mis on elu mõte. Erinevatel inimestel on erinevad elu mõtted, selles kirjandis toon ma välja mõned näited ning arutlen elu mõtte ja mõttetuse üle. Kui üldiselt inimeste elude mõtetest rääkida, siis elu mõte on luksus. Ja luksus on see, et inimene teeb seda mida ta tahab. Levinud on ka ütlus : ,,Ela, et elada``. Parim viis saavutada sellist luksust on õppida hoolega ära mõni niisugune töö, mis endale meeldib. Ja halvim viis elada luksuslikku elu on elada kasinat elu ja saavutada selles täius. Ja veel halvem on elada lihtsalt kasinat elu. Ja sellist elu saab üldiselt vältida, kui leida midagi mis meeldib ja siis seda nüri järjekindlusega tegema hakata. Elada tuleb nii, et seda saaks nautida. Paljude elu mõte on olla armastatud ning õnnelik. Elus võib palju tahta, kuid iseasi on see, kuidas see saavutada, sest ilma tööd tegemata ei tule mitte midagi välja. Õnne võib tunda isegi pisimatest, kuid õnnetust leiab igalt poolt
Tema autokraatlikes püüdlustes peegeldus teatud määral katoliku kirikus juba varem sündinud ranget usulist distsipliini nõudvate suundade mõju. Samal ajal leidis aset uuendus, mis tähtsustas isiklikku ja vahetut emotsionaalset usukogemust, tekkisid müstitsistlikud suunad. Kõrgete kirikutegelaste seas levis püüdlus aidata läbi isikliku täiustumise kaasa kiriku tervenemisele. Dominikaani taustaga paavst Pius V püüdis parandada kiriku avalikku moraali ning propageerida vagadust ja kasinat elu. Ta toetas jesuiitide tegevust ja inkvisitsiooni. Paavst Sixtus V ei keskendunud mitte niivõrd surveabinõudele kui katoliku maailma atraktiivsuse suurendamisele võeti ette barokse Rooma kui maailmapealinna uuendamine, kaunistati kirikuid ning toetati värvikate usuliste pidustuste korraldamist. Vastureformatsiooni käigus tekkisid uued vaimulikud ordud kaputsiinid, ursuliinid, teatiinid, barnabiidid ja jesuiidid. Nad avaldasid suurt mõju eeskätt maapiirkondade kogudustele
Eesti elanikud rõhutasid ühelt poolt individualistlikke püüdlusi, ei toetanud autoriteetide ülimuslikkust, väljendasid suhteliselt madalat natsionalismi ja rahvusliku uhkuse taset, leidsid abielulahutuse, abordi ja enesetapu olevat ühiskonnas aktsepteeritavad nähtused ning väljendasid tugevat usku teaduse ja tehnoloogia progressi olulisususesse. Teisalt näitasid uueimuste tulemused Eesti elanike vähest usaldust teiste inimeste suhtes, madalat tolerantsust, subjektiivset heaolu ning kasinat poliitilist aktiivsust, nappi keskkonnateadlikkust ja isiklikku algatust. Eesti asendit teljel võib lisaks mõjutada ka meie religioosne, ajaloolises perspektiivis domineerivalt protestantlik pärand. 3) Millised on peamised muutused Eesti elanike väärtusorientatsioonides viimase kümne aasta jooksul? Kus asub Eesti maailma väärtuste kaardil? Eesti elanike üldise usalduse määr on alates 1996. aastast järk-järgult tõusnud.
