Kordamisküsimused Organismide kooselu Õp lk 78-125 1. Mis mõjutab elusorganismi tema elupaigas? 2. Kuidas looduse elusosa ja eluta looduse ta tegurid mõjutavad organisme? 3. Nimeta elus ja eluta looduse tegureid. 4. Kuidas mõjutab valgus taimede kasvu ja loomade aktiivsust? Too näiteid. 5. Mida tähendab kohastumine? 6. Kuidas on kohastunud kõrbetaimed eluks kõrbes? 7. Koloonia mõiste, näited selle kohta. Miks on selline kooseluvorm kasulik? 8. Sümbioosi mõiste, näited selle kohta (3-4). Vaata kodutööd vihikust (mis kasu saab sellest kumbki organism?) 9. Parasitismi mõiste. Näited selle kohta. 10. Mis viisil võivad loomade parasiidid peremeest kahjustada? 11. Arutle, miks on teiste lindude pessa munemine käole kasulik. 12. Kisklus ja selle näited. 13. Võrdle saakloomade ja kiskjate arvukust. Kumbasid on alati rohkem? Kuidas mõjutab saakloomade arvukus kiskjate arvukust? 14....
JÕUDUDE TÖÖ 10. KLASSILE 1. Sõnasta ülemaailmne gravitatsiooniseadus ja pane kirja valem selgitusega. Lk 54 2. Mille poolest erinevad keha mass ja keha kaal? Lk 56 ja 58 3. Selgita seisuhõõrdumise, liugehõõrdumise ja veerehõõrdumise erinevust. Lk 59 4. Too näiteid elust, kus hõõrdumine on kasulik ja kus ta on kahjulik ning kuidas saame hõõrdumist suurendada või vähendada? 5. Millega võrdub hõõrdejõud? VALEM selgitusega lk 60 6. Sõnasta Hooke'i seadus. Ja pane kirja valem. Lk 61-63 7. Millistes kehades tekib elastsusjõud? Too mõned elulised näited. 8. Võrdle hõõrde- elastsus- ja raskusjõudu, nende suundasid ja too näiteid nende esinemisest igapäevaelus. ÜLESANDED nelja valemi peale: F=ma, F=G, F=kl, F=µN, F=µmg g=9,8 m/s2 Raskusjõud õpikust lk 56 1. Leida Maa ja Kuu vaheline gravitatsioonijõud, kui Maa mass on 6·1024 kg, Kuu mass 7,35·1022 kg ning Maa ja Kuu vaheline keskmine kaugus o...
Füüsika loodusteaduslikud alused 2. töö. (Näited mõtle ise, materjalides antud näiteid kasutada ei tohi.) 1.Mis ülesanne on väljadel 2.Kuidas välja kindlaks teha? 3Mida iseloomustab jõud? 4.Selgita Newtoni 3. seaduse olemus. Too näide 5.Mida iseloomustab kiirendus? 6.Mis põhjustab liikumisoleku muutust? Too näide ja seosta see Newtoni 2. seadusega. 7.Mida iseloomustab a)inertsus b)inerts. Too näiteid. 8. Selgita oma sõnadega lahti Newtoni 1. seadus, kasutades selleks näidet. 9.Ava tavakeele sõnadega mõistete töö,energia, võimsus, kasulik energia, kasutegur sisu. Millised on nende mõõtühikud? 10.Milline seos on energial ja tööl? 11.Mida mõistad põhjuslikkuse all? 12.Too näiteid erinevatest põhjuslikest seostest. 13.Too näide füüsikas pakutavate ennustuslike võimaluste kohta. 14.Mis on füüsika printsiibid üldiselt.Sõnasta atomistlik, energia miinmumi, tõrjutus-, supe...
1. Millised on abiootilised ja biootilised tegurid, mis erinevaid organisme mõjutavad? Abiootilised tegurid- mitte elus, nt: Biootilised tegurid- elusorganismid meie ümber. · Päike · Sümbioos- vastastikune suhe, mõlemale · Temperatuur poolele kasulik +/+ · Rõhk · Kommensalism- +/0, üks pool ei tee midagi, ei · Tuul head ega halba · Sademed · Parasitism- +/0, üks pool saab kasu · Õhuniiskus · Kisklus- +/-, (+/+ tasakaalustab saakloomade · Mulla niiskus arvu) · Herbivooria +/-(loom ja taim, taimele kahjulik, kuna ta hävineb), +/+ kui loomad aitavad ...
,,Ja päike tõuseb" Ernest Hemingway 1.Milles väljendub tegelaste füüsiline ja vaimne invaliitsus. Too näiteid teosest. Tõestus. 2.Missuguste üllate eesmärkide nimel on võideldud ja missuguste tulemusteni jõutud reaalselt ühiskonna ja ühiskondliku tasandil? Kellele on sõda kasulik? 3.Suutmatus luua tõelisi inimsuhteid (näitad paaride kaupa) 4.Tegelaste kõige kohutavamad pettumused sõjas, inimestes, iseendas. 5.Armastuslugu. Selle ilu, valu... 6.Kuidas kadunud põlvkond oma valu leevendas. Kas antud ,,võtted" aitasid? 1. Pärast Esimest maailmasõda, kõik inimeste elus muutus. Inimesed oleks saanud olla kõik, kes nad tahtsid, kuid sõda, mis oli laastav ja hävitav muutus inimeste elu palju. Nende maailmavaade muutus täielikult, nad ei tahtnud enam tunda, armastada, loota ja uskuda. Kõik oli nende jaoks kadunud. Peategelased läksid Pariisi elama, et leid...
,,Ja päike tõuseb" Ernest Hemingway 1.Milles väljendub tegelaste füüsiline ja vaimne invaliitsus. Too näiteid teosest. Tõestus. 2.Missuguste üllate eesmärkide nimel on võideldud ja missuguste tulemusteni jõutud reaalselt ühiskonna ja ühiskondliku tasandil? Kellele on sõda kasulik? 3.Suutmatus luua tõelisi inimsuhteid (näitad paaride kaupa) 4.Tegelaste kõige kohutavamad pettumused sõjas, inimestes, iseendas. 5.Armastuslugu. Selle ilu, valu... 6.Kuidas kadunud põlvkond oma valu leevendas. Kas antud ,,võtted" aitasid? 1. Pärast Esimest maailmasõda, kõik inimeste elus muutus. Inimesed oleks saanud olla kõik, kes nad tahtsid, kuid sõda, mis oli laastav ja hävitav muutus inimeste elu palju. Nende maailmavaade muutus täielikult, nad ei tahtnud enam tunda, armastada, loota ja uskuda. Kõik oli nende jaoks kadunud. Peategelased läksid Pariisi elama, et leida oma elule veel mingit mõtet, kuid kõik põhimõtteli...
