Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kas elul on mõte?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
püüelda, kooskõla, õnnetust, armastatud, lähedased, elul, karel, varik, hamlet, ihkab, saamises, enamat, silmis, asotsiaalid, fantaasia, sära, silmadesse, hoolivus, armastada, tunnevad, austus, armumine, noortelt, haritus, tahta, iseasi, igalt, armub, ülese, väärtushinnangud, vastuolus, ausalt, põhiväärtustest, piin, rakse, möödudes, astunElu mõte Inimesi ei tee õnnelikuks ei ihuramm ega raha, vaid õiglus ja mitmekülgne tarkus ning armastus. ,,Olla või mitte olla selles on küsimus" ja Hamlet vastas: ,,Olla"... kas selles peitubki elu mõte- olemises? Igaüks meist on siia ellu määratud mingi mõtte ja kohustusega: kes peab ja tahab püüelda kõrgustesse, kes ihkab jalgpalli meistritiitlit. Kuid kas küsimus põhineb alailma millegi saamises, saavutamises või tahtmises... ehk midagi enamat? Sest ka need inimesed, kes ei ole meie silmis midagi saavutanud ega kuhugile jõudnud, suudavad olla õnnelikud. Toome näiteks asotsiaalid, kes elavad halvimates elutingimustes, kuhu meie fantaasia ulatub ja mida meie silm ise tõdeb. Kuid neid seob teiste inimestega nagu ka kõikide unistajatega üks asi - lootused, unistused, võimalused ja saavutused õnn.
teeb seda mida ta tahab. Levinud on ka ütlus : ,,Ela, et elada``. Parim viis saavutada sellist luksust on õppida hoolega ära mõni niisugune töö, mis endale meeldib. Ja halvim viis elada luksuslikku elu on elada kasinat elu ja saavutada selles täius. Ja veel halvem on elada lihtsalt kasinat elu. Ja sellist elu saab üldiselt vältida, kui leida midagi mis meeldib ja siis seda nüri järjekindlusega tegema hakata. Elada tuleb nii, et seda saaks nautida. Paljude elu mõte on olla armastatud ning õnnelik. Elus võib palju tahta, kuid iseasi on see, kuidas see saavutada, sest ilma tööd tegemata ei tule mitte midagi välja. Õnne võib tunda isegi pisimatest, kuid õnnetust leiab igalt poolt. Sama on ka armastusega. Inimene armub elu jooksul väga palju, aga tõelise armastuse leiavad vaid vähesed. Tasub vaid proovida, pingutada ja oma tahtmiste poolde püüelda. Tugevad ja vaid ,,kõrge lennuga" inimesed võivad oma soovid teostada ning saada õnnelikuks
Mis on elu mõte? Igaüks meist on siia ellu määratud, millegi pärast elame me siin ja peame oma elu kindlat eesmärki täitma. „Olla või mitte olla – selles on küsimus“ ja Hamlet vastas: „Olla“... kas selles peitubki elu mõte- olemises? Elu on värvirikas ja huvitav. Kui sündmusterohke on inimese elu, oleneb inimese iseendast ja tema tegudest. Inimesed on erinevad ja igal ühel on erinev arusaam elu mõttest. Elu mõte võib seisneda mingil kindlal eesmärgil. Elu mõte järele küsides võidakse küsida muu hulgas inimese elu olemuse, elu otstarbe või eesmärgi kohta või selle kohta, kas üldse millelgi on tähtsust ja kui, siis millel.