Seal kulges see kohati isegi karmimalt, tabuks muutusid värvilised rõivad, prassimine ja lõbustused. Inglismaal läks reformatsioon läbi vaid tänu kuningas Henry VII´le, kes sai tänu uuele usule mitmekordselt abielluda; kujunes välja anglikaani kirik. Vastureformatsioonis võib eristada kahte suunda. Esimene oli katoliku kiriku otsene vastutegevus (inkvisitsiooni tugevnemine). Teine aga katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada ühtsus ning nt paavst Pius V toetas kasinat eluviisi, seda jesuiitide ordu toel. Samuti asutati vaimulike seminare ja õpetati neid selleaegsele haridusele vastavalt. Protestantliku kiriku teke tagas ka muutused kirikumuusikas. Selle läbi tekkis luteri koraal, mis oli lihtne, emakeelne, et kõik saaksid kaasa laulda; need olid ka mitmehäälsed, taktimõõdu ja orelisaatega, erinevalt gregooriuse koraalist. Selle tekkel mängis rolli ka Lutheri musikaalsus, sest kuigi tal ei olnud plaanis teha kultuurirevolutsiooni, kasvas muusika
a klass Luulekogu analüüs Anna Rosalie Haavakivi – kirjanikunimega Anna Haava - sündis 15. oktoobril 1864 Tartumaal Kodavere kihelkonnas Haavakivi põlises ning jõukas talupojaperes. Oma kooliteed alustas ta 9- aastaselt Pataste mõisa Saare-Vanamõisa saksakeelses erakoolis. Peale seda õppis Tartus Hoffmanni Erakoolis ja aastail 1880-1884 Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga. Ta elas kasinat elu, jäi elu lõpuni üksikuks ja tal ei olnud lapsi. Alates aastast 1906 Anna Haava elas ja töötas ülikoolilinnas Tartus, olles olnud enne Esimest maailmasõda mõnda aega „Postimehe” toimetuse liikmeks ning tegutsenud hiljem vabakutselise kirjanikuna ning tõlkijana. Alles 75. sünnipäevaks 1939. aastal sai seni ühest üürikambrist teise kolinud Anna Haava Tähtvere pargi lähedal Koidula tänavale isikliku korteri, mille kinkis talle juubeli puhul Tartu linnavalitsus
muinasajal. Maakondade ja kihelkondade jaotus jäi nii nagu oli varem. Enamus inimesi elasid maal, sest nad olid sellise eluga harjunud. Külarahvas oli endiselt eestlased. Muud rahvused elasid pigem linnades. Nad olid ju parema seisusega kui maarahvas. Peale Liivimaa ristisõda tekkisid erinevad seisused. Need, kes olid rikkamad, ja haritumad, oli parem seisus. Samas kui eesti soost talupojad, kes rügasid ja rassisid maal nii, et higi voolas ojadena alla, elasid ikka kasinat elu. Kuid ka talupojad olid sotsiaalselt liigestatud. Osad talupojad olid vabastatud talupoeglikest koormistest. Ometi oli ka selliseid talupoegi, kes elatusid ainult palgatööst. Neil ei olnud maad. Kõige rohkem oli adratalupoegi, kes pidid maksma andameid. Peale ristisõda jäi majanduse põhirõhk põlluharimisele. Säilis agraarne ühiskond. Ka kalandus ja käsitöö ei kadunud kusagile. Need kolm olid peamisteks
Sellist suhtlusstiili eeldab ka riigiapartaat. Eestlane riigiametnikuna kasutab enamjaolt agressiivset suhtlusstiili. Tal ei ole vaja otsida kompromisse, sest kõik, mis ta teha võib, on paberil kirjas ja kui ta teeb nii nagu nõutud, siis ei vastuta ta ka enam. Seesugune positsoonile põhinev, olukorda mittearvestav stereotüüpne suhtlusstiil on levinud ka haridussüsteemis. See, mida õpetaja õpetab, on õige ja vajalik; kui sa oled teisel avamusel, siis oled sa valel teel ja väärid kasinat hinnet. Koolpoiss, kes palju küsib klassis, segab reeglina tundi. Õpetajad kasutavad enamasti kehtestavat või halvemal juhul agressiivset suhtlusstiili ja õpilane, kes klassi ees kössis kehahoiakuga, pilk maha suunatult, ebaleva häälega üritab laulda, kuna õpetaja nõuab seda. Teisalt ajalooline taust, mis mõjutab inimese suhtumist olukorda ja selle läbi ka suhtlusstiili valikut. Eestlastel on ajalooline pool enamjaolt keelav ja allutav. Mis on kindlasti jätnud rahvusele oma jälje