Eksami kordamisküsimused bioloogias 8. klass I OSA 1. Taime- ja loomaraku ehituse võrdlus. Taimerakk: kloroplast (selles sisalduv klorofüll annab rohelise värvuse), fotosüntees, rakukest (kaitseb rakku), vakuool(kogub endasse jääkaineid, rakutuum(juhib raku elutegevust, mitokonder(varustab rakku energiaga), Golgi kompleks(sorteerib rakke) Loomarakk: rakutuum, mitokonder, Golgi kompleks. 2. Nimeta vähemalt kolm tunnust, mille poolest taimerakk erineb loomarakust. loomarakk ei saa fotosünteesida, loomarakul pole kloroplasti ja pole ka rakukesta. 3. Mis tähtsus on rakutuumal, mitokondril, kloroplastil, rakukestal, ribosoomil? rakutuum: juhib raku elutegevust, mitokonder: varustab rakku energiaga, kloroplast: selles sisalduv klorofülll annab rohelise värvuse, rakukest: kaitseb rakku, ribosoom: seal toimub valgu süntees. 4. Viirused- mõiste. Viirused on eluta ja elusa p...
Seened orgaanilise aine lagundajad Üldised tunnused: 1. Seenerakud on peenikesed niitjad rakud moodustades niidistikke e mütseeli. 2. Seened paljunevad eoste abil või seeneniidistiku abil. 3. Seeneraku kesta koostises on kitiin, mida kohtame veel loomariigis putukatel, vähkidel ja ämblikel. 4. Seened toituvad valmis orgaaniliselt , aines loomne toitumine. 5. Seente rakud sisaldavad vakuoole ja võivad piiramatult jaguneda. Hallitusseened tavalisemad hallitusseened, mida kohtame on nutthallik ja pintselhallik. Pintselhallik e rohehallik Pintselhallikute mütseelist valmistatakse antibiootikume bakterite põhjustanud haiguste raviks. Tuntuim perekond on Penicillum, millest valmistatakse penitsillini. Pärmseeni eidub looduses kõikjal. Eriti palju on neid taimedel (marjad, lehed) mille tõttu lähevad katkised marjad käärima. Pärms...
Pragmatism William James 1) Antud teksti põiväide: Tõesed ideed on need, mida me saame omaks võtta, tõendada, kinnitada ja verifitseerida. 2) Tõde tähendab sõnastikes teatavate ideede omadust, see tähendab nende ühildumist. Tõene idee peab kopeerima oma realiteeti. Näide: Kui vaadata kella seinal, sulgeda silmad ja üritagem seda kella nüüd ettekujutada, meie silme ette tekib koopia. Tõde on see mis juhtub ideega. Idee saab aga tõeseks ainult siis, kui sündmused ta tõeseks muudavad. Tema tõesus on sündmus, tema tõendumise, verifitseerumise või verifitseerimise protsess. Autor on toonud veel ühe näite: Kui inimene eksib metsa ära, kõht läheb tühjaks ja te ei tea mida teha, et olukorrast pääseda. Nähes aga rada metsas, hakkab ta paratamatult mõtlema te lõpust olevast majast, kust võib ta abi saada. Võime öelda, et see maja on justkui objekt, mis o...
Ökoloogiline tegur- Organismi elutegevust mõjutav keskkonnategur. Abiootiline tegur Eluta looduse keskkonnategur. ( nt : Päikesekiirgus , tuul ...) Biootiline tegur-Eluslooduse keskkonnategur . ( kaks lindu, sümbioos, herbivooria.... ) Fotoperiodism- Organismi reaktsioon valguse ja pimeduse muutustele. ( Lilleõied avanevad päeval ja öösiti kinni.) Ökoloogiline amplituud- Ökoloogilise teguri intentsiivsusevahemik , milles organism saab areneda, elada ja paljuneda. Alumine taluvuslävi- Ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub. Ülemine taluvuslävi- Ökoloogilise teguri intensiivsuse tase , mille tõustes organismi areng seiskub. Antropoloogne tegur - Inimmõju keskkonnale ( Keskkonna reostus , liigne küttimine ... ) Sümbioos- Eri liiki organismide vasastikku kasulik kooselu vorm. Kommensalism - Eri liiki organismide kooselu vorm mis on ühele kasulik teisele kahjutu. Konkurents - Sama või eri liiki orga...
Ökoloogia ja keskkonnakaitse 1. Millised on ökoloogia peamised uurimisvaldkonnad ja uurimisprobleemid. Organismide kohanemisvõime, levik ja arvukus, nendega seotud aineringed ja energiavood, ökosüsteemide areng ja muutumine, keskkondade liigirikkus 2. Organismi mõjutavad tema elukeskkonnas nii biootilised kui abiootilised ökoloogilised tegurid. Selgita, mida mõista biootiliste ja mida abiootiliste tegurite all? Vastamiseks kasuta joonist 1.1. / lk 67 õpikust. Abiootilised: temperatuur, lumekate, valgus, tuul <- ehk eluta loodus Biootilised: toit, parasiidid, inimmõju, vastassugupool, konkurents <- elus loodus Selgita, millised biootilised ja millised abiootilised tegurid mõjutavad metssea elu? Kõik tegurid mõjutavad teda teatud määral. Eluta looduse tegurite vastu ta ei saa võidelda, biootiliste tegurite vastu võib ta proovida võidelda, nt kui on toidupuudus, siis otsib ta uue jahimaa....
Matemaatilised valemid ja joonistus – MS Word 2003 Jüri Kormik Matemaatilised valemid ja joonistus Valemite sisestamiseks tuleb tekstikursor viia kohta, kuhu soovid valem tekstis paigutada, seejärel tuleb menüükäsuga Lisa > Objekt… (ingl. Insert > Object…) avanevas dialoogi- aknas vahelehel Loo uus (ingl. Create New) olevast loendist valida Microsoft Equation 3.0 ja klõpsata nupul OK. Word’i menüüriba asendub võrrandiredaktori menüüribaga ning kuva- takse valemikast ja võrrandiredaktori nupuriba (dialoogikastis; teised Word’i tööriistaread peidetakse), mille ülemises reas on sümbolite ja alumises reas mallide nupud: Seosed Lisandid Nooled Hulga- Kreeka tähed teooria väikesed suured Tühikud ja Tehte- mõttepunktid märgi...
