Paraku aga ei leia mina, et 21. sajandi koolilapsele võiks pakkuda huvi raamatute lugemine, mis kirjeldavad raskeid tööpäevi täis põlluharimist ning seda tööriistadega, mille nimetused tänapäeva lastele piltigi silme ette ei too. Väga suurt kajastust on leidnud probleem, et üha vähem nõustuvad noored raamatuid lugema ning tänu sellele ei mõisteta enam lihtsamaidki tekste, kuid kas see ei ole mitte esimene märk sellest, et ehk vajab kohustusliku kirjanduse nimekiri kardinaalset muutust? 21. sajandi kool peaks ennekõike olema tänapäevane ning selle kõrvale peaksid kuuluma ka uudsed õppematerjalid. Ämbrisse on astutud ka sellega, et pahatihti ei arvestata, et õpilastel on väga erinevad õppimisstiilid ja -võimed. See, kes on tugev humanitaarainetes, võib olla nõrk reaalainetes ning vastupidi. Täna näeb koolitund välja nii, et pool klassi on igavuse kätte suremas ja teine pool ei jõua kuidagi järge pidada
Aafrikast või Aasia vaesematest riikidest. Küll aga on juba kasvamas Eestile avaldatav surve nende võimalikuks vastuvõtmiseks ning koos meie koduse jõukuse kasvuga pea see probleem ka igapäevapoliitikas prioriteetide järjekorras järsult ei tõuse. Transport ja ringiliikumine pole ju enam ületamatu probleem isegi neile, kelle sissetulek on ametliku statistika kohaselt väiksem, kui kaks dollarit päevas. Väikese rahva ja kultuurina on meile äärmiselt tähtis, et me midagi kardinaalset globaliseerumise vallas maha ei magaks või, mis veel hullem, maha ei salgaks. Üks ja sugugi mitte positiivne õppetund on meil ses osas juba käes: 1990ndate algupoolel kaotasime aasta või kaks, kui ei suutnud adekvaatselt reageerida HIVi/AIDSi kasvavale levikule. Globaliseerumise kaasnähe seegi. Eesti ja eestlased tunduvad globaliseerumist ja sellega kaasnevaid nähte laias laastus võtvat tunduvalt vähem valulikuna kui nii mõnegi suurema riigi või rahva esindajad.
Ameerika Ühendriikide kodusõda Ameerika Ühendriikide kodusõda ehk setsessioonisõda oli aastatel 18611865 Ameerika Ühendriikide territooriumil aset leidnud sõda Uniooni ehk Põhja ja Konföderatsiooni ehk Lõuna vahel. Sõja peamisteks põhjusteks on nimetatud orjanduse probleemi, Lõuna majanduslikku mahajäämust ja hirmu oma eriseisundit kaotada ning mõtteviisi ja ühiskonna kardinaalset erinevust. Sõja põhjused ja eellugu 1860. aasta USA presidendivalimistel oli võitnud Vabariiklaste Partei kandidaat Abraham Lincoln, keda lõunaosariikides peeti radikaalseks orjuse vastaseks. Seega kardeti, et Lincoln keelab orjanduse ja muudab Lõuna Põhjast majanduslikult täielikult sõltuvaks. Selle vältimiseks otsustati Unioonist lahku lüüa ja moodustada omaette riik. Esimesena lahkus 20. detsembril 1860 USA koosseisust Lõuna-Carolina, millel