Klooster oli esimene Harjumaa arhitekruutimälestis. Padise klooster on suure tähtsusega arhitektuuri ja ajalooline objekt nii Eestis, kui kogu Põhja-Euroopas. AJALUGU Seitsesada aastat tagasi tulid Eestisse Riia lähedalt Daugavgriva kloostri mungad, kes kuulusid tsistertslaste mungaordusse ja pidid Rooma paavsti ülesandel kuulutama nn uut usku. Klooster rajati kauni ning kalarikka jõe kääru, linnadest ja suurtest teedest eemale. Mungad olid kohustatud elama kasinat elu ja tegema kehalist tööd. Siin võib leida munkade tegevusest erinevaid jälgi: - Keeldudes reegli kohaselt lihasöömisest, arendasid mungad siin ulatuslikku kalapüüki, ehitasid kloostri lähedusse suuri kalatiike. - Vesiveskite, paisukivide ja arvukate hoonete vundamendid. Tegelikuks kloostrikeskuseks kujunes Padise alles siis, kui mungad 1305. aastal olid Väina jõe suudmes sunnitud Liivi ordu survel maha müüma oma sealsed kloostrivaldused. Taani kuningas
sümbolistlikule kallakule saksa maalikunstis. Osa saksa ekspressionistide esimesest põlvkonnast moodustas 1905. aastal Dresdenis rühmituse "Die Brücke", mis tähendab silda. Rühma asutamise idee tõstatas Ernst Ludwig Kirchner(1880-1938). Siia kuulusid veel Erich Heckel(1883- 1970) ja Karl Schmidt-Rottluff(1884-1976), hiljem liitusid ka Max Pechstein ja lühiajaliselt Emil Nolde. Nad elasid ja töötasid mõnda aega koos, jagades isegi kasinat sissetulekut. "Brücke" -rühma kunstnikud tegelesid innukalt graafikaga. Nende lemmiktehnikaks oli lito ja puulõige, millele nad andsid ilmeka, üldistatud joone. Aastail 1911-1913 tegutses Münchenis veel üks Uus Kunstnike Ühendus, mis nimetas endit "Blaue Raiter". Ekspressionismi esimese laine lõpetas üpris jõhkralt 1914. aastal puhkenud Esimene maailmasõda. Sõja üle elanud kunstnikud nägid aga varasemas loomingus lausa prohvetlikku ettekuulutust ja
nii Eestis, kui kogu PõhjaEuroopas. Klooster paikneb Padise vallas, Harjumaal. Tallinnast kulub sinna kohale sõiduks umbes 40 minutit. Seitsesada aastat tagasi tulid Eestisse Riia lähedalt Daugavgriva kloostri mungad, kes kuulusid tsistertslaste mungaordusse ja pidid Rooma paavsti ülesandel kuulutama nn uut usku. Nad rajasid oma kabeli kauni ning kalarikka jõe kääru, linnadest ja suurtest teedest eemale. Mungad olid kohustatud elama kasinat elu ja tegema kehalist tööd. Ka tänapäeval võib leida arvukaid jälgi munkade tegevusest kloostri lähedusse on rajatud kalatiike (mungad ei tohtinud süüa liha). Lisaks on säilinud vesiveskite, paisukivide ja ka mitmete teiste hoonete vundamendid. Tegelikuks kloostrikeskuseks kujunes Padise alles siis, kui mungad olid Väina jõe suudmes sunnitud Liivi ordu survel maha müüma oma sealsed kloostrivaldused. 1305
1) õige vaade 2) õige kavatsus 3) õige jutt 4) õige tegu 5) õige eluviis 6) õige püüdlemine 7) õige mõtlus 8) õige keskendumine Budistlik eluviis Budistlikud kogudused mungad. Nad peavad tõotama, et on Buddhale ja õpetusele ustavad. Nad ehitavad kloostreid ja elavad riigi kulul. Budistlikud mungad on poisipõlve ajal kloostris, aga mungaks saamine pole sunduslik. Mungatõotus tähendab õpetusest kinnipidamist, kasinat elu, kõigest loobumist, vähese omamist (riie, nõel, kauss, sõel). Budismi peasuunad Hinajaana budism lõunapoolne budism, väike sõiduk = hinajaana, valgustuse saamine on võimalik ainult vähestele, nirvaanasse jõuavad mungad tõenäolisemalt, tripitaka pühakiri on hinajaanade poolt kirja pandud Mahajaana budism põhjapoolne budism, suur sõiduk = mahajaana, Buddha jumalus, jumalaid on palju, bodhishattva = inimene, kes on otsustanud kõikides ümbersündides elada