Ellumõistetu ,,Hamlet" Kõik on siia ellu määratud mingi mõtte ja kohustusega: kes tahab püüelda kõrgustesse, kes ihkab midagi muud. Kuid kas küsimus põhineb alailma millegi saamises, saavutamises või tahtmises. Ma arvan, et see on midagi enamat? Sest ka need inimesed, kes ei ole meie silmis midagi saavutanud ega kuhugi jõudnud, nt. elu hammasrataste alla jäänud inimesed suudavad ka olla õnnelikud. Inimesi ei tee õnnelikuks raha, vaid õiglus, hoolitsus ja armastus teise inimese poolt. Mis on üldsegi õnn? Õnne võiks pidada hetkeliseks, kuid on ka inimesi, kes on
Kuid süües kasvab isu. Saavutades väikseid eesmärke, inimene saab, seda rohkem püstitab ta endale sünnib meis julgus püstitada järjest suuremaid eesmärke. Võib ka öelda, et pikemaajalisi eesmärki, sest on inimesi, kellel ei ole pikemaid eesmärke, ning nad elavad vaid päev inimesi on väga erinevaid. korraga. Kuid tegelikult on ka nemad teinud oma elus valiku, mille poole Vägagi huvitav on väide, et püüelda. Eesmärgiks võib olla ka mitte omada pikemaid eesmärke. Elada eesmärgiks võib olla ka mitte nüüd ja praegu, sest on vaid hetk, milles me elame, teisi samasuguseid ei omada pikemaid eesmärke. tule kunagi. Sellise eesmärgi püstitamine oleks iseendale vasturääkiv, Püstitades pikemaajaliseid eesmärke, peame me nendeni jõudmiseks kuna tegemist oleks just pikema eesmärgiga.
Kui arvad, et õnne ei saa osta, siis shoppad lihtsalt vales kohas Õnne suurusest saad aru alles siis kui oled selle kaotanud. Olen nagu meri- vaikne, tormine ja ilus. Tunnen end nagu tuul- tühi ja täis rääkimata asju. Säran nagu päike pärast kõike paha, oskan ikka olla õnnelik. Kui sinult on varastatud idee, siis ole õnnelik - see oli midagi väärt. Sa oled õnnelik - kui sul on siht, mida mööda minna. Kui sul on eesmärk - mille poole püüelda. Kui sul on unistused - mille nimel elada. Isegi muinasjutud ei lõppe hästi, sest kui prints ja printsess õnnelikuks saavad, on nõid ikkagi õnnetu. Õnnelikud inimesed on elu mustkunstnikud, igast asjast võlutakse välja ime nimega rõõm ja õnn. Ma olen vastik,õel ja ülbe, ma võin olla armas. Ma võin käituda Sinuga nii, nagu käitud Sina minuga. Ma olen selline nagu ma olen, ma ei pea kõigile meeldima. Ma ei muuda end kellegi teise pärast
seletada? Kui kõikvõimas ja hea Jumal on loonud maailma, siis miks on selles maailmas kurja ja ebameeldivat? 1. Inimese elu ja jumala vahekord kristlikus filosoofias (kristlik) religioosne eetika vaatleb inimese ja jumala vahekorda praktilisel tasandil Aga religioonifilsoofias küsitakse: Kas inimese ekistentsiaalsel situatsioonil on mõte/tähendus? Kui jah, siis kust see tuleb?Kust tuleb inimese elu tähendus? Või: kas konkreetse inimese elul on mõte/tähendus, mida ta ise või teised inimesed ei ole talle andnud? Kui jah, siis kust see tuleb? Kui jumal ei ole andnud mu elule mõtet, kas siis võin siiski öelda, et mu elul on mõte? Ka miski teine võib inimese elule mõtte anda. N: minu elul on mõte, sest ma hoolitsen oma laste eest, nemad on mu elu mõte. See mõte on võimalik ka ise luua, see ongi ainuvõimalik tee, sellepärast on inimene vabadus(Sartre)
Milleks kraapida varandusi nagu vargad või jagada neid nagu sotsid, kui sa võid ignoreerida neid nagu targad? Eksib sügavalt see, kes ei tee midagi põhjusel, et ta üksnes vähe võib teha. Usk - see on nagu küünal värvilises laternas. Igaüks vaatab seda läbi oma värvi, kuid küünal on alati seal. Olla usaldatud on suurem kompliment kui olla armastatud. Muutma ja paremaks muutma on kaks eri asja. Ära esita kunagi küsimust, kui vastusest midagi ei sõltu. Vahel võiks arvata, et kindlaim märk mõistuslike eluvormide olemasolu kohta universumis on see, et keegi neist pole meiega kontakti võtnud. Taevas ei ole ida ja läänt - inimesed mõtlevad need välja ning usuvad siis nende tõelisusesse.
