RNA võib ola kahe-või üheahelaline. Pärilikkusainet ümbritesevad valgud, mis moodustavad kaitsva kapsiidi. Kapsiidi peal võib veel olla lipiididest ja valkudest ümbris. Kapsiidi või ümbrise pinnal asuvad valgud, mis tunnevad ära viiruse paljunemiseks oleva märklaudraku. 2. Viiruste lüütiline ja lüsogeenne tsükkel Lüütiline: 1)Nakatumine-viiruse antiretseptorid hakkuvad raku membraani retseptoritega 2)Viiruse DNA/genoom siseneb rakku 3) Viiruse DNA replikeerub 4)Transkriptsioon viirusegeenidelt 5)Sünteesitakse viirusvalgud 6)Viirusosakesed pakitakse 7)Rakk lüüsub 8)Otsastpeale Lüsogeenne: 1) Algab samuti nakatumisega. Viiruse DNA lülitub peremeesraku genoomi. Transkriptsiooni ei toimu, viirusosakesi ei teki. Kui rakk pooldub, replikeeri...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kairi Õigemeel T11HT Bakterid ja hallitusseened Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 1 2. Bakterid lk 2 1) Bakteri kromosoomid lk 3 2) Bakterite elutegevuse iseärasused lk 4 3) Millest bakterid toituvad? lk 5 4) Bakterite tähtsus lk 6-7 3. Hallitusseened ...
· Kõik organismid koosnevad rakkudest, need rakud tekivad olemasolevate jagunemise tulemusena. · Rakk on organismide ehituslik ja talituslik üksus. · Ainurakne kingloom, silmviburlane · Hulkrakne seemnerakk, närvirakk · Eeltuumsed bakterid (st organismis pole rakutuum eristunud) · Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust kõiki rakus toimuvaid protsesse · Rakke eristatakse eel- ja päristuumseteks. · Rakutuuma katab tuumaümbris, selles olevate pooride kaudu toimub aine- ja infovahetus tsütoplasmaga. · Kromosoomid kannavad ja säilitavad infot organismi pärilike tunnuste kohta. · Tsütoplasmas paiknevad erineva ehituse ja talitlusega organismid. · Taimerakku katab lisaks rakumembraanile ka rakukest. · Taimerakkudes on plastiidid. Sp erinevad ka loomarakkude ja taimerakkude aine- ja energiavahetus. · Viirused koosnevad valgulistest kattest ja selle sees paiknevas pärilikkusainest. · Viirus...
Bioloogia KT - Eluolemus ja organismide keemiline koostis. I Eluolemus 1.Elu tunnused ja näited - rakuline ehitus, kohanemine, paljunemine, aine- ja energiavahetus, biomolekulide esinemine, kindel eluiga, mis lõppeb surmaga, stabiilne sisekeskkond jne. Rakk- lihtsaim ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Paljunemisvõime - Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste tootmine liigi säilitamise eesmärgil. Pärilikkus - Organismide võime paljunemisel edasi anda kindlaid tunnuseid ja nende kujunemise iseärasusi. Biomolekulide esinemine Keerulise ehitusega orgaanilised ained, mis väljaspool elusorganisme ei moodustu(valgud, sahhariidid) 2. Eluslooduse organiseerituse tasandid ja näited 1) Molekulaarne tasand 2) Rakuline tasand (Kude- Elund- Elundkond) 3) Organismi tasand- 4) Populatsiooni tasand- 5) Liigi tasand- 6) Ökosüsteemi tasand- 7) Biosfääri tasand. Molekulaarne tasand- Erinevad biomoleku...
A. Kuidas on evolutsiooniteooriate kujunemisega seotus Georges Cuvier? Milles seisnes tema katastroofiteooria? Ta viis läbi olulisi geoloogilisi uuringuid, mille käigus tegi ta kindlaks, et eri maakihtides on erinevate loomade kivistised. Katastroofiteooria - kõik liigid on algselt loodud ja muutumatud. Ta seletas paljusid asju katastroofidega, milles mõned liigid hukkusid ning tänapäevased jäid ellu. B. Kes esitas esimese tervikliku evolutsiooniteooria? Jean Baptiste de Lamarck teoses ,,Zooloogia filosoofia". Kuidas põhjendas ta evolutsiooni toimumist (2 tendentsi)? Esiteks sisemine täiustumistung. Teiseks on kohanemisvõime elutingimustega. Millised tema esitatud tendentsidest on väärad? Miks? C. Esimese teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria lõi Charles Darwin. Mille alusel suutis ta oma evolutsiooniteooria teaduslikult põhjendada? Paleontoloogilise, biogegraafilise ja aretusliku materjali põhjal. Muutlikkus, olelusvõitlus, lood...