Inimese eksistents on protsess, pidev muutumine. Miski pole püsiv ega kindel. Kõik eluga seonduv toob kaasa head. Sansaara on nirvana vastand. T(r)ipitaka üks pühadest kirjadest Dhiksu kurjus Budistlik eluviis Budistlikud kogudused mungad. Nad peavad tõotama, et on Buddhale ja õpetusele ustavad. Nad ehitavad kloostreid ja elavad riigi kulul. Budistlikud mungad on poisipõlve ajal kloostris, aga mungaks saamine pole sunduslik. Mungatõotus tähendab õpetusest kinnipidamist, kasinat elu, kõigest loobumist, vähese omamist (riie, nõel, kauss, sõel). Budismi peasuunad Hinajaana budism lõunapoolne budism, väike sõiduk = hinajaana, valgustuse saamine on võimalik ainult vähestele, nirvaanasse jõuavad mungad tõenäolisemalt, tripitaka pühakiri on hinajaanade poolt kirja pandud Mahajaana budism põhjapoolne budism, suur sõiduk = mahajaana, Buddha jumalus, jumalaid on palju, bodhishattva = inimene, kes on otsustanud kõikides
Ristiusu õpetuse kohaselt oli jumal üks ja ainuke,kuid ilmnes kolmel moel:Isana,Pojana ja Püha Vaimuna.Ariaanlased väitsid,et kuna Kristus kui Poeg on Isa loodud,siis ei saa ta olla igavene ja Isaga samaväärne. Kloostrite tekke:Ristiusu õpetuse järgi oli hing igavene ja surematu,keha aga ajutine ja surelik.Pärast surma pääseb hing kas taevariiki või ootavad teda põrgupiinad.Et hinge eest hoolt kanda,tuli keha himusid ja tarvidusi võimalust mööda alla suruda.See tähendas eriti kasinat elu,lihasuretamist e askeesi.Üksildusse tõmbunuid nim eremiitideks või munkadeks.Tekkisid ka terved eremiitide ja munkade kogukonnad ja koos sellega tarvidus munkade ühiselu reguleerida.Tekkisid kloostrid-kogukonnad,kus ilmaelust eraldunud elasid kindlaks määratud eeskirjade järgi. Augustinus ja Cassiodorus:Cassiodorus-koostas munkade harimiseks õpiku.Kogu õpetuse jagas seitsmeks vabaks kunstiks:grammatika,dialektika,retoorika,aritmeetika,geomeetria,astronoomia ja muusika
Maailma pidasid nad olemuselt paheliseks. Maailma loojat, Vana Testamendi Jumalat samastasid nad kurja jumaluse Demiurgi ehk Saatanaga. Katarid ei tunnistanud kiriku õpetust pühast kolmainsusest ning kaldusid uskuma, et Jeesus oli vaimolend, kes tuli inimesi juhtima jumala poole. Jeesuse inimlikku olemust nad ei uskunud, sest nende õpetuse järgi on kõik materiaalsed objektid patu kütkeis. Katarid uskusid hingede taassündi; pääsemise teeks pidasid nad vaga ja kasinat elu ning pattudest hoidumist. Katarite juhid, kes püüdsid elada läbinisti puhast elu, nimetasid end täiuslikeks, headeks inimesteks või headeks kristlasteks; koguduse lihtliikmetelt nõuti kuulekust, kuid doktriini sügavama olemusega neid ei tutvustatud. 6 Arvati, et nende pääsemiseks taevariiki on piisav täiuslike poolt läbi viidav puhastus pattudest ja sidemest maise ilmaga. Seda puhastust ehk lohutust (consolamentum)
