Kreeklaste arvates oli see loomulik ja jumalate poolt nii määratud. Nii ei pidanud kreeklased ise füüsilise tööga tegelema, vaid said oma kõik aja suunata vaimsetele pingutustele, milleks oli arhitektuur,kirjandus, matemaatika, geomeetria ja peamiselt filosoofia.Vähestele inimestele oli see ebanormaalne ja need kes astusid välja orjade eest, neid peeti koheselt imelikeiks.Kas orjanduslik demokraatia oli täiuslik? Orjasid oli palju, kuid arvandmed puuduvad.Põhilised orjad olid:sõja vangid,võõrsilt sisse ostetud ,,Barbarid",võlgade katteks orjusesse müüdud kodanikud. Enamus orjasid olid Barbarid. Kreeklastel kujunes välja arusaam, et Barbarid on kõik need kes kreeka keelt ei räägi, kuna kreeklaste jaoks kõlas iga võõrkeel kui: ,,bar-bar". Orje rakendati kõikidel tööaladel. Orja lapsed olid orjad ja nii see ahel jätkus. Antiik- Ateenas oli orjade elu natukenegi kergem kui kuskil mujal linnriigis.Orjadel puudusid
eKr . Tol ajal oli see tüüpiline ning kreeklased pidasid seda normaalseks . Nad ei pidanud ise füüsilist tööd tegema ja nii said keskenduda oma vaimsetele tegevustele . Kuid oli vähe selliseid inimesi, kes olid nõus orjade eest seisma , sest ei pidanud orjandust õigeks. Selliseid inimesi peeti ebanormaalseteks .Kas orjanduslik demokraatia oli tõesti täiuslik ? Pole teada kui palju orje tegelikult olemas oli, aga kindlasti oli neid tohutult palju. Enamus osa orjadest moodustasid barbarid , kes olid võõrsilt sisse ostetud . Orjad pidid tegema kõiksugu tööd , isegi orjade lapsed olid orjad .Orjadel puudus enamik õigusi . Õnneks oli seadusi, mis keelasid orje teadlikult tappa . Samas polnud need seadused täiuslikud ning kreeklased said sellest mõnevõrra mööda vaadata . Orjapidaja jaoks muudab see orjandust täiuslikumaks, kuid teiste jaoks jällegi ebaõiglasemaks .Orjandus oli tolleaegses Ateenas veidi kergem .Kreeklaste jaoks oli orjandus väga oluline
Vabadus ja sõltuvust antiikajast 19.sajandini Marc Bloh: ,,Orjuse kaot on üheks kõige kaalukamaks muutuseks inimesse ajaloos". Tp u 27 milj inim orjuses. Ajaloos pole ühtegi kultuuri, kus poleks mingi hetk orjust esinenud. Eksam 10.01, 17.01, korduseksam 21.01. Orjust ühe def võimatu defineerida. Nt Brasiilisas Tupinamba orjad, kes ei töötanud ja keda koheldi hästi, olid rituaalselt hiljem ära söödud. Orjadel erinevates kultuurides erinev seisund. Orjus on institutsioon( õiguslik vahekord). Prja seisus on kultuurlüh seadustega määratletud. Reeglina olid orjad omandiõiguslikud objektid, kes kuulusid kellegi oomandisse ning nende isand omas nende üle suurt võimu. Orjad olid üh kõige madalam seisus. Reeglina eemaldati neilt võimalus järglasi saada või vähemalt välistati see (pereõigused puudusid). O
Hakkasid kõige tähtsamat rolli mängima keisririigi ajal, al augustusest 30 ekr. Nende seast valis keiser meelsasti ametnikke. On arvatud, et patriitsid ja plebeid eristusid sellega, et patriitsid tegelesid rohkem karjakasvatusega, plebeid põlluharimisega. Selles kaheldakse, ei võeta tõsiselt. Võib öelda, et al 366 ekr on poliitiline võrdsus, aga patriitsidel on privileege, mida nad on säilitanud. Neil on õigus korraldada auspiitse. Tavaliselt korraldasid preestrid, aga patriitsidel on müstiline õigus. Justkui võime õigesti tõlgendada lindude käitumist. Oli tähtis, sest korraldati tähtsate ettevõtmiste eel. Plebeid pidid kutsuma preestri või patriitsi. Sünnijärgne privileeg. Samal ajal plebs moodustas suure osa rahvastikust. Plebsil kujunes välja oma võimustruktuur, oma magistraadid. Tribunus plebis/ plebei- rahvatribuun. Selline magistraat, kes võitles plebeide õiguste eest ja jälgis, et neid talla jalge alla