mõistetakse Socrates õnnega midagi muud kui rõõmu. Socratese jaoks ei takista füüsilised kannatused ja surm õnne. Tema hea elu seisnes selles, et ta elas endaga rahus, tal oli selge südametunnistus ja enesehinnang. Seega õnn on seotud inimese terviklikkuse ja autentsusega. See, kes kehastab voorust ja sellisena on lahutamatu isik, on ta "õnnelik". Õnn, ausus ja voorus on seetõttu omavahel seotud. Platoni õpetaja Socrates (ja Plato on Aristotelese õpetaja) ütles, et uurimata oma elul pole väärtust. Aristoteles läks kaugemale ja märkis, et planeerimata elu ei ole väärt õppimist, sest sel juhul me ei tea, mida me üritame teha ja miks, kus me kavatseme saada ja kuidas. See on sebimine ja sebimine. Loomulikult ei ole selline elu hoolas uuringut väärt. Veelgi enam, isegi ei tasu elada üldse, sest planeerimata elu ei ole hea. Ja selleks, et saada kasu, peaksite mõtlema tulemuste ja nende saavutamise võimaluste üle. Mõeldamatu elu, nagu sihikindel tegevus. Ta ei
Katkise köie võib kinni siduda, aga sõlm jääb paistma! Kes lakkab olemast sõber, polnud seda kunagi. Kui teed sõbrale teene - unusta see, kui sõber teeb sulle - pea see meeles. Paljud inimesed on üksikud, sest ehitavad sildade asemel seinu. Suurtel hingedel on tahe, nõrkadel on ainult soovid. Iga inimene teab, et teised teda hinnates eksivad,aga ta ei tea, et ka tema eksib teisi hinnates. Olla usaldatud on suurem kompliment kui olla armastatud. Nõrgad ei andesta kunagi, andestamine on tugevate omadus. Sinu aeg on piiratud, nii et ära raiska seda kellegi teise elu elades. Ära sõida kiiremini, kui su kaitseingel lennata suudab.
Teeme seda teadlikult või alateadlikult. Mida nooremad me oleme, seda vähem me otsime mõtestatust oma olemisele ja seda vähem on ka meil eesmärke. Meie eesmärgid on lühemaajalised. Kuid süües kasvab isu. Saavutades väikseid eesmärke, sünnib meis julgus püstitada järjest suuremaid eesmärke. Võib ka öelda, et on inimesi, kellel ei ole pikemaid eesmärke ning nad elavad vaid päev korraga. Kuid tegelikult on ka nemad teinud oma elus valiku, mille poole püüelda. Eesmärgiks võib olla ka mitte omada pikemaid eesmärke. Elada nüüd ja praegu, sest on vaid hetk, milles me elame, teisi samasuguseid ei tule kunagi. Püstitades pikemaajaliseid eesmärke, peame me nendeni jõudmiseks püstitama väiksemaid eesmärke. Selleks, et jõuda kõrge trepi tippu, peab tegema samme trepiastmetel. Mõned astmed saab vahele jätta ja hüpata üle ühe, kuid mida kõrgemale trepp viib, seda rohkem astmeid tal on. Kas aga on üleüldse vaja elule leida mõte
ning tõeliseks heaoluks, õnneks. 69. Kirjeldage Aristotelese naturalistliku hüve eetikat? Mis tähendab naturalistlik hüve? Püstitatakse õnne teema. Õitseng on ülim hüve, mis teeb elu heaks ja elamisväärseks. Inimene tahab head elu. Õnnetaotlus on inimesele loomuomane. Aristoteles räägib veel sellest, et kõigil asjadel on oma eesmärk (sõjakunsti eesmärk võit lahingus, majandusliku tegevuse eesmärk rikkus jne), ka inimese elul on eesmärk. Neid on kahte tüüpi- sellised, mida on vaja millegi muu jaoks (muusikariistade tegemise eesmärk on muusika, muusikariistade valmistamine on abivahend põhieesmärgi, muusika, saavutamiseks). Inimene tihti valib sellised tegevused, mille tulem on õnn. Elu eesmärk on olla õnnelik. Inimese elu mõte on teostada oma põhifunktsiooni- olla õnnelik. 70. Mis on loomutäius ja mis on pahe klassikalises eetikas? Inimese loomupärane kalduvus mingitmoodi käituda ja elada