Peale paari aastat jäi luuletamine tagaplaanile- Heiti Talvik jätkas õpinguid ning lõpetas 1926. Aastal Pärnu õhtugümnaasiumi reaalharu. Järgmisel sügisel astus ta Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda eesti keelt ja kirjandust õppima ning oli seal 1934. aasta novembrini, mil jättis õpingud pooleli. Peale seda avaldas ta oma lühikese elu jooksul kaks luulekogu- ,,Palavik" (1934) ja ,,Kohtupäev" (1937). Hiljem kirjutas ta luuletusi vaid ajakirjanduses. Üldiselt elas ta üsna kasinat elu, kuna ei teeninud palju [4]. Heiti Talvik oli meie varasema haritlasmiljöö (nt G. Suits, P. Põld, J. Luiga) sisemise aristokraatia-pärimuse loomulik edasikandja. See väljendus juba tema pilgus. Ta jättis endast esmamuljel ülimalt viisaka, peenelt kombeka, diskreetse ja õilsalt noobli aristokraatliku mulje. Just selline ta sisemuses tegelikult oligi. Samal ajal oli ta ka kõige spontaansemalt elav temperament. Seda tõestavad mehe varasemad
Hoolimata Saksa okupatsioonist ei unustanud haava kirjatööd, ta oli kahe viimase aasta jooksul saanud valmis memuaaride käsikirja ,,Laanemäe Manni lapsepõlvest’’, mida ta soovis kirjastada, kuid ei saanudki. 1944. aasta sügis sundis Haava sõjapakku. 24. novembril paigutati kurnatud Haava Põltsamaa linnahaiglasse diagnoosiga veresoonte lubjastus ja kõrge vererõhk. 1945. aasta mais sai Anna Haava uuesti koju, kus jätkas harjunud töökat ja kasinat eluviisi. Anna juures elas mõned aastad ka lesestunud vend Rudolf, kes suri 1950. aastal. [10] 1952. aastal hakkas Eesti Riiklik Kirjastus ette valmistama valitud teoste sarju rahvuskirjanduse klassikast. Sellesse plaani kuulus ka Anna Haava luule väljaandmine. Kevadtalvel koputas aadressil Koidula 8 asuva maja uksele kirjastuse esindaja Paul Rummo. Peale esmast ebaõnnestumist said Haava ja Rummo omavahel kokkuleppele ning Oskar Kruus asus koostama valimikku ,,Luuletused’’. [10]
Maanteeameti portaal. 05.01.2007.). Kõige rahulikum aeg tundub olevat talve teine pool ja varakevad, veebruarist aprillini. Raagus puud, lumi ja juba pikenev päev parandavad sõidukijuhtide nähtavust ja teevad loomi vast samavõrra ettevaatlikumaks. Loomi on jahi ja talvevintsutuste tõttu vähemaks 6 jäänud ja nad liiguvad võimalikult vähe, et kasinat energiavaru kokku hoida (Javois, 2008). 1.3. Ohtlikumad kellaajad Loomaõnnetuste ööpäevane rütm erineb selgelt muude liiklusõnnetuste rütmist. Tippaeg algab päikeseloojaku paiku, suvel juba enne seda ja talvel pigem pärast loojakut, ning vaibub alles pärast südaööd. Väike tõus on ka hommikul kella kuue ja kümne vahel, kui liiklus on juba alanud, ent päev pole veel sõralisi maanteedest eemale peletanud. Jüri
Kloostrite Kloostritest domineerisid benediktiinide kloostrid. Kloostritest said uued majapidamis- ja kultuurikeskused. Uued ordud loodi lähtuvalt Benedictuse põhimõtetest, kuna tootva töö osakaal oli kadunud. Võimsamaks benediktiini kloostriks sai Cluny. 12. saj-l tekkis Tsitertslaste ordu Citeaux' kloostri järgi. Tsistertslaste siht oli pöörduda apostelliku lihtsuse juurde ning vähendasid talupoegade abi tööde tegemisel. Kloostreid rajati tsivilisatsioonist eemale ning elati kasinat elu. Kloostrite tekkimisega suurenesid aga tsisterslaste rikkused, mistõttu kujunesid ka tsisterslastest majapidamismungad. Töödel kasut ilmikvendasid. Tsisterslased muutusid keskaja lõpul poolkapitalistlikeks asutusteks. Eestis oli Padise klooster tsisterslaste klooster. Kuna kloostrite ideoloogiline puhtus jätkuvalt oli ähmane, tekkisid veelgi radikaalsemad liikumised e kerjusmungaordud. Tuntumateks olid frantsiklased ja dominiiklased, mis kujunesid 12. ja 13. saj vahendusel.