Alates 1970test aastatest on hakatud sedalaadi lähenemist üha enam hakatud nimetama passiivseks või kaudseks eutanaasiaks, mis eristub aktiivsest või otsesest eutanaasiast, mille korral kutsutakse surm esile arstliku tegevuse tulemusena Niisiis tuleb mõnikord eutanaasia mõiste tõlgendamisel olla päris hoolikas, sest erinevates kontekstides võib tema tähendus olla üksjagu erinev. Käesolevas tsiviliseeritud maailmas on aktiivsel eutanaasial kaks kardinaalset seisundit. Ühelt poolt on eutanaasiavastaste üheks põhiargumendiks see, et inimelu on püha ja kellelgi ei ole õigust seda ära võtta. Seda seisukohta püüavad ka kindlustada paljud religioonid ja eriti nendes riikides, kus riigi juhtimise eesotsas seisab religioon. Teisalt rõhuvad eutanaasia pooldajad sellele, et kui inimesel on surmav haigus ja ta piinleb valudes, oleks inimlik aidata seda inimest "vaikselt ja valutult surra". 1990
Jumalas nähti seadusandjat. Piibli käskudele allumine. Moraal on Jumala seadus, mis tuleb kindlaks teha piinakirja lugemise ja kirjutamisega. Oluline oli reegel, millest tuli lähtuda, mitte inimese analüüs. Muutuse tõi sisse Aquino Thomas (tuntuim Aristotelese tööde tõlkija). Tahtis olla munk, aga vanemad ei tahtnud seda. T kodustas Aristotelese filosoofia kristlusest. Keskajast on tuntud 7 põhivoorust, neile vastandub 7 surmapattu. Seitsmes vooruses on 4 loomulikku voorust e. kardinaalset voorust, mille ümber kõik pöörleb. Paganlikud voorused (4): 1. arukus 2. mõõdukus 3. meelekindlus 4. õigus Lisanduvad 3 teoloogilist ja kristlikku voorust: 1. usk (rist) 2. lootus (ankur) 3. armastus (süda) Need on Jumala poolt antud, sõnastatud Pauluse poolt Uues Testamendis. Keskaja kõik voorused polnud samad, mis antiikajal. Thomas tahab sünteesida Aristotelese eetikat: A eetika keskendub ülimale hüvele (hea summa summum bonum)
Säilinud on aga Forseliuse aabitsa kordustrükke. 1929. a leiti Lundi ülikooli raamatukogust kaks aabitsat: üks põhjaeesti keeles (1694) ja teine lõunaeesti keeles (1698). Need ongi arvatud Forseliuse aabitsa kordustrükkideks. Aabits esitas tollal katekismuse teksti (silbitatult) ja oli usulise sisuga. Forseliuse aabitsates avaldub tema uudne kirjaviis - teda võib pidada vana kirjaviisi loojaks. See aga ei tähendanud mingit kardinaalset murrangut ortograafias ja senisest täiesti erinevatelt alustelt lähtumist, vaid praktilistest vajadustest tulenevat reformitaotlust. Lausestuses on säilinud saksapärasust, kuna tekstid pärinevad katekismusest. Kirjaviis on ühtlane, põhimõttekindel. 17. sajandi 80. aastatel Riias Fischeri trükikojas ilmunud raamatutes püüti kujundada stabiilset kirjaviisi. Uuendusmeelsed kirjamehed tegid tolle aja kohta radikaalseid ettepanekuid, mida Johann Fischer toetas
põhjus- see olend on jumal. Viies tõestus räägib eesmärgipärasusest. Kõigel füüsilisel on oma eesmärk. Ka need olendid, kellel ei ole teadmisi käituvad eesmärgipäraselt, et parima tulemuseni jõuda. Kuid see, millel ei ole mõistust ei saa liikuda eesmärgi suunas ilma, et teda juhiks oled, kellel on teadmine ja mõistus. Jumal ongi see mõistuslik olend, kelle kaudu kõik looduses on suunatud oma eesmärkidele. Aquino Thomas määras ka neli kardinaalset voorust: ettevaatlikus, õiglus, mõõdukus ja meelekindlus. Need neli voorust on loomulikult avaldunud looduses ja kohustuslikud kõigile. Lisaks eristas Thomas nelja liiki seadust: igavene, loodus-, inim- ja jumalik seadus. Igavese seaduse teeb jumal, mis korraldab kogu loomise. Loodusseaduses on inimeste osalemine igaveses seaduses. Thomase ei tolereerinud loomade väärkohtlemist, sest julmad harjumused võivad üle kanduda inimesteda käitumisele ning arvas, et loomi oleks