Võib-olla pakub see, mida ise valmistasid, rõõmu sinu sõpradele. Kunstniku töid saab nautida kunstimuuseumis, maali saab endale osta, et saaks koos sõprade ja lähedastega osa saada maaliga kaasnevatest emotsioonidest. Aga kui keegi tahab OMADA maali, sest see on kuulsa või populaarse kunstniku tehtud, kui ta soovib näidata maali teistele põhimõttel – mul on ja teil ei ole, siis on siin juba teised väärtushinnangud. Mulle on oluline elus ennast arendada ja oma eesmärkide poole püüelda, mõelda välja uusi ideid ja olla loov, ise oma tegemiste üle otsustada. Seda kõike pakub mulle minu töö. Minu jaoks on materiaalsus ainult vahend, mitte eesmärk. Kui mul oleks raha laialt käes ja saaksin hommepäev kõik oma ideed teostada, ei oleks see üldsegi nii huvitav. Tähtis on olla õnnelik oma tegemistes, igaühe jaoks on oma tee. Kõik vajame meie kliimas ulualust, riideid ja toitu. Pärast väsitavat päevatööd vajame ka puhkust ja lõõgastust
Sotsiaalse hüve eetika - Valitakse teatud sotsiaalne hüve, näiteks armastus, kodumaa teenimine. "Positiivse psühholoogia" hüve eetika - Subjektiivne heaolu. 5. Kirjeldage Aristotelese naturalistliku hüve eetikat? Mis tähendab naturalistlik hüve? teisisõnu eudaimonia on nii-öelda õitseng, mis teeb inimese elu heaks. Soov olla õnnelik on inimesele loomuomane, seetõttu kutsutaksegi seda ka naturalistlikuks eetikaks. Selle järgi on kõigil asjadel oma eesmärk, inimese elul on oma loomupärane funktsioon. Eristatakse kaht tüüp eesmärke: 1)eesmärgid, mida on vaja millegi muu jaoks (näiteks muusikariistade valmistamine muusika tegemise jaoks) 2)põhieesmärgid. Õnn on inimese elu lõppeesmärk. Inimese lõppeesmärk peitub tema loomuse erilisuses - mõistuses ning õnn ongi see, kui inimene saab oma elu mõistuspäraselt elada. 6. Mis on loomutäius ja mis on pahe klassikalises eetikas? Loomutäius on inimese positiivne
uurimusel saab võrrelda ajalise vaheaga väärtuste muutumist. Selle teema uurimine on oluline just inimese, kui isiku seisukohalt. Selle uurimuse käigus tahaksin teada saada, kui palju on 70 aastaga noorte väärtushinnangud muutunud. Mis on praeguste noorte jaoks oluliseim elus ja mida tahetakse edaspidises elus saavutada. Arvan, et nende aastatega on noored muutunud iseseisvamaks ja enesekesksemaks. Olulisemad on isiklikud saavutused ja lähedased inimesed. Suuremat tähelepanu pööratakse enda harimisele ja heaolule. Elus edasi jõudmiseks on oluline saada piisavalt hea ja tulevikus kasu toov haridus. Noorte jaoks on oluline tegeleda sellega, mis on enda jaoks huvitav, aga samas ka tulutoov. Tänapäeva noored väärtustavad kül sõpru ja perekonda, aga samas on esikohal siiski mina ise. Paljude jaoks on ahvatlev välismaa, usutakse, et seal on lihtsam ja parem elus läbi lüüa. Uurimusega loodan vastused saada noorte
Tragöödiates ei jää domineerima lootusetus. a. Romeo & Julia Kas vanematel on õigus keelata laste armastust? Suguvõsadevaheline vihavaen. Inglismaa oli lõhestatud, see tingis vihavaenu suguvõsade vahel. 4 b. Hamlet. c. Othello. d. Peategelane mustanahaline valitseja Othello. Konflikt kolmnurgas Othello, Desdemona (tema naine), Jogo (sõber). Othello usaldab Jogot. See petab teda. Armukadedushoos Othello kägistab Desdemona. Tõde selgub liiga hilja. Kannatused suured: piinad süütu