Kordamisküsimused – rahvastik 1.Nimeta probleeme, mis on tekkinud või võivad kaasneda rahvaarvu kiire kasvuga maailmas või mõnes riigis. ● Vaesumine, riik ei suuda väljaminevat toetust maksta ● Töökohtade puudus ● Maksude tõus ● Ressursside vähenemine/lõppemine ● Nakkushaigused ● Keskkonna probleemid ● Linnastumine ● Kliima soojenemine ● Jäätmeprobleemid Maailmas on 3 piirkonda, kus rahvaarvu kasv on lubatust oluliselt kiirem - Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Aasia. 2.Nimeta rahvaarvu kiire kasvu põhjuseid ● Suremuse langus ● Heaolu kasv, elutingimuste paranemine ● Teaduse areng, tehnoloogia areng ● Toiduvarude kasv 3.Analüüsi sündimust ja suremust mõjutavaid tegureid ja too näiteid Sündimus Suremus Meditsiini areng Vaesus, nälg, vee puudus, sõjad Viljakas eas olevate naiste arv ...
Olelusvõitlus ja looduslik valik. 1. Olelusvõitlusest Olelusvõitlus on organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvust neid takistavatest asjaoludest Olelusvõitluse põhjuseks on organismide paljunemine. Too näiteid paljunemise intensiivsusest a. taimedel : võilillel on palju seemneid, seda just sellepärast, et ainult vähestest seemnetest läheb kasvama uus taim, paljud seemned hävivad lihtsalt. b. loomadel: Konna kudu koosneb paljudest munadest, kuna paljudest ei arene kulleseid ja paljudest kullestest ei saa ka konnad. Kudu ja kullesed võivad keskkonnas hävida ja toiduks sattuda, seetõttu peabki olema neid palju. Konnasid areneb neist suhteliselt vähe Olelusvõitluse vormid: a. liigisisene näit: võideldakse tihti just toidu ja elukohtade pärast(hundikari- tugevamad saavad kõhu täis nõrgemad tõrjutakse karjast välja) b. erinevate liikide vaheline näit: Talvel näeme erinevat liiki linde, ...
1. Millised on abiootilised ja biootilised tegurid, mis erinevaid organisme mõjutavad? Abiootilised tegurid on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid nt õhk, muld, vesi, päikesekiirgus, temperatuur, niiskus, tuul. Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Biootilised tegurid on sümbioos, parasitism, kisklus, herbivooria, konkurents. 2. Mis on ökoloogilne amplituud ja milliseid vahemikke saab sellel eristada? Ökoloogiliseks amplituudiks nimetatakse ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda. Eristada saab alumist taluvusläve, ülemist taluvusläve ja teguri optimumi. Alumiseks taluvusläveks nimetatakse ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille alanedes organismi areng seiskub. Ülemiseks taluvusläveks nimetatakse ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille tõustes organismi...
1. Milliseid energiavarasid leidub Eestis ja milleks neid kasutatakse? · Turvas --> elektri tootmine · Põlevkivi --> elektri tootmine · Puit --> soojuse tootmine. 2. Milliseid majandustegevusi hõlmab energiamajandus? Hankimine, töötlemine, kättetoimetamine. 3. Kuidas on muutunud eri energiaressursside osatähtsus energiamajanduses? 1850ndatel oli puidu osatähtsus väga suur, kuid see hakkas langema. Süsi osatähtsus tõusis 1990ndatel, siis hakkas uuesti langema. Nafta osatähtsus tõusis aeglaselt, ka gaasi. Vee osatähtsus on väike ja stabiilne. 1970 tõusis veidi tuumaenergia osatähtsus, kuid hakkas uuesti langema. 4. Selgita, miks kasut. taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid! Sest nende kasutamine on hetkel odavam ja nende kasutamiseks on olemas pikaajalised tehnoloogiad. 5. Milliseid energialiike nim. alternatiivseteks? Taasutvaid energialiike. Nt. maasisene soojusenergia, päikese-, tuule-, biomassi-, hüdr...
Tööleht "linnud" Ülesanded KT-st. 1.Kirjuta tabelisse lindude kohastumused (5 kohastumist) lendamiseks ning kuidas nimetatud kohastumus aitab linnul lennata. Kohastumine Kuidas on see linnule lendamiseks kasulik? Kiire seedimine Kehakaal on kergem. 2.Täida lüngad. Lindude esijäsemed on muundunud.................................Lindude keha katavad...............................Lindude juhtivaks meeleks on.....................................Lindude luustik on (milline?)................................tänu luudes paiknevatele......................................Lindude sulgi võib ülesande ja paiknemise järgi jaotada...........................................,...........................................,........................ ............Toitumise järgi v...
Bioevolutsioon 1.Millised 19. sajandi teiseks pooleks tehtud avastused ja aset leidnud sündmused olid evolutsiooniteooria sünni eeldusteks? Charles Darwini evolutsiooniteooria. 2. Evolutsiooniteooria põhiseisukohad. 1.) Liikide sigivus on selline, et isendite arv on kiire, kuid populatsioonid säilitavad sama suuruse. 2.) Ressursid on looduses piiratud. 3.) Isendite sigivuse tõttu peab tekkima konkurents ressursside pärast – olelusvõitlus. 4.) Iga liigi isendid erinevad üksteisest ehk populatsioonides esineb muutlikkus. 5.) Suurem osa pärilikest muutustest tekivad keskkonnast sõltumatult ehk keskkonna suhtes juhuslikult. 6.) Osad muutused võimaldavad isenditel keskkonnas paremini hakkama saada ehk muudavad organismi kohasemaks, mistõttu võrreldes populatsiooni kaaslastega võivad nad elada kauem või saada rohkem järglasi. Selline ebavõrdne sigimine aitab keskkonnaga paremini sobivatel tunnustel järglaspõlvkondades levida ning kaotab kahju...
B-rida 1. Mis on agraarühiskond? Põllumajandusühiskond 2. Too 4 näidet Agraarühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, vahel ka kalapüük ja kus tööd tehakse peamiselt kätega. 3. Mis on geograafiline tööjaotus? Näide Geograafiline tööjaotus ettevõtluse spetsialiseerumine tulenevalt asukoha geograafilisest, sh. ka inimtekkelistest eelistest. NT: Eestis ei toodeta autosi ega kasvatata banaane, sest see poleks kasulik/tulus. 4. Kaardil on.. OPEC Naftat transportiv riikidevaheline organisatsioon 5. India ja Suurbritannia võrdlus 6. Näitajat veel, mis näitab, et riik on arenenud Sündimus, suremus, eluiga, haridustase, põllumajanduses hõivatud sector, SKT. 7. Mis on IMF eesti keeles? Rahvusvahelise valuutafond 8. Mis on NAFTA eesti keeles? Kõik liikmed. Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon. Riigid: Kanada, Ameerika Ühendriigid, Mehhi...