poolest kõige võimsam riik maailmas. *Ameerika Ühendriikide kodusõda 3 Ameerika Ühendriikide kodusõda ehk setsessioonisõda oli aastatel 1861-1865 Ameerika Ühendriikide territooriumil aset leidnud sõda Uniooni ehk Põhja ja Konföderatsiooni ehk Lõuna vahel. Sõja peamisteks põhjusteks on nimetatud orjanduse probleemi, Lõuna majanduslikku mahajäämust ja hirmu oma eriseisundit kaotada ning mõtteviisi ja ühiskonna kardinaalset erinevust. Sõda algas 12. aprillil 1861, kui lõunaosariikide väed ründasid Charlestonis asunud Fort Sumteri kindlust. See tegi edasised kompromissid võimatuks. Sõda kestis 4 aastat ja lõppes 9. aprillil 1865, kui Granti väed piirasid Lee Appomatoxi kohtuhoones sisse ning ehkki kindralil oleks olnud veel võimalus põgeneda ja alustada selle lähedal asuvates metsades partisanivõitlust, otsustas ta kapituleeruda, et mõttetult pikaks ja ohvriterohkeks kujunenud sõda lõpetada
Inimkonna ja meresõidu tihedalt seotud ajalugu tunneb tuhandeid mereõnnetusi, mille ohvriks aegade jooksul on saanud sadu tuhandeid, võib olla miljoneid inimesi. Ohvritena ei saa vaadata mitte ainult hukkunuid vaid ka neid, keda laevaõnnetus on puudutanud teisiti: kes kaotanud tervise, kes vara, kes töö, kes töövilja. Kaasajal laevakatastroofidega kaasnev loodusreostus kätkeb endas suurimat ohtu, mille ilmnemine või neutraliseerimine võtab aastaid ja aastakümneid, mis võib avaldada kardinaalset mõju miljonitele inimestele. Juba aastasadu tagasi hakati välja töötama teatud norme meresõiduohutuse suhtes. Esmalt puudutasid need laevale võetava lasti hulka. See pidi jätma laevale teatud ujuvusvaru tagamaks uppumatuse ka väiksema lekke korral ja mõõduka tormi kätte sattudes. Hiljem tekkisid õpikud ja reeglid arvutusteks laeva üld- ja kohaliku tugevuse tagamiseks. Veelgi hiljem tekkisid reeglid laevade lahknemiseks. Aegade jooksul
Ribbentropi nime all. See sisaldas salajast lisaprotokolli, kus kaks agressorit jagasid Euroopa oma huvisfäärideks. Salajase lisaprotokolli sisust aga lekkisid kuulujutud Lääne-Euroopas juba enne selle jõustumist. Eesti sõjajuhtkonnale oli selle sisu teada kolm päeva pärast selle jõustumist, mil toimusid arutelud tuleviku üle, kuna salaprotokollis jäid Balti riigid NSV Liidu mõjusfääri, mis tähendas kardinaalset muutust Eesti ühiskonnas. Soome juhtkond aga ei tahtnud tükk aega lugeda end Balti riikide hulka, kuna nemad soovisid end näha pigem Põhjamaa osana. Nii juhtus, et Eesti juhtkonnas otsustati, et K. Päts ajab venelastega võimalikult kaua venitamispoliitikat, kuid Soome juhtkond ei pidanud vajalikuks nägema ohtu Nõukogude Liidu poolt. 1. septembril 1939.aastal algas II maailmasõda Saksmaa tungimisega Poolasse.18. septembril tegi sedasama Punaarmee, vallutades Ida-Poola