Kuid vaatamata sellele, et me ei mõtiskle päevast päeva selle üle, mis on õnn, tahame ometi õnnelikud olla. Seda soovib meist enamik ja peaaegu iga päev. Millest selline ebateaduslik soov püüelda millegi poole, mis on teaduslikust diskursusest ebapädeva probleemina välja praagitud? Isegi 20. sajandi filosoofias on õnne järele küsimist pseudoprobleemiks(pseudonüüm-varjunimi) peetud, kuna sellele pole võimalik teaduslikul moel vastata. Nii on õnne küsimus saanud akadeemilises arutelus marginaalseks, kuid aegadel, mil teaduslikkuse kriteeriumiks ei olnud veel modernse loodusteaduse meetodid, oli õnn legitiimne(seadusjärgne) akadeemiline teem http://www.epl.ee/?artikkel=296939
See oleks justkui normaalne. Aju-uurijad on uurinud, kuidas tekivad raev, hirm ning masendus. Õnne küsimuses aga ei ole keegi end päris kompetentsena tundnud. Kui esitame küsimuse, mis on õnn, on sellele ilmselt sama palju erinevaid vastuseid kui maailmas inimesi. Viimastel aastatel on aju-uurijate huviorbiiti tõusnud ka head tunded. Uued uurimistehnikad võimaldavad vaadelda aju mõtlemise ja tundmise ajal. Nii on võimalik näha, kuidas meie peas tekib näiteks rõõm, kui mõtleme armastatud inimesele. Molekulaarbioloogia teeb meile selgeks, mis toimub samal ajal meie kümne biljoni ajuraku sisemuses. Psühholoogilised katsed jällegi selgitavad, kuidas need sisemaailma muutused meie käitumist määravad. Niisiis on võimalik lõpuks asuda otsima vastuseid küsimustele, mille kallal on inimesed alati pead murdnud. Kas õnn on midagi enamat kui lihtsalt ebaõnne vastand? Kas viha hajub, kui see endast välja lasta? Kas ilusaid hetki on võimalik pikendada? Kas raha teeb õnnelikuks
psühholoogiline egoism hea on see, mis aitab üksikisikul karjast eristuda. Teoreetiline abstraktsioon. Püüe luua täiuslik olukord. topeltstandard ütlen üht, käitun teistmoodi Tavaolukorras ei saa end ühiskonnast välja tõsta. Peame suhtestuma ühiskonnaga. Ka eraldi, üksikuna olles suhtestume ühiskonnaga. Ei saa olla erak, kui pole kedagi, kelle suhtes erak olla. Eetika moraali eesmärk on ühiskonnaga koos tegutsedes püüelda heaolu poole. Aitab ühiskonnal liikuda ühtse süsteemina õnne ja heaolu suunas. Ühiskonnad erimeelel selles küsimuses. Thomas Hobbes (15881679) oma teoses iseloomustab loodusseisundit: inimene sünnib ilma ja tal puuduvad normid, eetika, moraal, riiklikud struktuurid; looduslaps. Loodusseisund on kõikide sõda kõikide vastu. Ainsaks tungiks on soov ellu jääda. Elu loodusseisundis on üksildane, vaene, räpane ja brutaalne, kui puuduvad reeglid, kuidas hakkama saada.
Milles seisneb õnn? Õnn on väga suhteline mõiste. Ilmselt on see tunne, mida iseloomustab rahulolu, rõõm või armastus. Õnnelikuks võivad teha igapäevasena tunduvad pisiasjad, olgu selleks siis töö- ja koolialased saavutused või mõni suurem sündmus inimese elus. Õnne on raske ära tunda kui ei ole tundnud õnnetust. Seetõttu on tihti õnn ka tagantjärele tuntav. Kuigi erinevad inimesed võivad tunda õnne väga erinevatest asjadest, on õnnetunne üheks vaieldamatult eriliseks ja positiivseks tundeks kõigi jaoks. Lapsed võivad olla õnnelikud iga väiksemagi asja üle, mis täiskasvanutele võib tunduda tavaline. Lapsed avastavad pidevalt midagi uut selles maailmas, olgu selleks kas või huvitav putukas või ilus lilleke. Iga uus ja huvitav avastus teeb neile rõõmu, tekitab õnnetunnet