Etruskid tulid Itaaliasse ca samal ajal kui kreeklased, nad asustasid esialgu Toscana maakonna ja üritasid tungida ka lõunapoole aga nende edasitung peatati. Etruskite päritolu ei teata aga Herodotos on öelnud, et nad tulid Väike-Aasiast näljahädade sunnil. Kirja etruskid laenasid kreeklastelt aga nende keelt ei tunta. Etruski kultuuris on palju Kreeka mõjusid aga ka orientaalset ja originaalset osa. Ühiskond oli kihistunud, kõrgeima kihi moodustas ülikkond kes olid ühtlasi preestrid (nim. lukumoonid). Etruskid olid tuntud oma ennustuskunsti poolest, ennustati looma maksa järgi. Selline ennustusviis oli tuntud ka varem, roomlased võtsid selle üle. Etruskid püstitasid linnu, aga neil ei tekkinud ühtset riiki. Etruskid hakkasid tugevnema 6saj eKr ja nende alla langes ka Rooma linn. Etruskite hilisemast saatusest on teada, et Sulla valitsemise ajal toimus etruskite ülestõus roomlaste vastu. Kui varasemal ajal olid etruskid valitsenud roomlasi ja hiljem ise roomlaste
Ühtset riiki neil küll polnud, kuid nad austasid ühiseid jumalaid ja kõnelesid sarnaseid murdeid. Kreeklaste ühtekuuluvustunnet suurendas ka ühine võitlus pärslaste vastu V sajandi algul. Vastandudes muudele rahvastele nimetasid kreeklased end helleniteks, kõiku teisi rahvaid aga barbariteks nendeks, kes räägivad arusaamatut keelt (bar-bar). Sõna barbar ei tähistanud kreeklastel madalat kultuuritaset. Ka idamaade rahvad olid barbarid, olgugi, et kreeklased tunnustasid ja imetlesid nende muistset tsivilisatsiooni. Sellegipoolest pidasid kreeklased end teatud mõttes barbaritest paremaks: nad uskusid, et ainult neil oli omane kodanike vabadusel põhinev riigivorm linnriik. Polis: riik ja ühiskond Kiired muutused nõudsid ühiskonna sisemise korralduse täiustumist ja kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Linnriigid kujunesid Kreeka emamaal kui ka kolooniates.
Ühtset riiki neil küll polnud, kuid nad austasid ühiseid jumalaid ja kõnelesid sarnaseid murdeid. Kreeklaste ühtekuuluvustunnet suurendas ka ühine võitlus pärslaste vastu V sajandi algul. Vastandudes muudele rahvastele nimetasid kreeklased end helleniteks, kõiku teisi rahvaid aga barbariteks nendeks, kes räägivad arusaamatut keelt (bar-bar). Sõna barbar ei tähistanud kreeklastel madalat kultuuritaset. Ka idamaade rahvad olid barbarid, olgugi, et kreeklased tunnustasid ja imetlesid nende muistset tsivilisatsiooni. Sellegipoolest pidasid kreeklased end teatud mõttes barbaritest paremaks: nad uskusid, et ainult neil oli omane kodanike vabadusel põhinev riigivorm linnriik. Polis: riik ja ühiskond Kiired muutused nõudsid ühiskonna sisemise korralduse täiustumist ja kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Linnriigid kujunesid Kreeka emamaal kui ka kolooniates.