Looduslik valik Bio IV Looduslik valik isendite valikuline ellujäämine ja paljunemine Tuleneb: Geneetilised erinevused isendite vahel Keskkonnatingimuste soosiv/pärssiv mõju Tulemus: Ellu jäävad ja järglasi annavad eelistatult mingite kasulike tunnustega (geenidega) isendid Vähemkohased isendid (geenid) kaovad Kohastumus ehk adaptatsioon pärilik omadus, mis tagab ellujäämise (ja paljunemise) mingites teatud keskkonnatingimustes Kohastumusi ja kohastumist kujundab looduslik valik Kohanemine = kohastumine Muutused reaktsiooninormi piires Kohastumused Vee kokkuhoid veevaeses keskkonnas Kohastumused põudade üleelamiseks: http://www.youtube.com/watch?v=ZUsARF-CBcI Kohastumused Kohastumused: hoiatamine Kohastumused Nii kiskjatel kui saakloomadel Kaitse/varjevärvus - kamoflaaz Kohastumused Kaitse/varjevärvus Nii kiskjatel kui sa...
Kordamisküsimused 11. kl. Ühiskonna areng ja globaliseerumine. 1. Iseloomust agraar-, industriaal- ja infoajastu riiki (peamised majandusharud, töö iseloom, kasutatavad ressursid, osalemine maailmamajanduses,) Agraarühiskond põllumajandus, metsandus, kalandus; käsitöö; loodusjõud, toorained; kohaliku valla sisene; Industriaalühiskond töötlev tööstus; masinad; toodetud energia, kapital; riigisisene; Infoühiskond teenused; vaimne tehnoloogia; informatsioon, koolitus, ajupotentsiaal; ülemaailmne 2. Milleks vajasid Euroopa riigid kolooniaid 16.-18. sajandil ja milleks kasutasid nad kolooniaid 19. sajandil? 16.-18. sajandil põllumajandustoodang, vürtsid, vääriskivid; 19. sajandil toorained. 3. Miks kadus 20. sajandil vajadus kolooniate järele? Toimus impeeriumide vahel võitlus kolooniate ja tooraineallikate pärast. Toimusid kaks maailmasõda. Tekkisid suurettevõtted ja suurenesid vastuolu...
1. Nimeta ja kirjelda peamisi ökoloogilisi tegureid (biootilised; abiootilised ja antropogeensed). Biootilised eluslooduse tegurid. Sümbioos, kommensalism, parasitism, kisklus, herbivooria, konkurents. Abiootilised eluta looduse tegurid. Valguskiirgus, temperatuur, sademed, tuul, pH, õhustatus (aeratsioon), toitainete sisaldus, veereziim, rõhk, tuli. Antropogeensed inimtegevusest tulenevad tegurid. Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, asulate ja teede rajamine, võõrliikide sissetoomine, salaküttimine, loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine. 2. Kirjelda erinevaid organismidevahelisi suhteid (parasitism, sümbioos, kisklus, herbivooria, kommensalism); too näiteid. Parasitism erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Sääsed, kirbud, täid, maksalutikad, paeluss. Sümbioos erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu. Mügarbakter, mükoriisa. Kisklus ...
1. Nimeta ja kirjelda peamisi ökoloogilisi tegureid (biootilised; abiootilised ja antropogeensed). Biootilised eluslooduse tegurid. Sümbioos, kommensalism, parasitism, kisklus, herbivooria, konkurents. Abiootilised eluta looduse tegurid. Valguskiirgus, temperatuur, sademed, tuul, pH, õhustatus (aeratsioon), toitainete sisaldus, veereziim, rõhk, tuli. Antropogeensed inimtegevusest tulenevad tegurid. Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, asulate ja teede rajamine, võõrliikide sissetoomine, salaküttimine, loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine. 2. Kirjelda erinevaid organismidevahelisi suhteid (parasitism, sümbioos, kisklus, herbivooria, kommensalism); too näiteid. Parasitism erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Sääsed, kirbud, täid, maksalutikad, paeluss. Sümbioos erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu. Mügarbakter, mükoriisa. Kisklus röövloo...
I Mõisted 1. Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid 2. Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele 3. Areaal leviala 4. Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitlus(ristkülikud) 5. Biootiline tegur - organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid 6. Biosfäär maa pinnakihid(litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) 7. Herbivooria/herbivoor - taimtoidulisus 8. Karnivooria /karnivoor - loomtoidulisus 9. Kisklus röövlooma toitumissuhe saakloomaga 10.Kommensalism +/0 11.Konkurents -/- 12.Destruent lagundaja 13.Omnivoor - kõigesööja 14.Parasiit/ parasitism - +/- 15.Populatsioon (kasvav, kahanev, stabilne) ühel ala elavad isendid 16.Populatsioonilained populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused 17.Sümbioos /sümbiont +/+ 18.Konsument - tarbija 19.Toiduahel/toiduvõrk algab tootjaga, lõpeb tar...
1. Mis on soojusmasin? Too 2 näidet konkreetsete masinate kohta. Selgita, kus soojushulk tekib ja milleks kasutatakse. Soojusmasin on masin, mis muundab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Soojusmasin koosneb soojendist (süsteemile siseenergiat andev keha), jahutist (süsteemilt siseenergiat saav keha) ja töökehast (siseenergiat mehaaniliseks energiaks muutev keha) a) Aurumasin soojushulk tekib veeanumas/küttekatlas, mille tulemusena vesi muutus auruks. Kasutati varem aurulaevadel, aururongidel, soekaevandustes. b) Neljataktiline sisepõlemismootor silindris toimub küttesegu põlemine ja soojusenergia muundamine mehaaniliseks tööks (silinder on mootoriploki osa, mille sees liiguvad kolvid). Kasutatakse autodel (bensiinimootor sisselasketaktis siseneb bensiini gaas, diiselmootor sisselasketaktis siseneb õhk) 2. Kirjuta gaasi töö arvutusvalem ja too 2 näidet igapäeva elust, ...
Kursus IV Kodune kontrolltöö nr.2 –teema evolutsioon 1. Pane antud organismid ( liigid) loogilisse evolutsioonilisse tekkejärjekorda! Kirjuta igal liigil kuuluvus hõimkonda, keelikloomadel ka klass! Hallhüljes, kivisisalik, liimuksolge, must seatigu, harilik vihmauss, võsapuuk, sookurg , rohukonn,tursk, jõekäsn, varshüdra Jõekäsn - käsnad Varshüdra - ainuõõssed Limuksolge - ümarussid Vihmauss - rõngussid Must seatigu – molluskid ehk limused Võsapuuk - lülijalgsed Tursk – keelikloomad ehk selgroogsed - kalad Rohukonn – keelikloomad - kahepaiksed Kivisisalik – keelikloomad- roomajad Sookurg – keelikloomad- linnud Hallhüljes- keelikloomad- imetajad 2. Nimeta 4 evolutsiooni vormi ja iga puhul mõiste seletus : Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon- universumi kujunemine. Ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulide teke. George Lamatre’i “suure paugu” hüpotees. Keemil...