8 kohustustega, nagu geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu jaotamine. Omapärase, bumerangina toimiva efektiga on suhteliselt detailse ja näiliselt head seisundit näitava biomitmekesisuse info olemasolu kui vaadata statistikat ja praegust olukorda (nt looduskaitse all oleva maa pindala, ohustatud liikide olukord jms), siis tundub, et olukord võrreldes paljude naabermaadega on sedavõrd hea, et midagi kardinaalset polegi vaja ette võtta! Oluline on see, et see näivat rahulolu tekitav olukord ei tulene mitte viimaste aastate tegevusest või kasutatud meetmetest, vaid looduslik-ajaloolistest tingimustest. Eelmise punktiga seoses tuleb rõhutada, et nii keskkonna kui looduse alane teadlikkus ja loodushariduse seis tervikuna on Eestis kehvapoolne ja pigem halvenev. Kõigest eeltoodust johtub ka biomitmekesisuse valdkonna rahaline kitsikus, mis otseselt seotud sellega, et
) - Forselius õpetas talupoistele päris tasuta lugemist, kirjutamist, usuõpetust. Natuke arvutamist, kirikulaulu, saksa keelt ja raamatuköitmist. ● Vana kirjaviisi looja - Praktikuna märkas Forselius, missuguseid raskusi on eestlastel Stahli-pärase kirjavara omandamisel. Forseliuse aabitsates avaldub tema uudne kirjaviis. See ei tähendanud kardinaalset murrangut ortograafias ja senisest täiesti erinevatelt alustelt lähtumist, vaid praktilistest vajadustest tulenevat reformitaotlust. Lausestuses on säilinud saksapärasust, kuna tekstid pärinevad katekismusest. Tema kirjaviisi lihtsustamise ettepanekute seas olid: ● välja heita kõik umbmäärase sisuga tähed (võõrtähed): c, f, q, x, y, z ● pärisnimed eestipärastada: Kristus (pro Christus), Jaan (pro Johannes)
Kuusk tundlik ka temp kõikumistele. Lehtpuud kohastunud lagedal valitsevate keskkonnatingimustele. Kiirekasvulised lehtpuud tõrjuvad kuuse lagedal alal välja. Pärast lehtpuu metsa teket tingimused soodsamad kuuse jaoks: metsa all puudub otsene päiksekiirgus, varjus väheneb rohttaimede osakaal. Kui läheduses kasvab kuuski, võib tekkida looduslik uuendus. Kuused pikemaealised, lehtpuud ei talu varju, mistõttu langevad välja. Kuusk asendub lehtpuudega taas peale mingit kardinaalset muutust: lageraie, tulekahju vms. Puistu arengut võimalik suunata hooldusraiete abil. Männi vaheldumine lehtpuudega Mänd võib vahelduda lehtpuudega männi jaoks viljakamates kasvukohtades. Ekstreemsetes kasvukohtades ei suuda lehtpuud uueneda. Lehtpuud noorena kiiremad kasvama kui männid. Mänd võibki välja surra, kuna ei suuda kasvada vana metsa turbe all. Männi vaheldumine kuusega Vaheldumise põhjused on nende liikide bioloogilised erinevused: mänd valgusnõudlik,
Ameerika Ühendriikide kodusõda Ameerika Ühendriikide kodusõda ehk setsessioonisõda (ingliskeelses ajalookirjutuses tuntud kui American Civil War ja War Between the States) oli aastatel 18611865 Ameerika Ühendriikide territooriumil aset leidnud sõda Uniooni ehk Põhja ja Konföderatsiooni ehk Lõuna vahel. Sõja peamisteks põhjusteks on nimetatud orjanduse probleemi, Lõuna majanduslikku mahajäämust ja hirmu oma eriseisundit kaotada ning mõtteviisi ja ühiskonna kardinaalset erinevust. Sõja põhjused ja eellugu 1860. aasta USA presidendivalimistel oli võitnud Vabariiklaste Partei kandidaat Abraham Lincoln, keda lõunaosariikides peeti radikaalseks orjuse vastaseks. Seega kardeti, et Lincoln keelab orjanduse ja muudab Lõuna Põhjast majanduslikult täielikult sõltuvaks. Selle vältimiseks otsustati Unioonist lahku lüüa ja moodustada omaette riik.Esimesena lahkus 20. detsembril 1860 USA koosseisust Lõuna-Carolina,