Mis on õnn? Kõik igatsevad õnne. Need kes seda ei tee on kas jumalad või lihtsalt imelikud. Tihti ei teagi inimesed, millist õnne nad täpselt soovivad ja mis see üldse on. Mõni naljahammas arvab, et õnn on see, kui õnn sulle äkki sülle langeb. Mitte pähe. Mitte kõrgelt. Ja mitte üle 75 kg korraga. Õnn on väga suhteline mõiste. Kui küsida inimestelt, mis nende meelest õnn on, oleks vastuseid sama palju kui vastajaid. Aga kuidas õnne määratleda.? On ta midagi materiaalset või vaid indiviidi peas eksisteeriv kujutlus? Kas õnne on vaja või saab ka ilma hakkama? Paljud ajavad sassi õnne ja naudingu. Nauding on küll õnnele üsna sarnane aga siiski tunduvalt lühiajalisem kui õnnetunne. Minu meelest sarnaneb õnn kõige rohkem uhkusele või rahulolule. Ehk inimene on uhke oma saavutuste üle ja tunneb rõõmu läbi nende võimalikuks saanud hüvedest. Kuigi samas on õnn ka midagi palju enamat, mida mina sõnadesse pann
keskkonnast, religioonist ja tavadest mille järgi elame. Kui eluterve on ühe inimese elu sõltub millised eetilised tõekspidamised meil on ja milline on meil tervis. Mis on hea elu? Juba sõna hea mõistavad inimesed erinevalt. Üldiselt mõjutab seda sotsiaalne tagamaa, erineva sotsiaalse taustaga inimesed võivad terminit ,,hea" väga erinevalt tunnetada. Samuti mis on elu, saab erinevalt mõista. Kas elu on lihtsalt ära olemine, hakkama saamine või on elul sügavam mõte. Niisugustel teemadel on läbi aegade paljud filosoofid arutlenud. ,,Platoni ja Aristotelese filosoofias elas hea elu küsimus läbi oma tähetunni. Tõele au andes peab küll ütlema, et hea elu küsimuse tõid filosoofiasse sofistid, kelle subjektivistlikku hea elu käsitlust (hea on see, mida igaüks heaks peab) Sokrates kummutama asus" (Sutrop, 1995: 3) Minu enda arust võiks sõnastada hea kuidagi nii: kui on mingi eesmärk või soov või
Millele tasub minu arvates oma elu pühendada? Igal inimesel on elus omad eesmärgid. Ilma nendeta lihtsalt ei saa. Elu üksinda ei tähenda mitte midagi, vaid sellele annab mõtte soov millegi poole püüelda, midagi, mida oodata. Kuid on asju, millele oma elu tasub pühendada ning asju, millele mitte. Lapse töö on õppimine. Nii ütlevad vanemad neile, kui nad õppida ei viitsi. Tõsi ta ju on, et õppimine on kõige alus. Õppimine on vahend edasiseks edukaks eluks, kuid on palju inimesi, kes võtavad õppimise endale südameasjaks ning ei tegele peaaegu mitte millegi muuga. Ka näiteks minu vanas klassis oli kaks tüdrukut, kes kogu aeg ainult õppisid. Selle eest ei saa loomikult kedagi
Ori peab alluma vaid omanikult tulnud käsklustele. Näiteks ori saab omanikult loa minna jõe äärde ujuma, siis on see orja jaoks hüve, kuid see on piiritletud. Kui ori näiteks ujumise asemel püüaks kala, siis on ta rikkunud oma omaniku käsku ning saab karistada. Samuti peaks Aristotelese käsitluse kohaselt olema hüve midagi, mida tahetakse saada sõltumata eetiliselt plaanist. Orja hüveks võib olla vabadus ning ta võib ka püüelda selle poole terve elu, kuid ta ei pruugi saada ning see juures ei ole antud ori õnnelik. Kas seadus ei peaks püüdlema sellise hüve poole, mis oleks kasulik nii riigile kui ka kõikidele kodanikele, mitte ainult Aristotelese tähenduses. KOKKUVÕTE Aristotelese järgi püüdleb inimene ülima hüve poole, seega õnne poole. Aristotelese meelest saab inimese õnne hinnata alles pärast tema surma ja tema mõistes peaks olema õnn elukestev, et seda õnneks pidada