1. Nimeta ja kirjelda peamisi ökoloogilisi tegureid (biootilised; abiootilised ja antropogeensed). Abiootilised tegurid eluta looduse tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast. Nende hulka kuuluvad kliimategurid: valgus, temperatuur, niiskus, tuul, päikesevalgus, sademed, pH, aeratsioon(õhustatus), toitainete sisaldus, veereziim, rõhk, tuli Biootilised tegurid eluslooduse tegurid, mis tulenevad organismide kooseksisteerimisest. Võivad olla kõigile osapooltele kasulikud, ainult ühele osapoolele kasulikud või kõigile kahjulikud.Sümbioos, ommensalism, parasitism, kisklus, fütofaagia, konkurents. Antropogeenne tegur inimmõju, inimtegevusest tulenev tegur. Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetootmine, loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine. 2. Kirjelda erinevaid organismidevahelisi suhteid; too näiteid. 1. sümbioos- see on eri liiki organismide vastastiku kas...
Yolo Ma panin pealkirjaks kõigile tuntud sõna "yolo", mis on siis lühend inglise keelsest lausest You only live once. Ma valisin selle tsitaadi sellepärast, et me saaksime aru, et elu tuleb elada täiel rinnal, kuna meil kõigil on vaid üks elu. Minu tutvusringkonnas on palju selliseid eakaid inimesi, kes järgivad seda põhimõtet ka soliidses eas. Tean üht Härrat, kes on juba 72 aastane, aga alles paar aastat tagasi tegi ta lõpparve päästjana, nimelt ta oli tuuker, kelle elu ei ole teps mitte lihtsamate killast. See Vanahärra kulutab oma päevasest energiavarust 100% täielikult ära. Hommikul tõustes ei lähe ta unisena söögilaua taha lehte lugema, vaid paneb spordiriided selga ja jalgrattaga sõitma. Peale trenni suundub ta tööle, nimelt see Härra on turvamees. Peale tööl käimise on tal palju hobisid, näiteks talviti käib ta jääaugus suplemas, suveti peab vahti rannas rannavalvurina. Kõige muu kõrv...
BIOLOOGIA 1. Millised on abiootilised ja biootilised tegurid, mis erinevaid organisme mõjutavad? Abiootilised tegurid eluta loodus ehk kliimategurid (sademed, temperatuur, päikesekiirgus, tuul, niiskus) ja elukeskkond (õhk, vesi, muld) Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust (parasitism, kisklus, konkurent, sümbioos, herbivooria) 2. Mis on ökoloogilne amplituud ja milliseid vahemikke saab sellel eristada? Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, saab määrata alumise (kõige väksem ökoloogilise teguri olemasolu, mida orgasim talub) ja ülemise (kõige suurem ökoloogilise teguri olemasolu, mida orgasim talub) taluvusläve ning ökoloogilise teguri optimumi (kõige parem keskkonna tingimus) Õ lk 12, sealt jooniselt hea aru saada 3. Mis on parasitism, too näiteid parasiitsetest organsimidest? P...
Kuidas teha kontserdiarvustust Kuidas kirjutada kontserdi või muusikaetenduse arvustust ehk retsensiooni LIHTNE! Vali kontsert või muusikaetendus (ooper, ballett, operett või muusikal). Käi kuulamas. Vormista arvutiga (reavahe 1,5) ja too paberkandjal arvustus õpetajale. Pilet või kava (kui on olemas) kleebi viimasele lehele. EESMÄRK: kontserdil kuuldu üle mõtiskleda ja püüda oma arvamust avaldada ning põhjendada. Kontserdi arvustuse kirjutamisel sisulisi piiranguid pole. On vaid üldised nõuded. Töö peaks andma enam-vähem adekvaatset teavet neile, kes pole saanud kontserdist osavõtta, kuid pakkuma ka näiteks saalis istunuile tuge oma tähelepanekute võrdlemiseks. Huvitavalt ja ka oskuslik ult kirjutatud arvustust oleks kindlasti kasulik lugeda ka näiteks esinejatel endil. Valitud kontserdi või muusikaetenduse retsenseerimisel võiks silmas pidada järgmisipunkte: · Kontserdi aeg ja koht; esinejate (solistide, ...
1. Nimeta ühiskonna kolm sektorit. Mida need endast kujutavad ja millega tegelevad? Mis on iga sektori eesmärk? Ühiskonna kolm sektorit on: Avalik ehk riigisektor, era- ehk tulundussektor ja mittetulundussektor ehk kodanikuühiskond. • Avalik ehk riigisektor koosneb riigi- ja omavalitsuse asutusest ning selle ülesanne on tagada riigi normaalne toimimine. • Era- ehk tulundussektor koosneb eraettevõtetest. Eesmärk on teenida kasumit. • Mittetulundussektor ehk kodanikuühiskond on inimeste vaba tegevus, mille eesmärk on mingit valdkonda parandada, ilma ise kasu saamata. Nt: MTÜ. 2. Seleta mõisted: ametiühing, vabaühendus, mittetulundusühing, kodanikualgatus Ametiühing- mingi kutseala tööliste või teenistujate organisatsioon nende sotsiaalmajanduslike nõudmiste kaitsmiseks ja esindamiseks. Vabaühendus- kodanike omal algatusel loodud ühendused ühiskonna edevdamiseks. Kodanikualgatus- isikliku initsiatiiv...
I OSA Minu tõlgendustehnikad: eelnevalt ja juba aastaid olen kasutanud teksti allajoonimise tehnikat. Sest see on siiani tundunud minu jaoks kõige lihtsam viis tekstist olulise informatsiooni kiireks leidmiseks ning käsitlemiseks. Vähemal määral olen kasutanud ka tekstist kokkuvõtte kirjutamise moodust. Sest tekstist olulisema leidmine ning selle kirjapanemine annab palju lihtsama ja loogilisema pildi sellest, millest tekstis juttu on ning mis on teksti põhiline mõte. Proovides erinevaid tõlgendustehnikaid, jõudsin järeldusele, et üsna kasulik viis on ka teksti liigendamine alateemadeks, ehk siis teksti liigendamine osadeks küsimuste abil. Selle tehnika abil ei pea uuesti lõiku läbi lugema, et teada saada mis on seal kasulik informatsioon, vaid kohe küsimust lugedes aitab see mul keskenduda sellele, mida on mul konkreetsest tekstilõigust tarvis. Üks edaspidiselt kasutatav meetod on ka jooniste ning mõtteskeemide tegemine. See aitab üsn...