Paraku see seadus saavutas täpselt niipalju, et Kadaka turust sai kaubanduskeskus "Kadaka turg", kõigiti respektaabel ja kena arhitektuuriga asutus, kus sellegipoolest piraattoodangut müüakse. Nüüd aga, kui vastav adekvaatne seadusandlus lõpuks olemas on, ei ole siiski millegi mainimisväärsega hakkama saadud. Ajalehtedes ilmuvad artiklid pealkirjadega "Politsei mõnules hävitades" ja "BSA ja majanduspolitsei tihendavad koostööd võitlemisel tarkvarapiraatluse vastu", aga midagi kardinaalset toimunud ei ole. See on muidugi tore, et politsei sõitis teerulliga üle 10 000 piraatplaadist, - midagi siiski konfiskeeritakse ja hävitatakse, aga see 10 000 plaati on ehk vaid kümnendik Kadaka turu igapäevamüügist. Üsnagi arusaamatuks jääb, miks ei tehta vastavatele isikutele, piraatplaatide müüjatele, selliseid rahatrahve, mis piisavalt suured oleksid, miks ei konfiskeerita müügilube, miks ei lööda Kadaka kaubanduskeskuses lihtsalt korda majja. Uhkusega teatati 1996
Kui läheduses kasvab kuuski, võib tekkida kuuse looduslik uuendus. Kui valgustingimused on piisavad, areneb tekkinud kuuse looduslikust uuendusest kuuse teine rinne. Kuna lehtpuud on küll kiirekasvulisemad, aga samas lühiealisemad kui kuusk, siis 60-70 aasta vanuses puistus lehtpuude kasv seiskub, kuused aga kasvavad edasi, moodustub kuuse-lehtpuu segapuistu. Kuusik viljakas kasvukohas on püsivam kooslus nn. kliimakskooslus. Kuusk asendub lehtpuudega taas peale mingit kardinaalset muutust: lageraie, tulekahju vms. Männi vaheldumine lehtpuudega Mänd võib vahelduda lehtpuudega männi jaoks viljakamates kasvukohtades (jänesekapsa, mustika kasvukohatüübid). Ekstreemsetes kasvukohtades ei suuda lehtpuud uueneda ja seal puuliikide vaheldust ei saa ka toimuda. Männi asendumisel lehtpuudega viljakamates tüüpides ei ole põhjuseks mitte hiliskülmad ja päikesepõletus, vaid erinev kasvukiirus noores eas ja konkurentsivõime rohttaimede suhtes
kvaliteet ja vähenevad kvaliteedikulud, väheneb vajadus abitööliste järele. Äriprotsesside ümberkavandamine. Äriprotsessi, selle struktuuri ja juhtimissüsteemide radikaalne ümberkorraldamine ehk kujundamine, mis toob kaasa toimivuse hüppelise parendamise. Tõukejõududeks on suured tehnoloogilised, poliitilised, finantsilised, kultuurilised, konkurentsialased jm muudatused, mis nõuavad ettevõtte protsesside kardinaalset ümberkavandamist. Ettevõtte restruktureerimine. Ettevõtte näitajate parendamine organisatsiooni ja juhtimissüsteemi reorganiseermise/reformimise kaudu on vähem radikaalne kui ümberkavandamine, kuid osalt sarnane. Enamasti on see seotud ettevõtte juhtimisstruktuuri ja juhtimisfunktsioonide täiustamisega, mille tulemusena paranevad ettevõtte näitajad. Teadmisjuhtimine. Teadmiste süstematiseerimine, teadmiste selgesõnaline ja sihipärane ülesehitamine,