Kas on olemas universaalne õnne valem? Positiivsel psühholoogial on olemas erinevad testid õnne kohta. Nt: ,,Kas ma olen õnnelik või mitte?" Samas ei saa õnne arvutada või mõõta mõne valemi järgi. Veel on tehtud erinevaid uuringuid inimeste õnnelikuks olemise kohta. See, kuivõrd õnnelikuks inimene ennast peab, pole seega üksüheselt isiksuseomaduste poolt ära määratud. Seligmani, Dieneri ja teiste uurimused näitavad, et õnnelikumad inimesed on need, kellel on lähedased suhted oma pereliikmete ja/või sõpradega, kes mõõdavad ennast omaenda mõõdupuu järgi, mitte aga selle järgi, mida teised teevad või mis teistel on, ning kes teavad ja oskavad keskenduda oma iseloomu tugevatele ja parimatele omadustele. Seega on positiivse psühholoogia üheks lipukirjaks saanud vooruste ja tugevate iseloomujoonte rõhutamine, mille hulka kuuluvad muu hulgas lähedased ja soojad inimsuhted. Naised ja mehed tunnevad õnne
Elu tegelikest ja näilistest väärtustest Albert Einstein on öelnud: ,,Elus ei tohiks taga ajada edu, vaid väärtusi." Kuid tihtipeale jäetakse need siiski kõrvaliseks ning olulisemaks peetakse rikkust, mille abil loodetakse parandada oma positsiooni ühiskonnas ning mis aitab tagada endale kindlat võimu. Kuid kas need näilised väärtused suudavad inimesi ka õnnelikuks teha? Raha on vahend, mida juba aastatuhandete vältel ühiskonnas väärtustatud on. Näiliselt annab ta inimestele kõike, mida edukaks äraelamiseks vaja on. Ta on miski, mis võimaldab nautida elu hüvesid ning mis teeb võimalikuks omandada kõike, mida ihatakse. Olgu selleks siis kas uhke loss, oma võitehas või tosinkond meekooki. Kuid kas kõige selle olemasolu teeb õnnelikuks? Kas James Krüssi raamatu ,,Timm Thaler ehk müüdud naer" kangelane Timm oli õnnelik, kui tal kõik see olemas oli? Ehkki alguses pimestas mõte rikkusest ja kuulsusest teda niivõrd,
See on teoreetiline abstraktsioon ehk püüe luua täiuslik olukord. Tavaolukorras ei saa ennast ühiskonnast välja tõsta, sest me peame suhtestuma ühiskonnaga. Isegi eraldi, indiviidina me suhtestume ühiskonnaga. Seega ei saa olla erak, kui pole olemas kedagi või midagi, mille või kelle suhtes erak olla. Eetika moraal Eetika moraali eesmärk on ühiskonnaga tegutsedes püüelda heaolu poole. See aitab kogu ühiskonnal liikuda ühtse süsteemina õnne ja heaolu suunas. Samas on erinevad ühiskonnad selles küsimuses erimeeled. Thomas Hobbes'i teooria Thomas Hobbes iseloomustab oma teoses loodusseisundit. See tähendab, et inimene sünnib maailma ja tal puuduvad normid, moraal, igasugune eetka, riiklikud struktuurid seega on ta tõeline looduslaps. Loodusseisund on kõikide sõda kõikide vastu. Loodusseisundi ainsaks tungiks
Kui kolm aastat pärast teda vabastati oli ta pere juba surnud ning ka tema rase naine, kuid ta üksi jäi ellu. Oma koonduslaagri kogemustest rääkivas ta bestselleris ,,...ja siiski tahta elada" . Frankl ütles, et selle, kes laagri üle elasid ja kes mitte, otsustas tema arvates ainult üks asi: elu mõtte olemasolu. Juba lapsepõlvest mõtles Viktor elu mõtte üle. Frankli kogemused koonduslaagrites kinnitasid, et need, kelle jaoks oli ka kõige ebainimlikemates tingimustes elul mõte, olid suutelised kannatustele rohkem vastu seisma, kui need, kelle jaoks seda ei olnud. Oma raamatu kirjutas ta 2 mehest, kes elasid vangis ning olid ka kaotanud oma elu mõttet, nad ei tahtnud midagi elust ning ei teadnud, mida elu võib neile veel pakkuda. Ja Viktori idee oli sellest, et panda neid mehi mõtlema ja mõista, et elu neist midagi ootab ja tahab neist midagi tulevikus. Ühe mehe jaoks oli selleks tema laps, kellel oli õnnestunud välismaale põgeneda