Vana hea Rootsi aeg ? 1583. aastal Rootsi ja Venemaa vahel sõlmitud Pljussa vaherahuga läks Põhja-Eesti Rootsi võimu alla. 1625. aastal Tartu langemisega rootslaste kätte lõpeb Poola valitsusaeg Lõuna-Eestis ja 1629. aastal Altmargi vaherahuga kinnitatakse kogu Mandri-Eesti kuulumist Rootsi võimu alla. Kuidas muutus talupoegade seisund Rootsi aja tulekuga? Kas see muutus tuli neile kasuks või kahjuks? Pärast Liivi sõja lõppu taastus Eesti rahvaarv üllatavalt kiiresti, jõudes 1695. aastaks 350000 - 400000 inimeseni. Rootsi riigi rahvaarvust moodustas Eesti rahvastik umbes 10%. Pärast vaenutegevuse lõppu hakkas talurahva arv jõudsalt kasvama. Sellele mõjusid soodsalt mitmed tegurid, ennekõige pikk rahuaeg, mis soodustas sündimist. Eesti ala jäi ulatuslikumast sõjategevusest aastakümneteks puutumata. Ka ei võetud eesti mehi sundkorras Rootsi väkke. Rootsi võimu kehtestamisega kogu mandrialal kujunes uus hald...
Kordamisküsimused ajaloos: Miks ei osatud Baltikumi iseseisvumist sõja eel ette näha ? Sest selleks oli vaja venemaa , kui saksamaa lüüasaamist maailmasõjas, nad aga võitlesid erinevatel pooltel. Mis sõja osapoolt ja miks toetasid baltisakslased ? Pooldasid vene tsaari sest vene koosseisus oli neil lootus kaitsta oma privileege. Alles tsaari – venemaa kokkuvarisedes võtsid Balti rüütelkonnad kursi Eesti – Liivi ja kuramaa ühendamisele saksamaaga. Kuidas mõjutas 1 ms. Eestit ja kuidas see meile kasulik oli ? *Sõja käigus mobiliseeriti 100 000 eestlast (10 000 hukkus) – HALB ! *Loodi Eesti ohvitserkond (ilma selleta poleks tõenäoliselt vabadussõda võitnud *Alustati põlevkivi kaevadamist *Tekkis puudus kõigist tähtsamatest tarbekaupadest (sool, suhkur, kohv, tee, petrooleum, riie ...
1. Kuidas mõjutavad omandatud ja omistatud tunnused inimese positsiooni ühiskonnas? Too näiteid juurde Mõned ühiskondlikud positsioonid rajanevad karakteristikutel, mis on suhteliselt muutumatud või mille üle inimesel puudub kontroll. Omandatud staatus – vaba valiku, pingutuste või õnne läbi omandatud staatus.(4) Omistatud staatus – põhineb tunnustel, mille üle inimesel kontroll puudub või on seda vähesel määral, sellisteks tunnusteks on nt. sugu, rahvus ja vanus.(4) NÄITED: Omandatud staatuse/tunnuse puhul nt. abikaasaks olemine on isikliku valiku tulemusena ühiskonnas saavutatud staatus. Ka lapsevanemaks olemine on valiku küsimus. Omistatud staatuse/tunnuse puhul nt. olla sündinud kuningatütrena tähendab olla printsess. 2. Kuidas ja millest uurivad sotsiaalset elu dramaturgilise lähenemise pooldajad? Dramaturgiline käsitlus – vaatleb sotsiaalset vastastikust mõju kui rida lühikesi teatrietendusi ...
Novelli ,,Elu nullpunkt" analüüs Peet Vallak Tegelased: Peategelane · Villem Kõo Kõrvaltegelased · Villemi naine · Villemi poeg · Majaperemehe poeg Eedi Sündmustik Peet Vallaku novell ,,Elu nullpunkt" (1955) jutustab loo punapäisest poepidajast Villem Kõost, kes murrab pead selle üle miks tema elu, võrreldes tema isa ja eriti vanaisaga omaga, nii halb on. Villem Kõo on aus mees, kellele kuulub pesu-, pitsi- ja nööbiäri, kuid kahjuks see eriti midagi sisse ei too. Tihti annab Villem ostjatele võlgu ja on suisa paaril korral ka niisamagi kraami heast südamest ära andnud. Ühel päeval tühja müügiraamatut vaadates, hakkab ta mõtlema, et miks tema ära nii põhja on käinud, ometigi ta sai selle oma isalt päranduseks, kui too veel väga populaarne pood oli. Veel külastatavam oli see äri siis, kui seda juhtis tema vanaisa Jürri Kõo, tal oli olnud vesiveski ja suurtalu koos õuepealse aida ja suure hooviga. Aga ometigi pol...
Peet Vallak Tegelased: Peategelane Villem Kõo Kõrvaltegelased Villemi naine Villemi poeg Majaperemehe poeg Eedi Sündmustik Peet Vallaku novell „Elu nullpunkt” (1955) jutustab loo punapäisest poepidajast Villem Kõost, kes murrab pead selle üle miks tema elu, võrreldes tema isa ja eriti vanaisaga omaga, nii halb on. Villem Kõo on aus mees, kellele kuulub pesu-, pitsi- ja nööbiäri, kuid kahjuks see eriti midagi sisse ei too. Tihti annab Villem ostjatele võlgu ja on suisa paaril korral ka niisamagi kraami heast südamest ära andnud. Ühel päeval tühja müügiraamatut vaadates, hakkab ta mõtlema, et miks tema ära nii põhja on käinud, ometigi ta sai selle oma isalt päranduseks, kui too veel väga populaarne pood oli. Veel külastatavam oli see äri siis, kui seda juhtis tema vanaisa Jürri K...
ÜHISKONNAÕPETUSE KORDAMISKÜSIMUSED MAJANDUS 1. Millised on tootmistegurid ehk tootmisressursid? – Loodusressursid (maa, maavarad, mets, veevarud); inimressursid (tööjõud); kapitaliressursid (tööriistad, hooned, rahalised vahendid); ettevõtlikkus (oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida); 2. Miks on majandustegevuses kasutatavad ressursid alati piiratud? – Ressursside piiratus on liikumapanevaks jõuks: et suurendada ühiskonnaliikmete heaolu, on vaja leida uusi, senisest efektiivsemaid võimalusi ressursside kasutamiseks. 3. Peamised majandussüsteemid ja nende iseloomustus: naturaalmajandus, turumajandus, käsu ehk plaanimajandus. – Tava ehk naturaalmajandus: tootmine algeliste vahenditega iseenda jaoks. Plaani ehk käsumajandus – toodetakse riigi poolt määratud plaanide järgi. Eraettevõtlus puudub. Turu ja segamajandus – nõudluse ja pakkumise järgi tootmi...