kvaliteet ja vähenevad kvaliteedikulud, väheneb vajadus abitööliste järele. Äriprotsesside ümberkavandamine. Äriprotsessi, selle struktuuri ja juhtimissüsteemide radikaalne ümberkorraldamine ehk kujundamine, mis toob kaasa toimivuse hüppelise parendamise. Tõukejõududeks on suured tehnoloogilised, poliitilised, finantsilised, kultuurilised, konkurentsialased jm muudatused, mis nõuavad ettevõtte protsesside kardinaalset ümberkavandamist. Ettevõtte restruktureerimine. Ettevõtte näitajate parendamine organisatsiooni ja juhtimissüsteemi reorganiseermise/reformimise kaudu on vähem radikaalne kui ümberkavandamine, kuid osalt sarnane. Enamasti on see seotud ettevõtte juhtimisstruktuuri ja juhtimisfunktsioonide täiustamisega, mille tulemusena paranevad ettevõtte näitajad. Teadmisjuhtimine. Teadmiste süstematiseerimine, teadmiste selgesõnaline ja sihipärane ülesehitamine,
kuuse teine rinne. Kuna lehtpuud on küll kiirekasvulisemad, aga samas lühiealisemad kui kuusk, siis 60-70 aasta vanuses puistus lehtpuude kasv seiskub,kuused aga kasvavad edasi, moodustub kuuse-lehtpuu segapuistu. Valgusnõudlikud lehtpuud ei talu reeglina varju, mida tekitavad kuused ja hakkavad järk-järgult välja langema, mis viib kuuse puhtpuistu moodustumiseni. Kuusik viljakas kasvukohas on püsivam kooslus nn. kliimakskooslus. Kuusk asendub lehtpuudega taas peale mingit kardinaalset muutust: lageraie, tulekahju vms. Puistu arengut suunata ja liigilist koosseisu reguleerida saab metsakasvatuses hooldusraiete abil. Võimalik on kujundada kas lehtpuu,- okaspuu,- või segapuistu. 32. Mis on puuliikide vaheldus? Kirjeldage männi vaheldumist kuusega. Männi ja kuuse vaheldumise põhjuseks on nende liikide bioloogilised erinevused: mänd on valgusenõudlik, võimeline kasvama mitmesugustel muldadel, tormikindel, noores eas
maisisordi, kus tõlvikud on väga suured. Tema hiilgeaeg ei lõppenud Stalini ajaga, oli Hruštšovile ka lemmikuks. 1950Ndate alguseks, Stalini surmaks, oli põllumajandus täielikult ruineeritud. Stalini surma järgselt uus juhtkond adus olukorda päris hästi, üheks esimeseks maj vallas tehtavaks uuenduseks on teatud abinõude rakendamine põllumajanduse turgutamiseks. Need ka esialgu kandsid vilja. 3. Võimustruktuur ja poliitilised olud Muudatused võimustruktuuris- sõja järel mingit kardinaalset muutust ei tule. Poliitiline võim- partei Täidesaatev võim- valitsus ◦ kuni 1946 Rahvakomissaride Nõukogu ◦ alates 1946 Ministrite Nõukogu Seadusandlik võim- Ülemnõukogu ja selle Presiidium. Oluline oli täitevvõimu tähtsuse kasv. Nime muutust Stalin põhjendas ka sellega, et nüüd on Nõukogude võim kindlustunud, suur sõda on võidetud ja tuleb edasisele arengule teistmoodi vaadata ja enam ei sobi ka vanad nimetused
Lee, Ulysses S. Grant, sõja lõpp ja ohvrid. Lõuna-Caroline osariik eraldus USAst ja sellega ühines veel 6 osariiki setsessioon. Need osariigid polnud orjanduse kaotamise poolt. Lincoln kuulutas setsessiooni seadusevastaseks. sõda Uniooni ehk Põhja ja Konföderatsiooni ehk Lõuna vahel. Sõja peamiste põhjustena on nimetatud orjanduse probleemi, Lõuna majanduslikku mahajäämust ja hirmu oma eriseisundit kaotada ning mõtteviisi ja ühiskonna kardinaalset erinevust. Lõuna-Caroline väed avasid Lincolni vägede vastu tule ja algaski kodusõda. Kokku sai 11 osariiki nimetuse Lõuna ehk Konföderatsioon. Põhjaväed ehk Uniooniväed. Esimesel jaanuaril 1863 kuulutati Lincolni poolt välja Vabastamise proklamatsioon, millega kuulutati neegerorjad vabadeks. Alguses oli sõjaline edu lõuna pool, hiljem aga põhja pool. Uniooni vägedel oli parem sõjaline varustus. Vicksburgi ja Gettysburgi lahingutes sai sõjalise võidu uniooniväed