muistne rahvakoosolekuplats. Jupiteri isa Saturnus oli eelkõige põllutööde ja viljakasvu edendaja. Ta kehastas roomlaste jaoks ammust kuldaega ja tema auks korraldatavatel iga- aastastel pidustustel – saturnaalidel – taastus hetkeks kuldajastu õnnelik olukord: siis oli orjadelgi lubatud oma isandatega koos pidutseda. Kodukolde jumalanna Vesta auks põles igavene tuli foorumil paiknevas ümmarguses templis, kus seda valvasid riiklikult määratavad preestrinnad – vesta neitsid. Neid valiti kõige suursugusematest perekondadest. Igasugune seksuaalelu oli vesta neitsitel surmanuhtluse ähvardusel keelatud. Üks omapärasemaid rooma jumalaid oli uste ja piiride eestseisja ning lõppu ja algust kehastav Janus. Teda kujutati enamasti kahe vastassuunas vaatava näoga, mida võis mõista kui vaatamist ette ja taha, sisse ja välja, tulevikku ja minevikku. Januse järgi sai oma nime ka
Kokkupuutes teiste rahvastega kujunes kreeklastel rahvuslik ühtekuuluvustunne: nad austasid ühiseid jumalaid ja kõnelesid samu murdeid. Kreeklaste ühtekuuluvustunnet suurendas ka ühine võitlus pärslaste vastu V sajandi alguses eKr. Kreeklased nimetasid end helleniteks, kõiki teisi rahvaid aga barbariteks. Sõna „barbar“ ei tähistanud kreeklastel madalat kultuuritaset. Sellegipoolest pidasid kreeklased end barbaritest paremaks ja uskusid, et barbarid on loomult orjalikud, hellenitele aga on omane kodanike vabadusel põhinev riigivorm – linnriik. Ühiskonna struktuur. Vaba lihtrahvas. Enamik kreeklasi teenis elatist põlluharimisega. Jõukamad talupojad said oma majapidamisega enamasti iseseisvalt hakkama. Kuid nende kõrval oli hulgaliselt vaeseid põllumehi ja karjuseid, kes olid halbadel aastatel sageli sunnitud rikastelt laenu võtma
Egiptusele oli allutatud Nuubia; 1650 eKr tungisid Niiluse deltasse Aasiast hüksoslased Keskmise riigi lõpp · Uus riik 1550-1075 eKr algas, kui Teeba valitsejad tõrjusid hüksoslased välja; välise võimsuse hiigelaeg; hüksoslastelt õpiti lahingus hobukaarikute kasutamist, nende kaarikuvägi oli ähvardav jõud; alistati Palestiina ja Süüria, Nuubia oli veel nende käes; Egiptus oli suurriik, rohkem avatum; võõrsilt toodud orjad, välismaised palgasõdurid ja Aasia päritolu printsessid haaremites tõid kaasa uusi kombeid; valitseja kõrval elukutseline preesterkond rikkalikud annetused templitele olid suurendanud preestrite mõjuvõimu, valitseja ei suutnud neid enam oma tahtele allutada; Ülem- Egiptuses kujunes kuningatest sõltumatu preestrite riik · Hilis-Egiptuse periood 1075-525 eKr võimul olid mõni kord välismaised valitsejad; endised tavad · Pärsia periood 525-332 eKr
ning äratasid ellu. Isis Osirise abikaasa, õde. Tema peas oli kaarjate lehmasarvede vahel päikeseratas. Seth Isise vend, kes tappis Osirise. Seostatakse läänetuule ja põuaga. Thot Veelinnu iibise peaga, jumalate kirjutaja, kirjatarkuse jumal. Anubis Saakalikujuline muumiate valmistaja. Kontrollis, kas inimese süda on patune. *Jumalad olid loomadele sarnaste tunnustega. Ainujumala kultust ei olnud. *Templid- ainult preestrid. Palju salajasi ruume. Preestrite võim suur- taevatähtede järgi ennustamine, targad, kavalad. Andsid haridust. *Katse kehtestada ainujumalakultust. Päikesekettajumala (Atoni) kultus- vaarao Enhaton, muutis nime Amenhotephist Enhatoniks. Rajas Teeba ja Memphise vahele Ahetatoni pealinna. Tema polg taastas Amon- Ra austamise. Kiri : · Kiri kujunes IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. Tihedalt seotud tsivilisatsiooni tekkega.
sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pythagorase Liidu eeskujul ning tal olid juriidilise isiku õigused. Akadeemia liikmed tasusid igal kuul liikmemaksu
kui ka mujal arenenud maailmas: · Religioonis: tekkisid maailmareligioonid - hinduism, budism, taoism, judaism · Majanduses: uute maaharimistehnikate kasutuselevõtt, toimus kaubanduse ja jõukuse kasv, linnastumine · Poliitikas: lõpeb Lähis-ida impeeriumide ülemvõim; Kreekas areneb välja demokraatia ja tekivad linnriigid. Suure poliitikafilosoofia aeg jõudis Kreekas kätte paradoksaalselt ajal, mil Ateena oli langenud Spartale ja demokraatlik linnriigi valitsemiskorraldus oli lõppenud. Ateena vastandus seejuures Spartale kui progressiivne riik konservatiivsele, demokraatlik aristokraatlikule. · Õigusemõistmises: varasema ühtse ja ainuõige piirkondliku õigussüsteemi asemel eristuvad nüüd tavad/tavaõigus ja loodus/loomus, millest vaid viimane on universaalne. · Filosoofias: antiik-kreeklaste mõtlemises liikus kõigi nende muutuste tulemusena
Vana-Babüloonia ajal on palju eraõigust kajastavaid ürikuid, valitsusasutuste akte seevastu vähevõitu. Kassiidi ajastul saavad eraürikute asemel domineerivaks haldusdokumendid, mis sageli varustatud religioosset garantiid tagavate jumalakujutustega. Spetsiifilise liigina ilmuvad maade piirikivid - kudurru. Babüloonia elanikkond ja nende õigused Põhilised elanikkonnagrupid: · vabad inimesed (avilum) · paleesõltlased (muskeenu) · orjad (vardum) Vaba inimene võis kõike oma vara müüa Poolvabad inimesed ehk paleesõltlased valdasid oma asju, aga ei tohtinud neid müüa. Juba Babüloonias eksisteeris eraomand. Maa jaotati järgmiselt: 1. eraomand 2. kuninga omand kuningas annab maad kasutada 3. templimaa 4. kogukonnamaa Vaba inimese kaitse oli tugevam kui muude ühiskonnagruppide omadel. Näitkes, kui murrad vaba inimese käeluu, murtakse ka esimesel
savisarkofaage.) Hauapanused: relvad, ehted, nõud. Alates II at. algusest pühamud lossides ja eramajades. Ajavahemikus 1500-1480 toimus Thera saarel Santorini vulkaani plahvatus (oletatakse, et merevesi tungis kraatrisse), tekkinud hiidlaine käis ka üle Knossose riigi. (Sellest katastroofist võis alguse saada Atlantise müüt. Kirjeldus Platoni "Timaioses".) Kui midagi järele jäigi, langes see 1400. e. Kr. Kreeta vallutanud Peloponnesosest tulnud ahhailaste saagiks. Ateena traditsioonis väideti, et legendaarne kuningas Theseus vabastas ateenlased Kreeta võimu alt. Tsivilisatsiooni keskpunkt nihkus mandrile, Mükeenesse. Avastajad: Schliemann (Trooja Väike-Aasia läänerannikul) 1871. ja Evans 1900. (Knossos legendaarse kuningas Minose labürintpalee prototüüp) 4. Mükeene kultuur ja perioodid Asustuse jäljed - 1550. Tsivilisatsioon 1450 (sideaineta suurtest kiviplokkidest kindluspaleed, keskset õue ei ole). Mükeene Lõvivärav