Tihti puhkesid ägedad vaidlused. Keisrid kutsusid kokku kirikukogusid. Seal vastu võetud otsuste oõhjal kujunes välja n-ö õige ehk ortodoksne usutunnistus. See sõnastati nn apostelliku usutunnistusena. Kristlaste meelest oli hing see, mille eest tuleb hoolt kanda, samal ajal kui keha vajadused võivad inimest hinge hoolitsemise eest kõrvale kallutada. Et hinge eest hoolt kanda, tuli keha himusid ja tarvidusi võimalust mööda alla suruda. See tähendas kasinat elu, lihtsuretamist ehk askeesi. Paljud sügavad uslikud asusid askeetidena impeeriumi äärealadele. Pärast kristluselegaliseerimist kasvas selliste eraldujate arv veelgi, sest ilmaelust eemaletõmbumine vastas ristiusuaskeetlikele ideaalidele. Üksildusse tõmbunuid nimetati eremiitideks või munkadeks. Tekkisid eremiitide ja munkade kogukonnad ning alguse said kloostrid. Kui ristiusk levis, oli üha enam vaja suuri, jumalateenistuseks sobivaid avalikke hooneid
sageli ekslikult töötajaks, kellel on küll kohustusi, kuid kellel puudub autoriteet Kohatu itsitamine: Meeskolleegide abikaasadega ei olda nii lahke kui oma töökaaslastega. See on vist kõige hellem küsimus. Koosviibimistel, kuhu on kutsutud abikaasad ja teised külalised, tuleb olla oma töökaaslaste või klientide abikaasade ja kaaslaste vastu niisama südamlik ja sõbralik kui oma kolleegide vastu. Räige ja labase keele kasutamine töökohal. Labasuste kasutamine näitab kasinat sõnavara. Töökohal eratelefonijuttude ajamine. Naiste puhul, kes pendeldavad üheksast viieni töö ja perekondlike kohustuste vahel, on arusaadav, et mõnikord on tarvis töölt võtta isiklik telefonikõne. Ent see peaks olema erand, selle asemel et reegliks kujuneda. Hea teenindaja on olukorra peremees Autor: Andres Kahn 06.09.2005 Allikas: Postimees teenindajaks võib pidada töötajat, kes suudab nupukalt konfliktsituatsioonides
Korraks oli ka periood, kui oli võimul kaks paavsti korraga üks paavst oli Roomas ja teine Avigionis. See lõpetati Konstanzi kirikukogul aastal 1414-1417. Mõlemad paavstid tagandati ja valiti uus paavst, kes jäi Rooma, Vatikani. Kuid oma endist võimu ning autoriteeti ei suutetud taastada. 22) Kerjusmungaordud Keskajal tekkisid koos linnadega ka mungakloostrid. Üks olulisemaid kloostreid oli tsisterlaste ordu. Nende põhimõtteks oli elada samasugust vaest ja kasinat elu nagu oli kristusel. Nad valmistasid kõik ise. Tsistertslaste ordu kõrvale tekkis peagi fratsiskaanlaste ordu. Selle rajajaks oli Fransiscus Assiisist. Franciscus arvas, et raha et ei tohi olla. Talle tekkisid arvatavasti esimesena stigmad. Need on samasugused märgid, nagu olid kristusel. Need võivad tekkida viide kohta: käsi, jalg, pea, külg ja selg. Dominiiklaste ordu rajajaks oli Dominicus. Peamist ülesannet nägid selle liikmed jutustamises. Neid kutsuti ka jutlustajavendadeks
Kui Lucrezia 1480. a ilmavalgust nägi, polnud ta isa veel paavst, vaid kardinal. Mehe õige nimi oli Rodrigo Borja [borha] ja ta oli rahvuselt hispaanlane. Rooma sattus ta oma ema venna, paavst Calixtus III kutsel. Siin hakkas ta oma nime itaaliapäraselt kirjutama ja hääldama: Borgia [bordza]. Selles perekonnas valitses deviis 2 Eesmärk pühitseb abinõu. Euroopa ajaloost on raske Lucrezia isast suuremat korruptanti3 leida. Katoliku preestrina pidanuks ta elama kasinat ja tagasihoidlikku elu. Rodrigo oli aga liiderlikkuse võrdkuju. Preestriks pühitsemise hetkel oli ta juba nelja lapse isa. Osavast kirikumehest sai peagi piiskop, siis kardinal, lõpuks paavst. Polnud saladus, et paavstiks saamiseks ostis ta valijamehed üles. Aleksander VI ajal sai erilise hoo sisse indulgentsidega4 kauplemine. Indulgentsikiri oli patukustutuskiri, mida sai raha eest kirikult osta. Osta sai nii sooritatud kui ka veel sooritamata patu kustutamise pabereid