uuendusest kuuse teine rinne. Kuna lehtpuud on küll kiirekasvulisemad, aga samas lühiealisemad kui kuusk, siis 60-70 aasta vanuses puistus lehtpuude kasv seiskub, kuused aga kasvavad edasi, moodustub kuuse-lehtpuu segapuistu. Valgusnõudlikud lehtpuud ei talu reeglina varju, mida tekitavad kuused ja hakkavad järk-järgult välja langema, mis viib kuuse puhtpuistu moodustumiseni. Kuusik viljakas kasvukohas on püsivam kooslus nn. kliimakskooslus. Kuusk asendub lehtpuudega taas peale mingit kardinaalset muutust: lageraie, tulekahju vms. Puistu arengut suunata ja liigilist koosseisu reguleerida saab metsakasvatuses hooldusraiete abil. Võimalik on kujundada kas lehtpuu,- okaspuu,- või segapuistu. Männi vaheldumine lehtpuudega Mänd võib vahelduda lehtpuudega männi jaoks viljakamates kasvukohtades (jänesekapsa, mustika kasvukohatüübid). Ekstreemsetes kasvukohtades (nõmmed ja rabad) ei suuda lehtpuud uueneda ja seal puuliikide vaheldust ei saa ka toimuda.
tarbimiseelarves. Pärast seda on võimalik asuda tarbija käitumise mudeli koostamisele. Kasulikkus rahuldus, mida inimene tunneb kaupa või teenust tarbides. 7 Kauba või teenuse piirkasulikkus lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides ainult seda ja ainult seda hüvist ühe ühiku võrra rohkem Majandusteoorias eristatakse kardinaalset kasulikkust ja ordinaalset kasulikkust. Kardinaalse kasulikkuse kohaselt piirkasulikkus väheneb kui tarbitavate hüviste kogus kasvab ja seda seost tuntakse ka kahaneva piirkasulikkuse seaduse nime all. Kasulikkuse ordinaalse lähenemise korral ei oma piirkasulikkus olulist tähtsust. Ordinaalse kasulikkuse teooria eeldab, et tarbijad on võimelised järjestama erinevate hüviste kogumeid, see tähendab, et neil on eelisjärjestus.
gloriae`st koos nelja evangelistiga või melothesia, kus horisondi moodustab sodiaak. Triumfeeriva Kristuse kujutis näib olevat tuletatud Horuse ja tema nelja poja samalaadsetest piltidest. Olemas on ka Ida analoogid: budistlikud mandalad või ringid, tavaliselt Tiibeti päritolu. Need koosnevad reeglina ringikujulisest padmast või lootoseõiest, milles on nelinurkne pühamu nelja väravaga osundades nelja kardinaalset punkti ja aastaaegu. Keskmes on Buddha või veel tihedamini Siva ja tema Sakti konjunktsioon või ekvivalentne dorje (piksenoole) sümbol." (JUNG 1977:67) Nende puhul on tegemist nii inimolendi kui universumi terviklikkust väljendava sümboliga. Mandala on kindla struktuuriga - keskpunktist lähtub kiirtena arendus sarnaselt rattakodaratele rattas. Eelistatavalt on mandala ring (jumalikkuse sümbol) või ruut (inimese sümbol), millel mõlemal on olemas (tinglik) keskpunkt; või siis rist