............. 21 Früügia .............................................................................................. 21 Lüüdia ............................................................................................... 21 Meedia riik ja Pärsia imperiumi kujunemine ................................................... 22 Pärsia sõjad ..................................................................................................................... 24 Klassikalise Kreeka hiilgeaeg. Ateena demokraatia ................................................... 26 Sparta ja Ateena vastasseis. Ateena mereliit. Esimene Peloponnesose sõda ................... 26 Ateena demokraatia Periklese ajal ................................................................................... 29 Peloponnesose sõda (431 404) ja oligarhilised riigipöörded Ateenas ..................... 31 Archidamose sõda (431 421) ................................................................... 32
Selle keskmes oli templikompleks. Tsikuraat, pühendatud taevajumalale An ja taevajumalannale Eanna (Innana). Sealt pärinevad ka varajased kirjalikud tekstid. Seal oli ametnikuloendid ja silinderpitserid (veerev savipitser, pitseeriti anumaid igast stseenidega). Tempel oli ühelt poolt bürokraatlik ametnikkond ja salvestas templisse veetavat kraami. Protokiilkiri, kiilkirja eellane. Leitud ka viiteid vägivallale (jahi ja sõjastseenid, andamitoomine), piltidel habemik, vb valitseja. Sealt templist on leitud alabastervaas, Warka vaas. Selle järgi on püütud ühiskonda paika panna. All vesi ja taimed, siis loomad, inimesed liudadel kannavad midagi, andamid suurtes kottides ja siis süüakse see ära... Pildil jumalanna (sööjana) ilmselt Eanna ja oli suhtes tähtsa tegelasega. Uruki päritolu silinderpitserid on leitud kogu VP ulatuses. Uruki impeerium? Lõuna- Mesopotaamias kindlasti. Muud kontaktid olid ilmselt ainult kaubanduslikud. 2340-ni on Sumeri linnriigid jube tähtsad
Vanaaeg 1.loeng. Õisis õppematerjalid eksam kirjalik(kõik programmi järgi)(40-35)minutit aine programm detailne. Põhimõtteliselt 2 küsimust: 1)süsteemlik,ülevaatlik ajalõigust või perioodist, pole vaja detailselt(nt ülevaade Ateena riigikorrast). 12P 2) 6 nime või mõistet.4-5 lauset(olulisim). Kokku 18 p. Iga nimi annab 3 p. Kirjatöö on eksamile pääsemise eelis.Valid kahe kohta ja valid ptk ühe valdkonna kohta ning pead võrdlema u 2 lk.Tuleb trükkida välja. Vana-Egiptus,Vana-Kreeka, Vana-Rooma Muistsed tsivilisatsioonid Mesopotaamia tsivilisatsioon , Egiptuse tsivilisatsioonid- Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid kerkisid esile 4 at. II poolel eKr. 3500- 3000 .Riikluse ja tsivilisatsiooni olemasolu
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,
joosti igalt poolt sündmuspaigale kokku. Kartes skandaali, viis peremehes haavatu teenrite abiga kööki, kus tema eest natuke hoolitseti. 15 Aadlik aga oli läinud tagasi akna juurde ja vaatles mõninga kärsitusega rahvahulka, kes oma paigalpüsimisega teda tugevasti pahandas. «Noh, kuidas sel pöörasel läheb?» küsis ta ukse krigina peale ümber pöörates ja peremehe poole pöördudes, kes oli tulnud tema tervise üle järele pärima. «Kas Teie Ekstsellents on terve?» küsis peremees. «Jah, täiesti terve, kallis peremees. Aga esmajoones soovisin ma teada, kuidas läheb meie noormehel?» «Tal läheb juba üsna hästi,» vastas peremees, «ta minestas lõplikult.» «Tõesti?» küsis aadlimees. «Enne minestamist pingutas ta veel kogu oma jõudu, et teid välja kutsuda.» «See poiss on ju püstikurat ise!» pomises tundmatu. «Oh ei, Teie Ekstsellents, ta pole kellegi kurat,» jätkas peremees põlglikku grimassi tehes
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