Bioloogia kontrolltöö 2 Rakuõpetus Mõisted: tsütoloogia(rakuteadus) - bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust ainurakne keha koosneb ühest rakust hulkrakne keha koosneb paljudest rakkudest mükoplasma bakter, üks pisemaid üherakulisi organisme prokarüoot organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. eukarüoot organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Nende hulka nkuuluvad protistid, taimed, seened ja loomad. karüoplasma rakutuuma poolvedel sisus homoloogilised kromosoomid kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene autosoom kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost histoonid peamised kromosoomivalgud, need kaitsevad DNA'd ning aitavad kromosoome r...
Luunja Keskkool Apelsiniõli Esterid Koostaja: Juhendaja: Luunja 2011 Sisukord Sissejuhatus ...................................3 Estrid..............................................4 Apelsiniõli......................................7 Kokkuvõte.....................................10 Kasutatud materjal.........................11 Sissejuhatus Estrid on orgaanilised ühendid, mis tekivad karboksüülhapete ja alkoholide reageerimise tulemusena. Estreid leidub eeterlike õlidena taimedes näiteks apelsinikoores. Vanim estrite saamise viis oli nende tootmine taimedest eeterlike õlidena ja loomadest rasvana. Kui peenestatud taimemassi juhitakse veeauru, siis võtab see kaasa lenduvad eeterlikud õlid. Muid rasvu ja õlisid saab kudedest eraldada veega keetmise või lihtsalt pressimise teel. Täna...
VIIRUSED, BAKTERID 1. Nimeta 4 tunnust, mis tõestavad, et viirused pole organismid. · Ei suuda paljuneda peremeesrakuta · Puudub rakuline ehitus · Puudub ainevahetus · Ei suuda sünteesida rakuväliselt valke 2. Täida lüngad: a) Viiruseid ümbritseb ümbris, mis on tavaliselt peremeesraku genoomist. b) Viiruse sees on genoom (DNA, nt. herpes, tuulerõuged või RNA nt. gripp, marutõbi), mis on ümbritsetud kapsiidiga. Kapsiid kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku viia. Viiruse genoomis on kolme tüüpi geene: regulaator (raku ainevahetust reguleerivad geenid), replikatsiooni (viiruse genoomi paljundamiseks vajalike valkude geenid) ja viiruse struktuurigeenid c) Kujult on viirused mitmesuguse kujuga, nt. silindrilise, ikosaeedrilise või faagi kujulised viirusosakesed ...
RAKENDUSBIOLOOGIA Biotehnoloogia mõiste ja biotehnoloogia kasutavad organismid. Bioloogia on paasteadus, nagu matemaatika, keemia, füüsika. küberneetika Keemi Füüsika Matemaatik a a bioonika biokeemi biofüüsik statistika a a a BIOLOOGIA geenitehnoloogi a Meditsiin Veterinaar Põllumajandus Selektsioon Metsamajandu s biotehnoloogia Rake...
Toiduvalmistamine Esmavajalikud toiduained Piimatooted TEKO Piimatooted Piimatooted on üheks hea ja tervisliku toitumise nurgakividest Piimatooteid on väga palju erinevaid Rõõsk koor Saadakse piima eraldamisel ja kujutab endast piima rasvarikast osa Kasutatakse või valmistamiseks, hapendamiseks(hapukoor) ning osa läheb müüki pastöriseeritult kohvi-või vahukoorena Eestis on müügil kolme erineva rasvasusega koort : 10, 35 ja 38%-line Mida rasvasem on koor, seda vähen valke ja süsivesikud see sisaldab Hapupiimatooted Piima ja rõõsa koore kääritamisel piimhappebakterite mõjul Kääritamisel muutub piimasuhkur piimhappeks Sisaldab täisväärtuslikke toiduvalke, vitamiine ja rasvhappeid Saavad tarbida ka laktoositalumatuse all kannatavad inimesed Hapupiima joogid : Keefir Piimhappeline- ja alkoholkäärimine Miks hea ? Sobib hästi dieettoiduks, soodustab maomahla eri...
annaabi.ee 