Kontrolltöö Dünaamika 1. Milliste kehade vahelisest vastastikmõjust ning millistest tagajärgedest saab rääkida järgmistest näidetes: (Vastastikmõju - ühe keha mõjul juhtub midagi teisega) a) Tennisepalli löömine; Reket ja tennisepall (Tennisepall hakkab liikuma kuna seda lüüakse reketiga) b) Pillatud vaasi maandumine; Põrand ja vaas (Vaas läheb katki kui maandub) c) Puu liikumine tormise ilmaga. 6p (Tuule mõjul hakkab puu liikuma) 2. Sõnasta Newtoni kolm seadust. 3p esimene seadus - keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. teine seadus - väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. kolmas s...
TMT0060 Õppejõud: Praktikumid Marina Järvis Nimi: Getlin Rohtla Kursus: EALB21 Paaris töö „Psühholoogiliste ohutegurite analüüs organisatsioonis“ Ülesanne 1 Tüli töötajate vahel Ettevõttes töötab kaks turismiosakonna spetsialisti, kelle ülesandeks on atesteerida maakonna majutusasutusi. Need on Tiina ja Mari, kes on aga ootamatult omavahel tülli pööranud. Tiina süüdistab Marit väheses kompetentsuses ning Mari Tiinat ületöötamises. Nad keelduvad edaspidi koostööd tegemast. Konflikti on juba kaasatud ka raamatupidaja, kellele mõlemad töötajat on üksteise peale kaebamas käinud, ning on oht, et tüli laieneb veelgi. Millised võimalused on ettevõtte juhil olukorra lahendamiseks ning pingete maandamiseks? ...
Hotellimajanduse alused 1. Nimeta majutusettevõtte kolm peamist osakonda (3 p) ja nende peamised funktsioonid (3p) .Vastuvõtt - kõige nähtavam koht hotellis ning seega tuleb kõigi osakondadega teha tihedat koostööd. et hotell igapäevaselt tõrgeteta toimida saab. Vastuvõtuletis tehtavad toimingud: rahatehingud, lisateenuste soovitamine ja müük, informatsiooni jagamine, külastajate sisse- ja väljaregistreerimine, valuutavahetus. Toitlustusosakond - eesmärk tagada toitlustamine eelkõige hotelliklientidele (hommiku-, lõuna- ja õhtusöök), aga samas ollakse valmis ka väljstpoolt maja tulevaid kliente toitlustama. Tänapäeval toimub palju erinevaid koolitusi, konverentse, mis sisaldavad samuti toitlustamist (kohvipausid, lõunasöögid jm.) Majapidamisosakond - eesmärk tagada kogu maja puhtus. Tubade seisu kohta peab olema operatiivne informatsioon (korras ja müügiks valmis olevad toad, remondis olevad toad, koristamisel olevad toad jne.). Ku...
Rohelise mõtteviisi poolt ja vastu Veel tööstusrevolutsiooni ajal usuti, et Maa loodusvarad on jääv suurus, mida saab vaid riikide vahel erinevalt jaotada. Tänaseks on teada, et see nii ei ole. Aastasadade pikkuse hooletu kuritarvitamise tõttu on inimese koduplaneet saastunud ja välja kurnatud. Olukorra parandamiseks loodud rohelisele liikumisele astuvad ülemaailmses debatis vastu konservatiivsema suuna pooldajad. Keskkonnakaitsjate peamiseks mureks on reostus. Tööstus ja olmekeemia paiskavad atmosfääri freoone ning teisi kahjulikke gaase. Selle tulemuseks on osooniaukude suurenemine ja kliima soojenemine, mis ähvardavad Maa elamiskõlbmatuks muuta. Neile probleemidele pööratakse ülemaailmses poliitikas üha rohkem tähelepanu. Õhusaaste hulga piiramiseks loodud Kyoto protokoll kohustab riike keskkonnareostust vähendama. Protokoll ei ole aga eriti populaarne roheliste arvates ei piisa sellest elamisväärse keskkonna säilitamiseks Maal. Si...
Eurole üleminek Eestis Teemad · Mis on euroala? · Euro kasutuselevõtu praktilised aspektid · Miks on eurole üleminek kasulik? · Kuidas vältida hinnatõusu? Mis on euroala? · Euroalasse kuulub 16 Euroopa Liidu riiki, kus on kasutusel euro. · Eestist saab 01.01.2011 euroala 17. liige. · Euroala on teine kõige suurem majanduspiirkond maailmas USA kõrval (15% maailma majandusest, USA 20% maailma majandusest). Umbes 40% tehingutest välisvaluutaturgudel toimub eurodes. Järjest enam riike seob oma valuuta kursi euroga, sest see tagab stabiilse arengu ka nende riigile. · Euroala on Euroopa Liidu tähtsaim majanduspoliitiline saavutus. · Euroopa üks raha suurendab kaubavahetust, soodustab investeeringuid ja kokkuvõttes toetab Euroopa majanduslikku edu ja stabiilsust. Euroala kujunemine · 1992 pandi Maastrichti lepinguga alus Euroopa Majandus- ja rahaliidule, mille eesmärk on kindlustada ühtlane majanduskasv ja...
Majandus . Kuidas tõsta tööviljakust ? Tööviljakus näitab suhet toodangu ja töökulu vahel.See sõltub nii töö organiseerimisest kui ka tehnoloogilisest tasemest. Kui ettevõtja leiab, et tal on odavam pidada ühe masina soetamise asemel kümmet töölist miinimumpalga eest, siis pole mõtet madalas tööviljakuses süüdistada kedagi peale iseenda. Üks viis kuidas tööviljakust tõsta on töötajate motiveerimine . Alluvaid saab innustada rohkem tööd tegema andes neile eesmärgi mille nimel püüelda . Palgatõus või teatud ajavahemiku järel boonuse andmine on kõige tõhusam viis töö kiiremaks arenguks. Teine hea viis on töötingimuste parandamine ning kõrgtehnoloogia kasutamine. Kui töötajatel on paremad vahendid ja tingimused on töö tegemine lihtsam ning on võimalik rohkem tööd teha väiksema ajakuluga . Eestis on inimesed nõus tegema ka tööd väikse palga eest kuna paljud tööd nõuavad ka ...