Kirik vajas oma tegevuseks raha. Seda saadi peamiselt kirikmaksudest ehk kirikukümnisest. Kui sellest jäi väheks hakkas kirik müüma ka patulunastuskirju ehk indulgentse, millega sai end süüst puhtaks osta. Varasel keskajal olid Euroopas levinud benediktiini kloostrid, kuid paljudele tundus, et benediktid pööravad liiga palju tähendust rikkusele. Seetõttu tekkisid mungaordud, millest oluliseim oli tsistertslaste ordu. Nad pidid elama vaga ja kasinat elu, ka kloostrid pidid nad ise üles ehitama. Tsistertslaste kõrvale tekkisid ka kerjusmungaordud. Esmalt rajas Franciscus frantsisklaste ordu. Frantsiskaani mungad kandsid halli ja nad pidid käima paljajalu ning teenima elatist kerjates. Dominiiklaste ordu asutas hispaania aadlik Dominicus. Nad kandsid musta rüüd ja nende eesmärgiks sai jutluste ja õpetuse abil katoliku usu tugevdamine. Oli ka neid inimesi, kes polnud paavstivõimuga rahul. Neid hakati nimetama ketseriteks ja nende
olema ka jumalik loomus. Seega on inimestel jumalik loomus, mis tuleb Dionysoselt. Kui keha on titaanlik, siis hing on dionysoslik/jumalik. Empedokles- arvas, et vaimud rändavad 30 000 ajastut ja lähevad läbi kõigist inimlikest kujudest. Herodotos arvas, et 3000 a peab inimese hing käima ja minema läbi kuiva maa, mere, õhu sfääri ja taas inimesesse. Hinged onn sunnitud rändama, kuna keha on hingele vangla. Hing peab ennast lunastama, et rändest vabaneda. Tuleb elada kasinat elu, hoiduda vereohvrist, olla taimetoiduline, täita teatud tabusid. Erinevatel gruppidel olid erinevad nõuded. Orpheuse pooldajad levitasid oma raamatuid. Pythagorlased arvasid, et kasinast elust üksi ei aita- tuleb ka filosofeerida. Pythagorlased räägivad, et pärast surma halavad lähevad Tartarosse ja nati halvad Hadesesse ja head lähevad õndsate saarele, kus on päike ja kuu. Eristub 3 suunitlust(matmisel ja surmajärgsusel):
· Õige e ortodoksne usk (orhodoxia õige usk), see sõnastati aposteliliku usutunnistusena · Kolmainsus: Jumal ilmneb kolmel moel Isana (Loojana), Pojana (Kristusena) ja Püha Vaimuna · Ariaanlus kujunes IV sajandil: Kristlus on inimlik · Ortodoksne seisukoht on: Kristuses on jumalik ja inimlik lahutamatult ühendatud · Tekivad kloostrid · Hing on igavene ja surematu, seepärast tuleb hinge eest hoolt kanda · Himud tuleb maha suruda,st elada kasinat elu · Eremiidid-erakud, mungad 3.Kahe vastasleeri kujunemine Euroopas Pilet 20 ??? 1.Islam Koraan etteloetu = ülim tõde Koraan kujunes esimeste kaliifide ajal Koraani sisu: Tingimusteta kuuletumine ja õiglane käitumine Üks inglitest ei kuuletunud aadamale (lucifer) = saatan Viimne kohtupäev kõik surnud tõusevad üles Praktilised ettekirjutused: perekond, suhted, pärimine, kuriteod ja karistus, kauplemine, orjade kohtlemine, söögi ja
ühistööga. Haridus: Naispremonstraatlased hoolitseid juba keskajal oma kloostrites eri seisutest ütarlaste kasvatuse ja hariduse eest. Kõigil premonstraatlased oli haridus tähtsal kohal. Paljud hoolitseisd külapreestritena rahvahariduse eest ja avaldasid kasäiraamatuid. Ordude naisharud Klarissiinide ordu - Nunnaordu, mille asutas Püha Assisi Franciscuse õpetuse järgija, rikkast Assisi ülikuperest pärinev Püha Clara. Klarissiinid asutasid kloostreid, kus elasid vaga ja kasinat elu palvetades ning kõiki vajaminevaid majapidamis- ja põllutöid tehes. Ühiseid reegleid klarissiinidel polnud, kogudused omasid laialdast autonoomiat. Begiinide ordu - Esimesed teated begiinidest (nimetatud ka "pühad naised") pärinevad 12. saj. Lõpust Liege'ist (Belgia), termin "begiin" võeti kasutusele 1230. aastatel, tema tähendus on tänapäeval ebaselge. Begiinid olid linnade kõrg- ja keskklassi naised, kes
annaabi.ee 