68. Mees, kes on kaotanud usalduse, ei suuda kindlalt seista. 69. Milleks kraapida varandusi nagu vargad või jagada neid nagu sotsid, kui sa võid ignoreerida neid nagu targad? 70. Eksib sügavalt see, kes ei tee midagi põhjusel, et ta üksnes vähe võib teha. 71. Usk - see on nagu küünal värvilises laternas. Igaüks vaatab seda läbi oma värvi, kuid küünal on alati seal. 72. Olla usaldatud on suurem kompliment kui olla armastatud. 73. Muutma ja paremaks muutma on kaks eri asja. 74. Ära esita kunagi küsimust, kui vastusest midagi ei sõltu. 75. Vahel võiks arvata, et kindlaim märk mõistuslike eluvormide olemasolu kohta universumis on see, et keegi neist pole meiega kontakti võtnud. 76. Taevas ei ole ida ja läänt - inimesed mõtlevad need välja ning usuvad siis nende tõelisusesse. 77. Iga inimene teab, et teised teda hinnates eksivad, aga ta ei tea, et ka tema eksib teisi hinnates. 78
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk
Sõprus/Armastus *Loevad need sõbrad, kellele sa võid helistada ka kell 4 hommikul. *Õige sõber on see, kes hoiab sul käest, kuid puudutab su südant... *Armastus ei tähenda seda, et inimesed vaatavad üksteist, vaid et nad vaatavad samas suunas... *Olgu sul alati: Õhk hingamiseks, Tuli soojendamiseks, Vesi joomiseks, Maa elamiseks ja Sõber armastamiseks. *Aeg ega kaugus ei nõrgesta sõprust *Sõprus ja armastus on kaks suurt tunnet, mis muudavad inimese täielikult *Õige sõprus on nagu tervis, mille väärtust tuntakse harva enne tema kaotust *Nii harukordne kui tõeline armastus ongi, kuid tõeline sõprus on veelgi harukordsem *Sõprus on pärl, mis midagi ei maksa, kuid paljugi väärt on! *Meie sõbrad teevad meile rohkem kurja üksnes sellepärast, et vaenlased meile ligi ei pääseks! *Igatsust armsa sõbra järgi tunned alles siis, kui olete lahkunud. *Sõbrast on vaid samm vaenlaseni, sest ta teab meist palju. *Õige sõber on see, kes hoiab sul käest, kuid pu
*** 1 kord abielluda on kohustus, 2 korda rumalus, 3 korda meeletus! *** Õrnusega saavutad palju rohkem, kui toore jõuga! *** Armastamine ei tähenda sugugi üksteisele otsa vaatamist, vaid koos ühes suunas vaatamist! *** Seda, kes teist ei taha võita, seda ei saa iial ära võita! *** Valelikke sõnu oskab meist igaüks sosistada, keha valed aga nõuavad suuremat kunsti. Matkida iha, rõõmu ja õndsat rahuldust seda oskust ei ole kõigile antud. *** See, mis meid armastatud olendi kaotuse puhul paneb nutma lohutamatuid pisaraid, on nende hetkede mälestus, kus me teda ei armastanud küllaldaselt. *** Ükski mees ei saa rahuldada naist, kes teda ei taha! *** Külm naine on see, kes pole kohanud, keda ta armastama peab. *** Ainult lahkumisel ja jällenägemisel tuntakse, et teineteist armastatakse ! *** Ilusat tüdrukut on kerge võita, aga veel kergem kaotada! *** Ilus naine on silmadele ilus, hingele põrgu ja taskule lunastus! ***
Teenides riiki või tehes vabatahtlikku tööd sotsiaalsete hüvede nimel saavutame me õnne. Näiteks osaledes “teeme ära” projektis. 5. Kirjeldage Aristotelese naturalistliku hüve eetikat? Mis tähendab naturalistlik hüve? teisisõnu eudaimonia on nii-öelda õitseng, mis teeb inimese elu heaks. Soov olla õnnelik on inimesele loomuomane, seetõttu kutsutaksegi seda ka naturalistlikuks eetikaks. Selle järgi on kõigil asjadel oma eesmärk, inimese elul on oma loomupärane funktsioon. Eristatakse kaht tüüp eesmärke: 1)eesmärgid, mida on vaja millegi muu jaoks (näiteks muusikariistade valmistamine muusika tegemise jaoks) 2)põhieesmärgid. Õnn on inimese elu lõppeesmärk. Inimese lõppeesmärk peitub tema loomuse erilisuses - mõistuses ning õnn ongi see, kui inimene saab oma elu mõistuspäraselt elada.(pole minu tekst) 6. Mis on loomutäius ja mis on pahe klassikalises eetikas? Loomutäius on harjumuspärane käitumise viis
annaabi.ee 