TREENINGKAVA Koostas: Kool Aasta 1. Käed trimmi! Tagatoengus kätekõverdused o Toetu toolile. Kõverda küünarvarsi ja hoia küünarvarred võimalikult keha lähedal. o Jälgi, et õlavarre ja küünarnuki vahele jääb täisnurk. o Nüüd lasku alla ning siis jälle üles. PS! Järgmisi harjutusi oleks hea teha hantlitega, aga kui hantlid puuduvad võib kasutada veega täidetud pudeleid! Küünarvarte kõverdamine o Lähteasend: seisa sirgelt, jalad kergelt harkis, käed hantlitega külgedel all, peopesad sissepoole pööratud. o Nüüd suru küünarliigeseid kergelt enda vastu, kõverda käed, tõstes käed hantlitega üles. o Harjutuse lõpus peavad hantlid olema õlgade kõrgusel, põrandaga paralleelselt. Küünarvarte sirutusharjutused o Võta hantlid kätte, tõsta sirgelt seistes sirg...
Mida tähendab rahvusvaheline kokkulepe? Too näiteid ajaloost. Rahvusvaheline kokkulepe on riikide vaheline kokkulepe millega tagatakse rahvusvaheline õigus. Nt: Washingtoni leping, ÜRO mereõiguse konvensioon. Nimeta rahv.vahel. poliitika osapooled Parlament kinnitab rahvusvahelisi lepinguid. Välispoliitika eest vastutab välisministeerium ja välisesindused. Riigipea on maa kõrgeim esindaja. Kui riigipea on valitsusjuht, siis juhib ka välispoliitikat. Unipolaarne- üks rahvusvahelises poliitikas osaleja domineerib. Usa pärast II MS. Bipolaarne-Kaks domineerivad teiste üle olles samal üksteisega konkureerides. Külma sõja ajal USA ja NSVL. Multipolaarne- mitu ühesuguse võimupositsiooniga osalejat. Tänapäeva maailm. Mis on rahvusvaheline leping ja loetle sellega kaasnevad toimingud.Too näiteid Eesti ajaloost ja selgita rahv.vahel. lepingute vajalikkust Eesti jaoks. ...
Füüsika I 1.Selgita sõnade maailm, loodus ja füüsika tähendust. Maailma on lai mõiste. Maailmaks võib pidada Maa ja tema elanikke, ainult inimkonda või universumit. Maa mõiste all saab paigiutada kõik, mis on olemas. Füüsika uurib näiteks taevakehade liikumist, jää sulamist, valguse muundumist. Uurib seda, mis on inimese teadvusest sõltumata. Kõike seda, mis on väljaspool teadust ja sellest sõltumatud reaalselt olemas nim. Looduseks ehk materiaalseks maailmaks. Teadvus ei kuulu loodusesse, küll aga inimene, kui bioloogiline objekt. Loodus uurib ka inimeste poolt loodud ehitisi, aparaate, saasteaineid. Kogu maailmast uurib füüsika seda osa, mida võime nim. Looduseks. Füüsikaliseks maailmaks on loodus. 2.Selgita erinevust looduse ning vaatleja kujutluste vahel Kogemuslikku teavet saame looduse kohta vaatelmise teel. Selleks, et vaatleja saaks loodusest füüsikalist vajalikku infot, peab tal olema meeled (võime ...
Hamlet ja maailm Oma tragöödias Hamlet toob Shakespeare lugejateni Taanimaa printsi pettumuse maailmas, täpsemalt just oma kaaskonna mitmepalgelisuses. Hamlet on pettunud terves maailmas, nimetab seda vanglaks ning jälestab oma õukondlasi, kes kohe, kui vana kuningas on surnud, hakkavad lipitsema uue valitseja ees. Tundmaks ära kuninga ja kogu õukonna tõelist palet, hakkab Hamlet mängima hullu. Ja alles siis ta taipab tõeliselt, kui mitmepalgelised võivad olla teenrid. Alamad ajavad täpselt sellist juttu, nagu neile enestele hetkel kasulik on ja nad ei hooli üldse ustavusest. Terve õukond on muutunud koos uue kuninga troonile asumisega. Kõik kes enne olid ustavad Hamletile ja tema isale ning ei sallinud Claudiust, on nüüd, mil Claudius on mõrva teel troonile asunud, hoopis Hamleti vastu ning ta ei saa neid enam usaldada. Claudiust ei salli Hamlet üldse, kuna vaim and...
ÖKOLOOGIA Ökoloogia teadus, mis uurib elusorganismide ja eluta looduse omavahelisi suhteid. Ökoloogia peamiseks eesmärgiks on välja uurida, miks populatsioonide arvukus muutub ja millsed on nende muutuste tegajärjed. Ökosüsteem moodustavad samal territooriumil elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad organismid. Biosfäär maa elukond Bioom e. ökosüsteem kliima või taimkattevööndi elukoosluste kogum Kooslus omavahelises seoses olevate liikide kogum teatud alal Populatsioon ühe liigi isendite vabalt ristuv rühm teatud kindlal maa-alal Ökoniss - liigi või populatsiooni põsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum. Ruum ökosüsteemis, mille hõivamisel saab organism koosluses täita kindlat rolli. Keskkonnategurid organismide või nende koosluste elu otseselt või kaudselt mõjutavad keskkonna elemendid või protsessid. Jagunevad kolmeks: Abiootilised eluta looduse tegurid: päikesevalgus, tem...
Kordamisküsimused: Ökoloogia 1. Millised on peamised bioloogilise mitmekesisuse tasemed? 1. liikide mitmekesisus ehk liigirikkus 2. geneetiline mitmekesisus ehk liigisisene sama liigi isendid erinevad üksteisest, see suurendab liigi kohanemis- ja ellujäämisvõimet, tagab uute liikide tekke. 2. Selgita, kuidas ja miks muutub liikide arv, kui liikuda: a) rannajoonelt avamerele- Mida kaugemale avamerele, seda suurem on liikide arv, sest meres on palju erinevaid kalaliike, taimeliike, mikroobe, planktonid jt mereelukaid. Rannajoon võib olla tühi liivarand, kus peamiselt on vaid pisielukad. 3. Miks on liigiline mitmekesisus oluline? Liikide vähenemine avaldab negatiivset mõju keskkonna ja inimeste heaolule. Looduse ja keskkonna kaitsmine tagab selle, et maakera oleks elamiskõlbulik ka tulevastele sugupõlvedele. (Ökosüsteem on tasakaalus, kui kõik see, mida organismid valmistavad, samas ...
annaabi.ee 
